Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 10. jaanuar 2019, Tartu 3-17-708
Haldusasi
OÜ Talia Stiil kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20. detsembri 2016. a otsuse nr 13-6/991 tühistamiseks ja toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 12. juuni 2017. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Talia Stiil Esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Volitatud esindaja Aiki Schneider
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 12. juuni 2017. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Talia Stiil kaebus täielikult rahuldamata.
3.Jätta OÜ Talia Stiil taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.
4.Jätta OÜ Talia Stiil menetluskulu tema enda kanda.
5.Tagastada OÜ-le Talia Stiil apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalne tõend.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 11. veebruar 2019).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 24. augusti 2016. a otsusega nr 13-6/597 OÜ Talia Stiil taotluse tööstusliku tikkimismasina ostmiseks. Otsuse kohaselt loeti abikõlbulikuks kuluks 24 300 eurot ning taotlejale määrati toetus 14 580 eurot. PRIA jättis 20. detsembri 2016. a otsusega nr 13-6/991 OÜ-le Talia Stiil toetuse välja maksmata ja arvas OÜ Talia Stiil välja Leader-meetme toetusest aastatel 2016. ja 2017 ning tunnistas 24.
augusti 2016. a otsuse kehtetuks. Otsuses leiti, et toetuse saaja on esitanud tõele mittevastavad MR Liider OÜ ja Sewingline OÜ hinnapakkumised eesmärgiga saada toetust suuremas summas kui 60% ja omastada saadav toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates hinnapakkumistes hindasid turuhinnast suurematena ning kajastades toote hinda tegelikkusele mittevastavana. OÜ Talia Stiil esitas 17. jaanuaril 2017 PRIA-le vaide, mille PRIA jättis 27. veebruari 2017. a vaideotsusega nr 13-21.2/17/137-2 rahuldamata.
2.OÜ Talia Stiil esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus eelnevalt nimetatud otsuse tühistada ja kohustada PRIA-t toetust välja maksma. Kaebuses leiti järgnevat.
2.1.Kaebaja võttis kolm pakkumust, millest valis välja odavaima. Kaebaja tegi investeeringu, masin paigaldati, häälestati ja see töötab. Kaebaja läbis koolituse 80 tunni ulatuses.
2.2.Kaebaja on täitnud maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrusest nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) tulenevad nõuded. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole hinnad võrreldavad.
2.3.PRIA poolt Internetist leitud masin ei ole võrreldav kaebaja masinaga. Kaebaja võttis 20. märtsil 2017 Poola tehasest Strima hinnapakkumise, mis oli 29 435,13 eurot (lisandub käibemaks). Hind sisaldas transporti, paigaldust, häälestust, kaheaastast hooldust, koolitust. Poola tehase sõnul moodustavad eelnimetatud tegevused masina hinnast suurema osa.
2.4.PRIA ei järginud eesmärgipärasuse, proportsionaalsuse ja uurimispõhimõtteid.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 12. juuni 2017. a otsusega kaebuse, tühistas vaidlustatud otsuse ning kohustas otsustama uuesti toetuse väljamaksmine. Ühtlasi mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 980 eurot. Halduskohus leidis otsuses järgnevat.
3.1.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 81 lg 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. EL-i määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal.
3.2.Kaebaja on tikkimismasina ostnud ja kasutab seda otstarbepäraselt. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja ostetud tikkimismasin koos teenusega maksis 29 160 eurot või mitte. Määruse nr 11 § 37 lg 2 p 5 ja lg 4 p 1 kohaselt tuleb toetatava tegevuse kohta esitada andmed kululiikide kaupa eraldi. PRIA-le esitatud arvest ei nähtu, palju maksab kaup, lisavahendid ning teenus.
3.3.PRIA peab tulenevalt määruse nr 11 § 44 lg-st 1 ja ELÜPS § 81 lg-st 3 andma sisulise hinnangu sellele, kas asja või teenuse tegelik väärtus on see, mida pakkumuses ja arves väidetakse. Pakkumused peavad abikõlbulikkuse hindamiseks olema võrreldavad. Selle esmaseks eelduseks on, et pakkumused oleksid võetud kas ühele ja samale või sellega samaväärsele asjale ning pakkumustes kajastuksid lisateenused. Marevik OÜ pakkumuses on märgitud nii toote (Texi 1501 ts Premium) kui ka disainide kujundamise programm (Wilcom Deco Studio Lite E3), mille maksumus on 30 768 eurot. Ülejäänud kaks esitatud eestikeelset pakkumust on võetud tikkimismasinale Texi 1501 ts Premium, sh sisaldab kaebaja poolt välja valitud Sewingline OÜ eestikeelne pakkumus (29 160 eurot) endas ka disainide kujundamise programmi Wilcom Deco Studio Lite E3. Seejuures ei ole eestikeelses MR Liider OÜ hinnapakkumises (hind 33 480 eurot) märgitud, et hind sisaldaks endas disainide kujundamise programmi Wilcom Deco Studio Lite E3 ning paigaldust ja väljaõpet. Halduskohus leidis, et pakkumused olid võrreldavad, kuna olid võetud ühele ja samale masinale ning kõigil oli sama disainide kujundamise programm. Määruse nr 11 § 34 lg 6 ls 1 kohaselt antakse projektitoetus ettevõtjale kuni 60% toetatava tegevuse või investeeringu abikõlbulikest kuludest. Abikõlbulik on kulu, mis on mõistlik, põhjendatud, selge,
üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik (määruse nr 11 § 30 lg 5 ls 1). Eelnevatest sätetest järeldub, et abikõlbulikku kulu hinnatakse asja ja teenuse tegeliku turuväärtuse kaudu. Kui asja ja teenuse hind on märgitud suuremana kui selle tegelik turuväärtus, ei saa seda kulu lugeda abikõlbulikuks. Sellisel juhul saaks ettevõtja projektitoetust lubatust suuremas ulatuses. See ei vasta määruse nr 11 § 30 lg 5 ja § 34 lg 6 sõnastusele ja mõttele.
3.4.PRIA on pöördunud järelepärimistega Marevik OÜ ja MR Liider OÜ poole, paludes saata hinnapakkumised, millel on kuupäev. Järelepärimisele vastas Marevik OÜ, et pakkumus küsiti telefoni teel konkreetsele masinale ja programmile. PRIA pöördus 7. oktoobril 2016 kaebaja poole ja palus esitada kirjavahetuse pakkujatega. Ühtlasi märkis PRIA, et Interneti andmete kohaselt on võimalik nimetatud masin osta kaks korda odavamalt. Kaebaja vastas PRIA päringule, et PRIA Internetis leitud masinal ei ole kõiki neid lisasid, mis on pakkumustes esitatud masinal, sh ei sisalda PRIA leitud hind teenuse (s.o paigalduse ja koolituse) hinda. PRIA tegi kaebajale 14. oktoobril 2016 täiendava päringu, milles küsis, kas tegevus on ellu viidud ning millised tehnilised tingimused esitati telefoni teel. Kaebaja vastas, et tikkimismasin on üle antud, kuid selle eest on osaliselt tasutud ning tehniliste tingimuste loetelu on vastusele lisatud failiga. Halduskohus leidis, et PRIA ei selgitanud välja ega nõudnud kaebajalt teavet selle kohta, kas ja kuidas toimus masina ja teenuse eest tasumine. Maksekorralduste nr 78 ja nr 118 kohaselt on kaebaja enne toetuse väljamaksmise taotluse esitamist tasunud Sewingline OÜ-le arve nr SL050916 alusel
22.septembril 2016. a 5580 eurot ja 26. septembril 2016. a 9000 eurot. Maksekorralduste nr 119 ja nr 145 alusel tasus kaebaja Sewingline OÜ-le arve nr SL050916 alusel 27. jaanuaril 2017. a 14 000 eurot ja 5. aprillil 2017. a 580 eurot. Seega on kaebaja praeguseks tasunud pakkumuses ja arvel märgitud hinna 29 160 eurot. Toetuse väljamaksmise hetkeks ei pea alati arve eest olema tasutud kogu summa, vaid maksmine võib teatud juhtudel toimuda ka osaliselt (ELÜPS § 82 lg 1 p 2, määruse nr 11 § 45 lg 1, PRIA 24. augusti 2016. a otsus nr 13-6/597, p 2). Osaline tasumine toimus kaebaja sõnutsi majanduslikel põhjustel ning müüja andis selleks enda nõusoleku. Halduskohus leidis, et see väide on usutav, sest enne toetuse väljamaksmise taotluse esitamist oli kaebaja tasunud juba 14 580 eurot ning tal jäi müüjale tasuda veel 14 580 eurot ehk osa, mille PRIA oli kaebajale 24. augusti 2016. a otsusega määranud. Tegemist oli summaga, millega kaebaja oli projekti elluviimisel arvestanud. Halduskohtu hinnangul oli projekti eest tasumise küsimus asja menetluses oluline ning selle välja selgitamata jätmine mõjutas asja otsustamist.
3.5.PRIA Internetist leitud masina maksumusele ei saa omistada määravat tähendust. PRIA on menetluses keskendunud üksnes masina hinnale, samas ei ole PRIA ise küsinud või nõudnud kaebajalt, et viimane küsiks masinale täiendavaid ametlikke pakkumusi koos paigalduse ja väljaõppega. Seejuures võib pidada usutavaks, et teenuste (transport, paigaldus, väljaõpe, hooldus) hind võib omada märkimisväärset osa masina koguhinnast. Määravat tähendust ei saa omistada ka asjaolule, et PRIA infotehnoloogia osakonna spetsialist märkis, et PRIA-le esimesel korral esitatud kaks eestikeelset pakkumust olid koostatud samas arvutis sama kasutaja poolt, mis olid genereeritud PDF-failideks MS Word’is 2013 ning tekstiosa kattus ja kohati oli kasutatud sama fonti. Kaebaja väitis kohtuistungil, et kaks dokumenti on tema arvutis tõlgitud ning originaalis olid pakkumused vene keeles. Need esitati PRIA-le pärast järelepärimisi. Halduskohus pidas kaebaja väidet usutavaks, kuna kaebaja kõneleb emakeelena vene keelt ning ka pakkumused esitasid vene keelt kõnelevad inimesed. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.1.Toetusetaotluse rahuldamisel saab taotleja õiguse toetuse saamiseks tingimuslikult ehk õigus toetuse saamiseks, sh väljamakseks tekib alles määruse nr 11 § 40 lg 1 nõuete täitmisel. Toetuse maksetaotluse saabumisel kontrollib PRIA, kas toetusetaotluses taotletud investeering, milleks oli
tikkimismasina ostmine, on õiguspäraselt tehtud ja nõuetekohased dokumendid esitatud, ning alles õiguspärasuse tuvastamisel makstakse toetus välja. Seega ei saanud kaebaja teha kulutusi teadmises, et igal juhul talle toetus 24. augusti 2016. a otsuse alusel välja makstakse, vaid ta pidi järgima hoolikalt kõiki toetuse saamiseks vajalikke nõudeid ja täitma kõiki toetuse väljamakse saamiseks vajalikke tingimusi. Seega kaebaja ei saa ega saanud tugineda usaldusele, et haldusakt jääb igal juhul kehtima.
4.2.PRIA leidis vaidlustatud otsuses, et esitatud hinnapakkumised ei ole võrreldavad nii sisu kui turuhindadega võrreldes. PRIA tegi internetiotsingu, mille tulemusena selgus, et sama tikkimismasinat on võimalik osta poole odavama hinnaga. Vasturääkivused on ka MR Liider OÜ ja Sewingline OÜ venekeelsete hinnapakkumiste eesti keelde tõlkimise osas. Väidetavalt olid pakkumised vene keeles ning kaebaja tõlkis need eesti keelde, kuid need on vormistatud Sewingline OÜ ja MR Liider OÜ plangile. Mõlemas keeles esitatud pakkumised on ilma kuupäevata. MR Liider OÜ eesti- ja venekeelsed pakkumised on sisult erinevad. Algselt oli pakkumiste (30. juuni 2016 ja 12. oktoober 2016) hind ainult masinale ja programmile 27 900 eurot koos käibemaksuga. 11. novembril 2016 saadetud väidetaval kuupäevata venekeelsel MR Liider OÜ pakkumisel on hind programmile, masinale, väljaõppele ja paigaldusele 60 tundi 27 900 eurot koos käibemaksuga, ehk hind oli jäänud samaks, aga lisandunud olid teenused. PRIA hinnangul on tegemist võltsitud hinnapakkumistega. Seda on arvanud ka PRIA infotehnoloogia osakonna spetsialist, kes tuvastas, et pakkumised koostas üks ja sama isik ühes ja samas arvutis. Põhjendamatult kõrge hinnaga masina ostmist ja seega tõele mittevastava hinnaga hinnapakkumiste esitamist võrreldes turuhinnaga kinnitab ka Sewingline OÜ lahtikirjutatud pakkumine, kus ainult masina TEXI 1501 TS PREMIUM hind on 14 200 eurot ehk pea poole kallim Internetist leitud pakkumistest.
5.OÜ Talia Stiil vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Väljamaksetaotluse menetluse käigus ja halduskohtu menetluses on kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid, mis tõendavad hinnapakkumiste võrreldavust, hinna mõistlikkust, investeeringu elluviimist ja kulude kandmist.
5.2.PRIA Internetist leitud masina maksumusele ei saa omistada määravat tähendust.
5.3.OÜ Talia Stiil palub istungi korraldamist, kuna istungil on võimalik täpsemalt selgitada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning kõrvaldada vastuolud PRIA esindaja selgitustes, mis viimane andis halduskohtu istungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.PRIA leidis vaidlustatud otsuses (tl 7–8), et kaebaja esitas tõele mittevastavad hinnapakkumised eesmärgiga saada toetust suuremas summas kui 60% ja omastada saadav toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates hinnapakkumistes hindasid turuhinnast suurematena ning kajastades toote hinda tegelikkusele mittevastavana.
8.Investeeringu hinnapakkumise puhul tuleb arvestada määruse nr 11 § 33 lg-ga 3, mille kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumus olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. Määruse nr 11 § 30 lg 5 sätestab, et abikõlblik kulu peab olema mõistlik, põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Järelikult tuleneb eelnevatest sätetest, et turuhinnast põhjendamatult kõrgema hinnapakkumise väljavalimine ei ole kooskõlas toetuse taotlemise nõuetega ning sellist pakkumust võib pidada
majanduslikult ebaotstarbekaks ja eesmärgi saavutamiseks ebavajalikuks. Kaebaja soetas tikkimismasina Sewingline OÜ-lt. Valitud pakkumus (tl 30 ja 30p) oli hinnalt soodsaim – 29 160 eurot (koos käibemaksuga). Marevik OÜ pakkumuses oli hinnaks koos käibemaksuga 30 768 eurot (tl 29). Kolmas pakkuja MR Liider OÜ pakkus soovitud tikkimismasinat hinnaga 33 480 eurot (sisaldab käibemaksu).
9.PRIA leidis, et hinnapakkumised, mis kaebaja sai, olid tunduvalt kallimad kui need, mida turul pakutakse. PRIA on viidanud internetist leitud andmetele, mille järgi müüakse sama tikkimismasinat - Texi 1501 Ts Premium – hinnaga 8350 eurot ja 9672 eurot (tl 38–39). Kaebaja poolt valitud soodsaimas pakkumuses (Sewingline OÜ pakkumuses) oli aga ainuüksi tikkimismasina hinnaks märgitud 14 200 eurot (tl 54 ja 54p). See on pea poole kõrgem hinnast, mille leidis PRIA. Kuna juba ainuüksi masina enda hinnas on nii suur erinevus, ei saa õigeks pidada halduskohtu seisukohta, kelle arvates lähtus PRIA üksnes masina hinnast, ega arvestanud masina paigaldamise, väljaõppe jms hinda.
10.Kaebaja leiab, et tema valitud pakkumine vastas turuhinnale ning on enda seisukoha tõendamiseks on kaebaja esitanud kohtumenetluses pakkumuse Poolas tegutsevalt äriühingult Strima. Paraku nähtub ka sellest pakkumusest, et kui jätta kõrvale erinevad lisad, teenused ja transport, siis on üksnes tikkimismasina enda maksumuseks jällegi vaid 9996,15 eurot (tl 1616p). Seega nähtub tegelikult ka kaebaja enda poolt esitatud pakkumusest, et Sewingline OÜ poolt pakutud masina maksumus oli kaugelt üle keskmise turuhinna. Kaebaja ei ole esitanud usutavat selgitust, miks on Sewingline OÜ poolt esitatud pakkumuses näidatud tikkimismasina maksumus turuhinnast märgatavalt kõrgem. Seda arvestades on põhjendatud kahtlus, et kaebaja valis välja põhjendamatult kõrge hinnaga pakkumuse ning seega ei ole kulu mõistlik ega põhjendatud ja majanduslikult otstarbekas – st rikutud on määruse nr 11 § 33 lg 3 ja § 30 lg 5 nõudeid.
11.Samuti on kaebaja rikkunud hinnapakkumuste võrreldavuse nõuet. Määruse nr 11 § 33 lg 1 sätestab, et üle 5000 euro maksva investeeringu puhul tuleb hinnapakkumused võtta vähemalt kolmelt kaupa müüvalt isikult ja et need peavad olema võrreldavad. Kaebaja on küll võtnud hinnapakkumused kolmelt ettevõttelt, kuid hinnapakkumused ei olnud ringkonnakohtu hinnangul võrreldavad. Kõikides pakkumistes oli küll ära toodud tikkimismasina nimetus (Texi 1501 Ts Premium) ja Wilcom Deco Studio Lite E3 tarkvara, kuid vaid Sewingline OÜ (võitnud pakkuja) hinnapakkumises oli märge, et hinnas sisaldub ka paigaldus ja väljaõpe 80 tundi (tl 30p). OÜ Marevik ja MR Liider OÜ hinnapakkumistes ei olnud mingit märget paigalduse ja väljaõppe osas (tl 29 ja 31-31p). Seega ei ole pakkumused võrreldavad, sest pakkumuste objektid ei ole kattuvad. Kaebaja on selgitanud, et pakkumus, kus väljaõpet ja paigaldust ei sisaldunud (OÜ Marevik pakkumus), oli niikuinii kallim ja ei osutunud valituks. Ka halduskohus on leidnud, et OÜ Marevik hinnapakkumuses kululiigi lahti kirjutamata jätmine omaks tähtust vaid siis, kui see oleks olnud kõige soodsam. Samas jätavad nii kaebaja kui halduskohus siin tähelepanuta selle, et niisuguste mittenõuetekohaste pakkumuste aktsepteerimine ostja poolt võimaldabki näidata soodsaimana vaid üht konkreetset pakkumust ning nii ei täida kolme pakkumuse võtmise nõue tegelikult enam oma eesmärki, sest need ei anna pilti tegelikust turuolukorrast. Kolme võrreldava hinnapakkumise nõude eesmärk seisnebki eelduslikult selles, et ostjal tekiks võimalus valida mitme võrreldava pakkumuse seast välja soodsaim. Kui osad pakkumused ei ole nõuetekohased ning seega teistega võrreldavad, siis see eesmärk ei realiseeru.
Kaebaja väidab ka, et pakkujad on siiski juba lisakulutustega (eeldatavasti siis transpordi ja väljaõppega) arvestanud, ent see väide on jäänud täielikult paljasõnaliseks ning ringkonnakohus ei näe alust seda usutavaks pidada. Siinkohal arvestab ringkonnakohus muuhulgas ka PRIA poolt välja toodud asjaolu, et kui PRIA pöördus ise kahe kallima pakkumuse teinud äriühingu poole küsimusega, mida täpselt kaebaja osta soovis, siis Marevik OÜ sõnul küsis kaebaja pakkumust telefoni teel ning küsiski vaid konkreetset masinat ning programmi (tl 24, 42). See asjaolu kinnitab, et kaebaja väide, et ta soovis ka masina paigaldust, väljaõpet, transporti jms ja et teiste pakkujate hinnas sisaldus see juba sees vaikimisi, ei ole usutav. Märksa usutavam on neid asjaolusid arvestades PRIA versioon, et hinnapakkumised on näidatud kunstlikult kõrgematena.
12.Ülal kirjeldatud hinnapakkumused olid kaebaja poolt esitatud PRIA-le koos toetuse määramise taotlusega eestikeelsetena (tl 29-31p). Sellele järgnenud kontrollimenetluses esitas kaebaja PRIA-le hinnapakkumused uuesti venekeelsetena. Eesti- ja venekeelsete hinnapakkumuste võrdlusest ilmneb, et MR Liider OÜ väidetavad hinnapakkumused ei olnud ühesugused – eestikeelses hinnapakkumuses puudus info väljaõppe ja paigalduse kohta, ent venekeelses pakkumuses on öeldud, et paigaldus ja väljaõpe (60 tundi) sisalduvad hinnas (tl 33p). Jääb ebaselgeks, miks ei kajastunud väljaõpe ja paigaldus eestikeelses, varem esitatud hinnapakkumuses. Samuti muudab kaebaja väited seoses paigalduse ja väljaõppega kaheldavaks see, et kaebaja enda väitel esitas ta pakkujatele tehniliste tingimuste seas konkreetselt soovi ka väljaõppeks kohapeal vene keeles ja minimaalselt 80 tunni ulatuses ning samuti soovis ta masina paigaldust (tl 44p-45). Samas läheb see väide otseselt vastuollu eelnevalt viidatud Marevik OÜ kinnitusega, et kaebaja küsis temalt pakkumust telefonitsi ning soovis üksnes konkreetset masinat ja programmi (tl 42). Kaudselt seab selle kaebaja väite kahtluse alla ka asjaolu, et ta aktsepteeris ise kahte pakkumust, kus paigaldust ega väljaõpet välja ei olnud toodud (MR Liider OÜ ja Marevik OÜ pakkumuste eestikeelsed versioonid). Isegi kui pidada võimalikuks, et MR Liider OÜ eesti- (väljaõpet ei pakutud) ja venekeelse pakkumuse (pakuti väljaõpet 60 tunni ulatuses) erinevuse põhjus on puudulikus tõlkes, jääb ikkagi kõrvaldamata vastuolu väidetavalt kaebaja poolt küsitud teenuse (väljaõpe minimaalselt 80 tundi) ja pakutud teenuse (väljaõpe vaid 60 tundi) vahel.
13.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus eelnevat arvestades, et kaebaja poolt esitatud hinnapakkumused on selgelt võrreldamatud ega vasta seega määruse nr 11 § 33 lg 1 nõuetele. Kaebaja selgitused ei ole piisavad ega selgita usutavalt seda, miks ta aktsepteeris võrreldamatuid pakkumusi. Ebaselge on ka küsimus, millise kauba ja teenuse ostusooviga kaebaja täpselt pakkujate poole pöördus. Asjaolud viitavad ka sellele, et tegelikult ei küsinud kaebaja kõigilt pakkujatelt üldse paigalduse ega väljaõppe teenust.
14.Seoses pakkumuste võimaliku võltsitusega on PRIA juhtinud tähelepanu ka sellele, et Sewingline OÜ (võitnud pakkumine) ja MR Liider OÜ pakkumuse eestikeelsed tekstid olid koostatud sama kasutaja poolt, sisaldasid samu vormistusvigasid ja sama sisulist teksti (tl 7p, 24, 36p). Kaebaja on vastuseks öelnud, et ta tõlkis ise hinnapakkumused eesti keelde. Isegi kui pidada usutavaks, et kaebaja pidas mingil põhjusel vajalikuks pakkumusi eesti keelde tõlkida, jääb arusaamatuks see, miks oli kaebajal vaja ka Sewingline OÜ tõlgitud hinnapakkumuses kajastada Sewingline OÜ logo ning rekvisiite (tl 30-30p). Dokumendi tõlkimise puhul on see pigem ebavajalik. Usutav on aga, et kui isik soovibki esitada toetuse saamiseks suuremaid hinnapakkumisi, siis dokumentide usutavuse suurendamiseks seda tehakse.
Kahtlusi suurendab ka kaebaja väide, et Sewingline OÜ pakkumuse originaal olevat kaebaja sõnul seoses ettevõtte kolimisega kaduma läinud (tl 32), mistõttu ta pidi esitama selle uuesti. Kaebaja ei selgitanud, kuidas on võimalik see, et kaks teist pakkumust on arvutis olemas, ent üks kaob arvutist ära seoses ettevõtte kolimisega.
15.Lisaks kõigele eeltoodule on hinnapakkumustes eksitud ka määruse nr 11 § 19 lg-s 8 sätestatud nõude vastu, et hinnapakkumus peab sisaldama hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva. Ainuke pakkumus, milles kuupäev on märgitud, on Marevik OÜ esitatud pakkumus (tl 29). Sewingline OÜ ja MR Liider OÜ hinnapakkumustes ei ole ei eesti- ega venekeelses versioonis kuupäeva välja toodud.
15.Kokkuvõttes kinnitavad kõik need väljatoodud asjaolud kahtlust, et PRIA seisukoht, mille järgi esitas kaebaja tõele mittevastavad MR Liider OÜ ja Sewingline OÜ hinnapakkumused eesmärgiga saada toetust suuremas summas, on õige. Kaebaja väidetes, tema esitatud dokumentides ning käitumises esineb palju vasturääkivusi ning ebaselgust, mis räägivad PRIA seisukoha kasuks.
16.Praeguseks on tikkimismasina eest täielikult tasutud (arved tl 59–61 ja tl 83). Halduskohus on leidnud, et see on asjas oluline asjaolu ja selle lõplik välja selgitamata jätmine mõjutas asja otsustamist. Samas ei selgu halduskohtu otsusest, miks ta seda asjaolu oluliseks peab. Toote eest müüjale tasumine ja toote kasutusele võtmine ei tähenda seda, et taotluse esitamise nõuete rikkumisel puuduks võimalus toetust välja maksmata jätta. Hinna täielik tasumine ei muuda fakte, et hinnapakkumused ei olnud võrreldavad, ei järgitud nende vormistamise nõudeid ja et väljavalitud hinnapakkumus oli põhjendamatult kõrge (määruse nr 11 § 33 lg 1 ja 3, § 30 lg 5 ja § 19 lg 8) ning et määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 ning ELÜPS § 81 lg 3 alusel tuleb sellisel juhul toetuse maksmisest keelduda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus erinevalt halduskohtust masina eest täielikult tasumist käesolevas asjas oluliseks asjaoluks, mis oleks PRIA otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et kui isik on üritanud toetust saada õigusvastaselt suuremas ulatuses, ent selle ilmsikstulekul maksab vajaliku summa ise ära, ei muuda ta sellega enda varasemat käitumist olematuks ega tekita sellega uuesti õigust toetuse saamiseks. Kui toetus sellisel juhul ikkagi makstaks, siis sisuliselt ta rikastuks tänu toetusele alusetult.
17.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus PRIA otsust õiguspäraseks. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu (halduskohtus 980 eurot ja ringkonnakohtus 420 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda.
18.Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses istungi korraldamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p-st 2 juhindudes on võimalik lahendada käesolev asi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei näe, et käesoleva vaidluse iseloomu ning vaidluse all olevaid küsimusi arvestades oleks asjas istungi korraldamine vajalik. Asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt selged ning ringkonnakohus ei leia, et istungi korraldamine võiks viia asjas teistsuguse otsuse tegemiseni. Menetlusosalised on saanud halduskohtus peetud istungil esitada oma väited ja seisukohad ning selgitada sealjuures lähemalt faktilisi asjaolusid. Seega on ringkonnakohtu hinnangul otsuse koostamine kirjalikus menetluses võimalik ning lisaks aitab kirjalik menetlus lahendada asja märgatavalt kiiremini ning menetlusosaliste aega ja muid vahendeid säästvalt ja on seega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
Kaebaja väide, et istungil on võimalik täpsemalt selgitada kõiki olulisi asjaolusid ja et PRIA esindaja andis kohtuistungil vasturääkivaid seletusi, eeltoodut ei muuda. Kaebajal oli võimalik olulisi asjaolusid selgitada korduvalt, ent ta ei ole seda senini usutavalt teinud. Väide, et PRIA esindaja andis halduskohtu istungil vasturääkivaid selgitusi, ei tingi aga kuidagi istungi korraldamist apellatsiooniastmes, sest ringkonnakohus ei lahenda asja PRIA poolt istungil antud selgituste põhjal, vaid asja materjalide põhjal tervikuna.
19.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalne tõend – Poola äriühingu hinnapakkumine – tuleb kaebajale tagastada, sest see tõend on toimikus juba olemas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.