lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1393/16

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1393/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Menetlustoiming

3-18-1393 21. detsember 2018, Tartu Janar Jäätma Heinar Kahari kaebus Põlva vallalt varalise kahju hüvitamiseks Kaebaja Heinar Kahar, lepinguline esindaja Piret Paulson Vastustaja Põlva vald, esindaja vallasekretär Eliko Saks Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Heinar Kahari kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta Heinar Kahari õigusabikulud tema enda kanda.
3.Tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Heinar Kaharile tasutud riigilõiv 40 eurot ja 80 senti Heinar Kahari arvelduskontole nr EE071010402009804002. Selgitusse märkida „haldusasi nr 3-18-1393“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Heinar Kahar esitas 13. aprillil 2018 Põlva vallavalitsusele taotluse varalise kahju 1360 euro hüvitamiseks. Nõude esitaja märkis, et Põlva vallavalitsuse tellimusel tehti 2017. a sügisel Ratta teel Mammaste külas teehooldust. Teehoolduse käigus harvendati teeäärseid puid ja põõsaid, sh nõude esitaja kinnistul olnud kahte Karjala kaske. Puude võrasid kärbiti ca 50% ulatuses, mistõttu need kuivasid. Karjala kased ei talu hooldust ega kärpimist. Puud olid ca 34 aastat vanad. Tegemist on ühe kalleima puuliigiga Eestis, ta kasvab väga aeglaselt ja see on kõrges hinnas. Kahju arvutati puude turuhinna alusel.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Põlva vallavalitsus jättis 6. juuni 2018. a korraldusega nr 2-3/384 H. Kahari nõude rahuldamata. Põlva vallavalitsus põhjendas enda otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) H. Kahar nõuab varalise kahju, sh saamata jäänud tulu hüvitamist; 2) Ratta tee 10 kinnistuga piirnev Ratta tee L1 on avalikult kasutatav kohalik tee, mille omanik on Põlva vald; 3) avalikult kasutatavat teed ümbritseb tee kaitsevöönd (ehitusseadustik (EhS) § 71 lg 1). Ratta tee kaitsevööndi laius mõlemal pool välimisest servast on 30 m. Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud kõrvaldama teelt mh liiklust ohustava või nähtavust piirava puu

3-18-1393 (liiklusseadus (LS) § 52). Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada mh nähtavust piirava puu (EhS § 72 lg 2); 4) tee hooldust teostas Põlva Haldusteenistus (Põlva valla hallatav asutus); 5) Põlva Haldusteenistus viis läbi paikvaatluse 27. aprillil 2018. Põlva vallavalitsus viis läbi paikvaatluse 31. mail 2018. Kontrollimisel leiti, et teehoiu töödel harvendati parempoolset puud ja vasakpoolsel puul olid kuivamise tunnused. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et 2017. a sügisel teehoiu korraldamise tõttu kuivas vasakpoolne puu; 6) väidetav puude kahjustamine tee hooldustööde käigus ei ole käsitatav kannatanu omandi rikkumisena. Kinnisasja omanikul on kohustus taluda mh ohtliku puu kõrvaldamist; 7) lepinguvälise vastutuse korral ei kuulu saamata jäänud tulu hüvitamisele (RKTKo 3-2-1-123-05, p 24); 8) Ratta tee hoolduse käigus nähtavust piiranud puu harvendamine ei olnud õigusvastane.

3.H. Kahar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Põlva vallalt välja tekitatud varaline kahju. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) Põlva Haldusteenistus teostas 2017. a sügisel teehooldust, mille käigus harvendati kaebaja kahte kaske. Üks kaskedest kuivas; 2) Kaebajal ei lasu EhS § 72 lg-st 2 tulenevat talumiskohustust. Ratta tee on jalg- ja jalgrattatee. Tegemist ei ole maanteega, millel on kaitsevöönd 30 m (EhS § 71 lg 2). Kaitsevöönd tuleb kanda maakatastrisse (EhS § 70 lg 7). Maakatastrist ei nähtu, et vaidlusalusel teel oleks kaitsevöönd; 3) isegi juhul, kui kaebajal on talumiskohustus, tuli kinnistu omaniku õigusi riivata vähimal võimalikul moel ja teavitada teda tööde teostamisest. Takistuse eemaldamine oli eeskätt kinnistu omaniku kohustus. Kaebaja luba ega arvamust pole küsitud. Samuti pole teda teavitatud, et kaskedest lähtub oht nähtavusele; 4) vastustaja pole tõendanud, et kased piirasid nähtavust või liiklemist; 5) kaskede raiutud oksad viidi minema, neid ei jäetud kaebajale; 6) kaebajale tekitati esialgse seisukoha kohaselt varalist kahju 650 eurot (hõlmab puu soetamist, istutamist ja transporti). Teist kaske harvendati 50% ulatuses. Kaebajale tekitati kase kuivamisega kahju 1214 eurot. Eemaldatud osa väärtus on eksperdi arvamuse kohaselt ca 25 eurot. Kased olid ca 30–35 aastat vanad. Olemasoleva olukorra taastamine pole võimalik. Kaskede rahaline väärtus on võimalik tuvastada eksperthinnangus toodud valemi alusel. Kaebajale tekitati varalist kahju kokku 1239 eurot; 7) vastustaja õigusvastase teo ja kaebaja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kahte kaske harvendati sügisel. Eksperdi arvamuse kohaselt oli kase kuivamine tingitud kase harvendamisest ebasobival ajal, s.o 2017. a sügisel. Eksperdi arvamuse kohaselt võis kase kuivamisele kaasa aidata 2018. a suvel esinenud põud; 8) kui kaebajale tekitati õiguspäraselt kahju, tuleb kahju hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel; 9) kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleks see menetlusökonoomia alusel ära lahendada. Kohus on asja menetlenud ning kaebaja on kandnud kulusid.
4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) Ratta tee L1 on avalikult kasutatav tee, mille omanik on Põlva vald; 2) teest ca 0,5 m kaugusel olid kaks kaske. Põlva Haldusteenistus teostas 2017. a sügisel Ratta tee L1 hooldust. Hooldustöö vajadust hinnati visuaalselt. Hooldajad eemaldasid Ratta tee 8 kinnistul asuva ühe Karjala kase tee kohale kasvanud jämedama oksa. Oks eemaldati maapinna lähedalt. Eemaldati ainult teele ulatuvaid oksi; 3) kaebaja väide, et harvendati ka temale kuuluvat teist kaske, ei vasta tõele. Eksperthinnang ei sisalda teavet selle kohta, kes teiselt kaselt oksi lõikas. Tööde teostajad kinnitavad, et nad lõikasid ainult esimeselt kaselt teele kasvanud oksa ja viisid selle jäätmejaama. Tõsikindlalt ei

3-18-1393 saa väita seda, et teiselt kaselt eemaldati oksad 2017. a sügisel, kuna lõikepinnad on visuaalselt erinevad (puitumisaste on erinev). Tõsikindlalt ei saa väita seda, et puu kuivas 2017-2018. a sügis-talvel. Puu kuivamise võis põhjustada kaebaja enda tegevusega, kuna puu vajab hooldamist. Puu võis kuivada muude asjaolude tõttu, nt kasvukoht, looduslikud tingimused. Kuivanud puu eest hüvitise nõude esitamine on põhjendamatu, kuna tõendatud pole see, et seda oleks hooldajad harvendanud; 4) Põlva Vallavolikogu 8. augusti 2013. a otsusega nr 42 arvati Mammaste külas asuv Ratta tee kohalike teede nimekirja ja tee liigina määratleti jalg- ja jalgrattatee. Tegemist on segaliiklusteega, kuna seal sõidavad mootorsõidukid. Põlva Vallavolikogu 28. augusti 2008. a määrusega nr 96 kehtestati Põlva valla üldplaneering, mille seletuskirja ptk 3.16 kohaselt määrati valla üldplaneeringuga Põlva valla kõigile teedele 20 m laiune kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja telge. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kaitsevöönd 20 m. Karjala kased olid teele lähemal kui 20 m, mistõttu asusid nad kaitsevööndis. EhS § 72 lg 2 annab tee omanikule õiguse ise puid kõrvaldada; 5) Ratta tee ehitati 2009 ning seda ei ole hiljem laiendatud. Kõik kitsendused on maakatastrist leitavad. Kaebaja kinnistul lasub mitu kaitsevööndiga ehitist (nt tänavavalgustus). Maakatastri andmed võivad kaitsevööndi osas olla ebatäpsed, sest seda täideti kuni 30. juunini 2016 kehtinud regulatsiooni alusel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb maakatastrisse kaitsevööndid kanda hiljemalt 2020. a (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 30); 6) kaebaja väitega võib nõustuda, et kinnistu omanikul on kohustus ise oksad eemaldada. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei ole oma kohustusi täitnud; 7) Põlva Haldusteenistus ei teavitanud kaebajat. Vastustaja möönab, et seda tuleks teha. Teavitamata jätmine ei muuda töid õigusvastaseks; 8) ära viidud okste väärtus on rahaliselt hinnatav ja vastustaja on nõus selle hüvitama; 9) vastustaja hinnangul võib praegusel juhul olla kahju tekitatud eraõigussuhtes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustik § 4 lg 1). Kui asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1).
6.Kaebaja esitas Põlva vallale kahju hüvitamise nõude, kuna Põlva vald korraldas avaliku tee omanikuna tee kaitsevööndis asunud kahe Karjala kase võra hõrendamist nähtavuse parandamise eesmärgil. Kaebaja väidab, et valla korraldatud tegevuse tulemusena kuivas üks kaskedest ära ja teist kahjustati ning seeläbi põhjustati kaebajale varalist kahju. Põlva vald jättis korraldusega kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tekitanud kahju eraõiguslikus suhtes, kui ta rikub oma kohustusi tee omanikuna, välja arvatud juhul, kui ta rikub liiklusseaduse (LS) §-s 6 sätestatud kohustusi. RVastS § 1 lg 3 p-st 2 ja LS § 6 lg-test 1–6 järeldub, et kui avaliku võimu kandja rikub liikluskorraldusvahenditega liikluse korraldamist, on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise asjaga ning selle vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kui avaliku võimu kandja rikub seadusest tulenevaid kohustusi tee omanikuna, on tegemist eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise asjaga.

3-18-1393

7.1.Vaidlust pole asjaolu üle, et Põlva vald on vaidlusaluse avalikult kasutatava tee omanik. Vaidlust pole ka asjaolu üle, et Põlva vald korraldas avalikult kasutatava tee kaitsevööndis oleva vähemalt ühe kase võra hõrendamist väidetavalt eesmärgil parendada nähtavust ja kõrvaldada oht liikluses.
7.2.Halduskohtu hinnangul täitis Põlva vald oma seadusest tulenevaid kohustusi eeskätt kui tee omanik. Vaidlus on selle üle, kas Põlva vald täitis ka LS §-st 6 tulenevat avalikku ülesannet, s.t kaskede hõrendamisega korraldas liiklust. LS § 6 lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Kuigi halduskohtu hinnangul kandis Põlva valla korraldatud tegevus endas ka eesmärki tagada ohutu liiklemine avalikult kasutataval teel, ei ole see piisav jaatamaks seda, et Põlva vald täitis puude võrade hõrendamisega ka avalikku ülesannet. Liikluse korraldamisega LS § 6 lg 1 eesmärgil on tegemist siis, kui seda tehakse liikluskorraldusvahenditega, s.o vahendiga, mis korraldab või suunab liiklust (nt foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline (LS § 2 p 29 ja § 6 lg 2). Liikluskorraldusvahendite näol on tegemist eeskätt liiklusmärkide ja teemärgistega, millele on omistatud regulatiivsus, s.t sellest tuleb liiklejale käsk, keeld, luba ning sellega suunatakse liiklejate käitumist (vt ka LS § 6 lg 6; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 1 jj). Liikluskorraldusvahenditega liikluse korraldamine on lõppastmes tagatud riigi sunnijõuga. Liikluse korraldamine allub liiklusjärelevalvele ning liikluskorraldusvahenditest tulenevate käskude ja keeldude eiramise eest on ette nähtud sanktsioon (vt LS 14. ja 15. ptk; KarS 23. ptk). Kui LS § 6 lg-s 1 nimetatud eesmärke taotletakse teiste kui liikluskorraldusvahenditega, ei ole tegemist liikluse korraldamisega ega avaliku ülesande täitmisega.
7.3.Avalikult kasutatava tee omanikul on nii õigus kui ka kohustus kõrvaldada mh liiklust ohustav või nähtavust piirav puu (LS § 52 lg 1 p 1). Seejuures lasub tee kaitsevööndi maa omanikul kohustus taluda mh nähtavust piirava puu kõrvaldamist (EhS § 72 lg 2). LS § 52 lg 1 ei võimalda järeldada, et puu kõrvaldatakse liikluskorraldusvahendiga LS § 6 lg 2 mõttes (vt käesolev määrus, p 7.2). Teelt ja selle kaitsevööndist puu kõrvaldamist, sh nähtavuse parendamiseks puu hõrendamist tuleb käsitada seadusest tuleneva tee omaniku kohustusena. Tegemist ei ole LS § 6 mõttes liikluskorraldusvahendiga liikluse korraldamisega, kuna tegemist pole vahendiga (nt foor, liiklusmärk, teemärgis jms), mis otseselt korraldaks või suunaks liiklust (vt käesolev määrus, p 7.2). Puu hõrendamine nähtavuse parandamiseks ei oma liiklejatele regulatiivset toimet. Selles kontekstis ei saa tee kaitsevööndis nähtavust piirava puu hõrendamist käsitada avaliku ülesande täitmisena. Olemuslikult on tegemist naabrusõigusest võrsunud vaidlusega, s.t millal on tee omanikul õigus ja kohustus teise isiku kinnistul asuv puu nähtavuse tagamise eesmärgil hõredamaks muuta (vt ka asjaõigusseadus §-d 143–151). Avalikult kasutatava tee omanikuks võib olla nii eraisik kui ka avaliku võimu kandja ning mõlemale kehtivad seadusest tulenevad kohustused tagada teel nähtavus. LS § 52 ja EhS § 72 lg-st 2 tuleneva kohustuse täitmine ja selle talumine toimub eraõigussuhtes ning sellest suhtest võrsunud vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 1).
8.Eraõiguslikku suhet ei muuda avalik-õiguslikuks suhteks asjaolu, et vald on kahju hüvitamise nõude vormistanud korraldusena ning märkinud selle lõpus, et seda saab vaidlustada halduskohtus. Kohtu pädevus ei sõltu poolte tahtest, vaid sellest, millena nende suhe on olemuslikult kvalifitseeritav. Avalik-õigusliku suhte eristamine eraõiguslikust suhtest ei sõltu

3-18-1393 avaliku võimu kandja valitud tegevuse vormist, vaid isiku(te) tegevuse aluseks olevast õigusnormist (vt RKEKm 3-3-4-1-10, p 5).

9.Halduskohus ei saa praegusel juhul juhinduda Riigikohtu erikogu praktikast ning menetlusökonoomia alusel vaidlust iaw ära lahendada. Praegusel juhul vaidleb vastustaja halduskohtus vastu sellele, et halduskohus on pädev asja lahendama (RKEKm 3-3-4-2-02; vt ka RKHKm 3-16-2024, p 15). Vastustaja hinnangul tuleb vaidlus lahendada maakohtus.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja õigusabikulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 3).
11.Halduskohus peab vajalikuks märkida järgnevat. Halduskohtu hinnangul tuleb vaidlus lahendada maakohtus eeskätt delikti üldkoosseisu, s.o võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel.
11.1.Poolte vahel pole vaidlust asjaolu üle, et Põlva Haldusteenistuse töötajad lõikasid tee hoolduse käigus kaebaja kinnistul asuvalt Karjala kaselt ühe jämedama oksa (puuharu), mida ei jäetud kaebaja valdusesse. Vastustaja väidab, et ta on nõus selles osas varalise kahju hüvitama.
11.2.Kaebaja väidab, et Põlva Haldusteenistuse töötajad lõikasid ka teise Karjala kase oksi, mistõttu see kuivas (tl 47). Vastustaja ei võta omaks asjaolu, et Põlva Haldusteenistuse töötajad lõikasid teise Karjala kaselt oksi. Kohtule esitatud erialaasjatundja arvamus viimati väidetud asjaolu ei tõenda. Kaebuses teisi tõendid selle väite kinnitamiseks esitatud pole.
11.3.Halduskohus juhib tähelepanu ka järgmisele asjaolule. Erialaasjatundja arvamusega pole tõendatud kaebajale väidetava kahju 1239 euro tekitamine. Kuigi erialaasjatundja on oma arvamuses esitanud valemi, mille järgi puu väärtust arvutada, ei saa selle alusel arvutada vaidlusaluse puu (s.o teise Karjala kase) väärtust. Kohtule esitatud fotost nähtub, et tegemist ei olnud kõrge ega jämeda puuga, puu ei olnud sirge tüvega, vaid haruline mitmete okstega (tl 47). Eelduslikult on väärtuslikum see puit, mis on sirge, oksteta, kõrge, jäme ning ilma kahjustusteta. Viidatud asjaoludega pole erialaasjatundja arvamuses arvestatud.
11.4.Eelduslikult ei ole kummagi poole huvides kohtus pikka aega vaielda ega seeläbi tekitada endale suuremaid menetluskulusid, kui need, mis on tänaseks tekkinud. Eelduslikult võiks ka vallal endal olla huvi lahendada asi kokkuleppe teel, kuna tegemist on kaebaja nn koduvallaga, mille elanik ta on. Kaebajal ja Põlva vallal oleks mõistlikum ja otstarbekam vastastikuse järeleandmisega saavutada mõistlik kokkulepe. Näiteks võiks Põlva vald kaaluda kaebaja ees vabandamist, et kaebajat eelnevalt ei teavitatud puu lõikamisest, ning teatud ulatuses (nt 300–400 euro) kompensatsiooni maksmist. Viimati märgitu eeldaks mh seda, et ka kaebaja osutaks vastutulelikkust.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium