Mittetulundusühingu KASVUKESA kaebus haridus- ja teadusministri 20.07.2018 käskkirja nr 1.1-2/18/294 tühistamiseks ja haridus- ja teadusministri kohustamiseks väljastada Erakoolile Oja õppe korraldamiseks Viljandi linnas tähtajatu tegevusluba põhikooli I kooliastmes ja tähtajaline tegevusluba põhikooli II kooliastmes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Mittetulundusühing KASVUKESA, esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri; Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Tagastada vastustajale tema poolt 11.12.2018 kohtule saadetud e-kiri.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 06.02.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Mittetulundusühingu KASVUKESA (Kasvukesa, kaebaja) Erakoolile Oja oli väljastatud tähtajaline tegevusluba õppe korraldamiseks põhikooli I kooliastmes tähtajaga kuni 31.08.2018. Kuna kaebaja tegevusloa kehtivus oli peatselt möödumas ja sellega seoses oli kaebaja taotlemas uut tähtajatut tegevusluba, viis Haridus- ja Teadusministeerium (HTM, vastustaja) sügisel 2017 koolis läbi riikliku järelevalvet. Järelevalve ajal õppis koolis 9 õpilast ja töötasid koordinaator ning 5 õpetajat.
2.Haridus- ja teadusminister tegi 15.12.2017 käskkirjas nr 348 „Erakooli Oja riikliku järelevalve õiendi kinnitamine“ (tl 7-16, õiend) Erakooli Oja pidajale ja kooli direktorile kokku 45 ettekirjutust, millest 6 ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.01.2018, 34 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 01.02.2018, 1 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 01.03.2018 ja 4 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 31.08.2018. Seisuga 11.07.2018 oli tähtajaks täitmata 7 ettekirjutust.
3.02.04.2018 esitas Kasvukesa HTM-ile taotluse väljastada Erakoolile Oja õppe korraldamiseks Viljandi linnas tähtajatu tegevusluba põhikooli I kooliastmes ja tähtajaline tegevusluba II kooliastmes. Haridus- ja teadusminister 20.07.2018 käskkirjas nr 1.1-2/18/294 (tl 35-37, otsus) keeldus tegevusloa andmisest Kasvukesa erakoolile Erakool Oja õppe korraldamiseks põhikooli I ja II kooliastmes Viljandi linnas, kuna õiendis esitatud 7 ettekirjutust olid endiselt täitmata.
4.08.08.2018 saabus Tartu Halduskohtusse Kasvukesa kaebus haridus- ja teadusministri 20.07.2018 käskkirja nr 1.1-2/18/294 tühistamiseks ning haridus- ja teadusministri kohustamiseks väljastada Erakoolile Oja õppe korraldamiseks Viljandi linnas tähtajatu tegevusluba põhikooli I kooliastmes ja tähtajaline tegevusluba kestvusega viis aastat põhikooli II kooliastmes või alternatiivselt kohustada HTM-i lahendada uuesti kaebaja taotlused tegevusloa väljastamiseks. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Tartu Halduskohus võttis 16.08.2018 määruses kaebuse menetlusse, tegi vajalikud eelmenetluse toimingud ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse rahuldamata. 18.09.2018 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
5.Tartu Halduskohus otsustas 21.11.2018 määruses haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. 30.11.2018 esitas kaebaja kohtule täiendavad seisukohad koos lisadega ja menetluskulude nimekirja ning 01.12.2018 täiendava seisukoha. 10.12.2018 saabus kohtule vastustaja vastus koos lisadega kaebaja täiendavatele seisukohtadele. 10.12.2018 saabus kohtule kaebaja e-kiri ja 11.12.2018 vastustaja e-kiri.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti jätnud tegevusload väljastamata ning etteheited ettekirjutuste täitmata jätmise osas on põhjendamatud. Kaebaja leiab, et oluliselt on rikutud kaalutlusõigust ning HTM-i poolsed rikkumised annavad alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kaebaja väidab, et järelevalve protsessi jooksul selgus korduvalt, et ministeeriumi ametnikel on vähene kogemus erakoolide ja waldorfpedagoogika/steinerpedagoogika õppekava kasutavate koolidega, kuna seadused ja määrused reguleerivad peamiselt tegutsevate suurte 9-klassiliste koolide tegevust. Koordinaator on teinud koostööd ministeeriumi erinevate ametnike ja osakondadega, et viia kooli eripäraga arvestavalt dokumentatsioon vastavusse ministeeriumi nõudmistega. Järelevalve käigus ilmnenud puudustele on leitud terviklikud lahendused, mis kajastuvad nii ministeeriumile järelevalvemenetlusse esitatud dokumentides, koolitusloa taotluses esitatud dokumentides kui ka kogu 2018/19 õppeaastaks kavandatud ettevalmistavates tegevustes. Kaebaja arvates on HTM korduvalt segamini ajanud järelevalve ajal kehtinud õppekava ja täiesti uue koolitusloa taotluse aluseks oleva uuendusliku õppekava. Kaebaja väidab, et HTM on endiselt käsitlenud üksnes kooli suhtes toimunud järelevalvemenetlust, ehkki pooled vaidlevad hoopis teise haldusmenetluse üle. Kaebaja on seisukohal, et HTM on koolitusloa väljastamisest keeldumisel tuginenud asjakohatutele asjaoludele, mistõttu on jõudnud ebaõigetele järeldustele.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ettekirjutus, mille täitmata jätmise tulemusel uut tegevusluba ei väljastatud, nõudis, et kool tõendaks õppekava täitmist, kuid sellekohaseid tõendeid kool HTMile esitanud ei ole. Vastustaja väitel on nad nii ettekirjutuste täitmise kui ka tegevusloa taotluse menetlemise käigus kooli pidajat pidevalt nõustanud ning andnud tagasisidet dokumentide korrastamiseks sarnaselt teistele koolidele, kohati ka oluliselt intensiivsemalt, kuna puudujäägid on olnud keskmisest suuremad. Vastustaja hinnangul eeldas kaebuse esitaja, et haldusorgan teeb tema eest puuduste likvideerimise töö ise ära. Vastustaja väidab, et nende ülesanne on siiski vaid nõustada, kuidas ettekirjutused saaksid täidetud. Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et peale tegevusloa taotluse lahendamist nad enam menetlustoiminguid ei tee. Seega ei saa kaebuse esitaja väita, et vastustaja on pahatahtlikult suhtunud kooli pidajasse. Vastustaja on seisukohal, et järelevalvemenetluse eesmärk ei ole koolist koostada eepost. Samuti ei ole tegemist uurimustöö või kooli olustikukirjelduse koostamisega. Järelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada puudused ning kooli tegevuse vastuolu riiklikult kehtestatud õigusaktidega. Puudused ongi negatiivse iseloomuga ning õiend on ettekirjutuste lahti seletamise dokument. Seega olemuslikult ei saagi järelevalvemenetlus ja selle käigus koostatud dokumendid olla kooli tegevust kiitvad või kuidagi positiivses valguses näitavad. Vastustaja märgib, et HTM ei ajanud õppekavasid segamini. On igati selge ja loogiline, et järelevalvemenetluse käigus sai HTM hinnanguid anda sellel hetkel kehtivale õppekavale, mida kool on kohustatud õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel täitma. Järelevalvemenetluse käigus ei saanud kuidagi hinnangut anda uuenduslikule õppekavale, mida kavatses kool rakendama hakata järgmisest õppeaastast, kuna see ei saanud kuidagi puudutada järelevalvemenetlust. Samuti ei olnud õppekava selle läbiviimise ajal veel HTM-ile üldse esitatud. Uut või n-ö uuenduslikku õppekava kontrolliti tegevusloa taotluse menetluse käigus.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Vaidlust ei ole selles, et õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastav õppekava oli koolil olemas ja kool pidi tõendama selle täitmist. Vastustaja väidete kohaselt kaebaja vaid täiendas olemasolevat õppekava, kuid ei tõendanud selle täitmist. Seega on vaidlusküsimuseks, kuidas kaebuse esitaja tõendab, kas koolis tegelikult õppekava alusel õppetöö toimus ehk kas õppekava täideti.
10.Kohtu arvates on kaebaja seisukoht, et vastustaja on tegevusloa väljastamisest keeldumisel tuginenud asjakohatutele asjaoludele, kuna järelevalvemenetlus ja tegevusloa taotluse menetlus on sõltumatud haldusmenetlused, ekslik. Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustaja Kasvukesa Erakoolile Oja, mis ei ole waldorfkool ega kuulu Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusse, väljastanud põhikooli I kooliastmes tähtajalise tegevusloa kuni 31.08.2018. Erakooliseaduse (EraKS) § 5 lg 6 sätestab, et põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei
pea uue tegevusloa taotlusele lisama sama seaduse § 54 lg-s 2 nimetatud andmeid ja dokumente, välja arvatud § 54 lg 2 p-s 82 nimetatud arvamused, ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 7 sätestatud juhul. Seega on need kaks menetlust, nii järelevalvemenetlus kui tegevusloa taotluse menetlus, omavahel tihedalt seotud ning tähtajatut tegevusluba ei ole võimalik saada olukorras, kus järelevalvemenetluse käigus tehtud ettekirjutused on täitmata.
11.Antud juhul järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutus, mille täitmata jätmisel uut tegevusluba ei väljastatud, nõudis, et kool tõendaks õppekava täitmist, kuid sellekohaseid tõendeid koolil vastustajale esitada ei olnud.
11.1.Kaebaja väidab, et on täitnud õiendi VI osa p-s 6.1 tehtud ettekirjutust tagada kooli õppekava täitmine ning vastustaja etteheited õppekava täitmise osas on meelevaldsed. Õiendi VI osa „Ettekirjutused kooli direktorile“ p-ga 6.1 nõuti, et direktor tagaks kooli õppekava täitmise lähtudes EraKS § 13 lg-st 1 kehtestatust ning selle kohta tõendavate dokumentide esitamise tähtajaks määrati 01.02.2018.
11.2.Vastustaja väidete kohaselt nimetatud ettekirjutuse punkt 20.07.2018 täidetud ei olnud. Kohus nõustub vastustajaga, et õppekava täitmine on kooli põhilisi tegevusi ning kui kool ei suuda ettekirjutuse täitmise tähtajaks ega ka poole aasta vältel pärast selle möödumist tõendada, et seda tehakse, ei ole võimalik sellisele koolile tegevusluba anda. Järelevalve läbiviimise järel toodi õiendis välja, et I poolaastal õppekava ei täidetud. Ettekirjutuse sisu oli kohustada kooli õppekava II poolaastal täitma ja selle kohta tõendid esitada. Asja materjalidest nähtuvalt olid selle järelduse tegemisse lisaks järelevalvet läbiviinud ametnikele kaasatud Sihtasutus Innove vastavate valdkondade sisueksperdid. Vastustaja väitel ei tuginenud nad tegevusloa andmata jätmisel järelevalves avastatud puudustele, vaid viitasid, et vastava puuduse kõrvaldamine pärast järelevalve läbiviimist ei tõendatud. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et II poolaasta kohta õppekava täitmise hinnangut ei olnud võimalik anda, sest kool ei esitanud vastustajale ettekirjutuse täitmise tähtajaks, s.o 01.02.2018 ega ka hiljem tõendeid, mille alusel oleks saanud ettekirjutuse täitmist hinnata ja ettekirjutuse täidetuks lugeda. Kohtu arvates on õige vastustaja seisukoht, et riikliku järelevalve läbiviija saabki oma otsuses tugineda kontrollimise hetkel esinevalt faktilisele olukorrale ning kontrollimise hetke ja ettekirjutuse täitmise tähtaja vahelisel ajal tehtule.
12.Tõele ei vasta kaebaja väide, et vastustaja pole andnud tagasisidet tema 22.02.2018 e-kirjas esitatud selgitustele. Nimetatut tõendab HTM välishindamisosakonna eksperdi Katrin Ohakase poolt 05.03.2018 edastatud e-kiri kooli koordinaator Piret Anierile (tl 65), kus on selgelt kirjas hinnang, et ettekirjutuse 6.1. tõendamine on jäänud pooleli ning nõue esitada õppekava täitmise kohta andmeid. Kohtu arvates nähtub sellest, et kaebaja sai selge info, et ettekirjutust ei loetud täidetuks.
13.Kaebaja väitega, et järelevalves koolile ette heidetud vene keele tundide puudumine on kooli poolt II poolaastal täidetud, ei saa kohus nõustuda, sest ei vastustajale ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, et II poolaastal need tunnid toimusid.
14.Paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited, et matemaatikat õpiti, sest koolipäevikutes ei kajastunud matemaatika ja vormijoonistuse ainekavade õppesisu peaaegu üldse. Nende põhjal järeldas vastustaja kohtu arvates põhjendatult, et matemaatikat ühel õppeperioodil ei õpitudki. Kohus nõustub vastustajaga, et tõendamise alus ei saa olla riikliku tasemetöö sooritamine õpilaste poolt, vaid esitada tuleb klassipäevikute väljavõtted õppe- ja kasvatustöö läbiviimise kohta.
15.Kaebaja väidab, et saatis ettekirjutuse täitmise tõendamiseks vastustajale 13.04.2018 klassipäevikute väljavõtte jaanuarist märtsini, kuid ei saanud sellele tagasisidet. Kohtu arvates ei vasta kaebaja selline väide tõele, kuna tõendatud on, et K. Ohakas saatis 23.04.2018 P. Anierile e-kirja (tl 66) ja lisaks sellele veel 11.05.2018 täiendava e-kirja (tl 66), seega on tagasiside toimunud.
16.Kaebaja väitel on vastustaja arusaamatult asunud klassipäevikute väljavõtete põhjal hindama õppekava täitmist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale tehti järelevalves ettekirjutus tagada kooli õppekava täitmine. Selle ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg oli 01.02.2018. HTM haldusorganina hindas hea halduse põhimõttest lähtudes kõiki kooli poolt ettekirjutuste täitmiseks esitatud dokumente süsteemselt ning terviklikult eesmärgiga saada neist kogu vajalik informatsioon, et võimalikult paljude ettekirjutuste täitmist hinnata. Seega on kohtule arusaamatu, miks kaebaja sellist tegevust vastustajale ette heidab.
17.Kaebaja väidab, et ta täitis õiendi p-des 6.4, 6.5, 6.7 ja 6.8 tehtud ettekirjutused juba 17.05.2018, kuid tegelikkuses ei vasta see tõele. Eriarvamusi ei ole menetlusosalistel selles, et kaebajale anti tegevusloa taotluse menetluses ärakuulamisel seisukohtade esitamise tähtajaks 18.07.2018. Ärakuulamise käigus viitas kaebaja kooli veebilehelt leitavale täiendatud kodukorrale, kuid uut kooli kodukorra dokumenti kool tehtud ettekirjutuse järgselt haldusmenetluse läbiviijale ei esitanud, kuigi ettekirjutuse täitmise tõendamiseks tuleb esitada vastav dokument. Tõendatud on, et kaebaja esitas muudetud dokumendi alles 20.07.2018 (tl 68). Seejuures ei informeerinud kaebaja haldusmenetluse läbiviijat sellest, et esitab dokumendi nõutust, s.o 18.07.2018 hiljem ehk ei esitatud tähtaja pikendamise taotlust. Tegevusloa andmisest keeldumise otsus allkirjastati haridus- ja teadusministri poolt samuti 20.07.2018. Kohtu arvates ei saanud HTM eeldada, et kaebuse esitaja soovib pärast talle antud tähtaega veel uusi dokumente esitada. Kuna uus dokument esitati pärast talle antud tähtaega, samaaegselt käskkirja allkirjastamisega, siis ei saanud HTM sellega paratamatult menetluses arvestada. Seega kaebuse esitaja võis küll kooli kodukorras parandusi teha, kuid tõendatud on, et haldusmenetluse läbiviijale ta parandatud dokumenti enne 20.07.2018 ei edastanud.
18.Kaebaja arvates oleks vastustaja saanud tegevusloa väljastada ka kõrvaltingimusega, s.t ilma kodukorrata. Kohtule saadetud memoga (tl 78) on tõendatud, et kaebaja saatis HTM-le kodukorra pärast tegevusloa andmisest keeldumise käskkirja väljastamist, mistõttu ei saanud vastustaja seda arvestada. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et puudused kodukorras ei olnud ainus põhjus, miks tegevusloa andmisest keelduti, vaid keeldumise tingisid puudused kogumis.
19.Tõele ei vasta kaebaja väited, et õiendi p-des 6.14 ja 6.15 sätestatud ettekirjutused kooli direktorile dokumentatsiooni pidamisel on täidetud, sest kool ei ole esitanud vastustajale ega kohtule tõendeid, mille alusel saaks ettekirjutused täidetuks lugeda. Samas nähtub vaidlustatud käskkirjast, et kooli teavitati pidevalt, et ettekirjutused on täitmata ja anti täiendavaid tähtaegu ettekirjutuse täitmiseks.
20.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja on täielikult eiranud menetluse käigus kaebaja poolt edastatud teavet, kuigi nad on 2018 kevadel täiendavalt parandanud kooli- ja klassipäevikute pidamise korda, millest on vastustajat teavitatud. Kohtule esitatud K. Ohakase poolt P. Anierile 11.05.2018 edastatud e-kiri (tl 67) tõendab kohtu arvates asjaolu, et vastustaja ei ole eiranud kaebuse esitaja poolt esitatut, vaid juhtinud
klassipäeviku täitmisega, mis peab vastama haridus- ja teadusministri 25.08.2010 määruse nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korrale“ seotud puudustele tähelepanu.
21.Järelevalve tegemise ajal töötas koolis 5 õpetajat, kellest 61,5% ei vastanud haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruses nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetaja ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ esitatud nõuetele ja selle kohta tehti õiendi p-s 6.30 ettekirjutus täitmise tähtajaga 31.08.2018. Kohus nõustub vastustajaga, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suur osakaal ühes koolis pika aja jooksul, mõjutab selgelt õppe kvaliteeti ja tegemist on õppe kvaliteedi seisukohalt olulise puudusega, mille halvenemine mõjutab olulisel määral ka õpilaste ja nende vanemate õigusi. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebuse esitaja suhtes käitunud sõnamurdlikult. Koolil on olnud võimalus kuulutada välja konkursid õpetaja vaba ametikoha täitmiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate isikutega ja protsessidega alustada, kuid ka vaidlustatud käskkirjale järgnenud perioodil ei ole seda tehtud.
22.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid seoses Viljandi maakonna teistes koolides kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate arvuga, sest see pole antud asjasse puutuv. Kohus märgib, et kool, kus peaaegu kõik õpetajana töötavad isikud ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, mõjutab pikemas perspektiivis kooli jätkusuutlikkust ning võimet kvaliteetset haridust pakkuda.
23.Kohtu arvates on dokumentaalselt tõendatud ja järelevalve õiendis kajastatud, et kool on korraldanud õpet põhikooli II kooliastmes ilma selleks tegevusluba omamata. Järelevalve käigus koostatud õiendi p-st 2.10 nähtub, et koordinaatori selgituste kohaselt (07.11.2017 vestluse protokoll nr 2) oli 3. klassi tulnud 4 õpilast, kellest 3 olid 3. klassi juba lõpetanud ning lapsevanematele lubati, et lapsi toetatakse 4. klassi materjali omandamisel (tl 7376p). Lapsevanema sõnul (07.11.2017 vestluse protokoll nr 3) õpib laps koolis ka 4. klassi õppekava alusel. Seega kinnitas seda, et koolis viiakse loata õppetegevust läbi 4. klassis, lisaks lapsevanemale ka kooli koordinaator P. Anier ise.
24.Kaebaja arvates on otsitud ja pahatahtlikud vastustaja süüdistused, et kool andis lapsevanemate soovil kolmele enda õpilasele iseseisvaks koduseks õppimiseks teavet, milliseid materjale läbitakse 4. klassis. Seega oleks kool justkui korraldanud õpet põhikooli II kooliastmes seoses munitsipaalkoolis 3. klassi läbinud 3 õpilasega, kes lapsevanema taotlusel ja õppenõukogu otsusel läksid Erakooli Oja astudes uuesti 3. klassi. Kohtu arvates ei ole siin tegelikult tegemist vastustaja pahatahtlikkusega, vaid antud olukorda reguleerib haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse nr 43 „ Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise korra“ § 5 lg 2, mis annab ammendava loetelu juhtudest, mil õppenõukogu määrab sellisel juhul, kui laps on õppinud teise riikliku õppekava alusel, õpilasele õpingute jätkamiseks klassi. Viide haridus- ja teadusministri 23.08.2010 määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 p-le 5 ei ole asjakohane, kuna regulatsioonist nähtuvalt otsustab õppenõukogu sellisel juhul, kui laps on õppinud teise riikliku õppekava alusel. Kohus nõustub, et Waldorfkooli õppekava ei ole riiklik õppekava. Eesti Vabariigis on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-le 15 eraldiseisvad riiklikud õppekavad ainult põhikooli riiklik õppekava, põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Seega saaks antud juhul õppenõukogu otsustada juhul, kui laps on õppinud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, kuid jätkab põhikooli riikliku õppekava alusel.
25.Kaebaja väitel oleks HTM saanud väljastada Kasukesale tegevusloa kõrvaltingimusega ja tähtajaliselt. Kohus nõustub vastustajaga, et HTM-l ei olnud kõrvaltingimuse seadmiseks õiguslikku alust ja kuna puudused kaebaja tegevuses kooli pidamisel olid nii ulatuslikud, siis välistasid need võimaluse anda tegevusluba tähtajaliselt.
26.EraKS § 55 sätestab, et tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele: 1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused, teadmised on õppekavaga saavutatavad; 2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele; 3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus; 4) erakooli direktor vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele; 5) erakool on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded; 6) erakooli pidaja ja erakool vastavad sama seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele. Kohus järeldab sellest, et vastupidisel juhul tegevusluba ei anta. Kuna igal erakooli pidaval isikul on erakooli pidamiseks kohustus nimetatud nõuded täita, siis ei olnud vastustajal kõrvaltingimuse seadmiseks õiguslikku alust.
27.EraKS § 5 lg 6 seab tähtajalise tegevusloa väljastamise selgeks eelduseks, et ettekirjutused on täidetud. Tähtajalise tegevusloa andmiseks oleks tulnud esitada tõendid ettekirjutuste täitmise kohta, kuid kaebaja pole seda teinud. Kuna kaebajal olid esitatud nõuded täitmata, siis ei olnud vastustajal kohtu arvates vajadust asuda kaaluma, kas täiendava kontrolli läbiviimine on vajalik, sest tähtajalise tegevusloa andmise alus puudus.
28.Kaebaja arvates on antud juhul tegemist eraldiseisva õppekava alusel toimuva õppega. Kohus nimetatud väitega nõustuda ei saa. Asja materjalidest nähtuvalt on koolil üks õppekava, s.t kooli õppekava. Samuti on ka koole üks. Lihtsalt õppe läbiviimise õigus antakse erinevate kooliastmete kaupa. EraKS § 5 lg-te 6 ja 7 süstemaatiliselt ja grammatiliselt tõlgendades ei ole võimalik koolile tegevusluba väljastada olukorras, kus kool ei ole täitnud talle järelevalves tehtud ettekirjutusi. EraKS § 5 lg 6 sätestab, et tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve läbiviimise käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei pea uue tegevusloa taotlusele lisama EraKS § 54 lg-s 2 nimetatud andmeid ja dokumente, välja arvatud § 54 lg 2 p-s 82 nimetatud arvamused ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 7 sätestatud juhul. Sama sätte lg 7 lisab, et kui tähtajalise tegevusloa alusel tegutsev ja uut tegevusluba taotlev erakool on esitanud andmed ja dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve läbiviimise käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on HTM hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, antakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Erakooliseadus ei näe ette võimalust anda tegevusluba koolile, mis ettekirjutusi täitnud ei ole. Ka tähtajalise tegevusloa andmise aluseks on, et kõik ettekirjutused on täidetud. Seaduse eesmärgist lähtuvalt on see ainuvõimalik tõlgendus, sest esmakordse tegevusloa alusel tegutsev kool peab suutma loa kehtivuse ajal tõendada, et suudab täita kõiki õigusaktides sätestatud minimaalseid nõudeid. Kohtu arvates on tegemist elementaarsete nõuetega, mille mittetäitmisel ei saa asutuse koolina tegutsemist õpilaste huvidest lähtuvalt aktsepteerida.
