Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 7. veebruar 2019, Tartu 3-17-2310 G.S. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määrus G.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja G.S.
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud 4. detsembri 2018. a Ida Prefektuuri Jõhvi arestimajast vabastamise õiend nr 18-13 ja SEB panga kontoväljavõte perioodi kohta 1. juuni 2018 kuni 7. detsember 2018.
2.Tagastada G.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.
3.Tagastada G.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale HKMS § 203 lõike 2 ja § 187 lõike 3 punkt 6 alusel.
4.Edastada G.S. menetlusabitaotlused menetlusdokumentide tõlke kulude kandmiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.S. esitas 2. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Tartu Halduskohus võttis 7. veebruari 2018. a määrusega menetlusse G. S kaebuse Viru Vangla tekitatud tervisekahju eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks.
3.Edasistes halduskohtule esitatud kaebuse täpsustustes soovib kaebaja lisaks tervisekahju tekitamisele mittevaralise kahju hüvitamist ka inimväärikuse alandamise ja sõnumisaladuse rikkumise ning kaebaja solvamise eest. Kaebaja vaidlustab käesolevas asjas ka Viru Vangla 26. mai 2916. a tõendit ja talle arst-psühhiaatri mittevõimaldamist. Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib riigi õigusabi halduskohtu 10. septembri 2018. a kohtunõude täitmiseks. Nimetatud kohtunõudega palus halduskohus kaebajal täpsustada hüvitamisnõuet ja kõrvaldada kaebuse muutmise taotluses esinevad puudused.
4.Kaebaja esitas 6. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kolm avaldustena pealkirjastatud venekeelset dokumenti.
5.Tartu Halduskohus jättis 7. detsembri 2018. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ning kaebaja poolt 6. detsembril 2018. a esitatud avaldused käiguta (resolutsiooni punkt 2) ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o 6. detsembril 2018 esitatud avalduste eesti keelse tõlke esitamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus leidis, et kaebaja esitas 13. septembril 2018, 19. septembril 2018 ja 7. oktoobril 2018 kohtule vastused kohtu 10. septembri 2018. a määrusele. Lisaks sellele on kaebaja esitanud 2. oktoobril 2018 taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja vastused piisavad 10. septembri 2018. a määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks ning täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kaebaja on puudused kõrvaldanud ja vajalikud seisukohad esitanud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel puudub alus kaebajale riigi õigusabi määramiseks. Samuti osutas halduskohus, et kuna kaebaja vabanes vanglast 9. novembril 2018, siis tuleb tal esitada kohtu antud tähtajaks 6. detsembril 2018 esitatud dokumentide tõlge eesti keelde või taotleda kohtult nende tõlkimist kaebaja enda kulul. Samuti selgitas halduskohus, et kaebajal on võimalus taotleda menetlusabi menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks ning seisukohtade täiendamise soovi korral tuleb kaebajal esitada kohtule kaebuse tekst tervikuna uuesti ja teha seda selgelt ja lühidalt.
6.31. detsembril 2018 saabus Tartu Ringkonnakohtule kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruse peale tervikuna. Kaebaja märgib, et üks põhjustest pöördumiseks halduskohtusse, oli tema halb füüsiline tervise ja tervise kahjustumine Viru Vangla tegevuse ja tegevusetuse õigusvastase mõju tulemusel. Kaebaja vajas meditsiinilist abi, ilma milleta ta ei saanud iseseisvalt kirjutada kaebusi ja avaldusi. Kaebaja ei ole praeguseni meditsiinilist abi saanud, kuna pärast vanglast vabanemist on ta kodutu. Kaebajat abistab praegusel ajal kohtusse pöördumiseks kirjutamisel tuttav. Halduskohus jättis ebaseaduslikult kaebaja ilma õigusest riigi õigusabile ja pöörduda kohtusse avaldustega vene keeles, kuna kaebajal on mõjuvad põhjused selleks olemas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
8.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib määruskaebuse lisaks käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.
9.Halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks, kuna kaebaja suutis iseseisvalt täpsustada ja selgitada halduskohtule arusaamatuks jäänud seisukohti ning sellega kõrvaldada esitatud kaebuses sisalduvad puudused. Samuti ei rahuldanud halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotlust, kuna puudub alus riigi õigusabi andmiseks kui riigi õigusabi taotleja taotleb kohtu kaudu vastustajalt mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas halduskohus piisavalt põhjalikult, miks jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata, mistõttu nõustub ringkonnakohus viidatud halduskohtu seisukohtadega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel jätab need kordamata. Kaebaja esitas ka sisuka määruskaebuse ringkonnakohtule, mis sisaldab kaebaja põhjendusi ja taotlusi. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule oma taotlused ja selgitused piisava põhjalikkusega esitama.
11.Kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel.
12.Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3, millega jäeti kaebaja venekeelsed avaldused käiguta ja anti tähtaeg esitada avaldused eesti keeles, peale ei saa esitada määruskaebust. Selles osas ei ole halduskohtu määrus edasikaevatav. Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, saab ringkonnakohus aru, et määruskaebuses ei ole kaebaja rahul halduskohtu poolt venekeelsete avalduste tõlkimata jätmisega ning kaebajalt avalduste tõlke esitamise nõudega. Samas on kaebaja esitanud taotluse vabastada ta nõudest esitada kaebusi kohtusse eesti keeles, kuna ta ei valda eesti keelt ja tal puudub ka raha ja sissetulek.
13.Halduskohus märkis 7. detsembri 2018. a määruses, et kaebaja kandis karistust kuni
9.novembrini 2018, mistõttu ei nõudnud kohus kaebajalt varem esitatud dokumentidest tõlke esitamist. Vanglas viibimise tõttu võis eeldada, et tõlkimise korraldamine oli kaebaja jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Venekeelsed avaldused on allkirjastatud ja posti pandud
4.detsembril 2018 ja kohtus registreeritud 6. detsembril 2018. Määruskaebusele on kaebaja lisanud Ida Prefektuuri Jõhvi arestimaja õiendi, kust nähtub, et kaebaja viibis 9. novembrist 2018 kuni 4. detsembrini 2018 Jõhvi arestikambris. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja saatis venekeelsed avaldused halduskohtule posti teel, mitte arestikambri ametnike vahendusel. Seega esitas kaebaja venekeelsed avaldused vabaduses viibides ning tal tuleb siiski täita halduskohtu nõue edastada kohtule 6. detsembri 2018. a avalduste tõlked eesti keelde.
14.Ringkonnakohus viitab Riigikohtu 8. septembri 2015. a määrusele nr 3-7-1-502-15, kus Riigikohus selgitab, et korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ei ole edasi kaevatav. Venekeelse sisuga esitatud dokumentidest tõlke nõudmise määrus on kohtu korraldav määrus, mis antud juhul ei takista ka asja edasist menetlemist. Seega on õige halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruses märgitud edasikaebekord, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
15.HKMS § 203 lg 1 kohaselt ei ole korraldava määruse vaidlustamine määruskaebusega lubatud. Seetõttu kuulub G. S määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale tagastamisele vastavalt HKMS § 203 lg-le 2 ja § 187 lg 3 ple 6.
16.Kaebaja on määruskaebusele lisanud ka taotluse vabastada ta seaduse nõudest tasuda riigilõivu kaebusega kohtusse pöördumisel, kuna tal ei ole raha ja sissetulekut. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumise küsimust praegusel juhul G. S määruskaebuse lahendamisel. Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud tervisekahju tekitamisega seotud hüvitamisnõude, mis on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba. Riigilõivust vabastamise küsimust saaks kaaluda vaid juhul, kui kaebaja täiendab oma esialgset kaebust uute nõuetega, mistõttu edastab ringkonnakohus kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.