AS Medita Baltics kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2018 otsus nr 20018/194960 riigihankes „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960)
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Kliinik Elite, volitatud esindaja v. adv Indrek Kukk Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, volitatud esindajad Katrina Koha ja Kristina-Valeria Tobias Kolmas isik – AS Medita Baltics, volitatud esindaja v.adv Marko Kaevando
Asja läbivaatamine
29.11.2018 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2018 otsus nr 200-18/194960.
3.Mõista AS-lt Kliinik Elite AS Medita Baltics kasuks välja menetluskuluna 2727,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 27.12.2018) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
1.Eesti Haigekassa avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (16.07.2018) esitasid Tartu maakonnas ambulatoorse günekoloogia erialal teiste hulgas pakkumuse AS Kliinik Elite (vaidlustaja) ja AS Medita Baltics (kolmas isik).
2.Eesti Haigekassa juhatus tunnistas 07.09.2018 otsusega nr 433 „Riigihankes „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) Tartu maakonnas ambulatoorse günekoloogia ja viljatusravi
3-18-2045 teenuse osutamiseks esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ (otsus nr 433) vastavaks muu hulgas AS Kliinik Elite ja AS Medita Baltics pakkumused ning edukaks AS Medita Baltics ja AS Tamme Erakliinik pakkumused. Vaidlustaja pakkumus ambulatoorse günekoloogia erialal jäi saadud hindepunktidelt kolmandale kohale ning seda edukaks ei tunnistatud.
3.AS Kliinik Elite esitas 17.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse otsuse nr 433 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati ambulatoorse günekoloogia erialal Tartu maakonnas vastavaks ja edukaks AS Medita Baltics pakkumus. VAKO rahuldas 17.10.2018 otsusega nr 200-18/194960 vaidlustuse ning tunnistas otsuse nr 433 vaidlustatud osas kehtetuks. VAKO põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Nõustuda ei saa vaidlustaja seisukohaga, et kuivõrd AS-l Medita Baltics puudub kvalifitseerimise tingimustes nõutud tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimiseks ja käitlemiseks, on kolmas isik esitanud selle olemasolu kohta valeandmeid, mistõttu hankijal oli kohustus AS Medita Baltics hankemenetlusest kõrvaldada. Kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidi pakkujal olema Terviseameti poolt väljastatav tegevusluba teenuse osutamiseks hankija poolt väljakuulutatud erialadel, millele tuli piirkonnas (Tartu maakonnas) esitada pakkumus. Käesoleva vaidluse sisu arvestades on asjakohane tegevusluba ambulatoorsete günekoloogiateenuste osutamiseks, mis on AS-l Medita Baltics olemas. 2) Pakkumuse vormi lisa p-s 1 on nõue, et kui pakkumuses nimetatud arst, õde (sh vaimse tervise õde) või ämmaemand ei ole märgitud teenuseosutaja tegevusloal, siis pakkumusele tuleb lisada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. AS Medita Baltics esitatud pakkumuse vormile kantud arstid, kes ei ole märgitud AS-s Medita Baltics tegevusloale, on andnud ühesuguse tekstiga kinnituse: „[---] Olen nõus asuma tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale 01.10.2018).“ Kinnituse sõnastust ei saa samastada pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutud kinnitusega, et arst asub pakkuja juures tööle „[---] alates 01.10.2018.“. Kinnitusest ei ole võimalik teha kindlat järeldust selle kohta, millisest perioodist kinnituse andja nõusolek tööle asuda kehtib, igal juhul pole seda võimalik üheselt mõista nii, et see toimub alates 01.10.2018. Mõiste „alates“ tähistab seda, et tegevus algab kindlaks määratud ajahetkel, seega 01.10.2018. Mõiste „peale“ on sünonüümiks mõistele „pärast“, mis tähistab kindlaks määratud ajahetkele järgnevat sündmust, mille puhul ei ole teada, millal sündmus aset leiab. Pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutu ja kinnituse puhul on tegemist erineva sisuga ajamääratlusega, mistõttu kinnitus ei vasta pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutule. Kuna hankija otsusest nr 433, selle lisadest 1 ja 2 ega ühestki teisest vaidlustuskomisjonile teada olevast dokumendist ei nähtu, et hankija oleks võtnud kõnealuse mittevastavuse osas mingi seisukoha, ei ole hankija kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele, st Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohtade ja mahtude kinnitamine“ lisana 3 kehtestatud „Riigihanke erimenetluse korra ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega“ p-le 6.1.
4.AS Medita Baltics esitas 29.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO 17.10.2018 otsuse nr 200-18/194960.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.10.2018 määrusega AS Kliinik Elite esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse ja keelas Eesti Haigekassal sõlmida hankeleping AS-ga Medita Baltics riigihankes „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) günekoloogia erialal ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamiseks Tartu maakonnas kuni asjas tehtava kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. 2(9)
3-18-2045
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.AS Medita Baltics seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide nõusolekute sõnastusest („Olen nõus asuma tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale 01.10.2018))“ nähtub, et selle andja oli nõus asuma kolmanda isiku juures tööle nii 01.10.2018 kui ka pärast seda. Seega olid kolmanda isiku esitatud arstide nõusolekud laiemad kui hankedokumentide (HD) järgi nõutud, kuid need sisaldasid ka nõusolekut asuda kolmanda isiku juures tööle alates 01.10.2018. 2) Sõltumata sellest, kas kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide nõusolekud vastasid hanke alusdokumentidele, on VAKO põhjendamatult tunnistanud hankija otsuse kehtetuks osas, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks. Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohtade ja mahtude kinnitamine“ (edaspidi: otsus nr 297) lisana 3 kehtestatud „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega“ (edaspidi: erimenetluse kord) p-st 3.3.3 tuleneb ühelt poolt, et arstide nõusolekud kuuluvad pakkumuse vastavust tõendavate dokumentide hulka. Samas sätestab otsuse nr 297 lisaks 6 oleva pakkumuse vormi lisa p 1, et kui tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja tegevusloale ja tervishoiutöötaja kirjalikku nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis sellist tervishoiutöötajat hindamisel lihtsalt ei arvestata. Sellest järeldub, et kui pakkumuses on märgitud vähemalt üks tegevusloale kantud tervishoiutöötaja või on esitatud vähemalt ühe arsti nõuetekohane nõusolek, siis ei saa pakkumust tunnistada mittevastavaks. Arstide nõusolekute mittevastavus HD-le saab praegusel juhul tingida üksnes selle, et neid kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ei arvestata. HD tingimuste kohaselt ei olnud pakutavate ravijuhtude arv seotud pakkumuses näidatud arstide arvuga. Seega, isegi kui pakkuja poolt pakutud ravijuhtude arv on suurem kui pakkumuse hindamisel arvestatavate arstide optimaalne töökoormus (ambulatoorse günekoloogia erialal 3595 ravijuhtu aastas), ei ole see pakkumuse mittevastavaks tunnistamise aluseks. Praegusel juhul tähendab see, et isegi kui kolmanda isiku pakkumuses märgitud 12 arstist saaks pakkumuse hindamisel arvestada vaid nelja tegevusloale kantud arsti, siis ei saa kolmanda isiku pakkumust mahus 19 778 ravijuhtu (mis vastab 5,5 arsti täiskoormusele) lugeda seetõttu mittevastavaks. Erimenetluse korra p-de 8.1–8.4 järgi oleks hankijal sellises olukorras üksnes õigus algatada pakkujaga läbirääkimised pakutavate ravijuhtude arvu vähendamise üle, mille käigus hankija veendub pakkuja võimekuses osutada teenust pakutud mahus või tuvastatakse pakkuja võimekus väiksemas ulatuses, mispuhul on pakkujal õigus tema poolt pakutavate ravijuhtude arvu vähendada. 3) Asjaolu, et kolmandal isikul puudub tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimiseks ja käitlemiseks, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Vaidluse all on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine ambulatoorse günekoloogia erialal, mille puhul ei ole kõnealune tegevusluba vajalik. Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimuste järgi pidi pakkujal olema Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba tervishoiuteenuste osutamiseks väljakuulutatud erialal (antud juhul ambulatoorse günekoloogia erialal) väljakuulutatud teenuse osutamise kohas (antud juhul Tartu maakonnas). Selline tegevusluba on kolmandal isikul olemas.
7.Eesti Haigekassa nõustub AS Medita Baltics kaebuses tooduga. 1) Ambulatoorse eriarstiabi pakkumuse vormi (otsuse nr 297 lisa 6) lisa p-st 1 nähtuvalt, kui tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja tegevusloale Terviseameti tegevuslubade registris ja 3(9)
3-18-2045 tervishoiutöötaja kirjaliku nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis pakkumuses esitatud tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata. Eraldiseisvat nõusoleku vormi hankija pakkujatele ette ei andnud. 2) Nõude eesmärgiks oli veenduda, et pakkujal on ravi rahastamise lepingu (RRL) sõlmimise järgselt olemas tervishoiutöötaja või -töötajad, kes lepinguperioodi kestel teenust osutavad. Samuti hindas hankija ambulatoorse eriarstiabi pakkumuse vormi p-s 2 nimetatud tervishoiutöötajaid Eesti Haigekassa Nõukogu 20.04.2018 otsusega nr 12 kinnitatud „Ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku väljakuulutamise põhimõtted, ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused (edaspidi: alused) ja Eesti Haigekassa 26.06.2018 otsuses nr 295 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindamise punktide kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ (edaspidi: otsus nr 295) sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvalt (punkt 3.1.A). Juhul, kui tervishoiutöötaja oli märgitud küll pakkumuse vormi punktis 2, kuid pakkuja tegevusloal teda ei kajastunud ning puudus ka töötaja nõusolek tööle asumise kohta, ei arvestanud vastustaja seda töötajat vormi lisa p 1 teise lõigu kohaselt pakkumuse hindamisel. Vormi lisas 1 toodu viitab otsesõnu sellele, et ainuüksi soovitud nõusoleku puudumine (s.o kirjaliku nõusoleku esitamata jätmine või selle sisu mittevastavus nõutule) ei toonud kaasa pakkumuse mittevastavust. Juhul, kui pakkumust oli võimalik hinnata, s.o vormi p-s 2 oli nimetatud vähemalt üks tervishoiutöötaja, kes oli kantud pakkuja tegevusloale või kelle puhul oli lisatud nõusolek tööle asumise kohta, vastas pakkumus HD-s nõutule (erimenetluse korra p 6). Pakkumuses nimetatud tervishoiutöötajate arvu alusel hindas hankija vajadust rakendada erimenetluse korra p-s 8 sätestatud võimalust pidada läbirääkimisi, kui on kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. 3) Antud juhul oli kolmas isik nimetanud pakkumuses kokku 12 tervishoiutöötajat, kellest 4 oli kantud sel hetkel tema tegevusloale ja 8 kohta oli lisatud pakkumuse juurde allkirjastatud nõusolekud asuda tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal kolmanda isiku juures, sh peale 01.10.2018. Kontrollides kolmanda isiku pakkumusele lisatud kaheksa tervishoiutöötaja nõusoleku vorme, leidis vastustaja, et tervishoiutöötajate nõusolek asuda kolmanda isiku juurde tööle RRL-i kehtivuse perioodiks, on olemas. 06.11.2018 seisuga on kolmanda isiku tegevusloale kantud kokku 7 tervishoiutöötajat, kelle erialaks on sünnitusabi ja günekoloogia. Seega on olukord võrreldes pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga muutunud. Samas ei ole seoses käesoleva vaidlusega sõlmitud kolmanda isikuga RRL-i ambulatoorse günekoloogia teenuse osutamiseks Tartu maakonnas pakkumuses soovitud mahus, mistõttu ei saa kolmandale isikule ette heita, et ta pole tänaseks loonud töösuhteid kõigi pakkumuses nimetatud tervishoiutöötajatega. 4) Asjaolu, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud arstid töötavad pakkumuse esitamise või ka käesoleval hetkel teiste tööandjate juures, ei anna teadmist selle kohta, millised on nende arstide tööalased suhted peale seda, kui kolmas isik sõlmib vastustajaga RRL-i ambulatoorse günekoloogia teenuse osutamiseks Tartu maakonnas. Hankija sõlmib RRL-i kehtivusega kuni 30.09.2021 hankes edukaks osutunud pakkujaga, kelleks on tervishoiuteenuse osutaja kui juriidiline isik, mitte füüsilisest isikust üksikarst. Lepingus ei lepita nimeliselt kokku teenust osutavaid tervishoiutöötajaid. Hankija jaoks on oluline, et kindlustatud isikule teenust osutav tervishoiutöötaja on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris lepingupartneri juures. Samuti on edaspidises lepingulises suhtes oluline, et edukas pakkuja täidab tervishoiuteenuse osutajate valiku tulemusena eriarstiabis sõlmitud lepingut kooskõlas riigihankes esitatud pakkumuse andmetega, mille alusel haigekassa hindas ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lõike 4 punktis 2 sätestatud asjaolu ehk siis teenuse kvaliteeti ja tingimusi käsitlevaid hindamiskriteeriumid. Igal pakkujal tuleb arvestada sellega, et kogu lepinguperioodi jooksul 4(9)
3-18-2045 peavad tema juures tööl olema tervishoiutöötajad, kes vastavad samadele tingimustele, mille eest sai pakkuja pakkumuste hindamisel punkte. Hankijal on õigus RRL-s kokkulepitud nõuete täitmist lepinguperioodi kestel kontrollida.
8.AS Kliinik Elite on seisukohal, et VAKO otsus on õiguspärane. Juhul, kui kohus ei nõustu täies ulatuses VAKO otsuse põhjendustega seoses kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusega, tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda vaidlustuse esemest vaidlustusmenetluses ning võtta seisukoht kõikide kaebaja poolt toodud väidete osas. 1) Mõiste „peale“ on sünonüümiks mõistele „pärast“, mis tähistab kindlaks määratud ajahetkele järgnevat sündmust, mille puhul ei ole teada, millal sündmus aset leiab. Nii näiteks võib „peale 01.10.2018“ tähistada suvalist ajahetke, mis on hiljem kui 01.10.2018. Selleks võib olla sündmus määramata tulevikus, mis ei pruugi mitte kunagi saabuda. Mõiste „alates“ tähistab seevastu sündmust, mis saabub kindaks määratud ajahetkel. Konkreetsel juhul tähistab „alates 01.10.2018“ tööle asumise algust kuupäevaga 01.10.2018 ning selle jätkuvust. Seega on tegemist kahe täiesti erineva sisuga ajamääratlusega, mis omab määravat tähendust, hindamaks, kas kolmandal isikul on võimekus RRL-i täita või mitte. 2) Nõustuda ei saa kolmanda isiku seisukohaga, et isegi juhul, kui kinnitused ei vastanud HDle, ei saanud see tuua kaasa kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust (s.o kolmanda isiku hinnangul oleks see toonud kaasa üksnes vastava arsti arvestamata jätmise). Kolmanda isiku seisukoht on vastuolus riigihangete menetluse ning konkreetse menetluse üldise loogikaga. Erimenetluse korra punkti 7.1 kohaselt hindab hankija kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumisi, mis on identne riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg-s 2 tooduga, s.o mittevastavaks tunnistatud pakkumisi sisuliselt ei hinnata. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumus ei vastanud HD tingimustele, sai hankija teha ainult ühe otsuse – tunnistada kolmanda isiku pakkumus mittevastavaks. Kaebaja hinnangul on kolmas isik esitanud teadlikult mittevormikohased kinnitused, sest ükski arst ei soovinud kinnitada kolmanda isiku juures tööle asumist alates 01.10.2018. Arvestades kinnitused andnud arstide senist hõivatust (enamus juba töötab vähemalt kahes, neli arsti lausa kolmes haiglas), ei oleks nad ka võimelised RRL-i täitmisel osalema. Kolmas isik ei ole ka selgitanud, miks esitas ta teadlikult mittevormikohased kinnitused. Antud juhul ei oma see ka tähendust. Riigihangete läbiviimisele on omane nende kõrge formaliseerituse aste, mis tähendab seda, et hangete korraldamisel tuleb rangelt kinni pidada HD-s sätestatud kriteeriumitest ja nõuetest. Selline lähenemine on muu hulgas kooskõlas ettevõtjate hoolsuskohustuse kõrgendatud määraga, mida tuleb hangete menetlemisel samuti järgida. 3) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane sõltumata kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise õigusvastasusest. Hankija ei ole kolmanda isiku võimekust RRL-i täita sisuliselt hinnanud. Sisulise hindamise tulemusena oleks pidanud hankija jõudma järeldusele, et kolmandal isikul puudub võimekus RRL-i ka selle miinimummahule vastavas ulatuses täita, mis oleks iseseisvalt tinginud kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise. Hankija oleks pidanud hindama kõiki RaKS § 36 lg-s 4 toodud asjaolusid. Hankija oleks saanud kolmanda isiku pakkumuse sisulisel hindamisel arvestada üksnes nende tervishoiutöötajatega, kes olid registreeritud kolmanda isiku juures. Sisulise hindamise tulemusena oleks hankija pidanud jõudma järeldusele, et kolmandal isikul on võimekus maksimaalselt ühe arsti optimaalsele töökoormusele vastava arvu ravijuhtude teenindamiseks, s.o mitte rohkem kui 3595 ravijuhtu. Hankija oleks pidanud välja selgitama kolmanda isiku juures töötavate arstide olemasoleva koormuse, misjärel oleks selge, et kolmandal isikul ei ole võimekust RRL-i täita. Lisaks puudub kolmandal isikult täna tehniline võimekus vaidlustatud otsusega määratud 21 756 ravijuhu osas eriarstiabiteenust osutada. 5(9)
3-18-2045 Hankija otsus on vastuolus erimenetluse korra p-dega 8.3 ja 8.6. Hankija jättis täitmata kohustuse fikseerida läbirääkimiste protokollis pakkuja tuvastatud võimekus. 4) Kolmas isik oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada valeandmete esitamise tõttu. Kolmas isik on jätnud esitamata andmed selle kohta, et tal puudus pakutava teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS) § 26 tähenduses. Tegevusloata eriarstiabi osutamine eksib raskel moel kõige elementaarsemate ametialaste käitumisreeglite vastu, mistõttu tulnuks kolmas isik kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 4 (erimenetluse korra punkti 4.3) alusel seoses raske eksimusega ametialaste käitumisreeglite vastu. Hankija diskretsioon kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise üle otsustamisel oli redutseerunud nullini.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Otsuse nr 297 lisana 6 on kehtestatud pakkumuse vorm ambulatoorses eriarstiabis. See pakkumuse vorm sisaldab 3-punktilist lisa. Lisa p 1 esimese lõigu kohaselt, kui pakkumuses nimetatud arst, õde (sh vaimse tervise õde) või ämmaemand ei ole märgitud teenuse osutaja tegevusloal, tuleb pakkujal lisada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. AS Medita Baltics pakkumusele oli lisanud 8 arsti allkirjastatud nõusolekud identses sõnastuses „Olen nõus asuma tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale 01.10.2018).“ Nõusolekud on allkirjastatud vahemikus 15.05.2018–23.05.2018 (ühe arsti puhul – S. Kõiv – ei nähtu allkirjastamise aeg nõusolekust). VAKO on leidnud, et nõusolekutest ei ole võimalik teha kindlat järeldust selle kohta, millisest perioodist kinnituse andja nõusolek tööle asuda kehtib ning kinnitus ei vasta pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutule. Kuna ühestki dokumendist ei nähtu, et hankija oleks võtnud antud mittevastavuse osas mingi seisukoha, ei ole hankija VAKO hinnangul kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele (erimenetluse korra p-le 6.1). Kohus VAKO seisukohaga ei nõustu. Seetõttu tuleb kaebuse läbivaatamisel käsitleda ka neid vaidlustusmenetluses esitatud argumente, mida VAKO ei hinnanud, kuna pidas rikkumist nõusolekute vormistamisel määravaks.
10.Vaidlust ei ole selles, et nõusoleku vormi hankija pakkujatele ette ei andnud. Lisa p 1 esimeses lõigus toodust nähtuvalt tuli lisada arsti kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. Kohtu hinnangul on kolmas isik lisanud nõuetekohased arstide nõusolekud, kuna nendelt nähtub, et arstid on nõus kolmanda isiku juures tööle asuma sh alates 01.10.2018. Olukorras, kus 2018. a maikuus on arstid kinnitanud valmisolekut kolmanda isiku juurde tööle asuda konkreetset töö algusaega fikseerimata ning nõusolekutest nähtub, et nõusolekud hõlmavad ka eeldatava RRL sõlmimise järgset perioodi, on pakkuja nõuetekohaselt tõendanud, et tal on olemas töötajad, kellega pakkumuses toodud mahus RRL-i hakatakse täitma. Kuna arstide nõusolekud on antud konkreetses riigihanke menetluses („Eesti Haigekassa riigihanke konkurss 2018“), siis tuleb eeldada, et arstid andsid teadliku nõusoleku asuda selle hankemenetluse raames sõlmitavat RRL-i täitma ning nad olid teadlikud sõlmitava RRL tingimustest, sh selle täitmise võimalikust algusajast. Kohtule ei ole arusaadav, millele põhineb VAKO kahtlus, et konkreetse hankemenetluse jaoks antud nõusolekud ei taga arstide tööle asumist hankelepingu eeldataval jõustumise ajal (01.10.2018), vaid alles millalgi ebamäärases tulevikus. Hankija saab otsustamisel tugineda üksnes põhjendatud kahtlusele ja mittenõuetekohaseks lugeda dokumendid, kui nende mittevastavus on selge. Asjaolu, kas ja mil määral olid nõusoleku andnud arstid nõusoleku andmise hetkel hõivatud teistes haiglates, ei oma tähtsust nõusolekute nõuetele vastavuse hindamisel. Hankija on kinnitanud, et ta kontrollis kolmanda isiku vastavust HD-le, sh arstide nõusolekute osas ning tal ei tekkinud kahtlust, et kolmanda isiku välja toodud arstid ei asuks tegelikkuses kolmanda isiku juures tööle. Ka hilisemad läbirääkimised ei ole vastupidist kahtlust kinnitanud. Kuna pakkumus, sh arstide 6(9)
3-18-2045 nõusolekud, vastasid HD-le, ei pidanud hankija pakkumust tagasi lükkama (erimenetluse korra p 6.2). Erimenetluse korra p 6.3 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Kui ka möönda VAKO tõstatatud keelelisi probleeme sõnade „alates“ ja „pärast“ kasutamisel, ei ole kohtu hinnangul tegemist sisulise kõrvalekaldega HD-st, mille puhul oleks hankijal tekkinud kohustus pakkumus tagasi lükata ning hankija diskretsioon oleks redutseerunud nullini.
11.Nõustuda tuleb hankija ja kolmanda isikuga selles, et isegi kui arstide nõusolekuid ei saa pakkumuse vormi lisa 1. punkti esimese lõiguga kooskõlas olevaks lugeda, siis ei oleks see saanud kaasa tuua hankija kohustust lükata kolmanda isiku pakkumus tervikuna tagasi. Pakkumuse vormi lisa punkti 1 teise lõigu kohaselt, kui tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja tegevusloale Terviseameti tegevuslubade registris ja tervishoiutöötaja kirjalikku nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis pakkumuses esitatud tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata. Seega ei saanuks HD kohaselt nõusolekute mittenõuetekohasus osa arstide puhul viia pakkumuse tagasilükkamiseni tervikuna. VAKO ei ole kahtluse alla seadnud kolmanda isiku tegevusloale kantud arstide vastavust hanketingimustele. HD-s ei sisaldanud kohustust esitada pakkumust kogu ettenähtud ravijuhtude ulatuses. Osa arstide nõuetele mittevastavuse korral saanuks hankija tuvastada osalise võimekuse pakutavaid ravijuhte teenindada. Erimenetluse korra p 7.4 kohaselt, kui pakkumuses on hinnatava asjaolu kohta andmed esitamata või pakkumuse vormil on hinnatava asjaolu kohta lahter täitmata, siis pakkuja saab selle asjaolu eest 0 punkti. Seega ei oleks VAKO tuvastatud puudused nõusolekutes saanud viia kolmanda isiku hankest kõrvaldamiseni ja VAKO otsus ei ole ka seetõttu õiguspärane.