29.Tõele ei vasta kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole Kasvukesa taotlust kooskõlas erakooliseadusega sisuliselt lahendanud, käsitledes vaid järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuses esile toodud küsimusi.
Asja materjalidest nähtub, et viide kaebaja poolt esitatud dokumentidele on tehtud vaidlustatud käskkirja p-s 1, mille alapunktides on välja toodud, millisel ajahetkel millise ettekirjutuse kohta kaebuse esitaja mingi dokumendi esitas ning selgub, kas sellega sai tehtud ettekirjutuse täidetuks lugeda või mitte. Lisaks nimetatule on vaidlustatud käskkirjas toodud välja see, millised ettekirjutused on 20.07.2018 seisuga ehk vaidlustatud käskkirja väljaandmise hetkel endiselt täitmata. Seejärel on välja toodud üksikasjalik ülevaade nende ettekirjutuste lahendamisest, mis endiselt täitmata on, s.t millal taotleja midagi esitas ja millal haldusmenetluse läbiviija midagi nõudis ning mis vastava ettekirjutuse täitmisest on saanud.
30.Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole käskkirja õppekava puudutavas osas segamini ajanud järelevalve ajal kehtinud õppekava ja koolitusloa taotluse aluseks oleva uuendusliku õppekava, seega ei ole Erakoolile Oja tegevusloa andmist otsustatud dokumentide (õppekava) alusel, mis ei olnud tegevusloataotluse esemeks. Kohus nõustub vastustajaga, et õppekava täitmine on kooli põhilisi tegevusi. Kuid kaebaja ei suutnud tõendada õppekava täitmist õppeaasta I poolaasta põhjal. II poolaasta kohta õppekava täitmise hinnangut anda ei olnud aga võimalik, kuna kool ei esitanud vastustajale ettekirjutuse täitmise tähtajaks, s.o 01.02.2018 ega hiljem tõendeid, mille alusel oleks vastustaja saanud ettekirjutuse täitmist hinnata. Järelikult ei olnud vastustajal võimalik sellisele koolile tegevusluba väljastada.
31.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud õigust ärakuulamisele ja puuduste kõrvaldamisele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale tegevusloa taotluse 02.04.2018. PGS § 63 lgst 7 tulenevalt vaatab valdkonna eest vastutav minister koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. 05.04.2018 anti kaebajale tähtaeg puuduvate dokumentide esitamiseks hiljemalt 23.04.2018. Taotleja tegi seda 20.04.2018. 04.05.2018 anti taotlejale uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 16.05.2018, mida pikendati hiljem taotleja palvel 21.05.2018. Kohtu arvates oli 4 kuud, mil Kasvukesa poolt esitatud tegevusloa taotluse menetlus kestis, piisavalt pikk aeg, mille jooksul oli tagatud kaebaja ärakuulamine, samuti oli taotlejal võimalik esitada kõiki nõutud dokumente ja tõendeid tehtud ettekirjutuse täitmiseks, kuid kool ei saanud sellega hakkama.
32.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastuvõetud otsus on igati põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega, seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
33.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
34.Tartu Halduskohtu 21.11.2018 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 30.11.2018 ning resolutsiooni p 3 kohaselt oli teisel menetlusosalisel võimalik täiendavalt esitatud menetlusdokumentide osas esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 10.12.2018. Kaebaja esitas 30.11.2018 kohtule oma täiendava seisukoha koos lisadega. Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebaja täiendavale seisukohale 10.12.2018, seega tähtaegselt. Kaebaja saatis kohtule 10.12.2018 e-kirja, mis on tähtaegne, kuid 11.12.2018 vastustaja poolt saadetud e-kiri on esitatud mittetähtaegselt ja kohus tagastab nimetatu selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.