H. E. S. OMA OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.06.2018 otsuse nr 126/18/479 ja 18.06.2018 otsuse nr 12-6/18/485 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks rahuldama kaebaja taotlust ja määrama kaebajale toetus, alternatiivselt kaebaja kasuks kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Kaebaja – OÜ Pakkumised, seaduslik esindaja Reimo Saks Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Asja menetluse lõpetamine
3.Jätta kaebaja muud menetluskulud tema enda kanda.
4.Kaebajal teatada kohtule, millisele pangakontole riigilõiv tagastada (konto number ja omanik). Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
H. E. S. OMA OÜ (kaebaja) esitas 5. novembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15. juuni 2018. a otsuse nr 126/18/479 ja 18. juuni 2018. a otsuse nr 12-6/18/485 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks
kaebaja toetuse taotlust rahuldama ja määrama kaebajale toetust, alternatiivselt kaebaja kasuks kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Tallinna Halduskohus andis 6. novembri 2018. a määrusega kaebuse alluvusjärgselt lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus jättis 17. detsembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõiv, lisada vaidlustatud haldusakt, tõendada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning esitada kaebetähtajast kinnipidamise hindamiseks tõendid vaideotsuse kättesaamise aja kohta ja vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.Kaebaja esindaja esitas 17. jaanuaril 2019 kohtule taotluse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas 18. jaanuari 2019. a määrusega kaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 28. jaanuarini 2019. Lisaks juhtis kohus kaebaja tähelepanu, et kohtule esitatav kirjalik avaldus peab olema allkirjastatud. Kaebaja oli seni esitanud kohtule avaldused ilma allkirjata.
5.Kaebaja esitas 28. jaanuaril 2019 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millele olid lisatud vaidlustatavad haldusaktid, PRIA 24. septembri 2018. a vaideotsus nr 12-4/18/129-2 ja riigilõivu tasumist kinnitav tõend. Kaebaja märkis, et sai vaideotsuse kätte elektrooniliselt 5. novembril 2018. Avaldusel puudus allkiri.
6.Kohus jättis 29. jaanuari 2019. a määrusega kaebuse teist korda käiguta, sest kaebus oli esitatud endiselt puudustega, mida oli võimalik kõrvaldada. Kohus leidis, et kaebaja esindaja isiku peab kohus saama elektrooniliselt esitatavate avalduste puhul kindlaks teha vähemalt ühel korral, eeldusel et avaldused saadetakse kohtule samalt elektronposti aadressilt. Kaebajal tuli esitada kohtule vaideotsuse kättesaamise aja kohta tõendid või põhjendada, miks tal ei ole võimalik vaideotsuse kättesaamise aega tõendada.
7.Kaebaja esitas 4. veebruaril 2019 kohtule digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles selgitas, et sai vaideotsuse kätte 5. novembril 2018, kui PRIA õigusosakonna juhataja vastas elektronkirjale ja saatis vaideotsuse. Avaldusele oli uuesti lisatud PRIA vaideotsus.
8.Vastusena kohtu 6. veebruari 2019. a nõudele esitas PRIA 7. veebruaril 2019 kohtule selgituse, et kaebajale üritati vaideotsust kätte toimetada 27. septembril 2018 aadressil Tööstuse tn 98-14, Tallinn, kuid saaja ei olnud kättesaadav. Kaebajale jäeti 27. septembril 2018 nimetatud aadressile teavitus tähitud kirja nr RR629104136EE kättesaamisest postiasutusest.
9.Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ka enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 3).
10.Kohtu hinnangul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. PRIA vastusest (tl 35) ja AS-i Eesti Post (Omniva) veebilehe kaudu tehtavast saadetise päringust nähtub, et kättetoimetamise katse kaebaja äriregistrisse kantud aadressil toimus 27. septembril 2018 kell 12.45. Ebaõnnestumise 2(4)
põhjusena on märgitud, et saaja ei olnud kättesaadav, ning meetme lahtris on märge, et klienti teavitatakse. 16. oktoobril 2018 on saadetis väljastatud PRIA-le (tl 39). Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et juriidilisel isikul on posti vastuvõtmisel suurem hoolsuskohustus, mistõttu kannab ta riski, et olulised haldusaktid ei jõua temani õigeaegselt. Haldusorganil ei ole kohustust kontrollida, kas juriidiline isik talle registrijärgsel aadressil kättetoimetatud dokumendi ka tegelikult kätte sai. Seetõttu on kolleegium pidanud võimalikuks lugeda kättetoimetatuks ka tähtkirjaga saadetud haldusakt, mille hoiustamise kohta on jäetud juriidilise isiku postkasti teade, hoolimata sellest, kas juriidiline isik sellele tegelikult järele läks. (RKHKm 3-3-1-37-03; RKHKm 3-3-1-10-04; RKHKm 3-3-1-75-07; RKHKm 3-3-1-65-09; RKHKo 3-3-1-100-10). Praegusel juhul on tõendatud, et vastustaja edastas haldusakti kaebaja registrijärgsel aadressil väljastusteatega kirjaga, mille saabumise kohta jäeti 27. septembril 2018 kaebaja kui äriühingu postkasti teade. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 28. septembril 2018 ning kaebus oleks tulnud halduskohtule esitada hiljemalt 29. oktoobril 2018 (30. päev langes laupäevale, mis oli 27. oktoober). Kaebus saabus kohtusse 5. novembril 2018, seega kaebetähtaega ületades. Kohus märgib, et asjaolu, et PRIA edastas vaideotsuse kaebajale tema nõudel hiljem ka elektrooniliselt, ei mõjutanud enam kaebetähtaja kulgemist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud: „Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka muudel haldusorgani toimingutel, võib kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ning eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul võib kõne alla tulla kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt“ (RKHKm 3-3-1-10-04, p 8).
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kohus märgib, et selgitas kaebajale 17. detsembri 2018. a määruse p-s 7, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud.
12.Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega kaebuse esitamisega hilinemise põhjendamiseks ja ennistamise avalduse esitamiseks. Kohus märgib, et kaebaja ei ole kaebetähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööranud ega viidanud ühelegi takistusele kaebuse esitamisel. Kaebetähtaegade eesmärgiks on õiguskindluse tagamine, mistõttu saab kaebetähtaja ennistamine olla pigem erandlik võimalus olukorras, kus isikule ei saa kaebuse esitamisega hilinemist ette heita. Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja ennistamine ei oleks eeltoodud kohtupraktikat arvestades ka põhjendatud. Kaebaja on kaebuse esitamisega hilinenud põhjusel, et ta ei ole hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest, millist kohustust on Riigikohus juriidiliste isikute puhul korduvalt rõhutanud. Kaebaja väide, et ta sai vaideotsuse kätte 5. novembril 2018 (tl 28), on paljasõnaline – kaebaja ei ole lisanud avalduses viidatud PRIA e-kirja, millega vaideotsus talle väidetavalt saadeti. Praeguse haldusasja kaebaja seaduslik esindaja (Reimo Saks) on ka Hereford OÜ (haldusasi nr 3-18-2084) ja OÜ
3(4)
Pakkumised (haldusasi nr 3-18-2081) seaduslik esindaja. Kõik kolm äriühingut on esitanud 23. juulil 2019 vaided PRIA 15.06.2018 otsuse nr 12-6/18/479 ja 18.06.2018 otsuse nr 12-6/18/485 peale. Haldusasjades nr 3-18-2081 ja nr 3-18-2084 on tõendatud, et Reimo Saks andis 3. oktoobril 2018 allkirja Hereford OÜ ja OÜ Pakkumised esindajana vaideotsuste kättesaamise kohta tähitud kirjaga. Seega ei saanud kaebaja esindajale tulla ootamatusena vajadus ka H. E. S. OMA OÜ registrijärgsel aadressil posti saabumist kontrollida. Kaebuse täiendav käiguta jätmine kaebetähtaja ennistamise taotluse teistkordseks küsimiseks ei oleks kohtu hinnangul eesmärgipärane.
13.Lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 ning HKMS § 124 lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
14.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kuna riigilõivu on tasunud Miniprojekt OÜ, tuleb kaebajal teatada, kas ta soovib riigilõivu tasumist seda maksnud isiku pangakontole või mõnele muule kontole. Muud menetluskulud, kui neid on tekkinud, kannab HKMS § 108 lg 4 p-st 4 tulenevalt kaebaja.