Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus edastas 01.06.2018 määrusega Tallinna Halduskohtule X.X-i 30.05.2018 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Edastatud materjal registreeriti 06.07.2018 haldusasjana nr 3-18-1329. Taotletavaks õigusabi liigiks oli märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotluse kohaselt oli probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotleti, seotud riigilt ebaseadusliku süüdimõistmisega seotud hüvitise nõudmisega. Taotleja märkis, et oli korduvalt pöördunud erinevate riigiasutuste ja institutsioonide poole oma rikutud õiguste kaitseks, kuid asjaajamine on kohtutes veninud.
Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2018 määrusega X.X-i riigi õigusabi taotluse käiguta. Kohus palus taotlejal konkreetsemalt selgitada, kellele ta on teinud pöördumisi, kas tema pöördumistele on vastatud ning kas ja millest on taotlejale keeldutud. Kohus palus võimaluse korral lisada taotlusele ärakirjad keelduvatest otsustustest (vastustest), samuti tuua selgelt välja, millist konkreetset toimingut või haldusakti soovib taotleja haldusmenetluses vaidlustada või milliste pöördumiste või toimingute tegemiseks on taotlejale esindaja määramine vajalik. Taotlejal tuli esitada ka tõendid tema majandusliku seisundi kohta, sh pangakonto väljavõte või väljavõtted. Kohus hoiatas, et kohtu antud tähtajaks taotluse puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus taotluse määrusega läbi vaatamata.
3.X.X edastas 06.09.2018 e-kirjaga üksnes enda pangakonto väljavõtte.
4.Tallinna Halduskohus jättis 01.10.2018 määrusega X.X-i riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest määruse koostamise ajaks olid riigi õigusabi taotluses esinevad puudused kõrvaldamata. Taotlejal oli vaja selgelt välja tuua, millist konkreetset toimingut või haldusakti ta kavatseb haldusmenetluse raames vaidlustada või siis märkida milliste pöördumiste või toimingute tegemiseks on esindaja määramine taotlejale vajalik. Taotleja oli küll viidanud (kunagistele) pöördumistele erinevatesse riigiasutustesse, kuid see jäi paljasõnaliseks. Esitatud materjalist ei
nähtunud üldse seda, et X.X oleks hiljuti mõne haldusorgani poole pöördunud ja et talle oleks millestki keeldutud. Selliseid materjale ei olnud ka esitatud. Kohus märkis, et riigi õigusabi taotlust ei ole võimalik lahendada, kui puudub selgus ning taotleja pole esitanud andmeid, mis võimaldaks hinnata võimaliku vaidluse eduväljavaateid ja riigi õigusabi vajadust. Samas kohus selgitas, et kui tegemist peaks olema olukorraga, kus kogu varasem asjade käik vajaks uuesti läbi analüüsimist ning (võimaliku) õiguste rikkumise esinemise korral vastava tegvuskava paika panemist või sellekohast õigusalast nõustamist, siis tulebki oma taotluses selgelt ära märkida, et tegemist oleks kõigepealt nõndanimetatud muu õigusalase nõustamisega ja esitada see taotlus maakohtule. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks või isiku muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
5.X.X edastas 24.10.2018 Tallinna Halduskohtule kirja, milles palus pikendada talle riigi õigusabi taotluses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. X.X esitas 25.10.2018 Tallinna Halduskohtule täiendatud riigi õigusabi taotluse (allkirjastamata) koos sellele lisatud tõenditega. 29.10.2018 saabus Tallinna Halduskohtusse 26.10.2018 allkirjastatud riigi õigusabi taotlus. X.X edastas samad dokumendid 31.10.2018 ka Tallinna Ringkonnakohtule, märkides, et tegemist on määruskaebuse lisadega.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.12.2018 määrusega X.X-i määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 01.10.2018 määruse ning saatis haldusasja nr 3-18-1329 tagasi halduskohtule X.X-i riigi õigusabi taotluse menetluse jätkamiseks, märkides, et halduskohtul tuleb arvestada edasisel lahendamisel ka pärast taotluse läbivaatamata jätmist kohtule esitatud taotluse täienduste ja tõenditega.
7.Riigi õigusabi taotluse 26.10.2018 täiendusest nähtuvalt on X.X soovinud riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Varasemalt oli taotletud riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on välja toodud, et X.X mõisteti ENSV Ülemnõukogu Kriminaalasjade Kolleegiumi 30.03.1983 otsusega süüdi ENSV KrK §-de 15 lg 1, 197-1 lg 2 ja 15 lg 1-81 lg 1 järgi, karistuseks 7 aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias Krasnojarski krais ja et X.X vabanes 17.02.1989. Eesti Vabariigi 19.02.1992 seaduse „Kohtuvälise represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 2 alusel on X.X loetud rehabiliteerituks. Taotleja on pöördunud aastatel 1990-2017 riigiasutuste (Eesti Vaariigi Prokuratuur, Eesti Vabariigi President, Peaminister, Rahandusminister, Justiitsminister, Vabariigi Presidendi Kantselei, Rahandusministeerium, Amnesty Internationalja kohtute, Saare Maakohus, Pärnu Maakohus) poole taotlusega hüvitada väljamõistmiseks isikult alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju, kuid tulutult. X.X-ile ei ole hüvitist, mille saamiseks on tal seadusest tulenev õigus, välja mõistetud, mistõttu on vajalik, kus varasem asjade käik vajaks uuesti läbi analüüsimist ning (võimaliku) õiguste rikkumise esinemise korral vastava tegevuskava paika panemist või sellekohast õigusalast nõustamist selleks, et esitada kohtule Eesti Vabariigi vastu hüvitise nõue, mille koostamiseks on vaja riigi õigusabi. Asjas taotletava võimaliku kasuna on taotleja välja toonud, et on 7-aastase ebaseadusliku vangistuse tõttu kannatanud füüsilist, vaimset ja moraalset kahju ning hüvitise väljamõistmine korvaks osaliselt tekitatud kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses
kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Esialgses riigi õigusabi saamise taotluses on viidatud õigusabi liigina esindamisele haldusmenetluses ning 26.10.2018 taotluses on nimetatud veel ka õigusdokumendi koostamist ning isiku esindamist halduskohtumenetluses (tl 51-52). Riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses on küll halduskohtu pädevuses, kuid see eeldab RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud ning õigusabi andmist välistavate tingimuste puudumist.
9.Taotleja eesmärgiks on saada ebaseadusliku vangistuse tõttu tekitatud kahju eest hüvitist.
10.Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6).
11.Taotleja on esitanud kohtule 22.11.2010 väljastatud arhiiviteatise nr 18-7-3.6/7087 RL, millest nähtuvalt on X.X Eesti Vabariigi 19.02.1992 seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 2 alusel loetud rehabiliteerituks (tl 65). Vastavalt kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta 1992. aastal vastu võetud seaduse § 4 lõikele 1 tunnistati rehabiliteeritavate isikute vara konfiskeerimine või muul viisil õigusvastaselt võõrandamine õigustühiseks ning sama seaduse § 6 lg 1 sätestas, et rehabiliteeritud isikutele tagastatakse või kompenseeritakse neilt õigusvastaselt võõrandatud vara 1991. aasta 13. juuni „Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses“ ettenähtud korras. Avaldused oli vaja esitada õigusvastaselt võõrandatud vara asukoha järgsele maakonna- või linnavalitsusele kahe kuu jooksul rehabiliteerimise päevast arvates. Samas ei reguleeri eelnimetatud seadus hüvitise maksmist või selle võimalikku maksmist alusetu süüdimõistmisega tekitatud kannatuste eest. Taolist olukorda ei reguleeri ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mis võeti vastu 05.11.2014, kusjuures nimetatud seaduse § 12 kohaselt eeldaks sellekohane menetlus kõigepealt kahju hüvitamise taotluse esitamist, mida vastavalt sama seaduse § 15 lahendaks prokuratuur või kohtuväline menetleja ning seejärel vajaduse korral maakohus, mis tähendab seda, et taoline vaidlus ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Samuti ei reguleeri rehabiliteerimisega seonduva kahju hüvitamist 11.06.1997 vastu võetud ning riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus. Eelnimetatud seadus ka enam ei kehti, kuid vastavalt selle seaduse § 1 lg 1 p 3 eeldas hüvitise saamine vabaduskaotusliku karistuse kohta tehtud süüdimõistva otsuse tühistamist, kriminaalasja menetluse lõpetamist või õigeksmõistva otsuse tegemist ning § 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt veel ka avalduse esitamist Rahandusministeeriumile koos hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakirjaga, milles oleks olnud ära näidatud konkreetne päevade arv, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Rahandusministeeriumi ülesandeks oli eelkõige dokumentide õigsuse kontrollimine. Halduskohtule oli vastavalt varem kehtinud seadusele ehk riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lõikele 6 võimalik esitada kaebus ainult sel juhul kui avaldus hüvitise saamiseks oli jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. Riigi õigusabi saamise taotlusele lisatud materjalist ei nähtu, et eelnimetatud seaduse kehtimise perioodil oleks esitatud Rahandusministeeriumile avaldus, millele oleks olnud lisatud hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri, milles omakorda oleks olnud ära näidatud konkreetne päevade arv alusetult vabaduse võtmise kohta.
12.Kahju hüvitamise nõuet riigi vastu on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 4 võimalik halduskohtule küll esitada, kuid lähtuvalt käesoleva määruse punktis 11 toodud selgitustest oleks see praegu perspektiivitu, samuti oleks suhteliselt perspektiivitu selle saavutamisele suunatud haldusmenetlus. Seetõttu ei saa riigi õigusabi seonduvalt esindamisega haldusmenetluses või halduskohtumenetluses taotlejale anda, sest esinevad RÕS § 7 lõike 1 punktides 2, 5 ja 6 sätestatud tingimused ehk riigi õigusabi andmist välistavad tingimused. Mis puutub riigi õigusabi saamisesse nõndanimetatud muu õigusalase nõustamise või õigusdokumendi koostamise kontekstis, siis sellise taotluse lahendamine on maakohtu pädevuses. Seda on Tallinna Halduskohtu 01.10.2018 määruses ühtlasi ka selgitatud. Siinkohal tekib muidugi küsimus, et kas rehabiliteerimise pinnalt oleks praeguse õigusliku regulatsiooni või teatava analoogia alusel üldse võimalik kahju hüvitamist saavutada ja kas riigi õigusabi selle saavutamisele suunatud nõustamisena võiks olla mingil määral põhjendatud või mitte, kuid otseselt see praeguste taotluste lahendamise menetlusega enam ei seostu. Hüvitise saamise eesmärgil halduskohtule esitatav kaebus oleks aga halduskohtu pädevust arvesse võttes praegu ilma piisavate eduväljavaadeteta. Lähtuvalt eeltoodust jäävad X.X-i 30.05.2018 ja 26.10.2018 riigi õigusabi saamise taotlused rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.