lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-773/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-773/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
620
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2019

Haldusasja number

3-18-773

Haldusasi

J. R kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – J. R Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.J. R esitas 18.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja nõuab PPA Rakvere arestimaja tegevusega tekitatud mittevaralist kahju 3000 €. Kaebaja viibis septembrist 2017 kuni 2018 veebruarini Rakvere arestimajas ning talle ei võimaldatud piisava pikkusega lühiajalisi kokkusaamisi oma elukaaslase T. K. Kaebaja palus end riigilõivu tasumisest vabastada.
2.PPA jättis 3.04.2018 otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Halduskohus tagastab J. R kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et PPA ei võimaldanud piisava pikkusega lühiajalisi kokkusaamisi elukaaslase T. K.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et PPA on taganud kaebajale septembrist 2017 kuni 2018 veebruarini PPA Rakvere arestimajas lühiajalised kokkusaamised kestusega 15-30 minutit.

3-18-773

6.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1.
7.Halduskohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, s.o eeskätt toimingu õigusvastasus ja subjektiivsete õiguste rikkumine.
8.Siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 54 lg 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi.
9.Esialgselt prefekti poolt kinnitatud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri päevakava (päevakava) nägi ette lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit. Nimetatud päevakava kehtivus oli esialgse õiguskaitse korras peatatud (vt 25.10.2017 kohtumäärus asjas nr 3-17-1987).
10.Vaidlust pole, et kaebajale võimaldati lühiajalisi kokkusaamisi. Vaidlus on üksnes selle üle, kas 15-30 minutit oli õiguspärane või mitte, ning kas kaebajale tuli võimaldada kuni 3-tunniseid kokkusaamisi. Sisekorraeeskirja § 54 lg 2 näeb ette lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse (kuni kolm tundi), mille piires on arestimajal kokkusaamise võimaldamisel kaalutlusõigus. Sisekorraeeskirja § 54 lg 2 kohaselt otsustati kokkusaamise kestus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi 15-30 minuti pikkune kokkusaamine üks kord kuus võib riivata isiku õigust eraelu puutumatusele, on ilmne, et sellise kestusega kokkusaamine ei too kaasa sedavõrd intensiivset õiguste riivet, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist, kui isegi peaks selguma, et PPA teostas kaalutlusõigust valesti. Kaebajale on lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatud ja ta on võimalusi kasutanud.
11.Kohtu hinnangul on asjas esitatud tõendeid ja ilmnenud asjaolusid (vt ka haldusasju 3-17-2358; 317-2615; 3-17-2266) arvestades rahalise hüvitise väljamõistmine väidetava mittevaralise kahju eest väljakujunenud kohtupraktikat (nt Riigikohtu 17.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p 20) silmas pidades ebatõenäoline. Kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu.
12.Kohtule on ilmne, et PPA ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju riigivastutuse seadus § 9 lg 1 mõttes tekitatud. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka juhtumiga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel on kaebuse rahuldamine (s.o rahalise hüvitise väljamõistmine) ebatõenäoline. Riigikohtu praktikas on leitud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsisemate riivete korral (RK 3-3-1-9-17, 3-3-1-43-11).
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks sel põhjusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium