lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2329/4

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2329/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1361
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 20 lg 1Kolmas isikHKMS § 16KaebajaHKMS § 21 lg 1Kolmanda isiku kaasamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusRLS § 22 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2329

Määruse tegemise aeg

14. detsember 2018

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Guido Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311 ja 12-6/18/305 tühistamiseks,

19.veebruari 2018. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamiseks ning 18. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Guido Danieli kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kalle Daniel taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning noore põllumajandustootja toetust kokku 26,45 ha põllumajandusmaa harimise eest.
2.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1071/4
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. veebruari 2018. a otsustega nr 12-6/18/311 ja 12-6/18/305 jäeti ühtse pindalatoetuse taotlus ja noore põllumajandustootja toetuse taotlus rahuldamata ning otsusega nr 12-6/18/303 määrati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu.
3.Kalle Daniel esitas 12. märtsil 2018 otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 peale vaide, mille PRIA jättis 18. aprilli 2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/62-1 rahuldamata.
4.K. Daniel esitas 15. mail 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 18. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 peale ja PRIA kohustamiseks toetusi maksma. K. Daniel taotles mh kahju hüvitamist. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-18-969. Nimetatud menetluses oli kaebaja esindajaks tema isa Guido Daniel.

3-18-2329

5.Tartu Halduskohus tagastas 5. juuni 2018. a määrusega K. Danieli kaebuse kahju hüvitamise nõude osas (p 1) ning jättis tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebuse käiguta (p 2). Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõuet täiendada selliselt, et kaebaja taotleks ka PRIA 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Lisaks tuli tühistamis- ja kohustamiskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot.
6.K. Daniel esitas 11. juunil 2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise ja kaebuse täiendamise avalduse. K. Daniel taotles PRIA 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311, 126/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti tema esitatud taotlus rahuldamata. K. Daniel palus ka PRIA 2017. a ühtse pindalatoetuse dokumentatsiooni kooskõlla viimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et toetusetaotlusele oleks võimalik märkida ka dekoratiivsel eesmärgil kasvatatavaid püsikultuure. Kaebaja selgitas, miks tal ei olnud võimalik kahjunõudelt tasuda riigilõivu ning palus kohtul põhiseaduse § 15 alusel tunnistada riigilõivuseaduse § 60 lg 2 põhiseadusevastaseks.
7.Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2018. a määrusega K. Danieli tühistamis-ja kohustamisnõude korduvalt käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kaebaja peab tühistamis- ja kohustamiskaebuse menetlusse võtmiseks tasuma riigilõivu 15 eurot.
8.Tartu Halduskohus tagastas 2. juuli 2018. a määrusega haldusasja nr 3-18-969 K. Danieli kaebuse tühistamis-ja kohustamisnõude osas riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Nimetatud määrus jõustus 13. novembril 2018, mil Riigikohus ei võtnud K. Danieli määruskaebust menetlusse.
9.Guido Daniel (edaspidi kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 11. detsembril 2018 kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles soovib kohtuasjas nr 3-18-969 PRIA vastu esitatud kaebuse menetlusse võtmist. Kuna saamata jäänud toetus puudutab terve perekonna ühist ettevõtlust, palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg ning lugeda ta seotud isikuna kaebuse esitajaks ja kolmandaks isikuks. Kaebaja märgib, et lisab ennistamise taotlusele ka parandatud kaebuse otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamiseks osas, millega jäeti toetusetaotlused rahuldamata ning vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 tühistamiseks. Kaebaja märgib kaebuses, et tema põhjendatud huvi antud asjas on õiguskindluse saavutamine seaduste täitmisel ja ühtse kohtupraktika kohaldamine tekitatud kahjude arvestamisel ning nende hüvitamisel ka seotud ja kolmandatele isikutele. Kaebaja palub HKMS § 21 lg 1 alusel kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna, kuna ta on seotud osapool ja senised kaebused, kus ta on olnud K. Danieli esindajana, on tema koostatud. Kaebaja põhjendab ennistamise taotlust sellega, et kohus nõudis nimetatud asja menetlusse võtmiseks riigilõivu, aga riigilõivuseaduse alusel ollakse toetustega seotud asjades riigilõivu tasumisest vabastamata. Lisaks täpsustab kaebaja ennistamise taotluses kaebeõigusega seonduvat ning märgib, et PRIA poolt toetuse mittemääramine mõjutab otseselt terve tema pere toimetulekut. Kaebaja on enda põllumaal tehtavate tööde korraldamise usaldanud oma poja Kalle Danieli hooleks, mistõttu on põlluraamatu pidamine ja toetuste taotluste esitamine PRIA-le tema ülesanne. Istandiku harimine, hooldamine ja saagi realiseerimine toimub pere poolt ühiselt. Kaebaja on koos abikaasa ja pojaga üks pere, nad elavad samas majas ning teenitud tulu kasutavad ühiselt. Kaebaja sõnul kaotas Kalle Daniel usu kohtu erapooletusse. Samuti palub kaebaja seadusemuudatuse algatamist juhul, kui käesolevat kaebust ei võeta menetlusse põhjusel, et ta on vaid seotud osapool, kes on kahju kannatanud. Kaebaja palub ka riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel ta riigilõivu tasumisest vabastamist.

