Vitali Krasnovi ja Jelena Botševari kaebused seonduvalt Tallinna Vangla 4. detsembri 2018. a otsuse nr 5-37/18/138-8 resolutsiooni punkti 1 täitmisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Vitali Krasnovi ja Jelena Botševari kaebused.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Vitali Krasnov esitas Tallinna Vanglale 2. oktoobril 2018 kahju hüvitamise taotluse seoses vangla laost kaduma läinud kuldehetega (kaelakett ja sõrmus).
2.Tallinna Vangla 4. detsembri 2018. a otsuse nr 5-37/18/138-8 resolutsiooni punktiga 1 otsustati rahuldada V. Krasnovi kahju hüvitamise taotlus ja pidada kohaseks kinnipeetavale tekkinud negatiivse tagajärje likvideerimist – Tallinna Vangla hüvitab Tallinna Vangla laost kadunud kaelaketi ja sõrmuse väärtuse summas 2425 eurot ja 95 senti. Otsuse resolutsiooni punktiga 2 otsustati hüvitis kanda arestimise akti nr 171/2014/1227 alusel kohtutäitur Janek Pooli ametialasele arveldusarvele summas 1621 eurot ja 6 senti ning resolutsiooni punktiga 3 otsustati hüvitis kanda arestimise akti nr 029/2013/965 alusel kohtutäitur Kaire Põltsi ametialasele arveldusarvele summas 804 eurot ja 89 senti.
3.V. Krasnov esitas 12. detsembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab osaliselt Tallinna Vangla 4. detsembri 2018. a vastust nr 5-37/18/138-8. V. Krasnov ei nõustu sellega, et talle välja mõistetud kahjuhüvitis kanti kohtutäiturite arveldusarvele, mitte aga tema ema Jelena Botševarile.
4.V. Krasnovi ema J. Botševar esitas 13. detsembril 2018 Tallinna Halduskohtule venekeelse avalduse, mis registreeriti V. Krasnovi kaebuse materjalide juurde.
3-18-2335
5.Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2018. a määrusega anti V. Krasnovi kaebus vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
6.Tartu Halduskohus jättis 17. jaanuari 2019. a määrusega J. Botševari avalduse käiguta ning kohustas teda esitama avalduse eestikeelse tõlke.
7.J. Botševar esitas eestikeelse tõlke 23. jaanuaril 2019. J. Botševar kirjeldab, et ta andis oma pojale V. Krasnovile ajutiselt kasutada kuldehted maksumusega 2425 eurot ja 95 senti tingimusega, et need tagastatakse talle. Vahistamise ajal kandis V. Krasnov kõnealuseid kuldehteid ning need pandi tema isiklike asjadega hoiule. Tallinna Vangla süül läksid ehted kaebaja isiklike asjade laost kaduma ning vangla otsustas V. Krasnovile laost kadunud kuldehete väärtuse hüvitada. Hüvitist ei makstud aga J. Botševari arvele nagu V. Krasnov seda palus, vaid see kanti V. Krasnovi võlgnevuste katteks kohtutäiturite arvele. J. Botševar ei nõustu sellega, et kahjuhüvitis kanti kohtutäituritele ning soovib, et see kantaks temale.
8.Tartu Halduskohus tegi 25. jaanuaril 2019 Tallinna Vanglale kohtunõude ja palus esitada vaidlusalused kohtutäiturite arestimisaktid. Nõutud dokumendid edastati kohtule 28. jaanuaril 2019.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
10.Kohus märgib, et käsitleb antud asjas nii J. Botševari kui ka V. Krasnovit mõlemaid kaebajatena. Kohtule esitatud pöördumiste sisust nähtuvalt on kumbki kaebaja soovinud esitada iseseisva kaebuse seoses Tallinna Vangla tegevusega, millega V. Krasnovile välja mõistetud kahjuhüvitis kanti kohtutäiturite, mitte aga J. Botševari arveldusarvele. Kaebuse kohaselt soovivad kaebajad, et V. Krasnovile välja mõistetud kahjuhüvitis kantaks J. Botševari arveldusarvele ega nõustu sellega, et vangla kandis summa arestimisaktide alusel kohtutäituritele. Seega ei ole kaebajad rahul Tallinna Vangla 4. detsembri 2018. a otsuse nr 537/18/138-8 resolutsiooni punkti 1 täitmise viisiga.
11.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud asjas on vaidluse all see, kas Tallinna Vangla on õiguspäraselt täitnud kohtutäiturite arestimisakte, jättes V. Krasnovi kasuks välja mõistetud hüvitise kandmata tema poolt taotletud J. Botševari kontole. Kohus leiab, et kaebuste läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
12.Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 29. novembril 2018 saabusid Tallinna Vanglale kohtutäitur Janek Pooli koostatud rahalise nõude arestimise akt täiteasjas nr 071/2014/1227 ning kohtutäitur Kaire Põltsi koostatud rahalise nõude arestimise akt täiteasjades nr 029/2013/965, 029/2013/966, 029/2013/967, 052/2004/9995, 052/2010/622, 052/2011/2126 ja 052/2012/3877. Arestimisaktide järgi kohustus Tallinna Vangla enne kohtutäiturite nõuete rahuldamist mitte maksma kaebajale väljamaksmisele kuuluvat summat, vaid kandma selle kohtutäiturite ametialasele arvelduskontole (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 114 lg 1 p 4). Võlgniku varalistele õigustele sissenõude pööramist tema suhtes sundtäidetavate nõuete täitmiseks reguleerib TMS § 111, mille kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud
3-18-2335 kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 p-st 4 tulenevalt peab nõude arestimisaktis olema muuhulgas märgitud korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. TMS § 114 lg 3 kohaselt toimetab kohtutäitur arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte ning võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. TMS § 114 lg-st 4 tulenevalt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud ning TMS § 114 lg 5 teise lause kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse. Seejuures võib kohtutäitur määrata võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule TMS §-s 261 sätestatud korras sunniraha, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt, mis näitab, et kohtutäituri arestimisaktid on võlgniku suhtes kolmandale isikule täitmiseks kohustuslikud. Järelikult Tallinna Vangla pidi kohustatud isikuna arestimisaktid täitma ning järgima aktides märgitud korraldusi täita kohustus võlgniku asemel kohtutäituritele.
13.Eeltoodust tuleneb, et Tallinna Vangla tegevust pärast kohtutäiturite poolt nõude arestimise aktide saamist reguleerisid täitemenetluse kohta käivad normid. Täitemenetlusega seonduvalt esitatavate kaebuste ja hagide osas on täitemenetluse seadustiku 7. osas kehtestatud erikord (TMS § 217-223). Kohus leiab, et kuna Tallinna Vanglal puudus alus kohtutäiturite arestimisaktide täitmisest keelduda, siis on kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta, rakendades täitemenetluse seadustikus sätestatud õiguskaitsevahendeid kohtutäituri otsuse või tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtutäituri tegevust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures ning kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on õigus kohtutäituri otsus vaidlustada maakohtus (TMS § 217-218). Halduskohtul puudub pädevus hinnata kohtutäituri poolt Tallinna Vanglale esitatud arestimisaktide õiguspärasust.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebused HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.