2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi määramiseks.
3.Rahuldada kaebus ja tühistada AS Ühisteenused 30.04.2018 viivistasu otsus nr 0053043374.
4.Mõista AS-lt Ühisteenused X OÜ kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot, mis tuleb vastustajal kanda kaebuse esitaja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
5.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni p 2 peale võib menetlusabi taotleja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.03.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 30.04.2018 kell 21:28 aadressil Suur-Karja tn 23, Tallinn viivistasu otsuse (VTO) nr 0053043374 ja määras viivistasu 31 eurot põhjusel, et sõiduki VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx parkimisel eelpoolnimetatud aadressil oli parkimistasu maksmata (VTO koostamise alus liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1).
2.X OÜ esitas 30.05.2018 (täiendatud 31.05.2018) Tallinna Halduskohtule kaebuse VTO nr 0053043374 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse oma 28.06.2018 määrusega menetlusse. 07.01.2019 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus on õigusvastane, kuna kaebajal on tasuta parkimisõigus – kaebajal on puudega inimese sõiduki parkimiskaart kehtivusega kuni 06.12.2018 ning see oli paigaldatud nõuetekohaselt sõiduki tagaklaasi alla (fotod, tl 4 pöördel). Kaardi kõrvale asetatud parkimiskell näitas, et parkimisõigust kasutati mõistliku aja jooksul ehk antud õigus ei olnud kuritarvitatud. Kaebaja leiab, et parkimiskaart paiknes nõuete kohaselt nähtavas kohas tagaklaasi ees, seega oli hästi nähtav ka tagaluugi klaasi kaudu.
4.1.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oli hooletu, kuna ei märganud tasuta parkimist lubava dokumendi olemasolu sõidukis nähtaval kohal ja ei teinud ka piisava kvaliteediga fotosid sõidukist ja parkimisdokumendist. Kaebaja esitab kohtule oma väidete tõendamiseks fotod sõidukist registreerimisnumbriga xxxxxx, mis on tehtud kaebaja telefoniga 01.05.2018 kella 00:21 ja 00:23 vahel parkimise lõpetamisel (tl 47-54). Fotodelt on näha, et parkimiskaart paikneb sõiduki tagumise nurga ehk tagumise külgklaasi ees, olles nähtav ka tagumise aknaklaasi kaudu. Fotodelt on näha, et parkimiskaardi nähtavus on piisavalt tagatud – eriti antud parkimiskohas, kus on palju tänavalgustust.
Kaebaja on seisukohal, et märkimisväärselt ebakvaliteetne foto ei saa olla tõendiks, millele tuginedes vastustaja soovib tõendada, et kaebaja sõidukis ei olnud parkimiskaarti või see ei olnud paigaldatud nähtavale kohale.
4.2.Kaebaja selgitab, et eelmine alusetu viivistasu otsus seoses parkimisega samadel asjaoludel (samas kohas vanalinnas, samal õhtusel kellaajal, kui parkimiskaart paiknes autos püsivalt samuti samas asendis tagumise nurgaklaasi ees, kusjuures vastustaja poolt tehtud fotod olid ka tookord ebakvaliteetsed) on tühistatud. Seega oleks mõistlik eeldada, et ka praegu menetletav viivistasu otsus võib olla tühistatav. Veel toob kaebaja välja, et vastustajal peaks olema võimalik kontrollida ka digitaalselt (sarnaselt piirkonna elaniku parkimisõigusega), kas isikul on õigus parkida liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi alusel (ja isikul peaks olema võimalus registreerida vastavaid andmeid vastustaja juures).
4.3.Eeltoodut kokku võttes leiab kaebaja, et talle on alusetult määratud viivistasu otsus nr 0053043374 olukorras, kus ta parkis sõidukit VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx SuurKarja tn 23, Tallinn, kehtiva tasuta parkimist lubava puudega inimese sõiduki parkimiskaardiga, mis oli paigaldatud sõiduki tagaklaasi alla koos parkimiskellaga.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Vastustaja AS Ühisteenused on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastustaja selgitab, et kaebajale koostati VTO 30.04.2018 kell 21:28 põhjusel, et parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal tasumata. Sõidukile ei olnud kontrollimise ja VTO koostamise ajal asetatud parkimiskella ega parkimise eest tasumist tõendavat dokumenti. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametnik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata.
5.2.Vastustaja on antud juhul seisukohal, et parkimiskaardi olemasolu trahvi tegemise hetkel tuvastada polnud võimalik. Kontrolöri poolt tehtud fotodelt on näha, et tagaklaasi juurde ei olnud parkimiskaarti asetatud, samuti polnud kaarti esiklaasi juures ega armatuurlaual. Kaebaja sõnul oli kaart paigutatud sõiduki sisemusse tagumisele armatuurile, aga selliselt asetatult polnud kontrolöril võimalik seda dokumenti näha ja tuvastada, kas tegemist on parkimiskaardiga või mõne muu dokumendiga, samuti seda, kas dokument kehtib.
5.3.LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Juhul, kui kaebaja dokumendi sõiduki sisemusse parkimise ajaks ka asetas, siis ei olnud valesse kohta asetatud dokumendi olemasolu kontrolöril võimalik tuvastada ja sellelt vajalikku informatsiooni välja lugeda. Samuti toob kaebaja välja asjaolu, et kontrolöri poolt tehtud fotod ei ole piisava kvaliteediga, et rikkumist tõestada. Vastustaja toob kõigepealt välja selle, et kontrolörid tuvastavad esmalt rikkumise palja silmaga ning seejärel teevad fotod, et seda tõendada. Antud juhul ei näinud kontrolör sõidukisse paigutatud parkimiskaarti ja selle tõttu fikseeris rikkumise, tehes selle kohta igast sõiduki küljest foto. Kontrolöri fotode pealt on näha, et sõiduki esiklaasi ega tagaklaasi juurde nähtavale kohale parkimiskaarti asetatud ei ole, seega on võimalik nende fotodega rikkumist tõendada.
5.4.Vastustaja on seisukohal, et kaebuses esitatud argumendid ei ole aluseks VTO tühistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Taotluste lahendamine HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
6.1.Kaebaja on esitanud oma 30.01.2019 seisukohas kohtule seisukoha, mille kohaselt vastustaja taaskord esitatud fotod ei sisalda nõutavaid failiandmeid (EXIF-datat), mis võib tähendada seda, et maksimaalselt suure resolutsiooniga originaalfailid muudeti, vähendati, hägustati automaatselt nii, nagu vastustaja sätestas EPMS süsteemi, kaotades originaalfaili kvaliteeti. Kaebaja viitab arvamusele EPMS süsteemi kohta, mida vastustaja kasutab: https://www.automationworld.com/do-you-need-electrical-power-management-system. Eestikeelne ekspertarvamus selle kohta esitatakse kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktiga, mida kaebaja jätkuvalt taotleb kohtu vahendusel. Samas kinnitaks EKEI ekspertiis, kas vastustaja oleks võinud 30.04.2018 teha kvaliteetseid fotosid, mis annaks alust tõsikindlalt tõendada vastustaja väiteid. Kohus leiab, et tegemist on tõendite kogumise taotlusega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all fotode kvaliteet, vaid viivistasu otsuse õiguspärasus. Kohus hindab viivistasu otsuse õiguspärasust kohtule esitatud tõendite pinnalt. Antud juhul puudub igasugune vajadus hakata tõendama fotode halba kvaliteeti või seda, millise kvaliteediga olid fotod algselt. Lisaks peab pool tõendama enda väiteid, mitte vastaspoole väiteid. Kaebaja väidabki, et fotod on ebakvaliteetsed ja selle tõendamiseks ei ole vaja tellida ekspertiisi. Vastustaja ülesanne on tõendada enda väiteid. Seejärel hindab poolte väiteid koos asjasse puutuvate tõenditega kohus. See, kas vastustaja oleks saanud teha kvaliteetsemad fotod või mitte, ei oma mingit tähtsust vaidlustatud viivistasu otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Tähtsust omab see, mida on esitatud tõenditelt võimalik tõsikindlalt tuvastada seoses vaidlusaluste asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks EKEI ekspertiisi näol rahuldamata (HKMS § 62 lg 2).
6.2.Teiseks esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks, et vältida võimalikku trahvi tegemist kohtu poolt, kuivõrd 23.01.2019 määruses olev trahvihoiatus on kaebaja arvates asjakohatu, kuna õigusteadmisteta kaebaja ei tegutse menetlusosalisena pahatahtlikult ega pahauskselt. Kaebaja palub, et kohus selgitaks pahatahtlikkuse asjaolu. Kohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus. RÕS § 9 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi otsustatakse isiku taotluse alusel.
Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 10 lg 1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kaebaja ei ole kohtule korrektset taotlust, millest nähtuks, et kaebaja vajab riigi õigusabi oma majandusliku seisundi tõttu (vt ka HKMS § 115 lg 2), esitanud. Samas ei pea kohus vajalikuks jätta kaebaja taotlust käiguta arvestades, et asja sisuline menetlus on lõppenud ja kohus kuulutab asjas kohtuotsuse. Kaebaja viide nagu ta vajaks riigi õigusabi seoses kohtu poolt tehtud trahvihoiatusega on põhjendamatu ega vasta RÕS sätestatud riigi õigusabi andmise põhimõtetele. Kohus selgitab, et tegi menetlusosalistele trahvihoiatuse, et viimased ei venitaks pahatahtlikult menetlust. Pahatahtliku menetluse venitamise all peab kohus silmas asjakohatute taotluste, seisukohtade, tõendite esitamist, mis ei oma otsest seost käesoleva vaidlusega. Kohus ei ole kaebajale ka trahvi määranud, vaid üksnes hoiatanud menetlusosalisi trahvi määramise võimalikkusest, kui pooled ei käitu heauskselt.
6.3.Kaebaja palus edastada talle ka teise vastustaja esindaja kontaktandmed. Kohus edastab käesolevaga palutud andmed: [email protected] . Kohtuotsus
7.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt:
8.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
8.1.Määratud VTO nr 0053043374 kohaselt pargiti kaebajale kuuluv sõiduk VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx (tl 27 pöördel) 30.04.2018 kell 21:28 Suur-Karja tn 23, Tallinn (tl 26). Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus nr 30) lisa 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ kohaselt asub Suur-Karja tn 23 Tallinna avaliku tasulise parkimisala vanalinna parkimistsoonis, kus kehtib ööpäevaringne tasuline parkimisaeg.
8.2.Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki registreerimisnumbriga xxx xxx parkimiskoha üle VTO määramise ajal. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tasunud parkimise eest ning VTO määramise aluseks on märgitud LS § 188 lg 1 p 1 (parkimistasu on maksmata).
8.3.Vaidlust ei ole küsimuses, et sõiduki VOLVO registreerimisnumbriga xxx xxx kasutajaks on A.N. (tl 27 p), kellele on väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart nr xxxxx kehtivusega kuni 06.12.2018 (edaspidi nimetatud ka parkimiskaart) (tl 5).
9.Küll aga vaidlevad pooled käesoleval parkimiskaardi nõuetekohase paigaldamise tõendatuse üle. Kaebaja leiab, et parkimiskaart oli nähtaval kohal ja nõuetekohaselt paigaldatud. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaart oli asetatud selliselt, et kontrolöril ei olnud võimalik seda dokumenti näha ega tuvastada, kas tegemist on parkimiskaardi või mõne muu dokumendiga, samuti seda, kas see kehtib.
10.Liiklusseaduse (LS) § 68 lg 1 järgi võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Määruse nr 30 § 10 lg 1 p 1 sätestab, et parkimistasu maksmisest on vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase parkimiskaardi olemasolul.
11.Kohtule esitatud AS Ühisteenused poolt tehtud fotode alusel (fotod; tl 4 p ja 38-39 ning 8591 vt ka kohtute infosüsteemist digitaalsed fotod – dok 20s) ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas sõiduki esi- või tagaklaasile on paigaldatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart või mitte. Kohus jagab kaebaja seisukohta selles, et niivõrd ebakvaliteetsete fotodega ei ole võimalik rikkumist tõendada. Seejuures fotode uurimisel nähtub fotolt nr 4, et sõiduki tagumisele armatuurlauale (tegemist on mahtuniversaaliga) on asetatud mingi dokument. Kaebaja poolt parkimise lõpetamise kohta esitatud fotodelt (tl 47-52) nähtub seejuures selgelt, et kaebaja oli asetanud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi koos parkimiskellaga tagumisele armatuurlauale sõiduki vasaku külje klaasi juurde. Samas on kaart nähtav ka tagumisest klaasis (tl 49-50). Kohus ei näe põhjust kahelda kaebaja selgitustes, et parkimiskaart oli paigaldatud fotodel näidatud kohale viivistasu otsuse koostamise ajal. Vastustaja ei ole vastavaid asjaolusid ümber lükanud ega tõendanud vastupidist. Samuti ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud kaebaja poolt esitatud fotode õigsust. Haldusorganil tuleb järgida HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet ja ka hea halduse põhimõtet ning tuvastada, kas viivistasu otsuse tegemiseks esineb alus või mitte. Kohus leiab, et antud juhul on vastustaja seda põhimõtet rikkunud. Vastustaja ei ole lähtunud uurimispõhimõttest ja hea halduse tavast tehes sõidukist fotod selliselt, et neilt ei ole võimalik üheselt ja selgelt tuvastada ei parkimiskaardi olemasolu ega selle puudumist. Mis puudutab vastustaja väidet, et enne fotode tegemist tuvastab kontrolör rikkumise palja silmaga, siis see on iseenesest õige, kuid seda rikkumist peab olema võimalik pärast ka tõendada. Antud juhul on väidetav rikkumine esitatud tõendite valguses ilmselgelt tõendamata. Sellest tulenevalt on viivistasu otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.
12.Kohus toob veel välja, et kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide teatavaks tegemisel. Kohus leiab, et kaebajal oleks mõistlikum kasutada parkimiskaarti esiklaasi alusel armatuurlaual (selliselt, et parkimiskaart on kogu ulatuses nähtav) ja vajadusel seal kõrval parkimiskella, kuigi viimase kasutamine ei ole liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiga samal aja nõutav. Samas ei vabasta vastav isikupoolne hoolsuskohustus vastustajat omapoolsest uurimis-, tõendamis- ja hea halduse põhimõtte järgmise kohustusest. Vastustaja ametiisik ei saa viia haldusmenetlust läbi üksnes formaalselt, vaid peab seadusest tuleneva uurimiskohustuse alusel enne haldusotsustuse tegemist kõigepealt selgitama välja asjaga seotud kõik asjaolud ning need ka fikseerima selliselt, et nendega on võimalik hiljem oma haldusotsuse aluseks olevaid asjaolusid tõendada (tõendamiskohustus). Antud juhul vastavad nõuded ilmselgelt täidetud ei ole. Kohus märgib veel, et kui parkimiskontrolör siiski nägi parkimiskaarti, kuid leidis, et see ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ja sellelt ei ole võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, siis oleks tulnud viivistasu otsus koostada mitte LS 188 lg 1 p 1 alusel, vaid LS 188 lg 1 p 4 alusel mis sätestab, et tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud käesoleva seaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt (vt ka Määruse nr 30 § 13 lg 1 p 4). Ka sel juhul oleks tulnud teha rikkumisest kvaliteetsemad fotod.
13.Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et tema viited sellele, et vastustajal peaks olema võimalik kontrollida ka digitaalselt (sarnaselt piirkonna elaniku parkimisõigusega), kas isikul on õigus parkida liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi alusel ei ole põhjendatud, kuna vastavat kaarti võib kasutada ainult teenindades vastavat isikut või isik ise – autot võivad kasutada aga ka teised isikud, millest tulenevalt on vajalik parkimiskaardi kasutamine LS § 68 lg 1 sätestatud viisil.
14.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist ja õiguse üldpõhimõtetest on vaidlustatud viivistasu määramine põhjendamatu ja õigusvastane. Kohus tühistab vaidlustatud AS Ühisteenused 30.04.2018 viivistasu otsuse nr 0053043374.
15.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus VTO tühistamisnõudes vastustaja AS Ühisteenused kahjuks. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv summas 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustajal tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda kaebuse esitaja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda.
16.Kohus selgitab kaebajale veel, et peale kohtuotsuse jõustumist on tal õigus taotleda käesolevas asjas tühistatud viivistasu otsuse alusel tasutud viivistasu tagastamist AS-lt Ühisteenused. Samuti on AS-l Ühisteenused õigus kanda vastav viivistasu ilma eraldi nõuet kaebaja poolt saamata kaebaja arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.