lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-117/2

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-117/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
747
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 4Kaebeõiguse piirangudPHS § 17 lg 1LapsetoetusPHS § 26 lg 2Peretoetuste arvutamise alusedPHS § 6Perehüvitiste taotlemine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-1136/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-117

Määruse tegemise aeg

23. jaanuar 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Raimond Sule kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata kaebaja lapse kasvatamisega seonduv lapsetoetus kaebajale ja Sotsiaalkindlustusameti 21. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 1.1-10/34349-6 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Raimond Sule kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Raimond Sulg (kaebaja) esitas 28. augustil 2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse lapsetoetuse saamiseks seoses tema lapse kasvatamisega. Lapsetoetust seoses kaebaja lapse kasvatamisega makstakse lapse emale. SKA jättis 15. oktoobri 2018. a otsusega nr 7.PT2/22460-10 kaebajale lapsetoetuse määramata.
2.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2018 SKA-le otsuse nr 7.PT-2/22460-10 peale vaide, mis jäeti

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
21.detsembri 2018. a vaideotsusega nr 1.1-10/34349-6 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 18. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vaideotsuse nr 1.1-10/34349-6 tühistamist ja lapsetoetuse määramist temale.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3-19-117

5.Käesolevas asjas on tekkinud vaidlus sellest, et SKA keeldus määramast kaebajale lapsetoetust seoses kaebaja lapse kasvatamisega. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Isikul peab olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega.
6.Praegusel juhul ei ole kaebaja lapse seadusliku esindajana kohtusse pöördunud, vaid on esitanud kaebuse kohtusse enda õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul ei rikuta antud juhul kaebaja subjektiivseid õigusi. Peretoetus (sh lapsetoetus) määratakse küll seda taotlevale isikule (perehüvitiste seaduse (PHS) § 28), kelleks on üldjuhul lapse vanem, kuid PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus siiski lapsel. Samuti tuleb PHS §-st 2 ja 15 tulenevalt peretoetusi kasutada laste huvides. Seega ei saa kaebajal endal olla subjektiivset õigust lapsetoetuse saamiseks. Lapsetoetust seoses kaebaja lapse kasvatamisega on seni makstud ja makstakse jätkuvalt edasi lapse emale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal kunagi olnud õigust vaidlusaluse lapsetoetuse käsutamiseks. Kuna varasemalt ei ole lapsetoetust kaebajale määratud, siis ei saa praegusel juhul kaebajal esineda ka käsutusõiguse riivet ja sellest tulenevat kaebeõigust (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2595).
7.Kohus leiab, et isegi juhul, kui jaatada kaebajal kaebeõiguse olemasolu või kui kaebaja ka esitaks kaebuse lapse esindajana, ei oleks kaebuse rahuldamisega kaebuse eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul puudub lapsevanemate vahel kokkulepe selle osas, millisel vanemal tuleks lapsetoetuse taotlemisest teise vanema kasuks loobuda. Kaebaja ei ole väitnud, et lapse ema lapse kasvatamises ei osaleks. PHS § 6 lg-st 1 ja § 26 lg-st 3 tulenevalt on sellises olukorras vajalik vanematevaheline kokkulepe ning seda väljendab ühe vanema nõusolek loobuda lapsetoetuse taotlemisest teise vanema kasuks. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-152595 selgitanud, et kui üks vanematest ei anna teisele lapsetoetuse taotlemiseks nõusolekut, siis ei ole SKA-l pädevust otsustada, millise pere koosseisu laps arvata (PHS § 26 lg 2). Sama seisukohta on väljendatud ka perehüvitiste seaduse seletuskirjas. Sellisel juhul on lapsetoetuse taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtu poole ning nõuda teise vanema kohustamist nõusolekut andma ja tema kasuks lapsetoetuse taotlemisest loobuma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 68 sätestatud tahteavalduse asendamise nõue). Tegemist on kahe eraõigusliku isiku vahelise sisulise vaidlusega selle üle, kumb vanematest lapsetoetust taotleb (vrd Riigikohtu erikogu määrused asjas nr 3-3-4-2-13, p-d 13-14, 19, ja asjas nr 3-3-43-15, p-d 7-9). Eelnevalt väljatoodud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti arvestades tuleks kaebajal esmalt pöörduda maakohtu poole tahteavalduse asendamise nõudes ning pärast seda, kui kaebaja on tahteavalduse asendamise saavutanud, on tal võimalik esitada lapsetoetuse määramise osas SKA-le uus taotlus.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kohustamisnõude osas HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas, siis kuulub kaebus HKMS § 45 lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele ka vaideotsuse tühistamisnõude osas. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus rikuks eraldiseisvalt kaebaja õigusi sõltumata vaide esemeks olevast SKA tegevusest.
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja