M.K. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 23.08.2018 korraldustega nr
ja
väljastatud projekteerimistingimuste tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: M.K. Vastustaja: Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis Tõnnison Kolmas isik: OÜ SERFDOM (rg-kood 10643928), seaduslik esindaja Andres Saar
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 14.03.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Heliora Ehitus esitas 05.04.2018 Jõelähtme Vallavalitsusele taotlused projekteerimistingimuste väljastamiseks Haapse külas asuvatele Metsalauri 3 ning Metsalauri 7 maaüksustele üksikelamu ja nelja abihoone püstitamiseks.
2.Jõelähtme Vallavalitsuse 23.08.2018 korraldustega nr 691 “Haapse küla Metsalauri tee 3 maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamine” (korraldus nr 691) ja nr 693 „Haapse küla Metsalauri tee 7 maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamine“ (korraldus nr 693) väljastati Metsalauri tee 3 ja 7 maaüksustele projekteerimistingimused (PT). 1(8)
3.Nimetatud kinnistutega külgneb Metsalauri kinnistu, mille omanik M.K. esitas 23.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebused korralduse nr 691 (haldusasi nr 3-18-1821) ja korralduse nr 693 (haldusasi nr 3-18-1822) tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2018 määrusega kaebused menetlusse ning liitis need ühte menetlusse. 25.01.2019 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse OÜ SERFDOM.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja nõuab vaidlustatud korralduste ja nendega antud projekteerimistingimuste tühistamist või tühisuse tuvastamist.
6.Korraldusega antud PT-d rikuvad kaebaja õigusi osas, millega tema omandis oleva kinnistu naaberkinnistule väljastatud PT annab seadusliku võimaluse hävitada roheala, rajada eluasemekohti juurdepääsuta kinnistule ja samuti rajada eluasemekohti liigmärjale alale, mille tulemusel seatakse ohtu kaebuse esitaja kinnistul asuvad rajatised.
7.PT-de taotluse on esitanud kolmas isik, mitte kinnistute omanik OÜ SERFDOM, keda pole menetlusse kaasatud.
8.Korraldustest ei tulene, mis on kinnisvaraarendaja põhjendatud vajadus rajada rohevõrgustiku tuumaalale ca 5 hoonet.
9.Vastustaja on küll märkinud, et piirdeaedu võib vajadusel rajada õuemaa-ala ümber, kuid ei määranud enne PT väljastamist eskiisi ja asendiplaani kohustust. Kuivõrd ehitusloa taotlust vaatab läbi üks vallaametnik, jääb see vaid tema otsustada ja naaberkinnistute omanike kaasamise kohustus puudub. Ka ei ole määratud 2 ha alal täisehituse protsenti, ehk õueala suurust, mis tagaks hoonete kompaktse paiknemise. Kuivõrd PT taotleja ei ole esitanud asendiplaani ja projekteeritavate elamute ning abihoonete paiknemise kohta infot, ei saa antud PT-ga tagada roheala säilimist.
10.Vallavalitsus märkis küll seda, et juurdepääsutee küsimus elamu ehitamiseks on vaja eelnevalt lahendada, kuid jättis selle PT-de väljastamisel tähelepanuta. PT-s ei esitata nõuet juurdepääsutee olemasoluks ehitusloa väljastamisel.
11.Korraldustes on küll märgitud, et ehitusloa protsessi kaasatakse ka naaberkinnistute omanikud, kuid seadusest sellist kohustust ei tulene. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 p 2 annab vallavalitsusele valiku otsustada, kas kaasamise vajadus on või mitte. Seega ei ole ka naaberkinnistute omanikel kindlat teadmist, et nad saavad enne ehitusloa väljastamist oma huve kaitsta.
12.Vaidlusalused korraldused rikuvad kaebaja kui naaberkinnistu omaniku seadusest tulenevaid õigusi kaitsta ja säilitada kinnistut ning sellel olevaid rajatisi. Kinnistu harimisel, korrastamisel ja rajatiste ehitamisel on arvestatud naaberkinnistu kuulumist rohevõrgustikku. Investeeringute tegemisel ei ole arvestatud, et rohevõrgustikule tehakse kinnisvaraarendus. Kaebaja arvates võib küll rohealale ehitada, kuid roheala säilimise huvides on vajalik määrata PT-dega ehitusalune maa-ala, täisehitusprotsent, näidata teede jms asukoht. Mõiste “võimalikult suures ulatuses” on sedavõrd ebamäärane, mis annab projekteerijale õiguspärase võimaluse raiuda kogu mets maha, hävitada roheala ja kinnitada vaid fakti, et väiksemas ulatuses ei olnud võimalik roheala säilitada, kuna elamute ja abihoonete asukohad ei ole kindlaks määratud ja terve 2 ha suuruse ala võib teede ja hoonetega katta.
13.Vallavalitsus on PT p 1 lg-s 7 märkinud, et liigvee ärajuhtimine tuleb lahendada omal kinnistul ja seda ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Liigvesi ei saa kuidagi ilma kraavi, jõe või
2(8)
ojata kuhugi minna ja küsimus tuleb lahendada juba PT staadiumis. Liigvesi kahjustaks rajatisi (elektrikilp, valgustus jms) kaebaja kinnistul.
14.PT-d on väljastatud Jõelähtme vallavolikogu liikme Veljo Haaveli endisele ettevõttele OÜ SERFDOM. Eesmärgiks on üksnes kiire müük, mistõttu 6 hektari suurust roheala ei planeerita viisil, mis tagaks roheala säilimise.
15.Korraldustest nr 691 ja nr 693 nähtub, et nende aluseks on mh Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ (ehitusmäärus) § 3 lg 5 p 3. Ehitusmääruse § 3 lg 5 p 3, mis oleks andnud vastava õiguse vallavalitsusele, on kehtetu. Seega jääb ainsaks pädevaks organiks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 järgi vallavolikogu. Kuivõrd vaidlustatud korraldustes ei ole viiteid Jõelähtme vallavolikogu otsusele, millega sellised korraldused välja anti, on korraldused vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 1 ja 3 tühised. PT on allkirjastanud vallavanem, kuid viimane ei ole vallavalitsuse planeeringute ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemist teostava osakonna nimel tegutsev isik. Vähemalt puudub korralduses sellele viide. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
17.Vaidlustatud korraldused kaebaja õigusi ei riku.
18.Kaebaja seisukoht kinnistu omaniku kaasamata jätmise kohta on ekslik ega vasta tegelikele asjaoludele. PT-de taotluse esitamisel ei oma tähtsust, kas maaüksuse omandiõigus kuulub taotlejale. Vallavalitsus on täitnud EhS-s sätestatud kaasamise kohustuse ning kaasanud kinnisasja omaniku PT-de menetlusse.
19.Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistute maa sihtotstarve on 100% elamumaa ning kinnisasjade omanikul on õiguspärane huvi oma omandit sihtotstarbeliselt kasutada. Korralduste andmisel on arvestatud nii omaniku huvi kui ka avaliku huviga tagada rohelise võrgustiku toimimine ja säilimine, seades tingimused mõõdukaks elamumaa sihtotstarbe kohaseks hoonestamiseks. Rohelise võrgustiku eesmärk ei ole sellele alale jääva maa-ala välja jätmine tavapärasest maaüksusele määratud sihtotstarbelisest kasutusest või vältida elu- ja majandustegevust. Korraldustest nr 691 ja nr 693 nähtub, et haldusorgan on PT väljastamisel analüüsinud PT esemeks oleva kinnisasja asukohast tulenevaid erisusi ja rohelise võrgustiku toimimiseks olulisi asjaolusid ja tingimusi. Võimalikult suures ulatuses hoonestamata haljasala säilitamise eesmärgist tulenevalt on korraldustega väljastatud PT seadnud tingimuse, et olemasolev kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada ning vaid vajadusel on piirdeaed lubatud rajada üksnes õuemaa-ala ulatuses. Korraldustega antud tingimuste eesmärk on tagada rohelise võrgustiku alal asuval elamumaal inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja stabiilne keskkonnaseisund. Vastustaja hinnangul ei ohusta PT-de väljastamine rohelise võrgustiku toimimist ega ohusta ka selle säilimist. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kogu Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistute 2 ha suuruse ala võib ehitisi täis ehitada. Vaidlusaluste PT-de p-ga 1.4 on määratud lubatud suurim ehitisealune pind, mis moodustab PT maksimaalsel realiseerimisel Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistutest 2,75%. Rohelisse võrgustikku kuuluva elamumaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbeline kasutamine 2,75% ulatuses kogu maaüksuse pindalast ei kahjusta roheala säilimist.
20.EhS 29 lg 2 ei sätesta kohustust esitada koos PT taotlusega ka eskiislahendus. PT taotlustes on selgelt ja üheselt arusaadavalt välja toodud taotluste eesmärk ja kavandatava kirjeldus ning 3(8)
kirjeldatud pinnalt on võimalik määrata tingimused ehitusprojekti koostamiseks. Haldusmenetluses dokumentide nõudmine, mille esitamine ei ole vajalik asja lahendamiseks, on vastuolus hea halduse ja eesmärgipärasuse põhimõttega.
21.Ekslik on kaebaja väide, et ehitusloa taotlust vaatab läbi üks vallaametnik ja naaberkinnistute omanike kaasamise kohustus puudub. Ehitusvaldkonna lube annab vallavalitsus, mis koosneb kuuest liikmest. Puudutatud isikute kaasamine on haldusorgani kohustus (vrd ka HMS § 40), mistõttu on kaebaja vastupidine seisukoht vale. Pelgalt PT-de andmine ei jäta naaberkinnistute omanike õigusi ehitusloa menetluses kaitseta, kuna ehitusprojekti ja ehitusloa menetlemise etapis kaastakse kõik naabermaaüksuste omanikud, sh kaebaja. Ka on vaidlusaluste PT-dega seotud kinnistutega piirnevate maaüksuste omanikud juba praegu kaasatud ning nad on saanud esitada arvamusi ja vastuväiteid.
22.Vastustaja hinnangul ei ole PT instrumendiks, millega reguleeritakse omanikevahelisi tsiviilsuhteid (sh juurdepääsu küsimust). Vaidlustatud korraldustega väljastatud PT p-s 1.9 määratud tingimuseks on, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi eraomandis olevate kinnistute tuleb maaomanikel omavahel kokku leppida. Ka on Maanteeamet esitanud seisukoha (11.07.2018 kirjaga nr 15-2/18/31995-2), milles leidis, et juurdepääs on võimalik kavandada kahel alternatiivsel viisil: 1) läbi olemasoleva Metsalauri tee tingimusel, et riigiteega ristumiskohal on tagatud nõuetekohane nähtavus või 2) riigiteelt 11266 uus juurdepääsutee (läbi Metsalauri tee 1 kinnistu), mis paikneb Metsalauri tee ristumiskohast vähemalt 150 meetri kaugusel. PT-s on viidatud alternatiivsetele juurdepääsu võimalustele ja nende asukohtadele. Vastustajale teadolevalt on Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistutele avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks käimas kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-18-12088.
23.Kaebaja leiab, et kuna korraldustes nr 691 ja nr 693 on viidatud kehtetule ehitusmääruse sättele, siis on korraldused tühised. PT väljastamise menetlust reguleerib EhS üldosa 3. peatükk, seega kuulub PT väljastamine, millega kavandatakse ehitist, ehitusvaldkonda. Ehitusmääruse § 1 lg 1 kohaselt on ehitusmääruse eesmärk määrata ehitus- ja planeerimisvaldkonna õigusaktides kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete jaotus ja menetluskord. Ehitusmääruse § 3 lg 5 p 4 sätestab, et vallavalitsus annab ehitusvaldkonna lubasid. Arvestades asjaolu, et PT menetlus kuulub ehitusvaldkonda, mis reguleerib ehitise kavandamist ning PT oma olemuselt annab õiguse asuda ehitusprojekti koostama lähtudes PT-s määratud tingimustest, on tegemist ehitusvaldkonna reguleerimisalasse kuuluva loaga, mille andmise pädevus on vallavalitsusel. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et korraldused on HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühised, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Vastustaja möönab, et vaidlustatud korraldustes on ekslikult viidatud ehitusmääruse § 3 lg 5 p-le 3, kuid ilmselge ebatäpsus haldusaktis ei too endaga kaasa vallavalitsuse pädevuse puudumist PT väljastada või haldusakti tühisust, kui ebatäpsus ei võinud asja otsustamist mõjutada.
24.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldused rikuvad tema seadusest tulenevaid õigusi kaitsta ja säilitada kinnistut ja sellel olevaid rajatisi. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu. Korralduste esemeks ei ole kaebajale kuuluv Metsalauri kinnistu. Samuti ei kavandata vaidlustatud korraldustega väljastatud PT-ga ehitisi või tegevusi sellele kinnistule. Korraldused nr 691 ja nr 693 annavad pelgalt õiguse asuda PT-s märgitud kinnistule PT-s määratud tingimustel ehitisi projekteerima ja ehitusprojekti koostama. Nad ei anna veel õigust ehitada. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta ehitusloa menetluses. Kaebustes esitatud üldsõnalisest kirjeldusest ja otsitud põhistustest ei nähtu, et PT väljastamise tulemusena hävineksid kaebaja kinnistul asuvad rajatised ja rikutud oleksid tema õigused.
25.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et sademevee küsimus tuleks lõplikult lahendada juba PT-de väljastamise staadiumis. PT-de p 1.7. kohaselt tuleb sademevee küsimus lahendada omal 4(8)
kinnistul. Konkreetne sademeveelahendus leitakse projekteerimise ja ehitusprojekti koostamise käigus.
26.Asjaolu, et kaebus sisaldab otsitud ja meelevaldseid põhistusi näitab ilmekalt kaebaja enda tegevus. 22.06.2018 esitas kaebaja avalduse Metsalauri kinnistu sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks, 24.09.2018 esitas kaebaja PT-de taotluse, milles taotleb PT-de väljastamist Metsalauri kinnistule elamu ja nelja abihoone püstitamiseks ning lisaks kahe ca 1000 m2 pindalaga tiigi rajamiseks. 08.10.2018 toimunud nõupidamisel selgitas kaebaja, et taotleb Metsalauri kinnistule PT-sid 350 m2 ehitisealuse pinnaga üksikelamu ning 5 abihoone püstitamist. Abihoonete ehitisealune pind on ca 80-120 m2 ja üheks abihooneks on maa-alune garaaž suurusega ca 200 m2. Sellest nähtub, et maksimaalne ehitistealune pind mida kaebaja soovib, on 1030 m2, mis moodustab 4,42% Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal asuva Metsalauri (23300 m2 maatulundusmaa, milles 23100 m2 on maakatastri andmetel metsamaa) pindalast. Lisades soovitavatele hoonetel veel soovitavate tiikide pindala on PT-dega soovitavate ehitiste pindala 3030 m2, mis moodustab 13% kogu Metsalauri maaüksuse pindalast. 25.09.2018 esitas kaebaja ka PT-de taotluse rohelise võrgustiku alas asuvale Metsalauri tee 9, milles soovib elamu ja abihoonete püstitamist. Kui kaebaja leiab, et elamumaale mõõdukas mahus eluaseme koha rajamine ei ole lubatud, on arusaamatu, miks peaks olema lubatud ja õigustatud püstitada rohelise võrgustiku alal asuvale maatulundusmaale elamuid ja elamuid teenindavaid abihooneid. Kolmanda isiku seisukohad
27.Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuses märgitu ei anna alust vaidlustatud korralduste tühistamiseks. Kaebaja käitumine on pahatahtlik ning tema tegelikuks eesmärgiks on takistada ja piirata kolmanda isiku võimalusi enda kinnistute arendamiseks.
28.Harju Maakohtu menetluses on OÜ SERFDOM hagi M.K. vastu reaalservituudi seadmise ja kohtulahendiga kostja tahteavalduse asendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-12088). Kolmas isik on pakkunud kaebajale võimalust lahendada juurdepääsutee küsimus ka kohtuvälise kompromissiga, kuid kaebaja on sellest loobunud ning takistab põhjendamatult kolmanda isikul oma omandit sihtotstarbeliselt kasutada. Kuivõrd servituudiküsimus on juba tsiviilkohtumenetluses arutlusel, on kaebaja etteheide juurdepääsuküsimuse lahendamise osas põhjendamatu.
29.Kaebaja etteheide rohevõrgustikule tehtava kinnisvaraarenduse osas on põhjendamatu. Kolmandale isikule kuulub piirkonnas kolm 2 hektari suurust kinnistut (Metsalauri tee 3, Metsalauri tee 5 ja Metsalauri tee 7 ). Vaidlustatud korraldused lubavad ühele kinnistule ehitada vaid ühe elamu ja kuni neli abihoonet. Kolmas isik soovib tegelikkuses ehitada vaid elamu, kuuri ja sauna, mis sobiksid loodusega. Ka on eesmärgiks säilitada võimalikult palju rohelust.
30.Kaebaja väited liigvee ärajuhtimise ning sellega kaasneda võivate ohtude osas on paljasõnalised ja tõendamata. Liigvee ärajuhtimise lahendused, tuletõrje juurdepääsu võimaldamine ning veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimus lahendatakse eraldi koostatud projektidega. Pelgalt asjaolu, et kaebaja hinnangul võib talle teatud tingimuste kokkulangemisel määramata tulevikus kahju tekkida, ei ole vaidlustatud korralduste tühistamise aluseks. Geoportaalist ei nähtu, et alal oleks liigveest tingitud ning ehitamist takistavad kitsendused. Etteheide kraavide puudumise osas on aga arusaamatu, kuna kaebaja ise likvideeris 2018. aasta sügisel Metsalauri 3, 5 ja 7 piiri ääres olnud kuivenduskraavi.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata
5(8)
32.Kaebaja nõuab Jõelähtme Vallavalitsuse 23.08.2018 korralduse nr 691 ja 693 ning nende alusel väljastatud PT-de tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1) või alternatiivselt tühisuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kuivõrd tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1), ei saaks tühisuse tuvastamisel enam haldusakti tühistada. Seega hindab kohus esmalt tuvastamiskaebuse põhjendatust. Tuvastamisnõue
33.Kaebaja hinnangul on korraldused tühised vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 1 ja 3, kuna korraldused anti kehtetu õigusakti alusel ning vallavalitsusele puudus pädevus. Vaidlustatud korraldustest (nii päisest kui resolutsioonis märgitust „[...] annab Jõelähtme Vallavalitsus [...]“) nähtub selgelt selle andnud haldusorgan, mistõttu on kaebaja viide HMS § 63 lg 2 p-le 1 kohatu. Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 lg 5 p 3 on kehtetu, oli PT-de andmine sellele vaatamata vallavalituse pädevuses. Vastustaja on õigesti märkinud, et PTde andmine on ehitusvaldkonna küsimus. Kui ehitusmääruse § 3 lg 5 p-i 4 kohaselt võib vallavalitsus anda ehitusvaldkonna lubasid, siis järelikult on vallavalitsuse pädevuses ka PT-de andmine, mis on projekti koostamise ja ehitusloa andmise aluseks. Seda järeldust kinnitab kohtu hinnangul ka ehitusmääruse süstemaatiline tõlgendamine. Kui vallavalitsusel on antud pädevus otsustada n-ö tähtsamate ehitust ja planeerimist puudutavate küsimuste üle (planeeringu koostamise algatamine, planeeringu vastuvõtmine ja kehtestamine, vrd ehitusmääruse § 3 lg 5 p 1), on põhjendamatu järeldada, et PT-d peaks andma volikogu. Ka ehitusmääruse muutmise seletuskirjast1 nähtub, et mitmete sätete (sh kaebaja viidatud § 3 lg 5 p-i 3) kehtetuks tunnistamise eesmärgiks oli muuta õiguslikku olukorda selgemaks ning vähendada dubleerimist. Seletuskirjast ei nähtu, et muudatuse eesmärgiks olnuks vallavalitsuselt PT-de andmise pädevus ära võtta. Vaidlustatud korralduses on viide normile (ehitusmääruse § 3 lg 5 p 3) vale, kuid ilmselgelt ei ole tegemist puudusega, mis saanuks mõjutada asja otsustamist. Kui vallavalitsuse pädevuses on PTde andmine, pole põhjust järeldada, et üksnes vastava normi valele punktile ekslik viitamine oleks lõpptulemust mõjutanud.
