OÜ Pakkumised kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.06.2018 otsuse nr 126/18/485 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks rahuldama kaebaja taotlust ja määrama kaebajale toetus, alternatiivselt kaebaja kasuks kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Kaebaja – OÜ Pakkumised, seaduslik esindaja Reimo Saks Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Asja menetluse lõpetamine
3.Jätta kaebaja muud menetluskulud tema enda kanda.
4.Kaebajal teatada kohtule, millisele pangakontole riigilõiv tagastada (konto number ja omanik). Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
OÜ Pakkumised (kaebaja) esitas 5. novembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15. juuni 2018. a otsuse nr 126/18/479 ja 18. juuni 2018. a otsuse nr 12-6/18/485 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks
kaebaja toetuse taotlust rahuldama ja määrama kaebajale toetust, alternatiivselt kaebaja kasuks kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Tallinna Halduskohus andis 6. novembri 2018. a määrusega kaebuse alluvusjärgselt lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus jättis kaebuse 17. detsembri 2018. a määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõiv, lisada vaidlustatud haldusakt, tõendada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning esitada kaebetähtajast kinnipidamise hindamiseks tõendid vaideotsuse kättesaamise aja kohta ja vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.Kaebaja esindaja esitas 17. jaanuaril 2019 kohtule taotluse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas 18. jaanuari 2019. a määrusega kaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 28. jaanuarini 2019. Lisaks juhtis kohus kaebaja tähelepanu, et kohtule esitatav kirjalik avaldus peab olema allkirjastatud. Kaebaja oli seni esitanud kohtule avaldused ilma allkirjata.
5.Kaebaja esitas 28. jaanuaril 2019 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millele olid lisatud vaidlustatavad haldusaktid, PRIA 21. septembri 2018. a vaideotsus nr 12-4/18/128-2 ja riigilõivu tasumist kinnitav tõend. Kaebaja märkis, et sai vaideotsuse kätte 4. novembril 2018. Avaldusel puudus allkiri.
6.Kohus jättis 29. jaanuaril 2019 kaebuse teist korda käiguta, sest kaebus oli esitatud endiselt puudustega, mida oli võimalik kõrvaldada. Kaebajal tuli täpsustada oma kaebust, kuna vaideotsusest nähtuvalt oli kaebaja vaide esitanud üksnes PRIA 18. juuni 2018. a otsuse nr 126/18/485 peale. Kohus leidis samuti, et kaebaja esindaja isiku peab kohus saama elektrooniliselt esitatavate avalduste puhul kindlaks teha vähemalt ühel korral, eeldusel et avaldused saadetakse kohtule samalt elektronposti aadressilt. Kaebajal tuli selgitada ka seda, kuidas ta vaideotsuse kätte sai ja võimalusel esitada kohtule kättesaamise aja kohta tõendid.
7.Kaebaja esitas 4. veebruaril 2019 kohtule digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles selgitas, et sai vaideotsuse kätte postiga, kuid tõendeid selle kohta ei ole säilinud. Lisaks täpsustas kaebaja, et soovib vaidlustada üksnes PRIA 18. juuni 2018. a otsust nr 12-6/18/485.
8.Vastusena kohtu 6. veebruari 2019. a nõudele esitas PRIA 7. veebruaril 2019 kohtule kättetoimetamist tõendava koopia väljastusteatest (tl 30), millest nähtuvalt on vaideotsus kaebajale tähtkirjaga kätte toimetatud 3. oktoobril 2018. Kättesaamist on kinnitanud oma allkirjaga kaebaja esindaja Reimo Saks.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ka enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 3).
10.Kohtu hinnangul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Vastustaja saadetud väljastusteate koopialt nähtub, et kaebaja on vaideotsuse saanud kätte 3. oktoobril 2018 (tl 30), mitte 4. novembril 2018, nagu kaebaja kohtule 28. jaanuari 2019. a avalduses väitis (tl 16). Seega oleks
2(3)
kaebus tulnud kohtule esitada hiljemalt 2. novembril 2018. Kaebus on esitatud 5. novembril 2018.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kohus märgib, et selgitas kaebajale 17. detsembri 2018. a määruse p-s 7, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust.
12.Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega kaebuse esitamisega hilinemise põhjendamiseks ja ennistamise avalduse esitamiseks. Kohus märgib esmalt, et kaebaja ei ole kaebetähtaja möödalaskmist väitnud ega viidanud ühelegi takistusele kaebuse esitamisel. Kaebaja on kohtule väitnud, et sai PRIA vaideotsuse kätte 4. novembril 2018 ehk kaebuse esitamisele eelneval päeval, andes sellega kohtule eksitavat teavet. HKMS § 28 lg 1 kohustab menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Ka juhul, kui kaebaja kas eksis kohtule teatatud kuupäevaga, olemata pahauskne, või kaebetähtaja arvestamisega, ei oleks kohtu arvates käesolevas asjas tähtaja ennistamiseks alust. Riigikohtu halduskolleegium on 1. oktoobri 2002. a kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et „küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.“ PRIA vaideotsus sisaldab vaidlustamisviidet, milles on märgitud muu hulgas halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg, mistõttu pidi kaebaja olema tähtajast teadlik. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolas ning tähtaja ennistamise alused puuduksid ülaltoodud kohtupraktikat arvestades.
13.Lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 ning HKMS § 124 lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
14.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kuna riigilõivu on tasunud Miniprojekt OÜ, tuleb kaebajal teatada, kas ta soovib riigilõivu tasumist seda maksnud isiku pangakontole või mõnele muule kontole. Muud menetluskulud, kui neid on tekkinud, kannab HKMS § 108 lg 4 p-st 4 tulenevalt kaebaja.