lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-264/10

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-264/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-264

Määruse kuupäev

18. veebruar 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

V.K.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 29.01.2019.a käskkirja nr 6-4/284-2 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja V.K.

RESOLUTSIOON

1.Vabastada V.K. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1.Viru Vangla kohaldas 29.10.2018.a käskkirjaga nr 6-4/284-1 V.K.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja käeraudade paigaldamist taha asetatud kätele enne kambrisse sisenemist ja saatmisel. Käskkirja andmise põhjustas see, et taotleja rikkus 29.10.2018 saatmise reegleid (rääkis teiste kinnipeetavatega), pärast seda sõimas valvurit, liikus agressiivselt valvuri poole, sülitas ametniku suunas.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla kohaldas 24.01.2019.a käskkirjaga nr 6-1/118 (tl 9-10) V.K.i suhtes täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist taotleja viibimisel väljaspool elukambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Käskkirja andmise põhjustas see, et taotleja rääkis 24.01.2019 valvuritega agressiivselt, sõimas, sülitas valvuri suunas, ei allunud korraldusele asetada käed seljale. Ärakuulamisel ütles taotleja, et ei kavatse hakata korraldustele alluma.
3.Viru Vangla pikendas 29.01.2019.a käskkirjaga nr 6-4/284-2 (tl 13-14, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määruse punktis 1 toodud abinõude kohaldamist. Määruse põhjenduste kohaselt on taotleja käitumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal olnud kõikuv, vangla viitas määruse punktis 2 kirjeldatud juhtumile. Vangla ei ole veendunud, et taotleja ei kujuta endast ohtu ametnikele või vangla julgeolekule. Taotleja käitumine ei ole muutunud. Vangla vaatab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise üle hiljemalt kolme kuu möödudes käskkirja tutvustamisest.
4.V.K. esitas 06.02.2019 vaidlustatud käskkirja peale vaide, mille vangla registreeris 11.02.2019 numbriga 6-12/91-1 (tl 15).
5.V.K. esitas 10.02.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, see jõudis kohtusse 12.02.2019. Taotleja soovis vaidlustatud käskkirja peatamist. Taotleja selgitas, et vaidlustatud käskkirjaga pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist 3 kuuks. Pikendamise aluseks oli situatsioon, mis leidis aset Tartu vanglas 24.01.2019. Tartu vangla andis sellega seoses käskkirja nr 6-1/118. Taotleja hinnangul ei saa situatsioon, mis toimus Tartu vanglas, olla aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamisele Viru vanglas. Ühes vanglas tehtud käskkirju ja olukordi teises vanglas ei aktsepteerita. Situatsioon Tartu vanglas tekkis seetõttu, et valvurid provotseerisid ja solvasid taotlejat. Taotleja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohtu seisukoht
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus taotleja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata.
7.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist.
8.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
9.Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.
10.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast

kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 29.04.2019. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.

11.Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid määruse punktis 10 toodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamist. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Kui taotleja enam endast ohtu ei kujuta, siis on vanglal kohustus meetmete kohaldamine lõpetada.
12.Kohus ei nõustu taotleja väitega, et sündmus, mis toimus Tartu vanglas, ei saa olla aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele Viru vanglas. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal, olenemata sellest, kus need sündmused aset leidsid. Taotleja ohtlikkust ei välista tema hinnang, et Tartu vangla valvurid provotseerisid teda korda rikkuma. Taotleja teod sellest ei muutu.
13.Kokkuvõttes jätab kohus taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja