J.K. kaebus 04.03.2018 C1-taseme eksami tulemuse ja Haridusja Teadusministeeriumi 16.05.2018 vaideotsuse nr 9893 tühistamiseks ning Sihtasutus Innove kohustamiseks hinnata uuesti C1-taseme eksamit
Menetlusosalised
Kaebaja – J.K. (K.) Vastustaja I – Sihtasutus Innove, volitatud esindaja Meelis Maiste Vastustaja II – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Liina Hirv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2019 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.J.K. (K.) sooritas 04.03.2018 eesti keele C1-taseme eksami, mida hinnati 59 punktiga 100st (kirjutamine 7, kuulamine 22, lugemine 15, rääkimine 15 punkti). Haridus- ja
Teadusministeeriumi (HTM) vaidekomisjon jättis tulemusele esitatud vaide 16.05.2018 vaideotsusega nr 9893 rahuldamata. Vaidemenetluses vaatas kaebaja töö läbi ekspertiisikomisjon, kes tegi vaideorganile ettepaneku lugeda õigeks lugemise osa 3. ülesande
28.küsimuse vastus, millest eksamitulemus ei muutunud.
2.Tartu Halduskohtus registreeriti 06.06.2018 J. K. vaidena pealkirjastatud avaldus SA Innove kohustamiseks hinnata uuesti tema C1-taseme eksamit ja väljastada tasemetunnistus. Kohus tõlgendas avaldust kaebusena. Tartu Halduskohus andis haldusasja 14.06.2018 määrusega kohtualluvuse alusel üle Tallinna Halduskohtule.
3.Kohus võttis kaebuse 10.07.2018 määrusega menetlusse. Kohus jättis 18.10.2018 määruses rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna menetlusse võetud nõuetega ei olnud võimalik kaebuse eesmärki saavutada, lubas kohus kaebust muuta 29.10.2018 määrusega, kaasates ühtlasi menetlusse täiendava vastustajana HTM. Pärast kaebuse muutmist jäi kaebuse nõudeks tühistada 04.03.2018 C1-taseme eksami tulemus ja HTM 16.05.2018 vaideotsus nr 9893 ning kohustada SA-d Innove uuesti hindama kaebaja C1-taseme eksamit.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et eksami kirjaliku osa tulemus on kaheldav. Kaebaja oskas end eksamil väljendada, vallates piisavalt sõnavara, et tasemekohaselt ülesandeid lahendada. Kaebaja taotles eksamitööga tutvumist. SA Innove andis kaebajale võimaluse eksamitööga tutvuda alles 02.05.2018 ehk päeval, mil saabus vaide esitamise tähtaeg. Kuna kaebaja elab Ida-Virumaal, puudus tal võimalus tutvuda eksamitööga enne vaide esitamist.
5.Vastustaja I kaebusega ei nõustu. Toiming, mille sooritamist kaebusega taotletakse – C1-taseme eksami kirjaliku osa hindamine –, on tehtud. Vaidekomisjon on kaebaja tööd uuesti hinnanud, kaasates täiendava eksperdi. Eksamitöö hindamisel on lähtutud hindamisjuhendist. Kaebaja väited enda keeleoskuse kohta ei ole asjakohased, hindamaks keeleoskustaset C1-tasemega. Kirjutusosa eest on võimalik saada 24 punkti (mõlema ülesande eest 12 punkti), mis teisendatakse skaalale 0–25. Eksamitöö kirjalikku osa hindas kaks teineteisest sõltumatut hindajat – Mare Kitsnik ja Katrin Tamme –, kellest üks hindas kirjutamise osa ülesandeid 3 ja 5 punktiga ning teine 3 ja 2 punktiga. Vaidekomisjoni töös osales omakorda eksperdina Tiina Mänd, kes leidis, et hindepunkte ei peaks muutma. Eksperdi arvamuse kohaselt olid mõlemad ülesanded täidetud osaliselt: kuigi kirjutised olid teemakohased, oli sisu pealiskaudne, esines grammatika- ja õigekirjavigu, mis kohati häirisid teksti mõistmist. Selliselt puudus ka alus hindepunktide muutmiseks. Kaebajal oli võimalik enda eksamitööga tutvuda, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Tööga tutvumiseks võimaldatud aeg võis olla ebapiisav, kuid kohtumenetluses ei ole see enam asjakohane. Vaatamata põhjenduste puudumisele, vaatas vaidekomisjon kaebaja töö uuesti läbi.
6.Vastustaja II palub kaebuse jätta rahuldamata. Vaidekomisjon hindas, kas eksperdid on eksamitöö hindamisel lähtunud hindamisjuhendist. Vaidekomisjoni töösse kaasati eksperdina T. Mänd, kes hindas kogu töö uuesti, lähtudes hindamisjuhendist. T. Mänd oli seisukohal, et puudub alus tulemuse muutmiseks. Vaidekomisjon on seega hinnanud hindamisprotsessi formaalset korrektsust ning hindamisel antud hinnangu õigsust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet, alust ega tõendit selle kohta, et vaidekomisjoni otsus oleks formaalselt või materiaalselt õigusvastane, mistõttu puudub alus eksamitulemuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Toiming, mille sooritamist kaebaja taotleb, on tehtud.
2(6)
Vaide esitamise tähtaeg oli 03.05.2018. Eksamitööga sai tutvuda 02.05.2018. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et eksamitööga sai tutvuda vaide esitamise tähtpäeval. Kui asuda seisukohale, et eksamitööga tutvumiseks ja vaide esitamiseks oli liiga vähe aega, oleks kaebajal olnud võimalik nõuda menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada 04.03.2018 C1-taseme eksami tulemus, HTM 16.05.2018 vaideotsus nr 9893 ning kohustada SA-d Innove kaebaja eksamitööd uuesti hindama. Kohus kordab, et kaebaja ei ole kohustamisnõude osas kaebuse eesmärki saavutanud. Kaebaja nõutud toimingut ei ole tehtud. HTM on eesti keele C1-taseme eksamite ettevalmistamise ja läbiviimise, samuti tasemetunnistuste väljastamise andnud halduslepinguga SA-le Innove. Haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksami ülesehitus ja läbiviimise kord“ (määrus nr 24) § 7 lg 1 kohaselt hindavad eesti keele oskust ministri kinnitatud eksami hindajad. Kaebaja tööle andis hinnangu kaks hindajat, iga osa kohta erinevad hindajad. Asjaolu, et kaebaja töö vaadati läbi ka vaidemenetluses, ei tähenda, et kaebaja oleks sellega kaebuse eesmärgi saavutanud. Teisisõnu ei ole kaebuse eesmärgi tähenduses kaebaja tööd uuesti läbi vaadatud. Vaidemenetluse eesmärgiks ei ole teha esialgne halduse otsustus uuesti, vaid veenduda juba tehtud otsustuse õigsuses. Sisuliselt lahendatakse vaidemenetluses pooltevahelist vaidlust, mitte esialgset taotlust. Vaidemenetlus annab haldusorganile võimaluse kontrollida oma tegevuse otstarbekust ja õiguspärasust. Kuigi vaideotsuse näol on tegemist haldusaktiga, ei ole see esialgse taotluse kohta tehtud otsustusest sõltumatu. Ka vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist on HKMS § 45 lg 4 alusel piiratud. T. Männi vaidemenetluses antud eksperthinnangut punktide muutmata jätmise kohta võib pidada menetlustoiminguks, mis on vaidlustatud koos vaideotsusega, ja 11.06.2018 eksperthinnangut dokumentaalseks tõendiks, mida tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega.
8.Kaebus jääb rahuldamata. Kaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Vastustaja I on kaebaja eksamitöö hindamisel järginud hindamisjuhendit.
9.Eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil, mille ülesehituse ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (keeleseaduse (KeeleS) § 24 lg-d 1 ja 3). Keeleoskustaset hinnatakse muu hulgas eesti keele C1-taseme eksamil (määruse nr 24 § 3 lg 2). Eksamil kontrollitakse nelja osaoskust: kuuldu mõistmine (kuulamine), loetu mõistmine (lugemine), kirjutamine (kirjutamine), rääkimine (rääkimine), kusjuures kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt. C1taseme eksami suuline osa sisaldab tööalase tegevusvaldkonnaga seotud teemasid (määruse nr 24 § 3 lg-d 1 ja 3). Eksamit hindavad haridus- ja teadusministri kinnitatud hindajad, kes vormistavad tulemused hindamisprotokollis. Eksamiosasid hinnatakse sõltumatult ja tulemused fikseeritakse. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on saanud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti (määruse nr 24 § 7 lg-d 1–5). Eksamit hinnatakse vastavaks eksamiks välja töötatud hindamisjuhendi alusel (määruse nr 24 § 4 lg 2; vastustaja 08.08.2018 vastuse lisa 3, tl 44). Hindamisjuhend koosneb kahest osast: rääkimis- ja kirjutamisosa hindamisjuhendist. Hindamisjuhendi koostamisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed.
10.Kohus käsitas 18.10.2018 määruses eksamitulemust eelhaldusaktina, leides, et tasemetunnistuse puudumine võib kaebaja õigusi negatiivselt mõjutada. Samal ajal pidas kohus eksamitulemuse vaidlustamist lubatavaks (p 5). Kuigi eelhaldusaktile kehtivad HMS-s sätestatud vormi-, sisu- ja menetlusnõuded, ei ole tegemist tavapärase haldusotsustusega. Tulemuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ennekõike hindamisele kehtestatud 3(6)
juhenditest ja tavast. Põhjenduste puhul piisab, kui kirjalikul eksamitööl näidata ära vead või anda selgitused tagantjärele. Eksamitulemuste hindamist saab kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud sisuline viga, peab HKMS § 59 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tõendama eksamitulemuse vaidlustaja (Riigikohtu 04.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-68-12, p-d 22, 24). Kohtul puudub seega endal pädevus kontrollida eksperdi poolt eksaminandi teadmiste õigsusele antud sisulist hinnangut, v.a kui sisuline viga on ilmselge. Ennekõike saab kohus hinnata seda, kas kirjalikku osa on hinnatud hindamisjuhendi alusel.
11.Kaebaja osales eesti keele C1-taseme eksamil 04.03.2018, saades 59 punkti (59%) 100st. Kirjutamise osas sai kaebaja 7 punkti 25st, kuulamise osas 22 punkti 25st, lugemise osas 15 punkti 25st, rääkimise osas 15 punkti 25st. Kuna tulemus jäi alla 60 punkti, loeti eksam mittesooritatuks. Vaidemenetluses loeti küll lugemise osa 3. ülesande 28. küsimuse vastus õigeks, ent eksamitulemus sellest ei muutunud. Kaebaja etteheited seonduvad kirjaliku osa hindamisega. Kaebaja hinnangul oskas ta end eksamil selgelt väljendada, vallates piisavalt sõnavara selleks, et ülesandeid lahendada.
11.1.Kaebaja eksami kirjalikku osa hindas kaks hindajat – Mare Kitsnik ja Katrin Tamme –, kellest esimene hindas kirjutamise osa ülesandeid 3 ja 5 punktiga (kokku 8 punkti) ning teine 3 ja 2 punktiga (kokku 5 punkti). Pärast teisendust 0–25 skaalale hinnati kaebaja kirjutamise osa kokku 7 punktiga 25st. Mittesooritusteate (vastustaja I 14.06.2018 vastuse lisa 3, tl 23) kohaselt ei vasta see taseme nõuetele (1–49%).
11.2.Vaidlus puudub, et tasemeeksami hindajad kuuluvad KeeleS § 24 lg 2 alusel kinnitatud loetelusse. Hindajad on kinnitatud haridus- ja teadusministri 18.04.2017 käskkirjaga nr 1.12/17/98 „Eesti keele tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate kinnitamine“. Samuti kuulub käskkirja alusel loetelusse T. Mänd, kes vaatas kaebaja töö läbi vaidekomisjoni eksperdina ning esitas täiendavalt kaebaja töö kohta eksperthinnangu, leides, et puudub alus eksamitulemuse muutmiseks (vastustaja I 08.08.2018 vastuse lisa 4, tl 45 jj).
11.3.Hindamisjuhendi kohaselt on kirjutamisosa eest võimalik saada 24 punkti, mõlema ülesande eest 12 punkti. Kirjutamisosa tulemus teisendatakse 0–25 skaalale. Mõlemat ülesannet hinnatakse analüütiliselt kolmest aspektist: ülesande täitmine (teksti vastavus ülesandele, info asjakohasus, teksti pikkus), teksti ülesehitus ja sidusus (kirjutise seostatus ülesande ja alustekstiga, teksti sisemine sidusus, ülesehituse loogilisus), keel (korrektsus, sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika mitmekülgsus ja korrektsus, stiil). Iga aspekti eest on võimalik saada maksimaalselt 4 punkti, mis liidetakse kummagi ülesande puhul. Kaebaja eksamitööl (vastustaja I 14.06.2018 vastuse lisa 1, tl 16 jj; 08.08.2018 vastuse lisa 1, tl 42 jj) puuduvad märkmed vigade kohta, kuid vigu pole ka ühegi teise osa puhul tööle märgitud. Võib eeldada, et hindamise tava kohaselt töödele märkmeid ei tehtagi. Küll on asja materjalide hulgas kirjutamise hindamisprotokoll (vastustaja I 14.06.2018 vastuse lisa 2, tl 20 jj). Protokollis on võimalik eristada, kui palju punkte kaebaja kummagi ülesande eest sai. Sealt ei nähtu siiski täpselt, kui palju punkte sai kaebaja ülesande iga aspekti (ülesande täitmine, teksti ülesehitus ja sidusus, keel) eest. Arvestades T. Männi eksperthinnangut, võib eeldada, et nii täpset punktide jaotust iga töö kohta ei tehtagi. Seda ei ole teinud ka T. Mänd oma eksperthinnangus. Hindamise täpsusastet ei saa vastustajale I siiski ette heita. Iga aspekti osas punktide panemine ei nähtu hindamise korraldusest ja tavast. Samuti tuleb arvestada tehtavate tööde hulka. Eksaminandi õiguste kaitse tagatakse seeläbi, et tööd hindab kaks hindajat, ükski hindaja ei saa hinnata kõiki eksami osasid (määruse nr 24 § 7 lg 1). Kui hindepunktid erinevad 4 või enama punkti võrra, hinnatakse tööd kolmandat korda. Samuti kontrollitakse vaidemenetluses täiendavalt, kas hindamisel on vigu tehtud. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et kaebaja õigused oleksid kaitseta. Igal juhul on hindamisjuhendist lähtudes võimalik töö 4(6)
punktide kujunemist kontrollida. Lisaks on selgitused esitatud tagantjärele, mida Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-68-12 pidanud piisavaks.
11.4.Kohtu hinnangul on hindajad lähtunud hindamisjuhendist. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, et hindajad oleks eksamitööd hinnanud mõne muu aspekti suhtes kui hindamisjuhendis kirjeldatud või hinnanud kaebaja tööd ebamõistlikult madalalt. Kirjaliku osa esimene ülesandena tuli koostada üldistav lähteandmetele tuginev kokkuvõte (pikkusega u 180 sõna). Kohus leiab, et sisulise hindamise osas on asjakohane T. Männi eksperthinnang (vastustaja I 08.08.2018 vastuse lisa 4, tl 45 jj), kus selgitatakse täpsemalt, missugused puudused kaebaja töös esinesid. Kohtul puudub endal pädevus eksamitööd hinnata, v.a ilmselged sisulised vead. Praegu ei nähtu, et hindamisel oleks tehtud ilmselgeid sisulisi vigu. Kaebaja tööd ei saanud hinnata 0 ega maksimaalsete punktidega. Seda ei ole hindajad ka teinud. Hindamisjuhendis on eksperthinnangus kirjeldatud puudusi igale aspektile vastavate punktide osas selgitatud. Esinevate puuduste tõttu ülesande eest pandud punktid – mõlema hindaja poolt 3 punkti – ja eksperdi selgitused on veenvad. Puudub põhjus eksperthinnangus kahelda. Kaebaja ei ole esitanud ka hindajate sisulist hinnangut ümberlükkavaid tõendeid, kuigi kohus selgitas selle vajadust 08.01.2019 määruses (p 5). Teise ülesandena tuli koostada selge žanriomase ülesehitusega pikem arvamustekst (220–260 sõna). Kui esimene hindaja hindas teist ülesannet 5 punktiga, siis teine 2 punktiga. Hindepunktid ei erinenud 4 või enama punkti võrra, mis oleks iseenesest tinginud kaebaja töö hindamise kolmandat korda. Ilmselge on see, et kaebaja tööd ei saanud hinnata 0 ega maksimaalsete punktidega. Seda ei ole hindajad ka teinud. Jällegi on asjakohane T. Männi ekspertarvamus, kus kirjeldatakse kaebaja töös esinevaid puudusi. Kõrvutades kaebaja tööd, hindamisjuhendit ja eksperthinnangut, on viimases kirjeldatud puuduste esinemine töös tuvastatav. Kuigi hindajate punktid erinesid 3 palli võrra, ei saa sellest järeldada, et hindamisjuhendist oleks kõrvale kaldutud. Kohtu hinnangul on teise ülesande puhul objektiivsete kriteeriumite kõrval oluline ka subjektiivne kriteerium, s.o hindaja subjektiivne arusaam sellest, kuidas peaks ülesannet täitma või mis peaks kirjutises kajastuma, et see vastaks C1-tasemele. Üksnes objektiivsetest kriteeriumidest lähtumine ei pruugi viia alati õiglase tulemuseni. Näiteks ei saa keele aspekti eest anda maksimaalseid punkte tööle, mille sisu on küll korrektne, kuid kirjutises kasutatud sõnad on seosetud, ei puuduta teemat või on ebatäpsed. Praegu ei ole mitte ükski hindaja leidnud, et kaebaja töö oleks vastanud C1-tasemele. Kaebaja pole esitanud ka seda hinnangut ümberlükkavaid tõendeid. Seega vastas hindamine hindamisjuhendile. Kaebaja on olnud seisukohal, et ta valdas piisavalt sõnavara, et kirjutamisosa edukalt lahendada. Nagu hindamisjuhendist nähtub, ei hinnata kirjalikus osas üksnes sõnavara. Sõnavara on üks keele aspekti komponent. Keele aspekt hõlmab sõnavara ulatuse kõrval veel korrektsust, sõnavara kasutustäpsust, grammatika mitmekülgsust ja korrektsust, stiili. Kaebajale on eksperthinnangus ette heidetud vigu sõnavara kasutustäpsuses (sõnakasutusvead), aga ka grammatika- ja õigekirjavigu, mis kohati häirivad teksti mõistmist, ning lauseehituse vigu. Sõnavara ulatust on peetud enam-vähem piisavaks. Selliselt ei saanud kaebajale sõnavara eest ka palju punkte anda. Kaebaja väited ei anna seega põhjust hindajate tegevuses kahelda.
12.Väide, et kaebajal ei olnud enne vaide esitamist võimalik eksamitööga tutvuda, ei muuda 04.03.2018 eksamitulemust õigusvastaseks. Kaebajale väljastati teade eksami mittesooritamise kohta 03.04.2018, seega on vastustaja II-l õigus, et vaide esitamise tähtaeg oli 03.05.2018. Arvestades, et kaebajal võimaldati eksamitööga tutvuda 02.05.2018, tuleb nõustuda, et põhjendatud vaide esitamiseks oli liiga vähe aega. Samas on kaebaja vaide esitanud ning see on sisuliselt läbi vaadatud. Ebamõistlikult lühike tähtaeg tööga tutvumise ja vaide esitamise tähtaja vahel ei saanud vaideotsuse õiguspärasust mõjutada. Igal juhul on kaebajal olnud 5(6)
võimalik oma tööga tutvuda kohtumenetluses ning esitada tõendeid ja vastuväiteid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis hindajate hinnangu ümber lükkaks.
13.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hindajad on hindamisel lähtunud hindamisjuhendist. Ilmselgeid sisulisi vigu ei esine. Kaebus jääb rahuldamata.
14.HKMS § 158 lg lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, tehes otsuse seega kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud nende enda kanda.