34.Seega ei ole korralduste tühisuse tuvastamise nõue põhjendatud ning jääb rahuldamata. Tühistamisnõue
35.Kaebusega saab halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning puudub vaidlus, et PT-de osas populaarkaebuse esitamine võimalik ei ole. Seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja subjektiivsete õigustega mitteseotud väiteid (omanikuks mitteoleva isiku esitatud PT-de taotlus, OÜ SERFDOM kaasamata jätmine, teiste naaberkinnistute omanike võimalik õiguste riive jms).
36.Pooled ei vaidle selle üle, et PT-d on ehitusprojekti koostamise aluseks ning nende alusel vahetult ehitama ei hakata. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja oli PT-de menetlusse kaasatud, ta sai esitada oma arvamuse ja vastuväited (vt vaidlustatud korraldustes kaebaja vastuväidete käsitlemine).
Kohtu hinnangul on vaidlusega seotud keskseteks õigusküsimusteks PT-de reguleerimisese, rohelise võrgustiku alal paikneval elamumaal ehitamise lubamise põhjenduste piisavus.
37.HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja väidetega mittenõustumist on haldusaktis põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus põhjendust otsuses kordama. Vastustaja on vaidlusalustes korraldustes analüüsinud kaebaja poolt PT-de menetluses esitatud vastuväited (mis suures osas kattuvad kaebuses esitatuga) ning põhjalikult selgitanud, miks nende vastuväidetega arvestada ei saa. Kohus nõustub nende põhjendustega ning ei pea nende kordamist täies ulatuses vajalikuks.
38.Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel PT-de väljastamine on reguleeritud EhS paragrahvis 26. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt määratakse PT-dega hoone või olulise rajatise kastutamise otstarve, suurim lubatud arv maa-alal, asukoht, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht, ehitusuuringu tegemise vajadus ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. Kohtu hinnangul on vaidlustatud PT-des kõik need tingimused vajalikus täpsusastmes määratud. PT-ed ei ole projekt ning nende alusel ei asuta ka vahetult ehitama. Vastustaja ei saa PT taotlejale esitada seadusest mittetulenevaid ega ebaproportsionaalseid nõudeid. Ka enne PT-de väljastamist konkreetse eskiislahenduse ja asendiplaani nõudmine ei tulene EhS-st ega ole põhjendatud mingite eriliste faktiliste asjaoludega.
39.Ilmselgelt alusetu on kaebaja seisukoht justkui saaks kinnistute omanik olemasolevate PT-de alusel kogu 2 ha suuruse kinnistu kujundada õuemaaks ning selle kogu ulatuses piirdeaedadega piirata. PT-d sellist õigust ei anna ning korraldustes nõutakse hoonestuse kompaktsust.
40.Ka kaebaja väited juurdepääsutee puudumise osas ei ole põhjendatud. PT-des on juurdepääsutee võimaliku asukoha osas toodud kaks alternatiivi. Seega on PT-d ka juurdepääsutee osas piisavalt täpsed. Kohus kordab 12.10.2018 määruses märgitut, et võimalik tsiviilõiguslik vaidlus ei kuulu lahendamisele haldusorganis ega halduskohtus. Vaidlus kaebajaga juurdepääsu saamise üle on pooleli tsiviilasjas nr 2-18-12088.
41.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kaebaja kui naaberkinnisasja omaniku õigusi ja huve ei arvestata. Kaebaja tuleb ehitusloa menetluses kaasata (HMS § 11 lg 1 p 3; § 40), kus tal on võimalik esitada arvamusi ja vastuväiteid projektis toodud detailse lahenduse suhtes. Olukorras, kus kaebaja on PT-de väljastamise menetlusse kaasatud, puudub alus arvata, et haldusorgan seda edaspidi ei teeks. Juhul, kui võimalikud ehitusload kaebaja õigusi rikuvad, on tal võimalik neid ka halduskohtus vaidlustada, sõltumata sellest, kas ta oli menetlusse kaasatud. PT-ed ei pea olema detailsemad pelgalt põhjusel, et kaebaja kardab, et ta jäetakse edasisest menetlusest kõrvale.
42.Kaebaja väitel ei ole tõendatud maaomaniku põhjendatud vajadus rajada rohevõrgustiku tuumalale 5 hoonet. Puudub vaidlus, et Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistute maa sihtotstarve on 100% elamumaa. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnisasjade omanikul on õiguspärane huvi oma omandit sihtotstarbeliselt kasutada. Kaebaja ei ole viidanud õigusaktile, millest tuleneks absoluutne keeld rohevõrgustiku alal ehitamiseks ega väida, et konkreetses asukohas oleks ehitamine välistatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (HKMS § 158 lg 3; Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-802, nr 3-3-1-9-98 jt). Ka kaebaja väited, mis puudutavad rohealale ehitamise võimalikkust või 7(8)
põhjendatust, on ennekõike seotud otstarbekuse küsimusega. Seda, kas igal konkreetsel juhul rohealale ehitamine on lubatud ja põhjendatud, otsustab haldusorgan erinevate huvide kaalumise teel. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne. Kaevatavatest korraldustest nähtuvalt on vastustaja käsitlenud nii valla üldplaneeringut kui Harju maakonnaplaneeringut ning leidnud, et konkreetses asukohas ehitamist ei ole põhjust keelata ning viidatud aktides toodud piiranguid saab täita. Vastustaja on põhjalikult kaalunud erinevaid huve (sh avalikku huvi rohevõrgustiku säilimise osas) ning püüdnud ka PT-dega tagada roheala igakülgset säilimist. PT p-ga 1.4 on määratud lubatud suurim ehitisealune pind, mis moodustab PT maksimaalsel realiseerimisel Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistutest 2,75%. Kohus nõustub vastustajaga, et rohelisse võrgustikku kuuluva elamumaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbeline kasutamine 2,75% ulatuses kogu maaüksuse pindalast ei kahjusta roheala säilimist. Nõue säilitada kõrghaljastust võimalikult suures ulatuses ning luba rajada piirdeaedu vaid õuemaa ümber toetavad roheala säilimist ja toimimist (sh on tagatud metsloomade läbipääs). Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, rohealal ehitamise kavandamisega PT-s määratud tingimustel, on põhistamata. Populaarkaebust PT-le esitada ei saa. Kaebuses väljatoodud subjektiivsete õiguste rikkumine (vee valgumine naaberkinnistule) on oletuslik. Oletuste võimalikku realiseerumist saab hinnata ehitusprojekti järgselt. Sealjuures saab kaebaja projekti osas teha omapoolseid ettepanekuid, et kahjulikke mõjusid vältida.
43.Kaebaja on haldusmenetluses saanud avaldada arvamust ja esitada vastuväiteid ning kohtule kaebaja menetluslike õiguste rikkumist ei nähtu. Pelgalt see, et haldusorgan kaebaja vastuväidetega ei nõustunud, ei tähenda, et ärakuulamisõigust oleks rikutud.
44.Muud kaebaja paljasõnalised väited ja süüdistused asja lahendamisel tähtsust ei oma. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt on menetluskulude väljamõistmise aluseks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ja kolmas isik selget taotlust, menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu nende võimalikke kulusid kohus kaebajalt välja ei mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.