A.K.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 07.02.2019.a käskkirja nr 6-3/99-1 täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja A.K. Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada Viru Vangla 07.02.2019.a käskkirja nr 6-3/99-1 täitmine.
2.Asendada määruse initsiaalidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
avaldamisel
taotleja
nimi
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
Viru Vangla tunnistas 07.02.2019.a käskkirjaga nr 6-3/99-1 (tl 18-20, edaspidi vaidlustatud käskkiri) A.K. süüdi ettekandes 6-20/4390-1 fikseeritud rikkumises (VangS § 67 p 1) ning määras talle karistuseks kartserisse paigutamise 18 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt koostas vanemvalvur Taavi Simm 12.01.2019 ettekande nr 6-20/195-1, millest nähtub, et taotleja ei täitnud korraldust asuda tööle koristajana. Meditsiiniõde taotlejat tööst ei vabastanud.
2.A.K. esitas 11.02.2019 vaidlustatud käskkirja peale vaide (tl 2-3), mille vangla registreeris 12.02.2019 numbriga 6-12/79-1 (tl 11). Taotleja tugines vaides sellele, et tema tööst vabastamata jätmine ei olnud põhjendatud. Tervisekontrolli ei toimunud.
3.A.K. esitas Tartu Halduskohtule 11.02.2019 alla kirjutatud taotluse, see jõudis kohtusse 14.02.2019. Taotleja palus kohaldada esialgset õiguskaitset vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse osas. Taotleja väitel ei hinnanud vangla meditsiiniosakond tema terviseseisundit, talle ei osutatud meditsiiniabi. Meditsiinitöötaja isegi ei sisenenud kambrisse.
4.Viru Vangla teatas 18.02.2019 kohtule, et taotlejale määratud distsiplinaarkaristus on vastuse koostamise hetke seisuga täitmisele pööramata. Täitmisele pööramise täpne aega ei ole teada, kuid see toimub lähiajal. Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, kuid põhjendamatu ning palus jätta selle rahuldamata.
Distsiplinaarmenetluse protokollist ja käskkirjast jookseb läbi juhtumi ekslik kellaaeg 20.55. Õige on ettekandes fikseeritud juhtumi kellaaeg 20.15. Tegemist on veaga, mis ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. Taotleja vaie on vähese perspektiiviga. Taotlejale anti tööle asumise korraldus kehtiva käskkirja alusel. Meditsiiniõe tõendi kohaselt on ta hinnanud taotleja töövõimet juhtumi päeval peale korralduse saamist ning leidnud, et taotleja on töövõimeline. Terviseseisundi hindamisel rakendab meditsiiniõde erialateadmisi ning puuduvad nõuded, et ta peab seejuures tegema mingeid kindlaid toiminguid. Taotleja ei tugine konkreetsele terviseprobleemile, vaid ainuüksi tema arust olulisele formaalsusele. Distsiplinaarkaristus on seda mõjusam, mida vahetumalt ta järgneb rikkumisele, mistõttu esineb avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist.
6.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja on 11.02.2019 esitanud vaide, seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.Taotleja ei ole selgitanud, milles seisneb tema esialgse õiguskaitse vajadus ehk miks võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtule on siiski äratuntav, et kartserikaristuse täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes ja kohus peaks kaebuse rahuldama, siis saab taotlejale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ei saa tagantjärele olematuks teha. Teiselt poolt tuleb asja lahendamisel arvestada avalikku huvi, millena on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. Kohtu hinnangul on sellises olukorras määrav tähendus kaebuse eduväljavaadetel ehk sellel, kas tõenäolisem on see, et taotleja peab tagasipööramatult viibima kartseris õigusvastaselt määratud distsiplinaarkaristuse tõttu või see, et õiguspärane distsiplinaarkaristus jääb täitmisele pööramata.
8.Kohtu käsutuses on järgmised dokumendid.
8.1.Viru Vangla 18.10.2016.a käskkiri nr 6-2/1413-T (tl 16) taotleja tööle määramise kohta. Käskkirjas on öeldud, et kinnipeetav on nõus töötama ja tervise suhtes vastuväiteid ei ole.
Käskkirjas ei ole käsitletud taotleja tervislikku seisundit ja ei ole märgitud, et taotleja tööle määramise oleks kooskõlastanud arst. Käskkirja pöördel on taotleja käsikirjaline märge kuupäevaga 19.10.2016, et ta on nõus töötama koristajana, aga tal on probleeme tervisega, töövõimetus 70 %.
8.2.Vaidlustatud käskkiri (tl 18-19). Käskkiri kajastab muuhulgas järgmisi asjaolusid ja seisukohti: - taotleja määrati tööle punktis 8.1 nimetatud käskkirjaga; - tööle määramisel (punktis 8.1 nimetatud käskkirja andmisel) kuulati taotleja ära ning ta kirjutas, et on nõus töötama koristajana, kuid tervisega on probleemid, 70 % töövõimetus. Ainuüksi töövõimetusele viitamine ei ole terviseprobleem, seetõttu on märgitud, et kinnipeetaval pole tervisega probleeme; - taotleja on 03.04.2018 hinnatud töövõimeliseks, võib töötada kergematel majandustöödel; - taotleja tugines distsiplinaarmenetluses toimunud ärakuulamisel muuhulgas sellele, et tema töövõimet hinnati pikka aega (9 kuud) tagasi ja see võib olla muutunud.
8.3.Meditsiiniõe tõend 12.01.2019 (tl 12). Selle järgi keeldus taotleja meedikule oma tervisemuredest rääkimast, uusi kaebusi ei omanud, vanadega enda ütluste järgi võib tutvuda tervisekaardis. Kinnipeetav teadvusel, kontaktne, orienteerunud, liikumine kambris vaba, hääl valju. Puudub objektiivne põhjus töövabastuseks.
8.4.Distsiplinaarmenetluse käigus esitatud taotleja venekeelsed avaldused (tl 13). Avalduste tõlkeid kohtule esitatud ei ole. Kohtule on avaldustest arusaadav, et taotleja väitel on tal valud ja pearinglus ning sellest, kui vangla hindas teda 30 % ulatuses töövõimeliseks, on möödas pikk aeg (9 kuud).
9.Kohus peab määruse punktis 8 toodut arvestades kaalukamaks argumente, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks. Taotlejale ette heidetava tööst keeldumise ajal kontrollis taotleja töövõimelisust meditsiiniõde. Meditsiiniõel oli selleks õigus ainult eeldusel, et tööle määramisel hindas taotleja töövõimet arst. Meditsiiniõde saab anda hinnangu kinnipeetava ootamatule terviserikkele ning võib ka kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (Riigikohtu lahend 3-3-1-53-14 p 16). Eeltoodut arvestades puutub tööst keeldumise vaidluses asjasse ka kinnipeetava tööle määramise kohta antud haldusakt, kuigi see tööst keeldumise asjas vaidlustatud haldusaktiks ei ole. Kohtule esitatud dokumentide põhjal võis taotleja tööle määramise otsuse tegemine ja selle raames taotleja töövõime hindamine olla oluliste puudustega. Taotleja on 70 % ulatuses töövõimetu. Sellest hoolimata ei kajasta käskkiri taotleja tööle määramise kohta tema terviseseisundit või seda, milliseid tööülesandeid saab taotleja täita. Tööle määramise käskkirjast ei nähtu, et taotleja töövõimet oleks tööle määramisel hinnanud arst. Taotleja esitas distsiplinaarmenetluses vastuväite, et tema 30 % ulatuses töövõimeliseks hindamisest on möödas pikk aeg ja tema töövõime võib olla muutunud. Käskkirjas nimetatud 03.04.2018.a hinnang näitab, et hinnang taotleja töövõimele võib olla ajas muutunud - algses käskkirjas piirangud tehtavale tööle puuduvad, 03.04.2018 on meditsiinitöötaja piirangud ette näinud. Taotleja tööle määramise kohta antud haldusakt seda muutust ei kajasta. Sellises olukorras võisid puududa arsti poolt määratud kriteeriumid, millele vastavust sai meditsiiniõde taotleja tervist hinnates kontrollida ning meditsiiniõel võis puududa pädevus anda tööst keeldumisel hinnang taotleja terviseseisundile.
10.Kohus ei pea õigeks asuda esialgse õiguskaitse menetluse raames uurima, kas arst tegelikult 2016. aastal hindas taotleja töövõimet, kas vangla kaalus tööle määramisel taotleja tervisliku seisundi mõju tema töövõimele ja töökohustustele, milline mõju ja tähendus on nendel kaalutlustel olukorras, kus need haldusaktis ei sisaldu, millisele arsti poolt antud hinnangule vastavust sai meditsiiniõde vaidlusaluse juhtumi ajal kontrollida jne. Sel juhul kujuneks esialgse õiguskaitse menetlus täiemahuliseks vaidluse lahendamiseks.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ohusta olulisel määral avalikku huvi. Vaidlustatud käskkirja täitmisele pööramine on võimalik kuni 06.10.2019. Vangla saab edasist menetlust kiirendada taotleja vaide kiire lahendamisega. Kui vangla jätab vaide rahuldamata, taotleja esitab kohtule kaebuse ning kohtumenetluse käigus on asjaolud ja poolte seisukohad täpsemalt välja selgitatud, siis saab vangla taotleda kohtult esialgse õiguskaitse ülevaatamist (HKMS § 253 lg 1). Karistuse kohese täitmisele pööramise üld- ja eripreventiivne mõju on küll olulised, kuid neid ei saa igal tingimusel pidada kaalukamaks kõigist muudest huvidest.
12.Kohus selgitab taotlejale, et kui tema hinnangul ei kajasta 18.10.2016.a käskkiri nr 62/1413-T enam õigesti tema tervislikku seisundit ja tööülesandeid, mida ta on võimeline täitma, siis on tal õigus esitada vanglale taotlus uuendada haldusmenetlus ja vaadata tema tööle määramise otsus uuesti üle. Kui vangla keeldub menetluse uuendamisest või teeb taotleja tööle määramise kohta uue otsuse, millega taotleja ei nõustu, siis tuleb taotlejal esitada vanglale vaie. Kui vangla jätab vaide rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või tagastab selle õigusvastaselt, siis tekib taotlejal õigus vaidlustada tema tööle määramine kohtus.
13.Kokkuvõttes rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab vaidlustatud käskkirja täitmise.
14.Kohus selgitab menetlusosalistele, et - vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kaebuse tähtaegse esitamise korral kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni; - esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavaks tegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti (HKMS § 252 lg 3). Seega jõustub käesolev määrus kättetoimetamisel menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb täita määrus kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.