AS-i Eesti Meedia kaebus Konkurentsiameti 21.09.2017 otsuse nr 5-1/17-0234-415-8 ja 11.01.2018 otsuse nr 5-1/170328-616-2 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Eesti Meedia, volitatud esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja advokaat Sandor Elias Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Katrin Tasa Kolmas isik I – Eesti Rahvusringhääling, volitatud esindaja Liina Urboja Kolmas isik II – MTÜ EESTI JALGPALLI LIIT, seaduslik esindaja Daniil Savitski Kolmas isik III – the Union of European Football Associations (Union des Associations Européennes de Football; UEFA), volitatud esindajad vandeadvokaat Elo Tamm ja advokaat Mart Blöndal
Asja läbivaatamine
10.12.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Konkurentsiameti taotlus AS-i Eesti Meedia kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta.
Jätta AS-i Eesti Meedia kaebus rahuldamata.
3.Mõista AS-ilt Eesti Meedia UEFA kasuks välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Meedia (kaebaja) esitas 16.08.2017 Konkurentsiametile (vastustaja) kaebuse MTÜ EESTI JALGPALLI LIIT (EJL) ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tegevuse peale. The Union of European Football Associations (prantsuse keeles Union des Associations Européennes de Football; UEFA) korraldas jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ülekandeõiguste müümiseks avaliku konkursi, millel osales lisaks kaebajale ka ERR. Viimane omandas UEFA-lt 2020. a toimuvate meistrivõistluste finaalturniiri ülekandeõigused, samuti sellele eelneva ja järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste Nations League ülekandeõigused aastateks 2018–2021. ERR maksab UEFA-le ülekandeõiguste eest 1,336 miljonit eurot. EJL sõlmis 13.07.2017 ERR-iga sihtotstarbelise projektitoetuse lepingu, mille järgi EJL toetab ERR-i ülekandeõiguste omandamisel 950 000 euroga. Tegemist on nii keelatud kokkuleppe, turgu valitseva seisundi kui ka olulise vahendi omaja kohustuste rikkumisega. EJL-i ja ERR-i vaheline kokkulepe on vertikaalne keelatud kokkulepe turu piiramiseks ja kolmandate isikute turult välja tõrjumiseks. Lisaks on EJL ja UEFA konkurentsiõiguse mõttes ja valdava finantstoetuse tõttu valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad ja/või omavad kollektiivset turgu valitsevat seisundit. Seetõttu on võrreldes ERR-iga erameediakanalite diskrimineeriv kohtlemine konkursil konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 kohaselt keelatud.
2.Vastustaja leidis 21.09.2017 otsuses nr 5-1/17-0234-415-8, et kirjeldatud asjaoludel ei ole alust järelevalvemenetluse alustamiseks ega muude meetmete kasutusele võtmiseks. Põhjendused:
2.1.Toetuse andmine ei ole üldjuhul majandustegevus, mistõttu ei pruugi EJL-i lugemine ettevõtjaks olla põhjendatud.
2.2.Isegi kui lugeda EJL ettevõtjaks, ei ole UEFA ja EJL üheks ettevõtjaks ega EJL UEFA osaks. EJL-i põhikirjast tulenevalt on EJL-i organid ja nende liikmed oma töös sõltumatud. Kuigi nad peavad täitma UEFA põhikirja, juhendeid, direktiive ja nendega kooskõlas tehtud otsuseid, ei lähtu EJL igapäevases asjaajamises UEFA juhistest. Vastavalt EJL-i põhikirjale ei oma UEFA EJL-i organites hääleõigust ega võimalust mõjutada juhtorganite koosseisu. UEFA ei saa ette kirjutada EJL-i juhtorganite otsuseid mittesihtotstarbeliste eelarvevahendite kasutamiseks. EJL-i vara kasutab ja käsutab EJL-i juhatus lähtuvalt tema eesmärkidest. Otsuse toetada ERR-i tegi EJL-i juhatus. UEFA-t otsusest ei teavitatud, kuna selline kohustus puudub. Ainuüksi asjaolu, et osa EJL-i eelarvest koosneb UEFA-lt saadud toetusest, ei anna UEFA-le EJL-i üle valitsevat mõju. Kaebaja toodud Euroopa Kohtu näited ei ole asjakohased. UEFA-l ei ole piisavalt majanduslikke, õiguslikke ega organisatsioonilisi sidemeid, mis võimaldaksid tal omada valitsevat mõju EJL-i üle. UEFA toetuseta ei lõpetaks EJL oma tegevust. EJL-i eesmärgiks ei ole UEFA raha kasutamine, vaid jalgpalli edendamine ja jalgpallitegevuse koordineerimine Eestis. Ilma UEFA toetuseta oleks EJL-i eelarve väiksem.
2.3.Kaebaja viidatud Fédération Internationale de Football Association (FIFA) juhtum on praegusest sisuliselt erinev. EJL ei oma mingeid õigusi UEFA-s, mis võimaldaksid tal osaleda UEFA mängude ülekandeõiguste kaubaturul. Isegi kui EJL tegutseb laiemal jalgpalliülekannete kaubaturul, jääb arusaamatuks, millist tegevust UEFA ja EJL kitsamal või laiemal kaubaturul koordineeriksid, mis võimaldaks neil konkurentidest ja klientidest eraldi tegutseda. Ainult UEFA-lt raha saamine ei muuda EJL-i ja UEFA-t ettevõtjateks, kes
2(15)
3-17-2169
tegutsevad turul ühe üksusena. Seega on täitmata kollektiivse turgu valitseva seisundi olemasolu tõendavad tingimused.
2.4.Puudub alus võimaliku KonkS § 16 rikkumise kontrollimiseks. EJL andis ERR-ile toetuse UEFA-st sõltumatult, st tegemist ei olnud UEFA initsiatiivi ega ka küsimusega, kus UEFA oleks üldse kaasa rääkinud. Sellises olukorras on UEFA turujõu formaalne üle kandmine EJL-ile põhjendamatu.
2.5.EJL-i poolt ERR-ile rahaliste vahendite eraldamine ei ole käsitletav ettevõtjatevahelise keelatud kokkuleppena KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Tegemist on finantseerimise kokkuleppega, millega ei tõrjuta teisi ettevõtjaid turult välja, kuna finantseerimise eesmärk ongi aidata ettevõtjal osta mingit kaupa või teenust. Lisaks on ERR kinnitanud, et tema eelarves on piisavad rahalised vahendid, et omandada UEFA ülekandeõigused ka ilma EJL-i toetuseta. UEFA lähtub parima pakkumise valimisel lisaks pakutud rahasummale ka teistest pakkuja poolt esitatud andmetest. Muuhulgas hinnatakse pakkuja telekanalite arvu, tarbijate ligipääsu nimetatud kanalitele, pakkuja usaldusväärsust ning maksevõimet, samuti kogemust jalgpalli suurülekannete edastaja ja tootjana.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.09.2017 otsuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks rahuldama kaebaja 16.08.2017 taotluse ja algatama järelevalvemenetluse EJL-i ja ERR-i suhtes või kohustada vastustajat vaatama kaebaja 16.08.2017 taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi.
4.Kohus võttis 04.12.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-2169 kaebuse menetlusse ning kaasas kolmandate isikutena EJL-i ja ERR-i.
