lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2341/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2341/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
677
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2341

Haldusasi

A.L. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja — A.L. Vastustaja — Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.L. on esitanud Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse. Asja materjalidest nähtub, et A.L. on varasemalt esitanud Tallinna Vanglale taotluse enda lühiajaliseks väljaviimiseks vangla territooriumilt, kuid vangla on taotluse 16.11.2018 vastusega nr 5-8/18/24500-2 rahuldamata jätnud. A.L. esitas 26.11.2018 otsusele vaide, mille vangla 11.12.2018 tagastas. Vangla asus seisukohale, et vaiet ei ole võimalik menetleda, sest A.L. ei kõrvaldanud vaides esitatud puudusi ja ei selgitanud, milles seisneb 16.11.2018 otsuse vastuolu põhiseaduse §-dega 12 ja 19.
2.A.L. esitas 14.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla kohustamist võimaldada tema lühiajalist väljaviimist vangla pääsla ette suitsetamiseks. Kaebuses leiab A.L., et temal, nagu igal teisel kodanikul on õigus minna suitsetamiskohta samamoodi kui igal vanglaametnikul, millest tulenebki põhiseaduse §-de 12 ja 19 õigusriive. Vangistusseadus näeb ette väljaviimist ning vangla keelduv otsus on vastuolus põhiseadusega. A.L. taotleb ka menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 21 alusel kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Tallinna Vangla kodukorra1 p 2.3 järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on suitsetamiskeelust teadlik. Suitsetamiskeeldu kaebaja ei vaidlusta, vaid taotleb enda lühiajalist väljaviimist vangla territooriumilt, et tal oleks väljaspool vangla territooriumit võimalik suitsetada. Kaebaja viitab, et vanglapoolne keeldumine tema väljaviimisest on vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise printsiibi ja diskrimineerimise keeluga ning põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele. Kaebaja selliste seisukohtadega ei saa nõustuda.
5.Õigust suitsetada ei näe põhiseadus ette iseseisva põhiõigusena, see on kaetud üldise vabadusõigusega. Põhiseaduse §-s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse puhul on samas tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et sellist õigust võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud (vt Riigikohtu 13.01.2010. a otsus asjas nr 3-2-1152-09, p 11).
5.1.Suitsetamise keeld vanglas tugineb tubakaseadusele (TubS). TubS § 30 lõikest 1 tuleneb, et territooriumi valdaja võib keelata suitsetamise üldse oma territooriumil või seda piirata. Vangla kodukorra p 2.3 seletuskirja kohaselt on vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks tervise kaitse, vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine ja sõltuvusest vabanemine. Tartu Ringkonnakohus on 6. detsembri 2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 asunud seisukohale, et suitsetamise keelamiseks kinnipidamisasutuses esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, kaaskinnipeetavate, vanglaametnike ning teiste vanglat külastavate inimeste tervise kaitses ning suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kaaluvad üles vabaduse suitsetada (määruse p 28).
5.2.Suitsetamise mittevõimaldamisega piiratakse küll kinnipeetava üldist vabadusõigust (õigust vabale eneseteostamisele), kuid vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peaks tingimata saama vanglakaristuse kandmise ajal teostada. Tegemist ei ole eluks vajaliku ega vältimatu tegevusega, mille mittevõimaldamine rikuks kaebaja inimväärikust või moonutaks teiste õiguste ja vabaduste olemust. Vangistus seisnebki isikule erinevate piirangute seadmises ja kindlale režiimile allutamises ning just see moodustabki vangistuse sisu. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetavale suitsetamise mittevõimaldamise puhul ei ole tegemist põhiseaduse §-s 19 sätestatud vabaduspõhiõiguse lubamatu riivega. Samuti on selline õiguste riive väheintensiivne.
5.3.Sel põhjusel ei ole kohane ka kaebuses toodud võrdlus vanglaametnikega. Suitsetamine on vangla territooriumil keelatud kõikidel isikutel. Asjaolust, et vanglaametnikel on võimalik suitsetada väljaspool vangla territooriumi, ei tähenda, et selline õigus peab olema tagatud ka kinnipeetavatele. Antud juhul ei ole tegemist võrreldavate gruppidega, sest vanglas viibivad kinnipeetavad on allutatud spetsiaalsele kinnipidamisrežiimile, mida vanglaametnike suhtes ei kohaldata. Seega ei ole tegemist ka põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsusõiguse rikkumisega.
6.Eelpooltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuivõrd toimiku materjalide pinnalt ei saa pidada esitatud kaebust edukaks, samuti tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks.
7.Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

Kättesaadav https://www.vangla.ee/et/alusdokumendid/tallinna-vangla-ja-tallinna-vangla-maardu-uksuse-avavanglakodukord

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium