J. T kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – väljastada võimlemismatt
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-18-2074 ja 3-18-520 ühte menetlusse. Liidetud kohtuasja numbriks jääb 3-18-2074.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele.
3.Lõpetada haldusasja menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.J. T viibis 11.12.2017 neuroloogi vastuvõtul, kus talle määrati ravikehakultuuriga tegelemiseks võimlemismatt.
2.J. T esitas 19.12.2017 Viru Vanglale taotluse neuroloogi poolt määratud võimlemismati väljastamiseks.
Viru Vangla 15.01.2018 vastusega nr 6-10/43380-2 anti J. T teada, et võimlemismattide väljastamine on peatatud.
4.J. T esitas 31.01.2018 Viru Vangla 15.01.2018 vastuse nr 6-10/43380-2 peale vaide.
5.Viru Vangla tagastas 16.02.2018 otsusega nr 6-12/59-2 J. T vaide läbivaatamatult.
6.J. T esitas 11.03.2018 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – väljastada kaebajale võimlemismatt. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus väljastada
võimlemismatt kohtumenetluse kestvuse ajaks. Kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-18520 raames.
7.J. T esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 01.11.2018 kaebuse, milles taotles kohtult Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist väljastada talle võimlemismatt, kas vangla või tema kulul. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus oli registreeritud haldusasjana nr 3-18-2074 Ühtlasi taotles kaebaja käesoleva kaebuse liitmist kaebusega, mis oli registreeritud haldusasja nr 3-18-520 raames.
8.Halduskohtumenetluse käigus tuvastas kohus, et kaebajale on väljastatud kasutuskõlblik võimlemismatt kuni 31.12.2018, mistõttu puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus jättis haldusasjades 3-18-520 ja 3-18-2074 esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.
9.Kuna kasutuskõlblik võimlemismatt oli kaebajale väljastatud, selgitas kohus kaebajale, et tal on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg-le 2 õigus taotleda ülemineku lubamist kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele.
10.Kaebaja esitas kohtule avalduse haldusasjades nr 3-18-520 ja nr 3-18-2074. Kaebaja selgitas, et tema arvates ei esine alust menetluse lõpetamiseks, kuna võimlemismatt oli talle väljastatud tähtaegselt kuni 31.12.2018. Samuti esineb oht, et õigusvastase tegevuse tõttu jääb edaspidi arsti ettekirjutus täitmata ja võimlemismatt väljastamata. Seega palus kaebaja preventiivsest eesmärgist lähtudes tunnistada Viru Vangla otsused võimlemismati väljastamata jätmise ja tähtaegselt väljastamise osas õigusvastaseks ja kohustada vanglat väljastada talle võimlemismatt tähtajatult.
11.Tartu Halduskohus esitas haldusasja nr 3-18-2074 raames Viru Vanglale päringu. Vastuses päringule teatas vangla kohtule, et kaebajale on alates 31.12.2018 võimaldatud võimlemismati tähtajatult kasutamine. Kohtu seisukoht
12.Esmalt võtab kohus seisukoha taotluse osas, milles kaebaja taotles haldusasjade nr 3-18520 ja nr 3-18-2074 liitmist (I), seejärel vaatab läbi kaebaja taotluse seoses menetluse jätkamisega kohustamis- ja tuvastamisnõuete osas (II). I
13.Vastavalt HKMS § 48 lg-le 1, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
13.1.Kohus on seisukohal, et on täidetud HKMS § 48 lg-s 1 haldusasjade nr 3-18-520 ja nr 318-2074 liitmise eeldused. Tartu Halduskohtu menetluses on kaks haldusasja, milles üks ja sama kaebaja taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – väljastada talle kasutuskõlblik võimlemismatt, kas vangla või kaebaja kulul või võimaldada võimlemismati hankimine mõnel muul vanglale sobival viisil. Seega on alust arvata, et nende kahte haldusasjade liitmine ühte menetlusse võimaldab tekkinud vaidluse kiiremat ja ökonoomsemat lahendamist.
13.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 48 lg-st 1, rahuldab kohus kaebaja taotluse ja liidab haldusasjad nr 3-18-2074 ja nr 3-18-520 ühte menetlusse. Liidetud kohtuasja numbriks saab 3-18-2074. II
14.Halduskohtumenetluse käigus selgus, et alguses jäeti 15.01.2018 vastusega nr 6-10/433802 kaebajale võimlemismatt väljastamata. 28.08.2018 väljastati kaebajale võimlemismatt, mis ei olnud kasutuskõlblik. Seejärel väljastati kaebajale kasutuskõlblik võimlemismatt kuni 31.12.2018. Peale 31.12.2018 anti kaebajale kasutuskõlblik võimlemismatt tähtajatuks kasutamiseks. Sellest tulenevalt on kaebaja poolt halduskohtumenetluse käigus esitatud kohustamisnõuded vangla poolt täidetud (tl. 35) Järelikult esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus halduskohtumenetluse lõpetamiseks.
14.1.HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.2.Kaebaja taotles menetluse jätkamist, et tunnistada Viru Vangla otsused seoses alates 11.12.2017 võimlemismati mitteväljastamisega ja võimlemismati tähtaegselt väljastamisega kuni 31.12.2018 õigusvastasteks. Tuvastamisnõuete osas menetluse jätkamise vajadust põhjendas kaebaja sooviga vältida edaspidiseid vanglapoolseid rikkumisi. Kohus on seisukohal, et kuna varem ei ole kohtule tuvastamisnõuet esitanud, siis tõlgendab kohus kaebaja taotlust tuvastamisnõudele üleminekutaotlusena vastavalt HKMS § 2 lg 4 teisele lausele ja HKMS § 152 lg-le 2.
14.3.Halduskohus on seisukohal, et üleminek tuvastamisnõuetele ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. Kohtupraktikas on leitud preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. 1 Seega, võib esineda vajadus kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui on alust arvata, et haldusorgani õigusvastane tegevus võib edaspidi korduda. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ning ei näe sellist ohtu. Kohus selgitab, et käesoleva aja seisuga on kaebajale väljastatud võimlemismatt tähtajatult. Järelikult neuroloogi ettekirjutus on täidetud täies mahus ja ilma ajaliste piiranguteta. Kohtul puudub alus arvata, et ilma arstliku otsuseta võib vangla administratsioon lõpetada kaebaja võimlemismati kasutamise. Juhul, kui see siiski juhtub, on kaebajal olemas tõhus õiguskaitsevahend – kohustamisnõude esitamine kohtule.
14.4.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata kaebaja kohustamisnõuetelt tuvastamisnõuetele ülemineku taotluse ja juhindudes HKMS § 152 lg-st 3, lõpetab haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKo 3-3-1-61-13, p 21.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.