5.Kaebaja esitas 11.12.2017 vastustajale kaebuse taotlusega algatada KonkS-i alane järelevalve UEFA üle, sest UEFA mängude ülekandeõiguste konkursil koheldi ERR-i põhjendamatult ja õigusvastaselt soodsamalt võrreldes kaebajaga ning loodi talle konkurentsieelis. ERR võitis UEFA mängude ülekandeõiguste konkursi Eestis EJL-i poolt makstud toetuse abil. EJL sõltub pea täielikult UEFA makstavatest toetustest ja EJL on just UEFA-lt saadud rahaga toetanud ERR-i osalemist konkursil. Sponsoritelt saadava ja EJL-i eelarve suhtes marginaalse rahaga ei oleks olnud kuidagi võimalik 950 000 euro suurust toetust maksta. Arvestades, et UEFA omab konkurentsi puudumise ja intellektuaalomandi õiguste tõttu turgu valitsevat seisundit ja olulist vahendit UEFA mängude ülekandeõiguste kaubaturul, peavad UEFA konkursid olema mittediskrimineerivad. Majanduslikult toimus hinnadiskrimineerimine: ERR sai teiste osalejatega võrreldes allahindluse ja võitis selle abil konkursi. Seega on UEFA mängude ülekandeõiguste konkurss Eestis muutunud UEFA enda raha abil diskrimineerivaks ja UEFA on turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud. Teiselt poolt rikub olukord ka individuaalerandi tingimusi kokkuleppeks õiguste omaja (UEFA) ja ERR-i vahel. Rikutud on UEFA ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe tingimusi, mille kohaselt peaks UEFA ülekandeõiguste konkursi abil saadava rahaga toetama siseriiklikke jalgpalliliite. Antud juhul maksab ERR UEFA-le aga UEFA enda vahenditega tagasi.
6.Vastustaja jättis 11.01.2018 otsusega nr 5-1/17-0328-616-2 järelevalvemenetluse alustamata, kuna puuduvad KonkS-i rikkumise tunnused. UEFA eraldab rahvuslikele jalgpalliliitudele jalgpalliga seotud tegevuste edendamiseks sihtotstarbelisi ja mittesihtotstarbelisi toetusi. UEFA saab mõjutada enda antud raha kasutamist sihtotstarbeliste toetuste korral (nt staadioni rajamine, valgustuse vahetamine), kuid ei saa EJL-ile ette kirjutada mittesihtotstarbeliste eelarvevahendite kasutamist. EJL eraldas raha ERR-ile omaalgatuslikult ja UEFA-t sellest teavitamata. Raha, mida EJL kasutas ERR-i toetamiseks, oli UEFA poolt eraldatud mittesihtotstarbelisena, mistõttu oli EJL-il õigus seda kasutada oma 3(15)
3-17-2169
äranägemise järgi. Kuna UEFA-l ei olnud võimalik raha kasutamist kontrollida, siis ei ole võimalik UEFA-t süüdistada turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Samal põhjusel ei ole UEFA rikkunud väidetavaid individuaalerandi tingimusi. Vastustajal puudub pädevus teostada järelevalvet Euroopa Komisjoni ja UEFA kokkuleppe võimaliku rikkumise osas, kuna see ei seostu konkurentsiõigusega.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 11.01.2018 otsuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi.
8.Kohus võttis 15.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-319 kaebuse menetlusse, liitis selle haldusasjaga nr 3-17-2169 ja kaasas kolmanda isikuna UEFA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
9.1.Vastustaja on jätnud tähelepanuta tekkinud olukorra kui terviku ning on analüüsinud EJL-i ja ERR-i tegevust kitsalt ja eraldivõetuna. Järelevalvemenetluse alustamata jätmisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu.
9.2.UEFA on turgu valitsev ettevõtja. Ta omab ainuisikuliselt kõiki UEFA mängude ülekandeõigusi. Tema positsioon ülekandeõiguste jaotamisel võimaldab tal tegutseda ostjatest sõltumatult ja tal puuduvad selles osas otsesed konkurendid. Lisaks on UEFA olulise vahendi omaja, sest tema käes on intellektuaalne omand olulisele osale turule pääsemiseks.
9.3.EJL ja UEFA on majandustegevuses osalevad isikud KonkS § 2 lg 1 tähenduses. Spordisündmuste ülekandeõiguste müük on majandustegevus. Pole oluline, et EJL on spordialaliit või mittetulundusühing või kas ta saab konkreetsest tehingust tulu.
9.4.EJL ja UEFA on konkurentsiõiguse mõttes ja valdava finantstoetuse tõttu valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad ja/või omavad kollektiivset turgu valitsevat seisundit. Vastustaja on vääralt lähtunud EJL-i põhikirjalisest iseseisvusest. UEFA omab tegelikult nii otsest kui kaudset võimalust mõjutada EJL-i juhtorganite otsuseid kui ka EJL-i vara või olulise osa kasutamist ja käsutamist, kuna EJL sõltub majanduslikult pea täielikult UEFA toetusest. EJL ei eksisteeriks UEFA-ta sellisel kujul üldse, sest EJL-i eelarve koosneb UEFA-lt saadud rahast. Tegemist pole tavapärase spordialaliiduga. Kuna EJL sõltub UEFA rahastusest, annab regulaarselt oma tegevusest UEFA-le aru, tegutseb UEFA reeglite järgi ja on ka faktiliselt UEFA „käepikendus“ Eestis, on EJL-i näol tegemist UEFA „osakonna“ või „filiaaliga“ Eestis. UEFA jaotab järjest enam ise mänguõigusi ka varem rahvuslike jalgpalliliitude hallata olnud formaatidele ja seega on teoreetilinegi konkurents EJL-i ja UEFA vahel muutunud olematuks. Tegemist ongi ühe ja sama ettevõtjaga, mitte ainult seotud ettevõtetega.
9.5.EJL-i ja ERR-i vaheline kokkulepe on keelatud vertikaalne kokkulepe turu piiramiseks ja kolmandate isikute turult tõrjumiseks. EJL toetab valikuliselt üht ringhäälinguettevõtet, eelistades teda teistele, tekitades olukorra, kus ERR võidab toetuse abil UEFA konkursi. Tegemist ei ole tavapärase finantseerimiskokkuleppega, vaid EJL väljendas avalikult, et eesmärgiks oli, et ülekandeõigused saaks just ERR. Seega oli eesmärk konkurentsi kahjustamine. ERR ei oleks saanud soetada ülekandeõigusi ilma toetuseta, sest ERR-i nõukogu oli eraldanud jalgpalli-, jäähoki- ja kergejõustiku tiitlivõistluste ülekandeõiguste soetamiseks kokku 1,2 miljonit eurot. Erameediakanalitele EJL ülekandeõiguste omandamiseks toetust ei pakkunud. EJL ja UEFA piiravad kaubaturgu, rakendades ERR-ile eelistingimusi ja asetades erameediakanalid ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Samuti ei 4(15)
3-17-2169
võimalda UEFA võrdse konkursi teel juurdepääsu ülekandeõigustega seotud intellektuaalsele omandile. ERR-i eelistamiseks puuduvad objektiivsed alused. Järelikult on EJL ja UEFA rikkunud olulist vahendit omava ettevõtja kohustusi. UEFA konkursid peavad konkurentsiõiguslikult olema mittediskrimineerivad. EJL on UEFA vahenditest toetuse maksmisega muutnud UEFA konkursi diskrimineerivaks. Sponsoritelt saadava ja EJL-i eelarve suhtes marginaalse rahaga ei oleks EJL-il kuidagi võimalik 950 000 euro suurust toetust maksta. Rikutud on ka Euroopa Komisjoni 14.10.2014 otsust, mille järgi tuleb ülekandeõiguste konkursside abil toetada siseriiklikku jalgpalli.
9.6.EJL-il on UEFA turgu valitseva positsiooni suhtes samasugused kohustused nagu UEFA-l. Vastutust ei saa välistada ning tegu on pigem UEFA ja EJL-i sisesuhte küsimusega, kui EJL pani rikkumise toime UEFA teadmata. EJL-il ei saa olla õigust muuta teadlikult UEFA-lt saadud vahenditega UEFA konkurss diskrimineerivaks. EJL-il on UEFA osana ja ühise vastutuse tõttu kohustus vähemalt sekkumisest hoiduda. EJL-il on ka endal keeld kuritarvitada UEFA turgu valitsevat positsiooni ja EJL-ile saab teha ettekirjutuse.
9.7.Isegi kui UEFA ei olnud teadlik EJL-i rikkumisest, on kaebaja teda sellest teavitanud, ent UEFA pole siiani midagi ette võtnud, sh keeldunud ERR-iga lepingut sõlmimast. Lisaks olnuks UEFA-l võimalus EJL-ile antud raha kasutust kontrollida, ent seda pole tehtud. UEFA on rikkunud oluliselt oma hoolsuskohustust ega ole teostanud piisavalt järelevalvet enda vahendite kasutamise üle.
9.8.Eluliselt ei ole usutav, et ERR-i ja EJL-i kokkulepe omaks positiivseid järelmeid või annaks tarbijatele mingi kasu. Vabalevi osakaal on alates 01.08.2017 muudatustest telemaastikul pigem marginaliseeruv.
9.9.Järelevalvemenetluse alustamata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saanud konkursil võrdsetel tingimustel soetada UEFA mängude ülekandeõigusi. Ilma EJL-i toetuseta oleks konkursil parima pakkumise teinud kaebaja. Kaebaja on kaubaturult järgmiseks 4 aastaks välja tõrjutud. Tulevikus võib selline praktika tähendada jalgpalliülekannete osas turu täielikku sulgemist. Jalgpalliülekanded on ühe suurema vaatajate arvuga spordiülekanded. Järelikult on kõrvaldatud konkurents ka olulise osa suhtes spordiülekannete edastamisel Eestis tervikuna.
9.10.Korrarikkumine ei ole veel lõppenud ja kestab sõlmitud lepingute kehtivusperioodi lõppemiseni. Vastustajal on võimalik teha kolmandatele isikutele ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks – lepingu lõpetamiseks või konkurentsiseisundi parandamiseks. Kui vastustaja seisukohta, et korrarikkumist praegusel juhul ei olnud, ümber ei lükata, ei algata vastustaja ka tulevikus järelevalvemenetlust samalaadse tegevuse osas. Kui EJL-i ja ERR-i ei takistata, suletakse turg konkurentsile ka edaspidi täielikult ja ERR muutub jalgpalliülekannete turul monopoliks.
10.Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
10.1.Paljud tegevused võivad kahjustada konkurentsiolukorda, kuid kõigil juhtudel ei ole tegemist KonkS-i rikkumistega. Igat tegevust tuleb hinnata eraldi. Kui EJL-i ja ERR-i tegevus kitsalt ja eraldivõetuna ei ole KonkS-iga vastuolus, siis ei muutu nimetatud tegevus ka tervikuna KonkS-iga vastuolus olevaks.
10.2.Vastustajal ei ole pädevust teostada järelevalvet Euroopa Komisjoni ja UEFA kokkuleppe võimaliku rikkumise osas. Koostöökokkuleppe p 5.4 selgitab, et koostöökokkulepe ei loo mingeid õigusi ega kohustusi, ei rahvusvahelisi, Euroopa Liidu ega ka siseriikliku õiguse kohaselt. Koostöökokkuleppe rakendamiseks toimuvad kohtumised
5(15)
3-17-2169
UEFA ja Euroopa Komisjoni vahel. Koostööleppes ei mainita UEFA turgu valitsevat seisundit, individuaalerandit ega üldse konkurentsiõigust.
10.3.Toetuse andmine ei ole üldjuhul majandustegevus ehk kaupade või teenuste pakkumine kaubaturul, mistõttu EJL-i lugemine ettevõtjaks ei pruugi olla põhjendatud.
10.4.EJL-i põhikirjast tulenevalt on EJL-i organid ja nende liikmed oma töös sõltumatud. Kuigi EJL-i organid ja nende liikmed on vastavalt põhikirjale kohustatud täitma UEFA põhikirja, juhendeid, direktiive ja nendega kooskõlas tehtud otsuseid, ei lähtu EJL igapäevases asjaajamisest UEFA juhistest. Vastavalt EJL-i põhikirjale ei oma UEFA EJL-i organites hääleõigust ega võimalust mõjutada juhtorganite koosseisu. UEFA ei saa EJL-ile ette kirjutada otsuseid mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamiseks. EJL-i vara kasutab ja käsutab EJL-i juhatus lähtuvalt EJL-i eesmärkidest, mistõttu pole UEFA-l võimalust EJL-i vara käsutamise osas EJL-i tegevust mõjutada, v.a sihtotstarbelised toetused. Otsus toetada ERR-i tehti EJL-i juhatuse otsusega, UEFA-t sellest ei teavitatud, kuna selline kohustus puudub. Ainuüksi asjaolu, et osa EJL-i eelarvest koosneb UEFA-lt saadud toetusest, ei anna UEFA-le EJL-i üle valitsevat mõju KonkS-i tähenduses. Kaebaja toodud Euroopa Kohtu näited üheks ettevõtjaks lugemise kohta ei ole asjakohased. Antud juhul ei ole tegemist situatsiooniga, kus emaettevõtja omab 100% osalust tütarettevõtjas ning UEFA poolt raha eraldamine EJL-ile ei ole kuidagi samastatav emaettevõtja osalusega tütarettevõtjas. UEFA-l ei ole ka piisavalt majanduslikke, õiguslikke ega organisatsioonilisi sidemeid, mis võimaldaksid tal omada valitsevat mõju EJL-i üle. Samuti puuduvad tõendid, mis viitaksid, et UEFA tegelikult mõjutas EJL-i käitumist raha eraldamisel ERR-ile. Puhtalt finantsilist osalust ei ole Euroopa Komisjon alati pidanud oma praktikas üheks ettevõtjaks lugemise aluseks. Samuti ei ole EJL-i näol tegemist UEFA osaga. Põhjendamatu on väide, nagu lõpetaks EJL tegevuse, kui UEFA teda rahalised enam ei toetaks. EJL-i eesmärgiks ei ole UEFA raha kasutada, vaid jalgpalli edendada ja jalgpallitegevust Eestis koordineerida. Ilma UEFA toetuseta oleks EJL-i eelarve väiksem. Isegi kui UEFA toetuseta ei saa EJL sellisel määral toetada jalgpalli, ei saa väita, et väiksema rahaga oleks põhikirjaliste eesmärkide täitmine EJL-i poolt võimatu. Raha eraldamine ei muuda UEFA-t ja EJL-i üheks ettevõtjaks.
10.5.Kaebaja peab konkurentsi kahjustavaks EJL-i tegevust, kes ei oma turgu valitsevat seisundit ja kes on tegutsenud UEFA-st sõltumatult. EJL-i poolt ERR-ile omaalgatuslikult eraldatud raha oli eraldatud UEFA poolt EJL-ile mittesihtotstarbelisena. EJL-il oli õigus kasutada seda oma äranägemise järgi. Raha eraldas ERR-ile EJL, mitte UEFA. Kuna UEFA-l ei olnud võimalik raha kasutamist kontrollida, siis ei ole võimalik UEFA-t süüdistada turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Samal põhjusel ei ole UEFA rikkunud väidetavaid individuaalerandi tingimusi. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks peab turgu valitsev ettevõtja teadvalt midagi tegema või tegemata jätma. Antud juhul oli UEFA konkurss avatud ja mittediskrimineeriv. EJL-il ei olnud kohustust teavitada UEFA-t mittesihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamisest. Seega ei jätnud UEFA teadvalt midagi tegemata. Samuti puudus UEFA-l võimalus kuritarvitada oma positsiooni, kuna pärast toetuse eraldamist muutus see EJL-i rahaks, kes sai seda kasutada oma äranägemise järgi.
10.6.Kollektiivse turgu valitseva seisundi kontseptsioon on ette nähtud täiesti teistsugusteks olukordadeks. Kaebaja viidatud FIFA juhtum on käesolevast asjast sisuliselt erinev. EJL ei oma mingeid õigusi UEFA-s, mis võimaldaksid tal osaleda UEFA mängude ülekandeõiguste kaubaturul. Isegi kui EJL tegutseb laiemal jalgpalliülekannete kaubaturul, jääb arusaamatuks, millist tegevust UEFA ja EJL kitsamal või laiemal kaubaturul koordineeriksid, mis võimaldaks neil konkurentidest ja klientidest eraldi tegutseda. Ainult UEFA-lt rahastuse saamine ei muuda EJL-i ja UEFA-t ettevõtjateks, kes tegutsevad turul ühe üksusena, oluline on tegevuse sisu ehk millisest ühtsest tegevusliinist nad kõrvale ei kaldu. Seega on täitmata 6(15)
3-17-2169
kollektiivse turgu valitseva seisundi olemasolu tõendavad tingimused. Vastustajale esitatud teabest järeldub, et EJL andis ERR-ile toetuse UEFA-st sõltumatult, st tegemist ei olnud UEFA initsiatiivi ega ka küsimusega, kus UEFA oleks üldse kaasa rääkinud. Sellises olukorras on UEFA turujõu formaalne ülekandmine EJL-ile põhjendamatu. EJL-i ja UEFA-t ei ole võimalik käsitleda kui kollektiivset turgu valitsevat seisundit omavaid ettevõtjaid, mistõttu puudub alus võimaliku KonkS § 16 rikkumise kontrollimiseks.
10.7.EJL-i poolt ERR-ile toetuse andmise käsitlemine kokkuleppena, millega tõrjutakse teised ettevõtjad kaubaturult välja, on kunstlik. Rahaliste vahendite eraldamine ei ole käsitletav ettevõtjate vahelise keelatud kokkuleppena KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Tegemist on finantseerimise kokkuleppega, millega ei tõrjuta teisi ettevõtjaid turult välja, kuna finantseerimise eesmärk ongi aidata ettevõtjal osta mingit kaupa või teenust. Vastasel korral oleksid kõik toetuse või finantseerimise kokkulepped keelatud, kuna keegi, kellel ei ole piisavalt ressursse, võib jääda selle tõttu mingist kaubast või teenusest ilma. Toetuse andmisel jääb alati ka keegi toetusest ilma, mistõttu peab ta leidma muid finantseerimise viise. Sellise tegevuse käsitlemine teise ettevõtja, kes toetust ei saanud, kaubaturult välja tõrjumisena ei ole põhjendatud. Konkurentsiõiguse eesmärk on konkurentsi kui majandusliku toimemehhanismi tagamine, mitte iga üksiku ettevõtja (nt konkurendi) huvide kaitsmine. Täiesti võrdsete eelduste loomine kõikidele konkurentidele on võimatu ja see ei ole ka konkurentsijärelevalve eesmärgiks, sest majanduskeskkonnas on täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kui erinevatel konkureerivatel ettevõtjatel on erinevad konkurentsieelised. Vastustaja saab võtta meetmeid ainult KonkS-i rikkumise tuvastamisel, mitte konkurentsieelise saamise korral.
10.8.Vastustaja lähtub oma menetluses ettevõtja seadusliku esindaja allkirjastatud informatsioonist, mitte ei võta haldusakti põhjendustes aluseks ajakirjanduses või meedias väidetut. Vastustajal pole põhjust kahelda ERR-i vastuses lihtsalt seetõttu, et ajakirjanduses on väidetud vastupidist. Seega ei ole vastustaja teinud kaalutlusviga.
10.9.Kuna vastustaja leidis, et tegemist ei ole KonkS § 4 lg 1 p-s 3 sätestatud kokkuleppega, siis on asjakohatud ka kaebuse põhjendused, mis käsitlevad vertikaalse grupierandi mittekohaldumist ja individuaalerandi lubamatust.
10.10.Kaebaja ei selgita, kuidas Euroopa Komisjoni õiguspraktika spordiülekannete litsentsimise süsteemi puhul on seotud konkurentsiõiguse kohaldamisega antud asjas.
10.11.Kaebus järelevalvemenetluse algatamata jätmise peale on perspektiivitu. Vastustaja tuvastab korrarikkumisena KonkS-i nõuete rikkumise juhul, kui peab vajalikuks ja võimalikuks ettevõtjale ettekirjutuse teha. Vastustaja pädevuses ei ole ainuüksi rikkumise tuvastamine, kui tuvastamisel puudub regulatiivne toime. Käesoleval juhul on UEFA mängude ülekandeõiguste leidmiseks korraldatud hange läbi viidud, UEFA väidetav õigusvastane tegevus juba lõppenud ja leping hanke võitjaga sõlmitud. Isegi kui vastustaja alustaks menetluse ja tuvastaks rikkumise, ei saa menetluse tulemus enam kuidagi mõjutada kaebajate võimalusi osaleda vaidlusaluses hankes. Kuna väidetav õigusvastane tegevus on juba lõppenud, puudub vastustajal võimalus teha ettevõtjale ettekirjutust. Lepingu sõlmimise järel ei ole võimalik teha enam ettekirjutust väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Vastustajal puudub võimalus mõjutada hanke tulemusi, lahendada hankevaidlusi ja teostada järelevalvet hanke läbiviimise üle. Kuna kaebaja soovitud eesmärki ei saa järelevalvemenetluse läbiviimisel saavutada, siis on kaebus perspektiivitu. Samuti ei ole antud asjaoludel ette näha, et korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud tingimused ohu olukorra realiseerimiseks oleksid täidetud ja seetõttu oleks vajadus teha UEFA-le ettekirjutus ohu ennetamiseks. UEFA on sõlminud ERR-iga teleülekannete õiguste omandamise lepingud kuni aastani 2020 ja 2021. Vastustaja ei saa järelevalvemenetluse algatamisel ja ettekirjutuse tegemisel hinnata tulevikus
7(15)
3-17-2169
ettetulevaid võimalikke juhtumeid, eriti kui need toimuvad mitme aasta pärast. Praegusel juhul järelevalvemenetluse algatamata jätmine ei määra järgmiste samasisuliste menetluste tulemust. Juhul, kui tulevikus ilmnevad asjaolud, mis viitavad UEFA või mõne teise sarnase organisatsiooni turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele, siis lähtub vastustaja uutest konkreetsetest asjaoludest.
11.Kolmas isik ERR palus jätta kaebuse rahuldamata.
12.Kolmas isik EJL palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
12.1.EJL-i 2017. a eelarve oli 11 102 508 eurot. UEFA-lt laekus ca 2 181 000 eurot, millest omakorda ca 1 550 000 eurot oli sihtotstarbeline toetus erinevate sportlike valdkondade otsetoetuseks. Seega kogu UEFA toetuse osakaal EJL-i eelarvest on ca 20%, ilma otsetoetuseta ca 5%. Järelikult ei saanud vaidlusalune toetus ERR-ile isegi teoreetiliselt tulla UEFA toetusest. EJL eksisteeriks edukalt ka ilma UEFA toetuseta.
12.2.EJL on üks 55-st UEFA liikmest. Igal UEFA liikmel on õigus osaleda UEFA organite valimistel, kuid valitud organid on iseseisvad. Seejuures ei ole UEFA-l mingit võimalust mõjutada EJL-i organite otsuseid või EJL-i vara kasutamist, v.a olukordades, kus UEFA määrab EJL-ile sihtotstarbelise toetuse. EJL on iseseisev juriidiline isik, mille olemasolu ei sõltu UEFA-st.
13.Kolmas isik UEFA palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
13.1.Vastustajal on lai kaalutlusõigus otsustada, kas järelevalvemenetlus algatada või mitte. Järelevalvemenetluste algatamist taotleval isikul ei ole õigust nõuda menetluse algatamist. Seega piirdub halduskohtu kontroll vaid kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla vastustaja tegevuse õiguspärasuse. Vastustaja on kontrollinud faktilisi asjaolusid ja jõudnud järeldusele, et taotluses toodud asjaoludel ei ole alust järelevalvemenetluse algatamiseks. Otsus on kaalutlusveata.
13.2.UEFA ja EJL on eraldiseisvad ettevõtjad konkurentsiõiguse mõttes. UEFA ei saa mõjutada EJL-i raha kasutamist (v.a kui UEFA määrab sihtotstarbelise toetuse). Toetuste andmine EJL-ile ei anna UEFA-le valitsevat mõju EJL-i üle. UEFA ei andnud EJL-ile sihtotstarbelist toetust UEFA mängude ülekandmise osas, seetõttu ei olnud UEFA-l õigust ka kontrollida EJL-i raha kasutust ja UEFA ei vastuta EJL-i raha kasutuse eest. Euroopa Komisjon analüüsis 23.07.2003 otsuses COMP/C.2-37.398 UEFA staatust ja leidis, et UEFA ja selle liikmed on eraldiseisvad ettevõtjad.
13.3.UEFA-l ja EJL-il ei ole kollektiivset turgu valitsevat seisundit.
13.4.Vastustajal puudub pädevus teostada järelevalvet Euroopa Komisjoni ja UEFA kokkuleppe võimaliku rikkumise osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus
14.Vastustaja esitas taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, sest väidetav korrarikkumine on lõppenud ja vastustajal puudub enam võimalus sellele reageerida. Kohus ei nõustu vastustajaga. Kuigi ERR ja UEFA on juba 12.09.2017 sõlminud ülekandeõiguste võõrandamise lepingud, oleks vastustajal siiski võimalik järelevalvemenetlust läbi viia ja rikkumise tuvastamisel meetmeid rakendada. Kaebaja peab tema õigusi rikkuvaks seda, et EJL maksis ERR-ile toetust teleülekannete õiguste omandamiseks ja muutis seeläbi UEFA 8(15)
3-17-2169
konkursi väidetavalt konkurentsi kahjustavaks. Juhul, kui vastustaja tuvastaks, et tegemist oli korrarikkumisega, saaks vastustaja teha KorS § 28 lg 1 alusel avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks. Asjakohaste meetmete valik oleks vastustaja otsustada. Nt saaks kohustada ERR-i EJL-ile toetuse tagasi maksma või kohustada UEFA-t korraldama uue konkursi. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitse muutunud lepingute sõlmimise tõttu võimatuks ja kaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata. Kaebuse nõuded
15.Kaebaja taotles vastustaja 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsuste tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi.
16.Kohtu hinnangul on vastustaja 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsused toimingud, mitte haldusaktid, seetõttu ei saa nende peale tühistamiskaebust esitada ja kaebused tuleb tühistamisnõuetes jätta rahuldamata. Vastustajal ei ole KonkS § 54 ega KorS § 14 alusel kohustust järelevalvemenetlust algatada. Kohtupraktikas on tunnustatud järelevalveorgani kaalutlusõigust otsustamaks menetluse algatamise üle (nt Riigikohtu 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14, p-d 12-13). Seetõttu oli vastustajal õigus enne menetluse alustamist kontrollida kaebaja esitatud teavet ja otsustada saadud teabe alusel menetluse algatamise vajaduse üle. Vastustaja otsustas jätta järelevalvemenetluse algatamata. Neil otsustel puudub regulatiivne toime, seetõttu ei ole tegemist haldusaktidega (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1). Haldusaktiga oleks tegemist juhul, kui vastustaja oleks asja sisuliselt läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14 ja 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12). Vastustaja ei ole kaebaja taotlusi sisuliselt läbi vaadanud. Samuti oleks haldusaktiks järelevalveorgani otsustus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta, kui menetluse käigus oleks tuvastatud, et rikkumist ei ole toime pandud, sest ka sellise otsuse tegemine eeldab asja sisulist läbivaatamist (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15 ja 16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-12). Toiminguks on menetlust lõpetav otsus juhul, kui see tehakse ilma sisulise lahenduseta (vt nt Riigikohtu 24.01.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-16).
17.Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka vastustaja 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja viiks kolmandate isikute osas läbi järelevalvemenetluse ja tuvastaks KonkS-i rikkumised. Sellise eesmärgi saavutamiseks piisab nõude esitamisest kohustada vastustajat vaatama kaebaja 16.08.2017 ja 11.12.2017 taotlused uuesti läbi. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab, et vastustaja poolt kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsustega oli õigusvastane, seega sisaldub tuvastamisnõue juba kohustamisnõudes ja tuvastamisnõude eraldi menetlemine ning otsusega lahendamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
18.Riigikohus on korduvalt välja toonud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 33-1-42-14, 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 33-1-44-10). Kaebaja väidete kohaselt on kolmandad isikud rikkunud KonkS-i nõudeid. KonkS §-s 16 toodud regulatsioon on mõeldud kaitsma ka turuosalistest konkurente turgu valitseva
9(15)
3-17-2169
seisundi kuritarvituste eest (vt ka KonkS § 1 lg-s 1 toodud seaduse eesmärke). Seega on kaebajal õigus taotleda kohtulikku kontrolli järelevalvemenetluse alustamata jätmise põhjendatuse üle. Kohus ei saa kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat järelevalvemenetlust läbi viima, vaid kohustada järelevalvemenetluse algatamise üle uuesti otsustama. EJL-i ja UEFA omavahelised suhted
19.Kohus ei nõustu kaebajaga, et EJL on UEFA-ga sisuliselt sama ettevõtja. EJL-i põhikirja1 p 4.2 kohaselt on EJL iseseisev mittetulundusühing, mis on loodud Eesti seaduse alusel. EJL-i põhikirjast ei tulene, et EJL oleks UEFA osakond või filiaal. EJL on küll UEFA liige, kuid samuti FIFA liige (EJL-i põhikirja p 4.3). EJL-i näol ei saa olla tegemist mõlema osakonna või filiaaliga. Kohus ei leia, et erialaliitu kuulumine muudaks liikme selle liidu osakonnaks või filiaaliks või sõltuvaks isikuks. Nt MTÜ Eesti Õlletootjate Liit liikmeteks on liidu veebilehe2 andmetel AS A. Le Coq, Saku Õlletehase AS ja AS VIRU ÕLU. Ometi ei ole kahtlust, et tegemist on iseseisvate ettevõtjatega, kes on oma majandustegevuses ja otsuste tegemisel iseseisvad vaatamata sellele, et nad järgivad samas ka liidu reegleid. Samasugusest eeldusest tuleb lähtuda ka kolmandate isiku puhul. Selleks, et lugeda liidu liige iseseisvaks ettevõtjaks, ei ole vaja tuvastada, kas ta konkureerib liiduga, nagu kaebaja on seda teinud. Ka viidatud õlletootjatest ettevõtjad ei konkureeri MTÜ-ga Eesti Õlletootjate Liit.
20.EJL ei ole UEFA tütarettevõtja. Asjakohane on lähtuda analoogia korras äriseadustiku (ÄS) §-st 6, mille lg 1 sätestab, et kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Praegusel juhul ei ole UEFA-l EJL-is osalust. EJL-i põhikirja p 4.2 järgi ühendab EJL Eestis jalgpalliga tegelevaid mittetulundusühinguid. Seega ei saa UEFA olla EJL-i emaettevõtjaks.
21.ÄS § 6 lg 2 järgi on tütarettevõtjaks ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. KonkS § 2 lg 3 järgi võib selle seaduse tähenduses lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Sama paragrahvi lg 4 järgi on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
22.Pelgalt sellest, et EJL-il on UEFA-sse kuulumise tõttu kohustus lähtuda UEFA põhikirjast, juhenditest ja juhtorganite otsustest (vt EJL-i põhikirja p 6.2), ei anna UEFA-le valitsevat mõju EJL-i üle. Samamoodi ei oma muud eriala- või ettevõtjate liidud valitsevat mõju oma liikmete üle. EJL-i põhikirja p 16.1 järgi toimub EJL-i organite valimine või määramine sõltumatuse põhimõtet järgides. Samuti on EJL-i organid ja nende liikmed oma töös sõltumatud (EJL-i põhikirja p 16.2). EJL-i presidendi, asepresidendid ja juhatuse liikmed valib EJL-i liikmete üldkoosolek ehk üldkogu (EJL-i põhikirja p-d 17.1 ja 17.2.6). EJL-i põhikirjast ei nähtu, et UEFA-l oleks võimu mõjutada EJL-i juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid. UEFA nõuab vastupidi oma põhikirja3 art 7bis p-s 2, et tema liikmesorganisatsioonid oleksid iseseisvad ja sõltumatud ning et nende juhtorganid oleksid
valitud sõltumatult. UEFA põhikirjas ei ole sätestatud, et UEFA-l oleks võimu oma liikmesorganisatsiooni juhtimise üle.
23.Samuti ei nähtu, et UEFA-l oleks õigus kasutada või käsutada EJL-i vara või olulist osa sellest. Ainuüksi sellest, et UEFA jagab EJL-ile toetusi, ei saa tuletada UEFA valitsevat mõju EJL-i üle. Samamoodi saavad spordiliidud või -ühingud toetusi/annetusi teistelt isikutelt, riigilt või kohalikelt omavalitsustelt, mis aga ei muuda neid toetajatest sõltuvateks või nende valitseva mõju alla kuuluvateks. EJL-i poolt kohtule esitatud 2017. a eelarvest nähtub, et EJL on saanud toetusi lisaks ka FIFA-lt, riigilt ja teistelt annetajatelt. EJL-i veebilehelt4 nähtub, et tema peasponsoriks on LHV, suurtoetajateks Nike, A. Le Coq, Tele2, betsafe, Rimi, Abc Motors, Ramirent, FIFAA, Taisto Bussid, Myfitness, SIS, BALTMAN ja Krausberg.
24.Sihtotstarbelise toetuse saamine ehk toetuse saamine kohustusega kasutada seda teatud otstarbel (infrastruktuuri arendamiseks, sportlastele toetuste jagamiseks) ei tähenda toetuse andja õigust või võimalust kasutada või käsutada toetuse saaja vara. Toetuse üleandmisel toetuse saajale muutub see toetuse saaja varaks, kel on selle vara osas vaba käsutusõigus. Toetuse andja ei saa seda piirata ega toetuse saaja asemel ise seda vara käsutada. Küll aga vastustab toetuse saaja toetuse saamisel võetud kohustuste täitmise eest. Kui ta ei täida toetuse saamisel võetud kohustusi (ei kasuta seda vara kokkulepitud eesmärgil), siis kaasnevad sellega lepingus ettenähtud sanktsioonid (toetuse tagasimaksmise kohustus). Samast loogikast lähtudes jagab ka riik nt struktuuritoetusi. Struktuuritoetuse andmine ei anna riigile õigust toetuse saaja vara käsutada. Küll aga kaasneb toetuse saajale toetuse saamise nõuete rikkumise korral toetuse osalise või täieliku tagasimaksmise kohustus.
25.UEFA makstav toetus ei moodusta kogu EJL-i vara ega olulist osa sellest. EJL-i 2017. a eelarve järgi olid kolmanda isiku 2017. a tulud kokku 11,1 miljonit eurot, sh toetused kokku 5,2 miljonit eurot ja UEFA toetus sellest 2,2 miljonit eurot. UEFA toetus moodustab EJL-i kogutulust 19,6%, mida ei saa lugeda oluliseks osaks. Samuti nähtub EJL-i eelarvest, et EJL-i tulud ei koosne vaid toetustest, vaid EJL-i teenis 2017. a müügitulu 5,4 miljonit eurot, liikmemaksutulu 410 600 eurot ja muid tulusid 26 036 eurot. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et EJL sõltub täielikult UEFA toetustest ja lakkaks ilma nendeta olemast. EJL-i põhikirja p 5.1 järgi on EJL-i eesmärk heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis, jalgpallitegevuse juhtimine ning Eesti jalgpalli esindamine rahvusvahelistes jalgpalliorganisatsioonides ja avalikkuse huvides. Jalgpalli on võimalik edendada ja jalgpallitegevust juhtida ka väiksemate summadega. Seega ei muutu UEFA toetuste kadumisega EJL-i tegevus võimatuks. See toimuks väiksema eelarve ja väiksemate kuludega, nt liikmemaksude arvelt.
