Terve Pere Apteek OÜ kaebus Ravimiameti kohustamiseks vaadata kaebaja 4. oktoobri 2018. a taotlus uuesti läbi või alternatiivselt Ravimiameti 11. oktoobri 2018. a teate nr IN6-1/3134-2 tühistamiseks ja Ravimiameti kohustamiseks vaadata kaebaja 4. oktoobri 2018. a taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja Terve Pere Apteek OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja Ravimiamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-18-1569 esitatud Ravimiameti 20. märtsi 2018. a otsus nr IN-1-3/18/32.
2.Tagastada Terve Pere Apteek OÜ kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ravimiamet väljastas 1. märtsil 2010 BENU Apteek Eesti OÜ-le üldapteegi tegevusloa nr 334 üldapteegi teenuse osutamiseks tegutsemiskoha aadressiga Tõrva Valga tn 3 (ettevõtte/tegutsemiskoha nimi Tõrva Keskapteek).
2.Ravimiamet tegi 20. märtsil 2018 otsuse nr IN-1-3/18/32, millega muuhulgas muudeti BENU Apteek Eesti OÜ apteegi tegevusloa nr 334 aadressi andmeid nii, et Tõrva Keskapteegi uueks tegevuskohaks määrati alates 2. aprillist 2018 Harju maakond Tallinn Mustamäe linnaosa J. Sütiste tee 17.
3.Terve Pere Apteek OÜ esitas 4. oktoobril 2018 Ravimiametile taotluse, milles palus, et Ravimiamet alustaks riiklikku järelevalvemenetlust BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi
3-18-2140 tegevusloa nr 334 suhtes, sealhulgas hindaks vajadust tunnistada nimetatud tegevusluba kehtetuks.
4.Ravimiamet tagastas Terve Pere Apteek OÜ taotluse 11. oktoobri 2018. a teatega nr IN-61/3134-2. Teate kohaselt ei ole Ravimiametile teada ja ka taotleja ei ole välja toonud puuduseid või rikkumisi tegevusloa nr 334 alusel osutatava apteegiteenuse kvaliteedis, ravimite käitlemisnõuete või majandustegevuse nõuete osas. Käesoleval juhul ei rikuta Ravimiameti arvates taotleja subjektiivseid õiguseid. Taotleja viidatud normid ravimiseaduse (RavS) § 41 lg 3 ja RavS § 42 lg 5 ei ole kehtestatud eesmärgiga piirata konkurentsi või veel vähem eesmärgiga piirata nendele nõuetele mittevastavate isikute omavahelist konkurentsi ega kaitsta nende isikute ärilisi huve. Vaatamata asjaolule, et taotlus on sõnastatud selliselt, mille kohaselt taotletakse järelevalvemenetluse alustamist RavS § 100 lg 1 ja MsüS § 65 alusel, selgub taotluse põhjendustest soov saavutada olukord, et Ravimiamet vaataks uuesti läbi tegevusloa nr 334 tegutsemiskoha muutmise 20. märtsi 2018. a otsuse ja tunnistaks viidatud haldusakti kehtetuks. Seega on taotleja eesmärk Ravimiameti haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine, mis on haldusmenetluse seaduse kohaselt võimalik kas haldusakti vaidlustamise või haldusakti andmise menetluse uuendamise läbi. Menetluse uuendamise taotlemiseks puudub taotlejal õigus, HMS § 44 lg 1 p-des 1-4 sätestatud aluseid menetluse uuendamiseks ei esine ja puudub ülekaalukas avalik huvi.
5.Terve Pere Apteek esitas 12. novembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Ravimiametit vaatama kaebaja 4. oktoobri 2018. a taotlus uuesti läbi või alternatiivselt kui kohus leiab, et Ravimiameti 11. oktoobri 2018. a taotluse tagastamise teade nr IN-6-1/3134-2 on haldusakt, siis tühistada nimetatud teade ja kohustada Ravimiametit vaatama kaebaja 4. oktoobri 2018. a taotlus uuesti läbi. Kaebaja leiab, et BENU Apteek Eesti OÜ kui RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 nõuetele mittevastava isiku puhul kehtib talle kuuluva üldapteegi tegutsemiskoha muutmise suhtes keeld. Kaebaja arvates on tal õigus nõuda, et vastustaja tagaks RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 nõuetele mittevastavate eraõiguslike isikute üldapteekide suhtes kehtestatud piirangute, sealhulgas üldapteegi tegutsemiskoha muutmise piirangu üldapteegi tegutsemiskoha piirangu järgimise BENU Apteek Eesti OÜ poolt. Tõrva Keskapteegi uus asukoht asub vaid ca 100 meetri kaugusel kaebaja üldapteegi (J. Sütiste tee 19 hoone) hoonest, mistõttu mõjutab vastustaja tegevus Tõrva Keskapteegi tegutsemiskoha muutmisel otseselt kaebaja majandustegevust. Teade, millega tagastati taotlus riikliku järelevalvemenetluse alustamiseks tegevusloa nr 334 suhtes, rikub kaebaja põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Samuti rikub riikliku järelevalvemenetluse alustamine kaebaja põhiseaduse §-des 13 ja 14 sätestatud õigust riigi ja seaduse kaitsele. Vastustaja poolt RavS § 100 lg 1 alusel läbiviidavat riiklikku järelevalvet ei saa pidada ainult avalikes huvides teostatavaks. RavS alusel läbiviidava järelevalve eesmärgiks on kaitsta turuosalisi muuhulgas selle eest, et turuosaline ei omandaks õigusakte rikkudes teiste turuosaliste ees konkurentsieelist. Vastustaja jättis taotluse lahendamisel ka tähelepanuta tegevusloa nr 334 kehtetuks tunnistamist reguleerivad sätted. Lisaks ei ole kaebaja hinnangul BENU Apteek Eesti OÜ-l õiguspärast ootust tegevusloa nr 334 kehtima jäämise vastu ning avalik huvi räägib pigem tegevusloa kehtetuks tunnistamise poolt.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt märgib kohus, et kaebaja on kaebuse asjaoludes ekslikult viidanud, et tegevusluba nr 334 muudeti Ravimiamet 2. aprilli 2018. a otsusega. Kõnealuse tegevusloa muutmine otsustati Ravimiameti 20. märtsi 2018. a otsusega nr IN-1-3/18/32 ning vastav teade avaldati 2. aprillil 2018. Kohus võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde Ravimiameti 20. märtsi 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/32, mis on varasemalt esitatud Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-181569.
3-18-2140
7.Lisaks märgib kohus, et nõustub kaebaja seisukohaga selles osas, et vaidlusalune Ravimiameti 11. oktoobri 2018. a teade nr IN-6-1/3134-2 kaebaja taotluse tagastamise kohta on menetlustoiming ning selle tühistamine ei ole võimalik.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega tuleb kaebeõiguse puhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi. Kohtupraktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi, milleks on põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-5312, p-d 13–15).
10.Kaebaja arvates tuleks Ravimiametil sisuliselt läbi vaadata tema 4. oktoobril 2018 esitatud riikliku järelevalvemenetluse algatamise taotlus BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 334 suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (rakendamiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p 12; 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13). Riigikohtu halduskolleegium on täpsustanud, et kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17).
11.Kaebaja hinnangul rikub BENU Apteek Eesti OÜ kui RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 nõuetele mittevastava isiku puhul talle kuuluva üldapteegi tegutsemiskoha muutmise lubamine kaebaja põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Seejuures ei tohi kaebaja arvates jätta tähelepanuta, et vaidlusaluse BENU Apteek Eesti OÜ-le kuuluva Tõrva Keskapteegi uus asukoht asub vaid ligikaudu 100 meetri kaugusel kaebaja üldapteegi hoonest ja sellest tulenevalt mõjutab vastustaja tegevus tegutsemiskoha muutmisel otseselt kaebaja majandustegevust. Kohus möönab, et iseenesest võib ebaseadusliku tegevusloa alusel kaebaja vahetus läheduses tegutseva kolmanda isiku apteegiga olla loodud õigusvastane konkurentsisituatsioon. Seega võib kolmanda isiku väidetav õigusvastane tegevus kaebajale kuuluvaid subjektiivseid õigusi rikkuda. Eelpool viidatud kohtupraktika järgi aga saab järelevalvemenetluse algatamise osas kaebeõigust jaatada üksnes juhul, kui on täidetud ka teine eeldus ehk järelevalvet sätestav õigusnorm peab kaitsma ka kaebaja õigushüve. Teisisõnu on kaebajal õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsustamist järelevalvemenetluse alustamise üle vaid juhul, kui järelevalvemenetluse läbiviimine tema õigusi ka tegelikult kaitseb. Kui järelevalvemenetluse läbiviimine tema õigusi ei kaitse, siis ei saa vastustaja võimalikud kaalumisvead tema õigustele mõju omada ja kaebaja ei saa nõuda vastustajalt uue kaalumisotsuse tegemist. Seega on antud juhul järelevalvemenetlust taotlenud kaebajal õigus
3-18-2140 kohtulikule kontrollile üksnes juhul, kui Ravimiameti järelevalve eesmärgiks lugeda ka PS §st 31 tulenevat apteegipidajate ettevõtlusvabaduse kaitset.
12.RavS § 100 lg-st 1 tulenevalt teostab Ravimiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Kohtu hinnangul ei ole kõnealuse riikliku järelevalvemenetluse eesmärgiks isikute äriliste huvide kaitse, vaid järelevalvekohustused on Ravimiametile pandud eelkõige rahva tervise kaitse eesmärgil. Kohtu hinnangul tuleb ka eristada riikliku järelevalve menetlust ning üldapteegi tegevusloa andmise menetlust. Viimasena nimetatud menetluse õiguspärasuse kontroll ei ole riikliku järelevelvemenetluse esmaseks esemeks. Sellele viitab muu hulgas ka RavS §-s 1011 sätestatud riikliku järelevalvemenetluses ettekirjutusega nõuda võivate tegevuste loetelu. Üldapteegi tegevusloa väljastamise tingimustele vastamist kontrollitakse tegevusloa andmise või muutmise menetluses. Seega leiab kohus, et Ravimiameti järelevalvet saab pidada üksnes avalikes huvides läbiviidavaks, mistõttu ei ole kaebajal antud juhul kaebeõigust järelevalvemenetluse vaidlustamiseks. Kaebaja subjektiivsed õigused ei jää seejuures kaitseta, kuna senises kohtupraktikas on jaatatud üldapteegiteenust osutavate apteekide kaebeõigust konkurendi tegevusloa muutmise vaidlustamisel (vt nr haldusasjas nr 3-15-839, 3-15-1929, 3-17-640, 315-2937, 3-17-1910). Kaebajal oli võimalik seega vaidlustada Ravimiameti tegevusloa nr 334 muutmise otsust kui haldusakti vaidega haldusorganis või kaebusega kohtus. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et kaebaja oleks seda võimalust kasutanud. Kaebaja kinnitas ka kaebuses et ei taotlenud tegevusloa menetluse uuendamist (tl 3 pöördel).
13.Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2019.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2019.a määrus Resolutsioon Jätta Terve Pere Apteek OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.12.2018. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.