A.J. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2018 otsuse nr 4.2-1/57211-10 ja 05.12.2018 vaideotsuse nr 4.2-1/57211-12 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – A.J. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada A.J. kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2018 otsus nr 4.2-1/57211-10 ja 05.12.2018 vaideotsus nr 4.2-1/57211-12 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama uuesti läbi A.J. 20.07.2018 taotlus riigilõivu tagastamiseks.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt A.J. kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.A.J. (kaebaja) esitas 09.04.2018 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja, PPA) relvaloa taotluse koos lisadega ja maksekviitungi riigilõivu 30 eurot tasumise kohta.
2.Kaebaja esitas 20.07.2018 vastustajale avalduse relvaloa taotlemisest loobumiseks ja tasutud riigilõivu 30 eurot tagastamiseks riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 alusel.
3.Vastustaja jättis 21.11.2018 otsusega nr 4.2-1/57211-10 kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Kuna kaebaja soovis loobuda taotlusest pärast seda, kui vastustaja alustas taotluse läbivaatamist ja oli teinud sisulisi menetlustoiminguid (taustakontroll, hoiukoha kontroll jne), ei ole tal RLS § 15 lg 1 p 4 alusel õigus makstud riigilõivu tagasi saada.
4.Kaebaja esitas 21.11.2018 otsuse peale 21.11.2018 vaide. Relvaseaduse (RelvS) § 35 lg 1 alusel pidi vastustaja taotluse läbi vaatama 2 kuu jooksul ehk hiljemalt 09.06.2018. Kaebajal ei olnud pärast 09.06.2018 enam aega eksami sooritamiseks tiheda ajagraafiku tõttu. Vastustaja poolne ebaseaduslik viivitus on tekitanud kaebajale kahju tasutud riigilõivu ja turvatunde kahjustamise tõttu. Kaebaja palus RLS § 15 lg 2 alusel koheselt tagastada 22,50 eurot.
5.Vastustaja jättis 05.12.2018 rahuldamata. Põhjendused:
vaideotsusega
nr 4.2-1/57211-12
kaebaja
vaide
5.1.Taotluses puudusi ei olnud ja see võeti menetlusse kohe pärast esitamist. Pärast esmaste toimingute tegemist (taustakontroll andmebaasist) tegi menetleja 24.04.2018 Põhja prefektuuri piirkonnapolitseinikule ülesandeks kontrollida taotleja relvahoiutingimusi. Kaebaja teatas 27.04.2018, et tema elukoht on muutunud ja sellest tulenevalt saadeti tema relvatoimik PPA Lääne prefektuuri. PPA Lääne prefektuur tegi 10.05.2018 uue kontrolliülesande piirkonnapolitseinikule, kes käis kaebaja elukohas 23.05.2018.
5.2.Taotluse läbivaatamine tähendab, et kui esitatud taotlus ei ole puudustega, tuleb see menetlusse võtta hiljemalt 2 kuu jooksul. Taotluse läbivaatamise alustamine on hinnang esitatud dokumentidele ja edasise planeerimine. Taotluse läbivaatamiseks antud tähtaeg ei tähenda, et taotluse esitamisest 2 kuu jooksul peab olema tehtud menetlusotsus loa väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks. Seadusandja ei saa haldusorganile sellist kohustustust panna, sest menetluse pikkus ei pruugi sõltuda vastustajast.
5.3.Kaebaja teatas taotlusest loobumisest ajal, mil taotlus oli juba menetlusse võetud ja mitmed menetlustoimingud läbi viidud.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 21.11.2018 otsus ja 05.12.2018 vaideotsus ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Põhjendused:
6.1.Kaebaja loobus relvaloa taotlusest enne selle läbivaatamist, mistõttu on tal õigus riigilõiv tagasi saada. Kaebaja palub tagastada vastavalt RLS § 15 lg-le 2 tasutud riigilõivust 22,50 eurot (75%, kaebuses ilmselt ekslikult märgitud 25%). Taotluse läbivaatamine tähendab, et on väljastatud kas rahuldamise või keeldumise otsus. Ajaks, mil kaebaja loobus taotlusest, oli taotluse menetlus kestnud RelvS-is ettenähtud 2 kuu asemel 3 kuud ja 11 päeva. Selleks ajaks ei olnud vastustaja andnud teada isegi relvaeksami sooritamise aega. Seega võttis kaebaja taotluse tagasi enne selle läbivaatamist. Sellist seisukohta toetab ka RLS § 15 lg 2.
6.2.Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole menetluse läbiviimine, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. Praeguses asjas on lõppeesmärk relvaloa andmist lubava või sellest keelduva
2(4)
3-18-2263
haldusakti andmine. Eesmärgi saavutamisel lõpeb ka menetlus. Seega ei tähenda taotluse läbivaatamine taotluse registreerimist, vaid selle kohta tehtava otsuse jõustumist.
6.3.Vastustaja väide, et kaebaja põhjustas elukohamuutusega ise viivituse taotluse läbivaatamisel, ei ole põhjendatud. Relva hoidmiseks peab kaebaja kindlustama vastavad tingimused ja need kooskõlastama vastustajaga üksnes juhul, kui kaebaja hakkab relva hoidma. Kuniks kaebaja ei ole relva soetanud, ei pea ta kindlustama kohaseid hoiutingimusi. Soetamata relva hoiutingimuste kontrollimise vajadusega ei saa põhjendada relvaloa väljastamata jätmist. Isegi kui relvahoiutingimuste kontroll oleks vajalik, ei ole pooleteise kuu pikkune viivitus vabandatav. Relvaeksamile lubamisega viivitamine rikkus hea halduse põhimõtet, sest taotlejale tähendas see tema turvalisuse tagamise õiguse ja relva omamise vabaduse ebaseaduslikku piiramist (RelvS § 35 lg 1).
Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.
9.Kohtu hinnangul on põhimõtteliselt väär vastustaja seisukoht, et riigilõivu ei saa tagastada, kuna vastustaja oli juba alustanud taotluse menetlemisega/läbivaatamisega. RLS § 15 lg 1 p 4 ja § 15 lg-t 2 tuleb tõlgendada koos riigilõivu eesmärgiga. RLS § 2 järgi on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. RLS § 263 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu 30 eurot mh relvaloa väljastamise eest. Neist sätetest järeldub, et riigilõivu tasutakse relvaloa väljastamise (või selle väljastamisest keeldumise otsuse, st sisulise otsuse tegemise) eest, mitte pelgalt taotluse menetlemise eest. Kuna kaebaja võttis relvaloataotluse enne relvaloa väljastamist (menetluse lõpptulemuse saavutamist) tagasi, siis ei ole lõivustatud toimingut tehtud ja kaebajal on õigus taotleda selle eest tasutud riigilõivu tagastamist.
10.Selleks, et isikud oma läbimõtlemata taotluste ja käitumisega haldussüsteemi üle ei koormaks ning osaleks (vähemalt osaliselt) haldusmenetluse kulude kandmises, võimaldab RLS § 15 lg 2 vähendada taotlejale tagastatavat riigilõivu summat ja arvata sellest maha taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui selliste kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, on võimalik maha arvata veerand riigilõivu summast.
11.Vastustaja selgitas, et oli juba alustanud kaebaja taotluse sisulist läbivaatamist ja teinud menetlustoiminguid. Ühestki vastustaja seisukohast ei nähtu, kui suured kulud on kaebaja taotluse läbivaatamisega kaasnenud. Iseenesest ei ole võimatu, et kulud on olnud sedavõrd suured, et kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse tagastada. Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust põhjendada ja tõendada. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Samuti ei ole kaalutud kaebajale riigilõivu osalist tagastamist – kaebaja taotles vaides ja kaebuses riigilõivu tagastamist 75% ulatuses vastavalt RLS § 15 lg 2 teisele lausele. Tegemist on oluliste vigadega, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seetõttu tuleb vaidlusalused otsus ja vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
3(4)
3-18-2263
12.Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste põhjendused selle kohta, millise tähtaja jooksul tulnuks relvaloataotlus lahendada ja kelle süül on taotluse lahendamine viibinud. Neist ei sõltu praeguse asja lahendus. Sellekohased põhjendused võiksid olla asjakohased vaidluses, kus kaebaja taotleks vastustajalt taotluse lahendamise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist.
13.Kaebaja taotleb menetluskulu 495 eurot, sh riigilõiv 15 eurot, väljamõistmist. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja selgitab, et õigusabikulu 480 eurot on kantud praeguses haldusasjas kaebaja lepingulisel esindamisel, sh asja materjalidega tutvumine, kaebuse koostamine, vastustaja seisukoha hindamine ja vastuväite koostamine. Kulude tõendamiseks on esitatud 28.12.2018 allkirjastatud õigusabileping A. S.ga, 09.01.2019 (kuupäev ilmselt ekslikult märgitud 09.01.2018) menetluskulude nimekiri ja kulu kandmist kinnitav 09.01.2019 maksekorraldus summas 480 eurot. Kohtu hinnangul ei saa viidatud kulu (480 eurot) pidada menetluskuluks HKMS §-de 101-103 tähenduses. Kaebajal ei ole menetluses esindajat olnud. Kaebaja on esitanud ja allkirjastanud kõik kohtule esitatavad dokumendid ise ja kohus on suhelnud vaid kaebaja endaga. Kaebaja võimalik õigusalane nõustamine ja dokumentide koostamine ei muuda veel A. S. kaebaja esindajaks HKMS § 32 lg 1 tähenduses ega anna seetõttu ka alust esindajakulude väljamõistmiseks. A. S. ei saa käsitleda ka kaebaja nõustajana, sest kirjalikus menetluses ei saa nõustajat kasutada (vt Riigikohtu 22.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-46-12, p 33). Seetõttu tuleb see kulu jätta kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.