26.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et EJL ja UEFA on eraldiseisvad isikud, kes ei ole omavahel valitseva mõju kaudu seotud, sj ei ole EJL UEFA tütarettevõtja, filiaal ega osakond ega sõltu oma tegevuses UEFA makstavatest toetustest. Järelikult ei saa asja lahendamisel lähtuda eeldusest, et EJL ja UEFA on konkurentsiõiguse mõttes üks ettevõtja. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
27.Kaebaja väitel on UEFA eraldi või koos EJL-iga turgu valitsev ettevõtja ning kaebaja ebavõrdsesse konkurentsiolukorda asetamine UEFA konkursil võrreldes ERR-iga, kellele EJL maksis toetust jalgpalli teleülekannete õiguste omandamiseks, tähendab turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
https://www.jalgpall.ee.
11(15)
3-17-2169
28.Kohtu hinnangul ei saa ilmselgelt välistada UEFA ja EJL-i ettevõtjaks lugemist praeguses asjas. Vaidluse all ei ole, et lisaks jalgpalli toetamisele ja edendamisele teenivad nad ka jalgpalli võistluste korraldamisega (piletite müük, teleülekannete õiguste müük jms) tulu, st osalevad majandustegevuses KonkS § 2 lg 1 mõttes.
29.Kohtu hinnangul ei ole aga UEFA-l ja EJL-il kollektiivset turgu valitsevat seisundit. UEFA õigused piirduvad tema korraldavate jalgpallivõistlustega ja EJL õigused tema korraldavate võistlustega (EJL-i põhikirja p 4.5). Mõlemad korraldavad küll jalgpallivõistlusi, kuid erineva tasemega. UEFA võistlused on üleeuroopalised, seetõttu suuremat huvi pakkuvad, suurema vaatajaskonnaga, sh geograafiliselt, ja suurema tuluga. EJL-i korraldatavad võistlused on väiksema vaatajaskonnaga, väiksemat huvi äratavad ja väiksema tuluga. Mõistliku vaidluse all ei saa olla asjaolu, et pealtvaatajate/jalgpallihuviliste seisukohalt ei ole UEFA ja EJL-i korraldatavad võistlused omavahel asendatavad. EJL-i korraldatavad võistlused ei saa mõjutada huvi UEFA võistluste vastu. Seetõttu ei saa lugeda UEFA-t ja EJL-i ühel kaubaturul tegutsevaks (KonkS § 3 lg 1) ning sellest tulenevalt neid ka turgu kollektiivselt valitsevaks.
30.KonkS § 16 järgi on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sh: 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine; 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; 3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; 4) teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmine; 5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks; 6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.
31.Vaidlusaluse konkursi korraldas UEFA kui nende võistluste korraldaja. Asjaoludest ei nähtu, et EJL osaleks nende võistluste korraldamisel või omaks nende võistlustega seoses mingeid õigusi, sh õigusi nende võistluste ülekandeõiguste võõrandamiseks. Võõrandamisõigus kuulub ainult UEFA-le. Kuna UEFA ja EJL ei tegutse samal kaubaturul, tegemist ei ole ühe ettevõtjaga konkurentsiõiguse mõttes, samuti ei ole EJL-i kaasatud UEFA konkursi korraldamisse, siis ei saa EJL-i tegevust ERR-ile toetuse andmisel käsitleda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena. EJL-il ei ole võimalik teisele ettevõtjale kuuluvat turgu valitsevat seisundit kuritarvitada. KonkS §-dest 13 ja 16 nähtuvalt saab turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ette heita vaid seda seisundit omavale isikule. Seega saaks rikkumises süüdistada vaid UEFA-t kui konkursi korraldajat, mitte EJL-i. EJL oli olukorras, kus saanuks olla iga teine toetaja. Kui EJL-i asemel oleks toetust maksnud hoopis LHV (EJL-i peasponsor), siis ei oleks kaebajal tekkinud küsimust turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Samuti ei saa süüdistada sellises rikkumises ERR-i. Temal puudub jalgpallivõitluste teleülekannete õiguste kaubaturul turgu valitsev seisund, mida saaks kuritarvitada. ERR osales konkursil ostjana nagu kaebajagi. Järelikult oli vastustaja poolt EJL-i ja ERR-i osas järelevalvemenetluse algatamata jätmine turgu valitseva seisundi rikkumise küsimuses kaalutlusvigadeta ja põhjendatud.
32.Praegusel juhul puudub alus heita turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ette ka UEFA-le. UEFA ei ole kaubaturgu piiranud ega keeldunud põhjendamatult teleülekannete õiguste müügist, vaid on korraldanud selleks avaliku konkursi, kus kõigil huvitatud meediakanalitel on olnud võrdne võimalus osaleda ja oma pakkumine esitada. UEFA ei ole seadnud ühelegi konkursil osalejale ebavõrdseid tingimusi ega asetanud kedagi ebavõrdsesse olukorda. Kui kaebaja oleks esitanud konkursil ERR-ist kõrgema hinnapakkumise, võinuks 12(15)
3-17-2169
UEFA sõlmida lepingu temaga. Seega ei ole turgu suletud. UEFA ei ole andnud EJL-ile korraldust ERR-i toetamiseks konkursil. EJL-i tegevuse eest vastutuse ülekandmine UEFA-le ei ole võimalik ega põhjendatud. Turu piiramine ei ole ka UEFA huvides, sest tema huviks on teenida tema korraldavate võitluste kaudu võimalikult suurt tulu.
33.Samuti on põhjendamatu järeldus, et ERR-ile anti toetust just UEFA toetuse arvelt. EJL-i 2017. a eelarvest nähtub, et EJL-i tulud olid 2017. a kokku 11,1 miljonit eurot ja UEFA toetus sellest 2,2 miljonit eurot. EJL-i selgitustest nähtub, et UEFA mittesihtotstarbelise toetuse suuruseks oli 2017. a 631 000 eurot (2 181 000 – 1 550 000). Seega puudub alus järeldada, et ERR-ile makstud toetus 950 000 eurot oli pärit just UEFA vahenditest. EJL-il oli piisavalt ka muid sissetulekuid (nt FIFA toetus, liikmemaksud, müügitulu) ning UEFA toetus ei moodustanud sissetulekust olulist osa, mistõttu ei saa süüdistada UEFA-t turgu valitseva seisundi kuritarvitamises asjaolu tõttu, et EJL maksis ERR-ile toetust teleülekandeõiguste omandamiseks. Kui ka osa raha pärines UEFA mittesihtotstarbelise toetuse arvelt, oli EJL-il selle vara osas vaba käsutusõigus, UEFA-l puudus selle vara osas õigus EJL-ile ette kirjutada, kuidas vara käsutada, mistõttu ei vastuta ta EJL-i varakäsutuse võimaliku õigusvastasuse eest.
34.Järelikult jättis vastustaja õiguspäraselt ka UEFA osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamise süüdistuses järelevalvemenetluse algatamata.
35.Kuna puudub alus arvata, et EJL-i makstav toetus pärines just UEFA vahenditest ja et UEFA oleks kuidagi turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja viited Euroopa Komisjoni otsusele UEFA kohta. Olulist vahendit omava ettevõtja õiguste rikkumine
36.Kohtu hinnangul ei ole jalgpallivõistluste ülekandeõigused oluline vahend KonkS § 15 tähenduses. Olulise vahendina saab käsitleda nt elektrivõrku, vee- ja kanalisatsioonivõrku, sidevõrku jms, ilma millele juurdepääsu omamata ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. See, et kaebajal ei ole võimalik omandada jalgpallivõistluste ülekandeõigusi, ei muuda tema tegutsemist meediaturul võimatuks, sest tal on võimalik edastada muid saateid või muude spordivõistluste teleülekandeid. UEFA sõlmis ERR-iga tähtajalise lepingu, mille lõppedes on kaebajal võimalik uuesti sarnasel konkursil osaleda ja teleülekannete õigusele pretendeerida. Samuti omandas kaebaja osas ülekandeõigused.
37.Kui ka pidada jalgpallivõistluste edastamisõigusi oluliseks vahendiks, siis on olulist vahendit omaval ettevõtjal kohustus lubada teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs olulisele vahendile. Kaebaja ei heida ette seda, et jalgpallivõistluste ülekandeõiguste võõrandamiseks korraldati konkurss. Kaebaja heidab ette tema diskrimineerimist konkursil. Kuna UEFA konkursi korraldajana ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikkunud, siis ei ole põhjust algatada tema suhtes järelevalvemenetlust. EJL ja ERR ei ole nimetatud olulise vahendi omajad, seega puudub alus algatada ka nende suhtes järelevalvemenetlust. Konkurentsi kahjustav kokkulepe
38.Kohus nõustub vastustajaga, et toetuse maksmine/annetuse tegemine ei ole keelatud tegevus KonkS § 4 lg 1 mõistes. Sellega ei tõrjuta kedagi turult välja, vaid aidatakse toetuse saajal ostu või tegevust finantseerida. KonkS ei keela toetuste andmist/annetuste tegemist ega kaasfinantseerijate kaasamist ja seda võib pidada majandustegevuses tavapäraseks nähtuseks.
39.EJL-i poolt ERR-ile toetuse andmine ei muutnud vaidlusalust konkurssi õigusvastaseks ega EJL-i ja ERR-i tegevust konkurentsi kahjustavaks. Kaebajal oli võrdselt ERR-iga võimalik konkursil osaleda, oma pakkumine esitada ja vajadusel leida endale 13(15)
3-17-2169
kaasfinantseerijad. Kui kaebaja oleks esitanud ERR-ist kõrgema hinnaga pakkumise, võinuks UEFA sõlmida lepingud temaga (kui ERR-i ja kaebaja pakkumised olid muude nõutavate tingimuste osas võrdsed). Seega oli kaebajal reaalne võimalus konkursil osaleda ja seda võita. Seejuures nähtub ERR-i poolt vastustajale haldusmenetluses esitatud selgitustest, et kaebaja omandas konkursi esimeses pakkumisvoorus ühe õiguste paketi. See, et kaebaja ei osutunud seekord teiste õiguste pakettide osas konkursil edukaks, ei tähenda, et teda oleks turult välja tõrjutud. Ühekordse toetuse andmine ei saa kuidagi kaebajat turult välja tõrjuda. EJL-i selgitustest nähtub, et ta on jaganud sarnaseid toetusi teiste ülekandeõiguste omandamiseks ka teistele meediaettevõtjatele, sh kaebajale. Kaebajal on endiselt võimalik osaleda teistel sarnastel konkurssidel tulevikus.
40.Samuti peab kohus usutavaks ERR-i antud selgitust, et EJL-i poolt toetuse andmata jätmise korral oleks ERR-i leidnud enda eelarvelistest vahenditest vajaliku summa konkursi võitmiseks, sest ülekandeõiguste omandamist peeti oluliseks. Seega ei saanud EJL-i toetusel olla sellist mõju, nagu kaebaja väidab. Kohus jätab siinkohal arvestamata kaebaja esitatud artiklid, mis kajastavad vahendatud teavet ega anna terviklikku ülevaadet kogu tegelikust olukorrast. Seepärast ei lükka need ümber kolmanda isiku poolt vahetult kohtule esitatud seisukohti.
41.Kuigi kohus ei pea EJL-i poolt ERR-ile toetuse andmist keelatud tegevuseks ja seetõttu KonkS §-i 6 praeguses asjas kohaldatavaks, võimaldab see säte analoogia korras jõuda veendumusele, et toetuse maksmine oli praeguses asjas igal juhul lubatav. Jalgpallivõistluste ülekannete edastamine ERR-i meediakanalite kaudu võimaldab ülekannetel jõuda suurema hulga vaatajateni, sest ERR-i meediakanalid erinevalt kaebaja omadest on vaadatavad vabalevis5. Isegi kui suuremal osal Eesti vaatajaskonnast on olemas leping mõne telekanaleid edastava sideettevõtjaga, on Eestis siiski palju ka selliseid tarbimiskohti, kus on võimalik vaadata vaid vabalevikanaleid. Samuti on ERR erinevalt kaebajast loonud eraldi telekanali venekeelse elanikkonna jaoks. Seega suurendab spordivõistluste teleülekannete edastamine vabalevikanalites, sh venekeelses kanalis, vaatajate arvu, parandab toote (spordiülekannete) turustamist ja populariseerimist ning on vaatajate/tarbijate huvides, võimaldades neil saada sellest õiglase osa (KonkS § 6 lg 1 p 1). Toetuse andmine selle eesmärgi saavutamiseks oli proportsionaalne (KonkS § 6 lg 1 p 2), ei takistanud kaebajal konkursil osaleda ja osa ülekandeõigusi omandada (KonkS § 6 lg 1 p 3). UEFA ja ERR sõlmisid lepingud kuni aastateni 2020 ja 2021 (vt ERR-i 10.04.2018 e-kiri vastustajale). Seega ei ole lepingud pikaajalised ning kaebajal on pärast lepingute lõppemist võimalik uuel konkursil osaleda ja oma pakkumine esitada. Järelikult ei olnud toetuse andmisel pikaajalist ja oluliselt piiravat toimet. Otsus ja menetluskulude jaotus
42.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja ei teinud UEFA, EJL-i ja ERR-i osas järelevalvemenetluse algatamata jätmisel kaalumisvigu, mistõttu tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.
43.Menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Muu hulgas jäävad kaebaja kanda asjaga seotud tõlkekulud.
44.Vastustaja, ERR ja EJL ei ole esitanud kohtule nende menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
45.UEFA taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 20 777 eurot. Menetluskulude tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo COBALT OÜ 10.05.2018 arve nr 20150503 summas 7004,4 eurot, 19.06.2018 arve nr 20151357 summas 10 363,6 eurot, 14.07.2018 arve nr 20151696 summas 260 eurot, 13.08.2018 arve nr 20152096 summas 928,2 eurot, 13.09.2018 arve nr 20152521 summas 772,2 eurot, 07.12.2018 arve nr 20153846 summas 1125,28 eurot ja 11.12.2018 arve nr 20153896 summas 1154,4 eurot. Kohus peab UEFA taotletavaid menetluskulusid asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suurteks. UEFA esitas asjas vaid taotluse kohtu antud vastamise tähtaja pikendamiseks ja seisukoha kaebuse kohta, mis ei olnud mahukas ega uusi olulisi seisukohti sisaldav, samuti osales kohtuistungil. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel siiski asjaoluga, et tegemist oli välismaise isikuga, kellega suhtlemine eeldas esindajalt suuremas mahus tööd. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt UEFA kasuks välja menetluskulu 10 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.