Osaühing Tomex Tööd kaebus Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuste nr 68, 69, 70, 71 ja 72 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühing Tomex Tööd määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Osaühing Tomex Tööd Esindaja v-adv Tarmo Pilv Vastustaja Põhja-Sakala vald Esindaja v-adv Mart Sikut
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määrusele menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Põhja-Sakala valla tööstuspargi detailplaneering.
3.Peatada esialgse õiguskaitse korras määruskaebuse esitaja kaebeõiguse tagamiseks PõhjaSakala valla 23.08.2018. a otsuste nr 70 ja 72 kehtivus ja keelata Põhja-Sakala vallal aadressidel Nigula tn 18 ja Nigula tn 20, mõlemad Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimine 30päevaseks tähtajaks, s.t kuni 28.12.2018.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määrus Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuste nr 70 ja 72 tühistamisnõude tagastamise osas. Saata asi vastavas osas tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja-Sakala Vallavolikogu võttis 23.08.2018 vastu järgmised otsused:
1) otsus nr 68, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Rümena Rent OÜ kasuks Suure-Jaanis asuvale tööstusala kinnistule aadressiga Nigula tn 16, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 2) otsus nr 69, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Vilson Trade OÜ kasuks Suure-Jaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 17, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 3) otsus nr 70, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Rümena Rent OÜ kasuks Suure-Jaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 18, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 4) otsus nr 71, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Tefire Tootmine OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 19, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 5) otsus nr 72, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Genoke Trading OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 20, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 20.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Põhja-Sakala Vallavolikogu eelnimetatud otsuste tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul on vastustaja eiranud vallavara eeskirjast tulenevat kohustust viia munitsipaalvaraks olevale kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks läbi enampakkumine. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole tegemist erandliku avalikust huvist lähtuva vajadusega, mille puhul olnuks õigustatud hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras. Määruskaebuse esitaja väitel rikuti tema õigusi sellega, et tal ei olnud võimalust osaleda hoonestusõiguse seadmisel teiste sama piirkonna ettevõtjatega võrdsetel tingimustel. Määruskaebuse esitaja väitis, et vaidlustatud otsustest ei tulene, miks on avalikes huvides hoonestusõiguse seadmine just otsustuskorras, ning miks ei oleks võimalik täita otsustes kirjeldatud eesmärke enampakkumise korraldamisega. Asjaolu, et hoonestusõiguse seadmine edendab valla sotsiaalmajanduslikku arengut ning aitab tagada maade tegelikku kasutusse võtmist, ei ole määruskaebuse esitaja arvates piisav, et määrata hoonestusõigus otsustuskorras. Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et vastustaja on rikkunud ka õigusselguse põhimõtet, sest pidas osade ettevõtjatega eelnevalt läbirääkimisi. Seejuures ei ole vallavolikogu 23.08.2018. a istungi protokollist nähtuvalt kõik ettevõtjad määruskaebuse esitaja väitel esitanud isegi korrektselt kirjalikku avaldust.
3.Vastustaja esitas 01.10.2018. a vastuses kohtunõudele järgmised selgitused hoonestusõiguse seadmise tinginud menetluse ja arvamuse kaebeõiguse kohta. Vaidlusaluste hoonestusõiguste seadmine oli osa suuremast Suure-Jaani tööstuspargi arendamise projektist. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 21.08.2018. a otsusega nr 1.15.1/18/907 vastustaja taotluse tugitaristu arendamise toetuse saamiseks (tl 87-89). Potentsiaalsete investorite leidmiseks on vastustaja pidanud valla suuremate ettevõtjatega otseläbirääkimisi, teavitanud avalikkust 2016. aastal planeeringumenetluse ning 2017. aastal ajakirjanduse vahendusel reklaam- ja teavituskampaaniaga. Samuti on vastustaja pidevalt andnud infot tööstusala kohta vallavalitsuse infotundides ning vallavolikogu avalikel istungitel, valla veebilehel ja sotsiaalmeedias. Vastustaja pöördus juba 2015. aastal kõigi valla tähtsamate ettevõtjate poole kirja teel, kuid määruskaebuse esitaja tegevuskoht ei olnud sel ajal Suure-Jaani vallas. Vastustaja selgitas, et projekti maksimaalne toetus on 1 427 585,14 eurot, mis projekti tulemuste saavutamata jätmisel võib osaliselt või täielikult kuuluda tagasimaksmisele. Projekti elluviimiseks ning ette nähtud tulemuste tähtaegseks saavutamiseks pidas vastustaja vajalikuks seada hoonestusõigused kõigepealt nende ettevõtjate kasuks, kes toetuse taotlemiseks olid omapoolsed kinnituskirjad andnud ja kelleta ei oleks toetust olnud võimalik saada. See oli vajalik avalikes huvides, et juba leitud investorid saaksid asuda planeeritud finantseeringuid tegema ning kokku lepitud töökohti looma, et aidata vastustajal saavutada EAS-i toetuse eraldamise otsuses ette nähtud eesmärgid ning vastavusnäitajad. Hoonestusõiguseta on veel 14 äri- ja tootmismaa krundile moodustatavat kinnistut ja seega on kõigil huvitatud isikutel võimalik tööstusalale hoonestusõiguse seadmist taotleda.
Vastustaja märkis ka seda, et määruskaebuse esitaja ei ole kordagi avaldanud vastustajale huvi Suure-Jaani tööstusala vastu. Lisaks ei ole võrdsusõiguse rikkumine käesoleval juhul üldse võimalik, kuna hoonestusõiguse seadmisel on ka edaspidi hoonestusõiguse tasu kõigile hoonestusõiguse saajatele 0,3 eurot ruutmeetri kohta aastas. Eesmärk tööstusalal hoonestusõiguse saamiseks on seega saavutatav oluliselt sobivamal ja efektiivsemal moel kui seda on kaebusega halduskohtusse pöördumine.
4.Tartu Halduskohus tagastas 02.10.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus selgitas, et kohtupraktikast tulenevalt peab avaliku ressursi kasutusse andmine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Ainuüksi asjaolust, et isik tegutseb vaidlustatud haldusaktiga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada tema õiguste rikkumist ega halduskohtusse pöördumise õigust. Sellest võib tuleneda küll isiku huvi, kuid selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga (RKHKo 15.12.2005, 3-3-1-59-05, p 17-18). Samuti märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist enampakkumise teel, kui vastustaja on otsustuskorda kasutanud kooskõlas vallavara eeskirjaga. Vastustajal on seejuures kaalumisruum avaliku huvi mõiste sisustamisel. Vastustaja hinnangul oli avalikuks huviks EAS-i toetuse abil rahastatava projekti realiseerumine ning finantskorrektsioonide vältimine. Hoonestusõiguse seadmise eesmärk pole olnud teha seda võimalikult kõrge hinna eest, vaid tagada projekti elluviimiseks ühetaoline hind investoritele. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et tal pole võimaldatud tööstuspargi alal asuvatele kinnistutele hoonestusõigust seada või et ta oleks enne vaidlustatud otsuste tegemist vastava sooviga vastustaja poole pöördunud, leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole üles näidanud halduskohtus kaitstavat huvi Teave tööstuspargi kavandamisest levis juba esmalt alates planeeringumenetlusest ning saadaolevaid kinnistuid reklaamiti meedias, valla veebilehel ja sotsiaalmeedias, olles sh vastava huvi korral kättesaadav ka määruskaebuse esitajale. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et tema huvi oleks spetsiifiliselt seisnenud just juba koormatud kinnistute kasutamises ning halduskohtul ei olnud põhjust kahelda, et vastustaja järgib nõuet pidada kinni toetuse eelarvest ning muuhulgas järgib ka hoonestusõiguse hinda, mis on kõikide huvitatud investorite jaoks kavandatud ühesugusena. Eelnevat arvestades oli halduskohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja õigusi ei saa HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes ilmselgelt rikkuda tööstuspargi alal viiele kinnistule otsustuskorras hoonestusõiguse seadmine olukorras, kus tööstusalal on saadaval vabad tootmis- ja äripinnad, ning kus määruskaebuse esitaja ei ole varasemalt väljendanud huvi investeerida oma tegevusega tööstusalal ja hoonestusõigust omandada. Samuti ei ole halduskohtu hinnangul kaebusega saavutatav määruskaebuse esitaja eesmärk, et hoonestusõiguse seadmine toimuks enampakkumise tulemusena, sest hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras jääb vastustaja ulatusliku otsustusruumiga küsimuseks, samuti avaliku huvi sisustamine otsustuskorra kasutamise eeldusena. Seega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on oma esitatud tõenditega kohut eksitanud, sest kuigi vastustaja on levitanud reklaami Suure-Jaani tööstusala kohta, ei ole kuskil selgesõnaliselt öeldud, et vastustaja võtab vastu taotlusi hoonestusõiguse saamiseks. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja saanud oma soovi hoonestusõiguse saamiseks ka vastustajale väljendada.
Määruskaebuse esitaja selgitab, et ainsana oleks saadaolevatest kinnistutest talle sobinud kinnistud, mis on tööstuspargi detailplaneeringus märgitud numbritega 2 ja 4. Määruskaebuse esitaja on torustike ehitamisega tegelev ettevõte ning kinnistu nr 4 oleks sobinud oma pikkuse ja pikliku kuju poolest ainsana, et ehitada sellele torustike tootmiseks vajalikud tootmisliinid kuivõrd tootmisliini pikkus peaks olema vähemalt 60 meetrit. Kinnistule nr 2, mis asub selle kõrval, plaanis määruskaebuse esitaja üles seade torustike pakendamisega seotud hooned. Seega on määruskaebuse esitajal kaebeõigus, sest talle ei ole antud võimalustki pretendeerida just talle sobiva kinnistu saamisele võrreldes teiste Põhja-Sakala valla äriühingutega, kellele on jagatud infot eelisjärjekorras. Seega on rikutud määruskaebuse esitaja õigust ausale konkurentsile ja läbipaistvale haldusmenetlusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha menetluslike küsimuste osas (I), selgitab seejärel esialgse õiguskaitse kohaldamist (II) ning lahendab lõpuks määruskaebuse (III). I
7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse lisadena ringkonnakohtule Põhja-Sakala valla tööstuspargi detailplaneeringu ning ajalehe Sakala 27.09.2018. a artikli „Põhja-Sakala vallavanemale heidetakse ette kolme ettevõtja eelistamist“. Ringkonnakohus peab asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde Põhja-Sakala valla tööstuspargi detailplaneeringu. Sakala 27.09.2018. a artikli asja materjalide juurde võtmise osas on halduskohtul võimalik edasise menetluse käigus seisukoht võtta. II
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 252 lg 4 kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. HKMS § 249 lg 4 ls 1 järgi kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kui menetlusosaline ei nõustu esialgse õiguskaitse jätkumisega peale 30-päevast tähtaega, on tal võimalik viivitamatult esitada
ringkonnakohtule taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Sellisel juhul teeb ringkonnakohus esialgse õiguskaitse jätkumise kohta põhjendatud määruse. III
11.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
12.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leidis, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et tema huvi oleks spetsiifiliselt seisnenud just juba koormatud kinnistute kasutamises ning hoonestusõiguse hind on kõikide investorite jaoks ühesugune, siis ei saa määruskaebuse esitaja õigusi ilmselgelt rikkuda tööstuspargi alal viiele kinnistule otsustukorras hoonestusõiguse seadmine olukorras, kus tööstusalal on veel saadaval vabad tootmis- ja äripinnad. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses selgitanud, miks tal on reaalne huvi spetsiifiliselt juba tööstuspargi detailplaneeringus numbritega 2 ja 4 märgitud kinnistute kasutamiseks seoses sellega, et määruskaebuse esitaja väitel on torustike tootmiseks vajalike tootmisliinide ja pakendamisega seotud hoonete ehitamiseks ainsana mõõtmetelt sobilikud vaid krundid nr 4 ja nr 2, mis asetsevad kõrvuti. Tööstuspargi detailplaneeringu ja Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuse nr 70 võrdlusest nähtub, et nimetatud otsus puudutas krunti nr 2, võrdlusest Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsusega nr 72 nähtub, et see otsus puudutas krunti nr 4. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul eelnevast tulenevalt käesolevas menetlusstaadiumis Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas öelda, et määruskaebuse esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
13.Samuti ei saa määruskaebuse esitaja kaebeõiguse olemasoluks vajaliku huvi puudumist järeldada asjaolust, et ta ei avaldanud enne kaebuse esitamist vastustajale huvi investeerida oma tegevusega tööstusalal ja hoonestusõigust omandada. Kuigi info Suure-Jaani tööstusala arendamisest oli vastustaja teavitamise tulemusel kohalikele ettevõtetele piisavalt kättesaadav, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et juba 2017. aasta augustis pidi määruskaebuse esitajale avaldatud teabe põhjal olema arusaadav, et vastustaja ei plaani tööstusala kinnistute hoonestusõigusi enampakkumise korras seada ning ootab hoopis ettevõtjate poolset aktiivsust hoonestusõiguse otsustuskorras saamise taotluste esitamise vormis. Ringkonnakohus nõustub seejuures määruskaebuse esitajaga, et alles 04.08.2018 valla kodulehele lisatud tööstusala tutvustav reklaam andis avalikkusele teada, et ettevõtjad peaksid vastustajaga ühendust võtma, kui nad soovivad tööstusalal tegutsema asuda. Kuivõrd juba 08.08.2018 saatis Põhja-Sakala Vallavalitsus volikogude komisjonidele arutamiseks eelnõu „Suure-Jaani Tööstusala kruntidele hoonestusõiguse seadmine“ ning juba Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a istungil võeti nimetatud eelnõu vastu ning seati hoonestusõigused, on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et määruskaebuse esitaja ei jõudnud enne hoonestusõiguste seadmist vastustajaga talle sobilike kruntide osas ühendust võtta.
14.Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja eesmärk kaebuse esitamisel oli vaidlustatud otsustega koormatud kruntidele hoonestusõiguse seadmine enampakkumise tulemusena. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses sellist nõuet esitanud. Kuigi määruskaebuse esitaja on kaebuses asunud seisukohale, et vastustaja ei oleks tohtinud hoonestusõiguseid seada otsustuskorras, vaid oleks pidanud korraldama avaliku enampakkumise, on määruskaebuse esitaja esitanud kaebuses ka alternatiivse seisukoha, mille kohaselt on vastustaja otsustuskorras hoonestusõigusi andes rikkunud võrdse kohtlemise ja õigusselguse põhimõtet. Seega ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses välistanud ka seda, et vastustaja võib hoonestusõiguse ka otsustuskorras anda. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja
eesmärgiks hoopis võimalus taotleda tööstuspargi detailplaneeringu kruntide 2 ja 4 hoonestusõigust, sõltumata sellest, kas ta saaks võimaluse selleks osaledes avalikul enampakkumisel või esitades taotluse otsustuskorras hoonestusõiguse saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas menetlusstaadiumis kindel, et vastustaja on 23.08.2018. a otsused nr 70 ja 72 andnud kaalutlusvigadeta ja menetluslike rikkumisteta. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas ei ole määruskaebuse esitajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada.
15.Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et juhul, kui halduskohus leiab, et tühistamiskaebus ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks tõhusaim õiguskaitsevahend, tuleb halduskohtul suunata määruskaebuse esitajat esitama asjakohast taotlust. HKMS § 2 lg 5 järgi tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Ringkonnakohus leiab, et tõhusaim võib olla õiguskaitsevahend, mis sisaldab lisaks tühistamisnõudele ka kohustamisnõuet vastustaja kohustamiseks teostada õiguspäraselt kaalutlusõigust hoonestusõiguse andmise korra valikul.
16.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas ebaõigesti.
17.Samas leiab ringkonnakohus, et ülejäänud osas puudub Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks alus. Ringkonnakohus nõustub PõhjaSakala Vallavolikogu otsuseid nr 68, 69 ja 71 puudutavas osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
18.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määruse Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas ning saadab asja vastavas osas menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 02.10.2018. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.