12.Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul algatas hankija kolmanda isikuga läbirääkimised, kuna tal tekkis kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. Läbirääkimised viidi läbi erimenetluse korra p 8 alusel ja läbirääkimiste tulemuste kohta vormistati protokoll (läbirääkimiste protokoll 22.08.2018 nr 3-7.214 sisaldub VAKO toimikus). Läbirääkimiste protokollist nähtuvalt lepiti kokku, et pakkuja hindab oma võimekust ambulatoorse näo- ja lõualuukirurgia, günekoloogia ja viljatusravi osutamiseks ning esitab hiljemalt 24.08.2018 oma lõpliku ravijuhtude arvu, mille ulatuses on tal võimekus teenust osutada. Kolmas isik andis 24.08.2018 hankijale teada, et loobub viljatusravi teenuse osutamisest Tartu maakonnas, ühtlasi vähendas kolmas isik ravijuhtude arvu ambulatoorse günekoloogia valdkonnas Tartu maakonnas 19 778 juhuni (algselt oli pakkumuses 25 165 ravijuhtu). Eesti Haigekassa juhatuse 31.08.2018 otsusega nr 407 jäeti AS Medita Baltics lähtuvalt tema enda taotlusest kõrvale mh viljatusravi teenuse osutamiselt Tartu maakonnas. Otsusest tulenevalt ei osalenud AS Medita Baltics hindamisest kõrvale jäetud osades edasises riigihankemenetluses. Vaidlustatud Eesti Haigekassa 07.09.2018 juhatuse otsusest nr 433 nähtuvalt tunnistati Tartu maakonnas viljatusravi teenuse osas edukaks AS Kliinik Elite. Kuna HD võimaldas pakkumust tagasi võtta (erimenetluse korra p 3.15) ning kolmas isik seda viljatusravi teenuse osas kasutas, ei oma võimalik valeandmete esitamine (RKESS §-s 26 nimetatud tegevusloa puudumine) tähtsust Eesti Haigekassa 07.09.2018 juhatuse otsuse nr 433 õiguspärasuse hindamisel, kuna viljatusravi osas tunnistati edukaks AS Kliinik Elite, mitte kolmas isik, ning ei ole vaidlust, et ambulatoorse günekoloogia valdkonnas seda luba vaja ei olnud. Kolmandale isikule on väljastatud 27.06.2014 tegevusluba LO3885, mis võimaldab tal osutada Tartu maakonnas mh ambulatoorset günekoloogiateenust. Kohus nõustub VAKO-ga, et põhjendamatu on süüdistada kolmandat isikut valeandmete esitamises. Puudub vajadus kontrollida, kas viljatusravi puhul nõudis HD RKESS §-s 26 tegevusloa olemasolu juba pakkumuse esitamise seisuga, kuna selle tuvastamine ei oma vaidlustatud vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust.
7(9)
3-18-2045
13.AS Kliinik Elite on ka väitnud, et hankija on rikkunud läbirääkimiste korda, mis on sätestatud erimenetluse korra p-s 8. Kohus sellega ei nõustu. Hankijal tekkis kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses ja toimusid läbirääkimised vastavalt erimenetluse korra p-le 8. Läbirääkimiste tulemusena vähendas pakkuja ravijuhtude arvu, mis on kooskõlas erimenetluse korra p-ga 8.2. Kohtu hinnangul viidi läbirääkimised läbi vastavuses HD-ga, sh erimenetluse korraga. Olukorras, kus pakkumus formaalselt vastas HD-le (välja oli kuulutatud 25 165 ravijuhtu, mis vastab 7,0 arsti koormusele, kolmas isik oli pakkumuses aga näidanud 12 günekoloogi), puudus hankijal alus fikseerida läbirääkimiste protokollis kolmanda isiku väiksem võimekus ravijuhte täita. Küll sai hankija tõstatada põhjendatud kahtluse, arvestades pakkumuses sisaldunud arstide hõivatust teistes haiglates, kas kolmas isik suudab pakutud ulatuses ravijuhte reaalselt teenindada. Asjaolu, et kolmas isik võttis mõtlemisaja ning konkreetset ravijuhtude arvu protokollis ei fikseeritud, ei ole kohtu hinnangul erimenetluse korra p 8 regulatsiooniga vastuolus. Protsess on olnud läbipaistev. Ravijuhtude vähendamine, mis läbirääkimiste tulemusena aset leidis, ei saa teiste pakkujate, sh AS Kliinik Elite, õigusi rikkuda. Hankemenetluses osalejate kaebeõigus ei ulatu selleni, kas edukaks tunnistatud pakkuja ka tegelikult suudab RRL-i täita, nt ta ei saa vaidlustaja nõuda selle tõendamist, kas pakkumuses nimetatud arstid ka tegelikult suudaksid oma senist tööd ümber korraldada ja enesele võetud lisakohustusi täita. RRL-i täitmine ei puuduta pakkujate subjektiivseid õigusi, vaid see on avaliku huvi küsimus. Hankemenetluses ei saa esitada kaebust avaliku huvi kaitseks. Olukorras, kus kolmas isik on esitanud arstide eeldatavat koormust ületava arvu tervishoiutöötajaid ja hankija on pakkuja suutlikkust täiendavalt hinnanud, ei saa kohus sedastada rikkumisi hankemenetluses.
14.AS Kliinik Elite on leidnud, et hankija ei ole läbi viinud sisulist kontrolli, tuues välja, et hankija oleks pidanud hindama kõiki RaKS § 36 lg-s 4 toodud asjaolusid. Kohus märgib, et hange viidi läbi RHS § 126 alusel sotsiaalteenuste erimenetlusena. Sotsiaalteenuste hanke läbiviimisel järgib hankija RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaalteenuste eripärasid. RHS § 126 lg-st 2 tulenevalt määrab hankija riigihanke alusdokumentides sotsiaalteenuste erimenetluse korra. Erimenetluse korra p-s 1.7 on loetletud riigihanke alusdokumendid, millest hankija juhindub. Hankija on kehtestanud hulga kordasid ja regulatsioone, milles on fikseeritud, milliseid kriteeriume (sh RaKS § 36 lg-s 4 sätestatud ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise asjaolud) ja millise metoodikaga hinnatakse. Hanke alusdokumendid on olnud kõigile pakkujatele kättesaadavad. Hankemenetluses osalejad, sh AS Kliinik Elite, ei ole neid vaidlustanud. Hankija on seotud HD-ga. Seetõttu ei oleks hankija saanud asuda muid HD-s fikseerimata kriteeriume kohaldama. Selles osas on AS Kliinik Elite etteheited jäänud ka üldsõnaliseks, st ei ole selge, mida hankija oleks veel pidanud kontrollima ja kuidas see oleks seondunud HD ja selles nõutud pakkumuse dokumentidega. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et hindamine oleks toimunud ebakorrektselt. Arvestades, et hankes oli lubatud esitada ka tegevusloale mittekantud arste, on põhjendamatu AS Kliinik Elite lähenemine, et ravijuhtude arvestamisel sai arvestada üksnes tegevusloale kantud arste. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb kolmanda isiku tehniline võimetus RRL täita ja kuidas see on seostatav konkreetsete hanketingimustega.
15.Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlustuse rahuldamiseks ei olnud alust. Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2018 otsuse nr 20018/194960, millega VAKO rahuldas AS Kliinik Elite vaidlustuse ning tunnistas otsuse nr 433 vaidlustatud osas kehtetuks.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja (AS Kliinik Elite) menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad võimalikud hankija menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik (AS Medita Baltics) 8(9)
3-18-2045 taotleb menetluskuluna 2727,50 euro väljamõistmist. Menetluskulud koosnevad kaebuselt tasutud riigilõivust 1280 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 1447,50 eurot (koos käibemaksuga). Kolmandal isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 108 lg-st 8. Kolmanda isiku kantud õigusabikulu on põhjendatud ulatuses ja vastab asja keerukuse astmele. Seetõttu tuleb AS-lt Kliinik Elite AS Medita Baltics kasuks välja mõista menetluskuluna 2727,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.