Riigihanked › Riigihanked

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2019. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-18-2295 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-2295 operatsioonitoa suuruse osas ebaõige, ei ole tegemist raske rikkumisega. Raskeks eksimuseks ei saa lugeda õigusaktide ebaõiget tõlgendamist ja sellel põhinevaid ebaõigeid arvutusi. Kolmanda isiku tõlgendust, et operatsioonitoa suuruse hulka võib arvata ka lüüsi pindala, ei saa pidada pahatahtlikuks või silmnähtavalt meelevaldseks. Kuna Terviseamet on väljastanud kolmandale isikule korruseplaani alusel tegevusloa, on ta järelikult jaatanud kolmanda isiku lähenemise vastuvõetavust. Kolmas isik on korruseplaanil punase joonega selgelt ära näidanud, millist pinda ta peab 40 m2 suuruseks. Oluline pole, et kolmanda isiku tegevusluba kaotas kehtivuse 28.11.2018. Tegevusluba tunnistati kehtetuks kolmanda isiku soovil, mitte võltsimise tõttu. Terviseameti 21.11.2018 e-kiri ei väljenda ameti ametlikku seisukohta ja on vastuolus ameti varasema halduspraktikaga. Seega ei tulnud kolmandat isikut hankemenetlusest kõrvaldada.

Eesti Haigekassa vaidles kaebusele vastu.

Vastustajale teadaolevalt ei ole kolmas isik tegevusloa olemasoluga seonduvalt hankemenetluses ebaõigeid andmeid esitanud. Vastustaja kvalifitseeris kolmanda isiku 09.08.2018 otsusega nr 371 vastavalt hankedokumentidele Terviseameti tegevuslubade registri alusel. Terviseamet on väljastanud kolmandale isikule tegevusload nr L03885 ja L04251. Tegevusloa taotluse nõuetelevastavust kontrollib Terviseamet, kelle pädevusse kuulub ka tervishoiuteenuste osutamise üle riikliku järelevalve teostamine. Kolmandal isikul on õigus kehtiva tegevusloa nr L03885 alusel osutada ortopeedia päevakirurgiateenuseid 3(16)

3-18-2295 tegevuskohas Pärnu mnt 67a, Tallinn. See õigus oli tal olemas ka pakkumuse esitamise ajal ja sellele on pakkumuses viidatud. Vastustajal puudub pädevus hinnata tegevusloa andmise aluseks olevaid andmeid ja nende esitamise korrektsust, samuti tegevusloa taotleja tahtlust puudulike või ebatäpsete andmete esitamisel. Terviseamet ei ole tuvastanud kolmanda isiku süülist käitumist ega tunnistanud tegevusluba nr L04251 omal algatusel kehtetuks. Tegevusluba tunnistati kehtetuks kolmanda isiku palvel. Seega puudus vastustajal 30.10.2018 otsuse tegemisel teadmine valeandmete esitamise kohta. Kolmanda isiku teistel erialadel esitatud pakkumuste vähendamise taotlused ei ole seotud praeguse vaidlusega. Samas oli pakkujal õigus hankemenetluse käigus pakkumuses märgitud ravijuhte vähendada. Vähendatud ravijuhtude arvule piiranguid kehtestatud ei ole. Küll aga olid kehtestatud päevaravi osas miinimummahud, alla mille ravi rahastamise lepingut ei sõlmita. Seega olukorras, kus pakkuja soovinuks osutada vähem ravijuhte kui ettenähtud miinimum, oli otstarbekas vähendada pakutavate ravijuhtude arvu 0-ni. Arsti nõusolek tuli esitada juhul, kui arst ei olnud kantud pakkuja tegevusloale. Eraldiseisvat nõusoleku vormi ette ei nähtud. Nõusoleku küsimise eesmärk oli veenduda, et pakkujal on ravi rahastamise lepingu sõlmimise järgselt olemas tervishoiutöötaja, kes lepinguperioodi kestel teenust osutab. Hanke alusdokumentidest nähtub selgelt, et kui tervishoiutöötaja oli märgitud pakkumusele, kuid pakkuja tegevusloal teda ei kajastatud ja puudus ka töötaja nõusolek tööle asumise kohta, siis vastustaja seda töötajat pakkumuse hindamisel ei arvesta. Seega ei too nõusoleku puudumine kaasa pakkumuse mittevastavust. Kui pakkumuses oli vähemalt üks tervishoiutöötaja, kes oli kantud pakkuja tegevusloale või kelle nõusolek oli esitatud, vastas pakkumus alusdokumentides nõutule. Kolmanda isiku pakkumuses oli märgitud 6 arsti, kellest 1 oli kantud tegevusloale ja allkirjastatud nõusolekuid esitati 4. Üks nõusolek oli allkirjastamata ja seda pakkumuse hindamisel ei arvestatud. Tähtsust ei oma, et dr A ja dr P on 20.11.2018 loobunud oma nõusolekust. Vastustaja tegi otsuse 30.10.2018 seisuga. Vastustaja sõlmib ravi rahastamise lepingu kuni 30.09.2021 tervishoiuteenuse osutaja kui juriidilise isikuga, mitte füüsilisest isikust arstiga. Lepingus ei lepita kokku teenust osutavaid tervishoiutöötajaid. Vastustaja jaoks on oluline, et edukas pakkuja täidab lepingut kooskõlas riigihankes esitatud pakkumuse andmetega, mille alusel vastustaja teenuse kvaliteeti ja tingimusi hindas.

AS Medita Baltics palus jätta kaebus rahuldamata.

Väited kolmanda isiku dokumentide võltsimise ja valeandmete esitamise kohta on põhjendamatud ja asjakohatud. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kolmas isik oleks esitanud vastustajale valeandmeid. Kolmas isik ei ole asendiplaani võltsinud ja see kajastab operatsiooniruumi suurust õigesti, kuna lüüsi pind tuleb lugeda operatsiooniruumi kasuliku pinna hulka. Kehtivates õigusaktides ei ole seda küsimust reguleeritud. Varem kehtinud õigusaktid sätestasid selgelt, et lüüsi pind tuleb arvata operatsioonitoa kasuliku pinna hulka. Terviseamet on varasemas halduspraktikas lähtunud sellest, et lüüsi pind tuleb arvata operatsioonitoa kasuliku pinna hulka, kuna väljastas 2011. a KNKK-le tegevusloa samades ruumides otorinolarüngoloogia päevakirurgiateenuste osutamiseks, mis kehtib praeguseni. Sellel erialal peab päevakirurgia operatsioonideks kasutatava operatsioonisaali suurus olema minimaalselt 33 m2 (sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 48 lg 1 p 1 (määrus nr 25)). Mustamäe tee 55a tegevuskohas asuva operatsioonisaali suurus ilma lüüsita on 30,9 m2. Nimetatud tegevusluba kehtib juba 7 aastat. Terviseamet käis kolmanda isiku tegevuskohta 18.04.2018 kohapeal kontrollimas ja tuvastas, et see vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seega oli Terviseamet juba enne tegevusloa andmist teadlik sellest, et 4(16)

3-18-2295 kolmas isik on arvanud lüüsi pinna operatsiooniruumi pinna hulka ja pidas seda järelikult õigeks, kuna väljastas tegevusloa. Terviseamet saab anda hinnanguid üksnes asjakohase haldusmenetluse läbiviimise järel antud haldusaktiga. Ühtegi sellist haldusakti ei ole Terviseamet andnud. Kaebaja esindaja pöördus 20.11.2018 e-kirjaga konkreetse ametniku poole, kusjuures kaebaja e-kirja ega ametniku vastust ei ole Terviseameti dokumendiregistris registreeritud. Terviseamet tunnistas kolmanda isiku tegevusloa kehtetuks 29.11.2018 otsusega kolmanda isiku avalduse alusel, mitte valeandmete esitamise tõttu. Seetõttu ei saa AO 21.11.2018 e-kirjas väljendatud seisukohti omistada Terviseametile. Kolmas isik loobus tegevusloast riigihanke tulemuste selgumise tõttu ja tegevuslubade taotlemise tõttu Tallinnas Linnamäe tee 3 ja Kotka tn 12, mistõttu langes ära vajadus Mustamäe tee 55a asuva tegevuskoha järele. Lisaks teatas Mustamäe tee 55a ruumide üürileandja KNKK 19.09.2018, et tal ei ole võimalik neid ruume kolmanda isikuga jagada. Tegevusloa olemasolu Mustamäe tee 55a ruumides tegutsemiseks ei ole vaidlusalusel erialal kolmanda isiku esitatud pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ega sõlmitava hankelepingu täitmise seisukohast oluline. Pakkumuste esitamise ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal (30.10.2018) oli kolmandal isikul ortopeediateenuste osutamiseks Harju maakonnas 2 tegevusluba, millele viidati ka pakkumuses. Tegevusluba nr L03885 annab kolmandale isikule õiguse osutada ortopeedia päevaravi- ja päevakirurgiateenuseid Tallinnas Pärnu mnt 67a tegevuskohas. See tegevusluba kehtib ja kaebaja ei väida selle tegevusloa või -koha õigusvastasust, seega saab kolmas isik osutada tervishoiuteenuseid hankelepingu täitmiseks ka selles tegevuskohas. Terviseamet ei ole seoses tegevuslubadega nr L04251 ja L03885 teinud kolmandale isikule ühtegi ettekirjutust ega rakendanud karistusmeetmeid, samuti ei ole antud ühtegi haldusakti, millega oleks tuvastatud mingeid kolmanda isiku rikkumisi. Kolmanda isiku teistel erialadel esitatud pakkumused ja nende tagasivõtmine ei oma tähtsust, kuna need ei saa mõjutada hankija otsuse seaduslikkust, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks ortopeedia päevaravi erialal Harju maakonnas. Sellel erialal esitatud pakkumust ei ole kolmas isik tagasi võtnud. Vaidlusaluse hanke puhul oli tegemist sotsiaalteenuste erimenetlusega RHS § 126 alusel. Vastustaja ei ole sidunud end RHS 2. peatüki sätetega, vaid kehtestanud 26.06.2018 otsusega nr 297 erimenetluse korra (RHS § 126 lg 2), mille p 3.15 järgi on pakkujal õigus võtta esitatud pakkumus tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumist, kuid mitte hiljem kui pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse riigihangete registri kaudu kättesaadavaks tegemise hetkel. Seega oli pakkumuste tagasivõtmine lubatav ega eeldanud läbirääkimiste algatamist. Kolmas isik võttis kõikidel kaebaja märgitud erialadel pakkumused tagasi või vähendas pakutud ravijuhtude arvu enne tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kaebaja on muutnud oma väiteid kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide nõusolekute kohta. VAKO-le väitis kaebaja, et nõusolekud võivad olla võltsitud. Kuna kõik nõusolekud olid digitaalselt allkirjastatud, tuli kaebajal oma väitest loobuda. Kolmanda isiku pakkumust ei saa tunnistada mittevastavaks ka juhul, kui pakkumusele lisatud arstide nõusolekud ei vastaks hanke alusdokumentidele, sest kolmanda isiku pakkumuses oli märgitud üks tema tegevusloale kantud arst – dr SA. Samuti ei muudaks arstide nõusolekute hankedokumentidele mittevastavus kolmanda isiku pakkumusele antud punkte. Sõltumata sellest, kas pakkumuse hindamisel sai arvestada nõusoleku andnud arstidega või ainult tegevusloale kantud arstidega, tuli kolmanda isiku pakkumusele anda otsuse nr 295 p-de 4.1a ja p 4.1.b alusel 10 punkti. 5(16)

3-18-2295 Kolmanda isiku arstide nõusoleku sõnastus „Olen nõus asuma tööle ortopeedia erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale 01.10.2018)“ tähendab, et selle andja on nõus asuma kolmanda isiku juures tööle nii nimetatud päeval kui ka pärast seda. Seega olid nõusolekud laiemad kui oli sätestatud hankedokumentides, kuid need sisaldasid ka nõusolekut asuda kolmanda isiku juures tööle alates 01.10.2018, nagu nõuti pakkumuse vormi lisa p 1 järgi. Asjakohatu on viide sellele, et dr JA ja dr JP on enda nõusolekud tagasi võtnud. Vastustaja otsuse õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Viidatud arstid võtsid oma nõusolekud tagasi 20.11.2018, st pärast vastustaja otsuse tegemist. Samuti ei tule hankedokumentidest, et hankija peaks hankelepingut täitma üksnes pakkumuses nimetatud arstidega – pakkuja võib pakkumuses märgitud arstid asendada teiste samaväärse kvalifikatsiooniga arstidega.

3-18-2295 haldusakti ebapiisav põhjendamine, ebaselgete etteheidete tegemine, vastuoluline käitumine menetluses), ja ringkonnakohus jättis Terviseameti määruskaebuse rahuldamata, tunnistas Terviseamet ise 15.10.2018 otsusega oma 23.08.2018 otsuse kehtetuks. Terviseamet tunnistas kolmanda isiku tegevusloa nr L04251 29.11.2018 otsusega kehtetuks, kuid mitte valeandmete esitamise tõttu, vaid kolmanda isiku 28.11.2018 taotluse alusel. Määruse nr 103 § 70 lg 1 järgi peab ortopeedia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas vastama sama määruse §-s 23 kehtestatud nõuetele. Määruse nr 103 § 23 lg 4 järgi peavad ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks keskhaiglas olema sama määruse § 5 lg-s 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid ja operatsioonituba. Operatsioonituba ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema pindalaga vähemalt 36 m2. Määruse nr 103 § 5 lg 7 järgi peavad üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks üldhaiglas olema sama määruse § 4 lg-s 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid: 1) endoskoopia ruum pindalaga vähemalt 16 m2; 2) endoskoopia abiruumid: tualettruum, endoskoopide pesemise ruum; 3) operatsioonituba pindalaga vähemalt 30 m2; 4) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 voodi kohta. Määruse nr 103 § 4 lg 4 järgi peavad sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks üldhaiglas olema järgmised ruumid: 1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m2; 2) ühe- kuni kuuekohalised palatid, sh ühekohaline palat pindalaga vähemalt 11 m2, mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta ja võimalusega iga voodikoht teistest eraldada; 3) tualettruumid igal korrusel ja arvestusega üks WC-pott 8 voodi kohta; 4) üks dušikoht 12 voodi kohta ja eraldi vann või pesemisraam lamavate haigete pesemiseks; 5) päevaravi palat pindalaga vähemalt 7 m 2 voodikoha kohta. Määrusest nr 103 ei tule nõuet, et ortopeedia tervishoiuteenuse osutamisel peab erihaiglas olema operatsioonitoa juures lüüs. Lüüsi olemasolu on nõutud vaid erakorralise meditsiiniteenuse osutamiseks (määruse nr 103 § 3 lg 4 p 6, § 14 lg 4 p 3, § 32 lg 4). Samuti ei ole määruses nr 103 kusagil täpsustatud, millist pinda saab arvata operatsioonitoa pinna hulka. Praeguseks kehtetu sotsiaalministri 19.03.1998 määruse nr 21 „Haigla kasuliku pinna jaotuse juhendi kinnitamine“ (määrus nr 21) lisa A p 2.6 võimaldas arvestada lüüsi pindala operatsioonibloki kasuliku pinna hulka. Kohus järeldab eeltoodust, et õigusnormid ei nõua erihaiglas ortopeedia tervishoiuteenuse osutamiseks operatsioonitoa juures lüüsi olemasolu, samuti ei ole täpsustatud, millist pinda tuleb arvata operatsioonitoa hulka. Arvestades varem kehtinud õigusnorme, mis võimaldasid arvata lüüsi pinna operatsiooniruumi kasuliku pinna hulka, samuti lüüsi funktsionaalset seotust operatsioonitoaga, ei saa lüüsi pindala operatsioonitoa pinna hulka arvamist pidada ilmselgelt ebaõigeks ja heita sellist käitumist ette kui võltsimist või tahtlikku valeandmete esitamist. Kui ka kolmas isik esitas siinkohal ebaõige ruumiplaani, saab seda pidada õigusnormide ebaõigeks tõlgendamiseks või Terviseameti väidetava halduspraktika vastu eksimiseks, mitte võltsimiseks. Kohus arvestab siinkohal ka Terviseameti käitumisega. Kolmanda isiku ruumiplaanil oli selgelt tähistatud punase joonega ruum, mida kolmas isik luges operatsiooniruumiks suurusega 40 m2, seega ei olnud tegemist Terviseameti eksitamise või valeandmete esitamisega. Ruumiplaanil on selgelt näha, et operatsiooniruumi hulka on arvatud seinaga eraldatud väiksem ruum. Seega pidi Terviseametile olema selge, mida kolmas isik operatsiooniruumi all silmas pidas. Tegevusloa väljastamisest võib järeldada, et Terviseamet pidas sellist ruumi jaotust ja pinnaarvestust aktsepteeritavaks. Kui Terviseamet ei olnud tegevusloa väljaandmisel piisavalt põhjalik ega kontrollinud tegevusloa kontrolliesemeks olnud asjaolusid, ei saa selles osas teha etteheiteid kolmandale isikule. Kohtu hinnangul ei vasta kolmanda isiku käitumine RHS § 95 lg 4 p-le 4 ega õigusta tema menetlusest kõrvaldamist. Kaebaja vastupidised järeldused on meelevaldsed.

7(16)

3-18-2295 Vastustaja pädevusse ei kuulu tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubade väljastamine ja tegevusloa taotluste kontrollimine. Seetõttu sai vastustaja põhjendatult lähtuda pädeva ameti väljastatud kehtivast tegevusloast. Operatsiooniruumile esitatavad nõuded ei ole õigusaktides üheselt kindlaks määratud ja kolmanda isiku ruumiplaan ei olnud eksitav. Seega ei esinenud rasket eksimust või tahtlikku rikkumist. Vastustaja ei pea olema kursis Terviseameti halduspraktikaga õigusnormide nõuete tõlgendamisel ega hindama sellise halduspraktika või Terviseameti tegevuse õiguspärasust tegevuslubade väljastamisel. Terviseamet pole siiani viinud kolmanda isiku osas läbi järelevalvemenetlust, kus oleks tuvastatud kolmanda isiku valeandmete esitamine või temale väljastatud tegevusloa õigusvastasus. Seega puudub pädeva ameti antud põhjendatud hinnang. Kui juba selles valdkonnas pädev Terviseamet pole siiani suutnud sellist menetlust läbi viia ja hinnangut anda, siis pole põhjust teha etteheiteid ka vastustajale. Terviseameti 21.11.2018 e-kiri ei ole põhjendatud, ei viita õigusnormidele ega kolmanda isiku suhtes õiguspäraselt läbi viidud menetluses tuvastatud asjaoludele ja antud hinnangule, samuti ei selgita see ameti senise menetluse puudujääke. Viide kriminaalmenetluse algatamisele kolmanda isiku suhtes ei ole piisav. Menetluse algatamisest ei järeldu veel süüteo toimepanemist ega süü olemasolu. Lähtuda tuleb süütuse presumptsioonist. Kolmanda isiku tegevusloast loobumine ei tõenda tema süüd valeandmete esitamisel. Kui pakkujal on olemas vähemalt üks tegevusloale kantud või nõuetekohase nõusoleku esitanud arst, puudub alus pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada. Pakkuja vastab nõuetele, sest tal on olemas võimekus taotletaval erialal ravijuhte teenindada. Küsimuse all saab vaid olla, kui palju ravijuhte on pakkuja võimeline teenindama. See sõltub mh kaasatud arstide arvust. Otsuse nr 297 lisa 3 p 8.1 lubab vastustajal algatada pakkujaga läbirääkimised, kui vastustajal tekib põhjendatud kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. Seega, kui mittenõuetekohase nõusolekuga ja nõusolekuta arste kõrvale jättes tekib vastustajal kahtlus, kas pakkuja suudab pakkumuses näidatud järelejäänud arstidega taotletud ravijuhte teenindada, võib ta algatada pakkujaga läbirääkimised ravijuhtude vähendamiseks (otsuse nr 297 lisa 3 p 8.2). Kohus jättis rahuldamata kaebaja vastuväite halduskohtu 15.01.2019 määrusele, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kolmanda isiku seadusliku esindaja vande all üle kuulamiseks ja Terviseametilt teabe küsimiseks. Kui Terviseamet oleks tuvastanud, et kolmas isik esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid, oleks tema tegevusluba tunnistatud kehtetuks valeandmete esitamise tõttu, mitte kolmanda isiku enda taotlusel. Vastupidine näitab, et Terviseamet ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kolmanda isiku tegevusluba kehtetuks tunnistada. Praeguse menetluse ülesandeks ei ole kontrollida kolmanda isiku tegevusloa ja Terviseameti menetluse õiguspärasust. See väljuks praeguse vaidluse raamidest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-2295 ületas halduskohus oma pädevuse piire. Olles tuvastanud, et kolmas isik vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest, pidanuks halduskohus kaebuse rahuldama ja laskma just hankijal anda hinnangu kolmanda isiku tegevuses „süülise tahtluse“ või „teatava raskusastmega hooletuse“ esinemisele vastavalt Euroopa Kohtu 13.12.2012 otsuses asjas nr C-465/11 selgitatule. Isegi, kui pidada lubatavaks kolmanda isiku süü vormile hinnangu andmist hankija asemel, siis tuleb sedastada kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist – halduskohus pole arvestanud seda, et just Terviseamet taotles kolmanda isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamist valeandmete esitamise tõttu, samuti, et kolmas isik ei võtnud midagi ette operatsioonisaali pindala tõlgendamisel väidetavalt tekkinud kahtluste kummutamiseks. Halduskohus on jätnud kolmanda isiku toime pandud õigusrikkumise asjaoludele ja süü vormile hinnangu andmisel arvestamata üheksa olulise argumendiga: 1) põhjendamata on halduskohtu järeldus, et modifitseeritud plaanist ei saanud jääda arusaamatuks, et kolmas isik on arvestanud operatsioonisaali pindala hulka lüüsi. Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et menetluse vältel ei esitanud kolmas isik ühtegi põhjust, mis õigustab originaaljoonise modifitseerimist; 2) asjassepuutumatu on halduskohtu argument, et Terviseamet on kolmanda isiku tegevuskohta kontrollinud; 3) halduskohus ei ole Terviseameti käitumisele igakülgset hinnangut andnud. Nii pole halduskohus arvestanud Terviseameti 21.11.2018 e-kirja, mis tõendab vaieldamatult seda, et Terviseamet suhtub kolmanda isiku modifitseeritud joonisesse kui valeandmete esitamisse; 4) halduskohus jättis arvestamata, et just Terviseamet on esitanud prokuratuurile avalduse kolmanda isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks; 5) halduskohus jättis rahuldamata 07.01.2019 esitatud taotluse Terviseametilt teabe välja nõudmiseks. Halduskohtu põhjendused ja menetlusotsused on siinkohal vastuolulised – 15.01.2019 määrusega keeldus halduskohus tõendite kogumisest põhjusel, et vastustaja ei olnud valeandmete esitamisest edukaks tunnistamisel teadlik, samas kui kohtuotsuses on halduskohus juba leidnud, et hankijal on kõrvaldamise kaalumise kohustus ka siis, kui ta polnud edukaks tunnistamise otsuse tegemisel kõrvaldamise aluseks olevatest asjaoludest teadlik; 6) halduskohtu järeldused on vastuolulised ka tegevusloast loobumise osas. Ühelt poolt tugineb halduskohus sellele, et Terviseamet pole kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetlust läbi viinud. Teisalt ei arvesta halduskohus seda, et pärast tegevusloast loobumist ei olnud Terviseametil muud võimalust kui luba kehtetuks tunnistada ning sellisel juhul ei ole alust ka järelevalvemenetluse jätkamiseks. 7) halduskohus jättis arvestamata, et vaid joonist modifitseerides sai kolmas isik tegevusloa. Seega on üheselt määratletav hüve, mille saamiseks kolmas isik joonist võltsis; 8) asjakohatu on halduskohtu viide praeguseks kehtetu määruse nr 21 lisa A p-le 2.6, mis halduskohtu arvates lubas arvestada lüüsi pindala operatsioonisaali pindala hulka. Nimetatud õigusakti reguleerimisala erineb määruse nr 103 reguleerimisalast, st määrus nr 21 ei reguleeri miinimumnõudeid operatsioonisaali pindalale. Samuti ei tulene määruse nr 21 lisa A p-st 2.6. seda, et operatsioonisaali pindala hulka tohib tegevusloa taotluses arvata lüüsi pindala; 9) halduskohus jättis arvestamata, et kolmanda isiku väidetav eksimus määruse nr 103 § 23 lg 4 tõlgenduses oli välditav. Oleks kolmas isik konsulteerinud enne joonise modifitseerimist asjatundja ja/või Terviseametiga, oleks ta saanud kinnituse sellele, et lüüs ei ole sama mis operatsioonisaal ja õigusliku aluse puudumisel ei tohi nende pindalasid tegevusloa taotluses kokku arvestada. Välditav eksimus õigusaktide suhtes ei vabasta vastutusest. Halduskohus on arstide nõusolekute nõuetele vastavuse hindamisel ajanud segi pakkumuse vastavuse ja hindamise aspektid. Kui arst annab nõusoleku asuda tööle alates mingist kuupäevast, tähendab see üheselt, et enne seda ei ole arst nõus tööle asuma, kuid pärast seda kuupäeva on ta selleks nõusoleku tõttu kohustatud. Kui arst annab nõusoleku kujul, mille esitas kolmas isik, on arstil õigus asuda tööle ükskõik mis ajal pärast 01.10.2018, kuid 9(16)

3-18-2295 kohustust selleks ei nähtu. On selge, et viimati mainitud juhul osutub hankelepingu täitmine võimatuks või vähemalt oluliselt raskendatuks. Halduskohus kohaldas valesti otsuse nr 297 lisa 3 p 8.2, mistõttu ei andnud ta sisulist hinnangut dr. SA võimekusele teenindada aastas 750 ravijuhtumit, mis ületab ligi kolmekordselt arsti optimaalset koormust. Oleks halduskohus seda tõika sisuliselt hinnanud, oleks ta kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse tühistanud.

3-18-2295 teadnud või pidanud teadma kolmanda isiku väidetavast eksimusest ametialaste käitumisreeglite vastu (väidetavast valeandmete esitamisest Terviseametile) enne vaidlusaluse otsuse tegemist 30.10.2018. HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega, isegi kui kolmas isik oleks eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu (mida kolmas isik ei tunnista), võib see anda hankijale aluse kaaluda kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 4 järgi, kuid see ei mõjuta iseenesest kõnealuse kaebuse lahendamist (vaidlusaluse hankija otsuse õiguspärasust). Lisaks ei saaks kohus rajada otsust Terviseameti arvamusele isegi juhul, kui kohus peab mingil põhjusel vajalikuks kaebaja taotluse rahuldada ja Terviseametilt teavet (arvamust) küsida. Halduskohus leidis põhjendatult, et Terviseamet, kellele kolmas isik väidetavalt valeandmeid esitas ning kes oli pädev andma selle kohta hinnangu asjakohases järelevalve- või haldusmenetluses (tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluses) seaduse nõuetele vastava (s.o faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud) haldusakti andmisega, ei ole vastavat menetlust läbi viinud ega sellega seoses ühtegi kehtivat haldusakti andnud. Ka sellel põhjusel ei saa kohus rajada tehtavat otsust Terviseameti ametniku 21.11.2018 e-kirjale, kuna kolmandale isikule peab olema tagatud võimalus Terviseameti eksliku hinnangu kummutamiseks. Sama kehtiks ka juhul, kui Terviseamet esitaks enda arvamuse selles küsimuses menetlusosalisena või n-ö teabena HKMS § 58 alusel (nagu kaebaja on seda taotlenud). Halduskohus leidis põhjendatult, et arvestades varem kehtinud õigusnorme, lüüsi funktsionaalset seotust operatsioonitoaga ning Terviseameti senist halduspraktikat, ei saa lüüsi pindala arvamist operatsiooniruumi pinna hulka pidada ilmselgelt ebaõigeks ja tahtlikuks valeandmete esitamiseks. Varem kehtinud õigusaktid lubasid arvata lüüsi pinna operatsioonisaali pinna hulka. Halduskohtu viidatud määruse nr 21 lisa A p 2.6 aga just seda sätestas ning apellatsioonkaebuse vastupidine väide on arusaamatu. Nõuded operatsiooniruumi suurusele päevakirurgiateenuste osutamisel ei ole sätestatud mitte määrusega nr 103, vaid määrusega nr 25, mille § 48 lg 1 p 1 kohaselt on päevakirurgia operatsioonideks kasutatava operatsioonisaali minimaalne suurus 33 m2. Mustamäe tee 55a operatsioonisaali suurus ilma lüüsita oli 30,9 m2, millest järelduvalt oli Terviseamet ka KNKK-le tegevusloa andmisel seisukohal, et lüüsi pind tuleb arvata operatsioonitoa kasuliku pinna hulka. Halduskohus leidis põhjendatult, et kolmanda isiku tegevusloa taotlemisel esitatud ruumiplaani alusel pidi Terviseametile olema arusaadav, et kolmas isik on lugenud operatsiooniruumi osaks ka sellest osalise seinaga eraldatud ruumi osa (lüüsi), samuti on halduskohus õigesti viidanud sellele, et Terviseamet käis 18.04.2018 (s.o pärast kolmanda isiku ruumiplaani esitamist, kuid enne tegevusloa andmist) Mustamäe tee 55a ruume kohapeal kontrollimas ning tuvastas, et see vastas õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tegelik olukord, sh operatsiooniruumist osalise seinaga eraldatud ruumi funktsioon ja selle ruumi pinna arvamine operatsiooniruumi pinna hulka, ei saanud Terviseametile jääda ruumide kohapealse kontrolli käigus ebaselgeks. Kuna Terviseamet tuvastas, et ruumid (sh nende suurus) vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele ning väljastas kolmandale isikule tegevusloa, asus Terviseamet järelikult seisukohale, et lüüsi pinna arvamine operatsiooniruumi pinna hulka on lubatav. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole halduskohus arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et haldusorgani õigusvastane praktika ei tekita isikule õiguspärast ootust. Esiteks ei ole kohus asja lahendamisel tuvastanud ning ka Terviseamet ei ole võtnud selget seisukohta, et Terviseameti senine praktika oli õigusvastane. Teiseks on Riigikohus vastupidiselt kaebaja väidetule möönnud, et haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, kuid samas on Riigikohus leidnud, et ebaõiget 11(16)

3-18-2295 halduspraktikat ei saa jätkata usalduse kaitse eesmärgil. Sellest ei tulene kuidagi, et isikule saaks ebaõigele halduspraktikale tuginemist kuidagi ette heita ning käsitleda seda süülise õigusvastase käitumisena. Kuivõrd väidetav valeandmete esitamine Terviseametile toimus Mustamäe tee 55a tegevuskohale tegevusloa taotlemisel, on halduskohus põhjendatult viidanud asjaolule, et Terviseamet ei ole viinud kolmanda isiku suhtes läbi järelvalvemenetlust, kus oleks tuvastatud kolmanda isiku valeandmete esitamine ega tunnistanud sellele tegevuskohale antud tegevusluba (nr L04251) kehtetuks tahtliku valeandmete esitamise tõttu majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 1 p 1 alusel. Siinkohal on eksitav kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud Terviseametil võimalik seda teha, kuna kolmas isik esitas avalduse kõnealusest tegevusloast loobumiseks – Mustamäe tee 55a tegevuskohale anti tegevusluba 02.05.2018 ning kolmas isik esitas avalduse sellest loobumiseks 28.11.2018, s.o ligi 7 kuud hiljem. Seega oli Terviseametil piisavalt aega tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks MSÜS § 37 lg 1 p 1 alusel, kui ta oleks tuvastanud selle taotlemisel valeandmete esitamise. KNKK esitas 19.09.2018 kolmandale isikule teate Mustamäe tee 55a ruumide kasutuslepingu ülesütlemise kohta. Olukorras, kus kolmas isik oli kaotanud võimaluse Mustamäe tee 55a ruumide kasutamiseks, muutus nimetatud tegevuskohale antud tegevusluba kolmanda isiku jaoks mõttetuks. Siinkohal on eksitav kaebaja väide, mille kohaselt loobus kolmas isik Mustamäe tee 55a tegevuskohale antud tegevusloast enne uuele tegevuskohale tegevusloa saamist. Kolmandal isikul oli (ja on ka praegusel hetkel) kehtiv tegevusluba nr L03885, mis annab õiguse osutada muu hulgas ambulatoorseid ortopeediateenuseid ning ortopeedia päevaravi- ja päevakirurgiateenuseid Tallinnas Pärnu mnt 67a tegevuskohas, nagu tuvastas ka halduskohus. Halduskohus ei ole jätnud Terviseameti 21.11.2018 e-kirja tähelepanuta, vaid on sellega mittearvestamist põhjendanud. Terviseamet ei teinud seoses Mustamäe tee 55a tegevuskohale antud tegevusloaga kolmandale isikule ühtegi ettekirjutust, samuti ei ole Terviseamet andnud ühtegi kehtivat haldusakti, millega oleks tuvastatud mingid rikkumised või valeandmete esitamine tegevusloa nr L04251 taotlemisel. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide nõusolekud vastavad HD-le ning isegi vastupidisel juhul ei oleks alust tunnistada kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks. Kolmas isik taotleb KNKK-le 13.02.2019 väljastatud tegevusloa nr L04444 asja materjalide juurde võtmiseks. Tegevuslubade registrist nähtuvalt on KNKK varasem tegevusluba kaotanud praeguseks kehtivuse ning Terviseamet on andnud samale isikule samades ruumides tegutsemiseks 13.02.2019 uue tegevusloa (nr L04444) muu hulgas otorinolarüngoloogia päevakirurgiateenuste osutamiseks. Kuna tegemist on haiglaväliste eriarstiabiteenuste osutamiseks antud tegevusloaga, ei saa olla vaidlust, et teenuste osutamiseks kasutatavatele ruumidele kohaldub määrus nr 25, mille § 48 lg 1 p 1 järgi on päevakirurgia operatsioonideks nõutava operatsioonisaali suurus 33 m2. Kuna Mustamäe tee 55a operatsioonisaali suurus ilma lüüsita on 30,9 m2, on Terviseamet järelikult endiselt seisukohal, et lüüsi pind tuleb arvata operatsioonitoa kasuliku pinna hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(16)

3-18-2295

3-18-2295 L04251. Tegevusloa taotluse nõuetele vastavust kontrollib Terviseamet, kelle pädevusse kuulub ka tervishoiuteenuste osutamise üle riikliku järelevalve teostamine. Kolmandal isikul on õigus kehtiva tegevusloa nr L03885 alusel osutada ortopeedia päevakirurgiateenuseid tegevuskohas Pärnu mnt 67a, Tallinn. See õigus oli tal olemas ka pakkumuse esitamise ajal ja sellele on pakkumuses viidatud. Vastustajal puudub pädevus hinnata tegevusloa andmise aluseks olevaid andmeid ja nende esitamise korrektsust, samuti tegevusloa taotleja tahtlust puudulike või ebatäpsete andmete esitamisel. Terviseamet ei ole tuvastanud kolmanda isiku süülist käitumist ega tunnistanud tegevusluba nr L04251 omal algatusel kehtetuks. Tegevusluba tunnistati kehtetuks kolmanda isiku palvel. Seega puudus vastustajal 30.10.2018 otsuse tegemisel teadmine väidetavate valeandmete esitamise kohta. Kuivõrd kehtivad õigusaktid ei reguleeri küsimust, kas lüüsi pind tuleb lugeda operatsiooniruumi kasuliku pinna hulka, ei saa pidada ebaõigeks, et kolmas isik lähtus tegevusloa taotlemisel sellest, et lüüsi tuleb arvestada operatsiooniruumi pinna hulka. Ka varem kehtinud õigusaktid sätestasid selgelt, et lüüsi pind tuleb arvata operatsioonitoa kasuliku pinna hulka (määruse nr 21 p 2.6). Tõik, et halduskohus eeltoodule tähelepanu juhtis, ei tähenda, et kohus oleks jõudnud järeldusele, et manipulatsioonid operatsiooniruumi pinna suuruse osas oleksid lubatavad. Nagu eelnevalt juba välja toodud, puudub praegusel hetkel kehtiv regulatsioon operatsiooniruumile esitatavate nõuete kohta, mistõttu märkis halduskohus õigesti, et lüüsi pindala operatsiooniruumi pinna hulka arvamist ei saa pidada ilmselgelt ebaõigeks ja heita sellist käitumist ette kui võltsimist või tahtlikku valeandmete esitamist. Seega on loogiliselt selgitatav ka küsimus, miks kolmas isik tähistas Terviseametile esitatud joonisel punase joonega operatsioonitoa pindala koos lüüsiga. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta, et jooniselt nähtus endiselt tähistus vaheseina kohta, mis eraldab lüüsi operatsiooniruumist, ning samuti asjaolu, et Terviseamet, olles kontrollinud vaidlusalust operatsiooniruumi korduvalt ka kohapeal, oleks juhul, kui tegemist oleks olnud valeandmete esitamisega, pidanud väidetavat eksimust märkama ning jätma tegevusloa sellisel juhul väljastamata. Arusaamatuks jäävad ka kaebaja etteheited, et vaidlusaluse olukorra vältimiseks tulnuks kolmandal isikul Terviseametiga konsulteerida, kuivõrd Terviseameti ametnikel oli võimalus enne tegevusloa väljastamist operatsiooniruumiga kohapeal tutvuda. Eeltoodust olenemata aga väljastas Terviseamet kolmandale isikule tegevusloa asukohas Mustamäe tee 55a tegutsemiseks ega tunnistanud seda ka hiljem kehtetuks väidetavate rikkumiste tõttu, vaid hoopis kolmanda isiku enda taotluse alusel. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kolmanda isikuga, et Terviseametil oli, vastupidiselt kaebaja seisukohtadele, võimalik väidetava rikkumise osas järelevalvemenetlust algatada hoolimata sellest, et kolmas isik esitas avalduse kõnealusest tegevusloast loobumiseks. Mustamäe tee 55a tegevuskohale anti tegevusluba 02.05.2018 ning kolmas isik esitas avalduse sellest loobumiseks 28.11.2018, s.o ligikaudu 7 kuud hiljem. Seega oli Terviseametil piisavalt aega tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks MSÜS § 37 lg 1 p 1 alusel, kui ta oleks tuvastanud selle taotlemisel valeandmete esitamise. Halduskohus leidis õigesti, et Terviseameti ametniku 21.11.2018 e-kiri ei ole põhjendatud, ei viita õigusnormidele ega kolmanda isiku suhtes õiguspäraselt läbi viidud menetluses tuvastatud asjaoludele ja antud hinnangule. Lisaks ei nähtu nimetatud e-kirjast, et tegemist oleks Terviseameti ametliku seisukohaga, mitte ametniku isikliku arvamusega, mille omistamine Terviseametile on küsitav. Seda enam, et Terviseameti varasem ja ka jätkuv praktika tegevuslubade välja andmisel on vastuolus nimetatud e-kirjas toodud seisukohaga. Terviseamet on varasemas halduspraktikas lähtunud sellest, et lüüsi pind tuleb arvata operatsioonitoa kasuliku pinna hulka. Seda ilmestab muu hulgas asjaolu, et Terviseamet väljastas 2011. a KNKK-le tegevusloa samades ruumides otorinolarüngoloogia päevakirurgiateenuste osutamiseks, mis kehtis vastustaja 30.10.2018 otsuse tegemise ajal. Seega pole õige kaebaja argument, et kolmandale isikule asukohas Mustamäe tee 55a 14(16)

3-18-2295 tegevusloa andmine sai võimalikuks pelgalt kolmanda isiku väidetava ruumiplaani võltsimise ja Terviseametile ebaõigete andmete esitamise tõttu. Riigikohtu seisukohtadest ei nähtu, et isikule saaks ette heita ebaõigele halduspraktikale tuginemist ning käsitleda seda süülise õigusvastase käitumisena. Ringkonnakohus soostub halduskohtuga ka selles, et viide kolmanda isiku suhtes kriminaalmenetluse algatamisele ei ole piisav sedastamaks tõsikindlat rikkumist, sest arvestada tuleb süütuse presumptsiooniga. Asjaolu, et Terviseamet on esitanud avalduse kolmanda isiku tegevuse suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks, ei tähenda, et tuvastatud oleksid mistahes kolmandale isikule etteheidetavad rikkumised ja tema väidetav süü, vaid seda, et vastava menetluse käigus selgitatakse välja, kas on alust kõnealuseid tegusid kolmandale isikule ette heita. Teisisõnu ei ole kuriteoteade alus kellegi süüdi tunnistamiseks ning kaebaja väited on selles osas ennatlikud. Kolmas isik viitas pakkumuse esilehel tegevuslubadele nr L03885 ja L04251. Mõlemad tegevusload olid pakkumuse esitamise ajal ja vastustaja 30.10.2018 otsuse tegemise ajal kehtivad. Tegevusluba nr L04251 tunnistati kehtetuks Terviseameti 29.11.2018 otsusega nr 6.4-4/292 kolmanda isiku avalduse alusel, mitte valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. Seejuures on ringkonnakohtu hinnangul usutavad ja mõistlikud kolmanda isiku esitatud põhjendused tegevusloast loobumise kohta. Vastustajal on võimalik kolmas isik kõrvaldamise aluse esinemise korral hankemenetlusest igal ajal kõrvaldada, olenemata sellest, kas ta teadis edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal kõrvaldamise aluseks olevatest asjaoludest või mitte. Vastustajal oleks alus kõrvaldada kolmas isik hankemenetlusest juhul, kui rikkumine oleks piisavalt selge. Eelnevalt juba väljatoodud kaalutlustel see praegusel juhul nii ei ole. Vastustaja pädevusse ei kuulu tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubade väljastamine ja tegevusloa taotluste kontrollimine. Seetõttu sai vastustaja põhjendatult lähtuda pädeva ameti väljastatud kehtivast tegevusloast. Operatsiooniruumile esitatavad nõuded ei ole õigusaktides üheselt kindlaks määratud ja kolmanda isiku ruumiplaan ei olnud eksitav. Seega puudub alus järeldada rasket eksimust või tahtlikku rikkumist. Ainetud on kaebaja etteheited, justkui halduskohus oleks selles küsimuses asunud vastuolulisele seisukohale.

15(16)

3-18-2295

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.