3-18-2329

KOHTU SEISUKOHT

10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus PRIA otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 ning vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 vaidlustamiseks.
12.Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebajat ei saa selles asjas käsitleda tema poja esindajana. Kaebusele lisatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaebaja ise selgelt välja toonud, et poeg ei ole soovinud halduskohtule uut kaebust esitada. Seega on G. Daniel esitanud kaebuse enda nimel, mitte esindajana.
13.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Teisisõnu peab isikul olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte üksnes mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Vaidlusalustes PRIA menetlustes on toetuse taotlejaks olnud kaebaja poeg Kalle Daniel. Seega puudutavad vaidlustatud otsused K. Danieli, mitte aga kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja viidatud asjaolud ühise majapidamise ja ettevõtluses osalemise kohta ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi niivõrd puudutada, et võiks jaatada tema iseseisvat kaebeõigust PRIA otsuste vaidlustamiseks. Kaebust ei saa esitada ka ajendatuna soovist kujundada ühtset kohtupraktikat mingis konkreetses küsimuses. Samuti ei saa kaebaja olla selles asjas kolmandaks isikuks HKMS § 20 lg 1 mõistes. Lisaks tuleb arvestada, et kui ka käsitleda kaebajat kolmanda isikuna, siis ei näe HKMS § 20 kolmandale isikule ette iseseisvat kaebuse esitamise õigust halduskohtule, vaid kolmas isik kaasatakse kohtu menetluses oleva haldusasja menetlusse. Kaebuse esitamise õiguse jaatamise korral oleks kaebuse esitaja menetluses kaebaja (HKMS § 16), mitte kolmas isik (HKMS § 20). Isik ei saa samas menetluses olla korraga kaebaja ja kolmanda isiku staatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub Guido Danielil ilmselgelt kaebeõigus eelviidatud PRIA otsuste ja vaideotsuse vaidlustamiseks ning kohtule esitatud kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada selle esitajale.
14.Kohus peab vajalikuks veel täiendavalt selgitada, et isegi kui kaebaja oleks kaebuse esitanud K. Danieli esindajana, oleks kaebetähtaeg ületatud ega kuuluks kohtu hinnangul eelnevat haldusasja nr 3-18-969 menetlust ning kaebuses märgitut arvestades ennistamisele. Kaebaja põhjendus, et haldusasjas nr 3-18-969 nõuti kaebuse esitamisel alusetult riigilõivu, ei saa olla tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Nimetatud haldusasjas tagastati K. Danieli tühistamis- ja kohustamiskaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei tasunud kaebuselt riigilõivu. Seejuures on samas asjas Tartu Ringkonnakohus 11. oktoobri 2018. a määruses asunud seisukohale, et K. Danieli viide RLS § 22 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuna see ei näe ette kaebaja vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest riigiabiga andmisega seotud kaebuse esitamisel. Riigikohus ei võtnud K. Danieli määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse. Seega tuli PRIA otsuste peale halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Nimetatud kohustus jäeti täitmata ning see asjaolu ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks tähtaja ennistamise.
15.Kaebaja on palunud ka algatada seaduse muutmine juhul, kui käesolevat kaebust ei võeta menetlusse põhjusel, et ta on vaid seotud osapool. Kohus selgitab, et halduskohtul puudub pädevus seadusemuudatuse algatamiseks. Halduskohtul on üksnes võimalik jätta asja

3-18-2329 lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus on seisukohal, et HKMS-i kaebeõigust puudutav regulatsioon ei ole põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-23-418/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium