Omandireform › Maa erastamine

Narva Linnavalitsus vastas 08.09.2017, et võttis korralduse vastu avaldaja poolt esitatud dokumentide alusel ja juhul, kui kaebaja peab korralduse aluseks olevat 2007. a üleandmisevastuvõtmise akti alusetuks, tuleks tal sellega seoses kohtusse pöörduda ja kaebajale soodsa kohtuotsuse saamisel edastada see linnavalitsusele.

korraldaja poolt välja antud haldusakt, millega suvemaja juurde erastati maa ja mis siis kanti kinnistusraamatuse V. Lainelo omandina. Vaidlusaluse 2007. a haldusakti sisuks ongi maa ostueesõigusega erastamine Narva linnas XX. HKMS § 46 lg 7 kohaselt, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Ka Riigikohus on öelnud, et isikule võib juhul, kui haldusakti ei ole talle teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse. Seega, teatavakstegemata haldusakti vaidlustamise tähtajaks pärast selle olemasolust teadasaamist, on Riigikohus pidanud kahte kuud (30 päeva haldusakti väljanõudmiseks ja 30 päeva selle vaidlustamiseks). Halduskohus leidis, et pärast maa erastamisest teadasaamist 2016. a augustis oleks kaebaja pidanud ka teada saama, kas ise või juriidilise haridusega isiku abil, et maa erastamine temale ei ole enam võimalik, kuna alates 03.07.2008 kuulub vaidlusalune kinnistu V. Lainelo omandisse ning selgitama välja ka vastava haldusakti olemasolu ja nõudma selle erastamise korraldajalt välja. Kaebaja seda aga ei teinud ja selgitas vastustes halduskohtule (tl 203), et ta pöördus AÜ Landõš juhatusse, kuid mingit vastust ta sealt ei saanud ja kuna 2016. a oktoobris lõppes suvitushooaeg, peatas ta asjaolude väljaselgitamise. Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja AÜ Landõš poole avaldusega alles 19.06.2017 (tl 13-14). Järelikult, pärast seda, kui kaebaja sai 2016. a augustis teada, et krundi nr 40 omanikuks sai kolmas isik, hakkas ta uurima maa erastamise asjaolusid alles 2017. a juunis, e 10 kuu möödudes, mis ei ole mõistlik aeg täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks (sh vaidlusaluse haldusakti väljanõudmiseks). Kaebaja põhjendust, et 2016. a oktoobris lõppes suvitamise hooaeg, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks asjaolude uurimise ja vaidlusaluse haldusakti väljanõudmisega viivitamisel. Kaebaja viide 2016. a oktoobris suvise hooaja lõpule annab samuti alust arvata, et täiendavate asjaolude väljaselgitamine ei olnud tegelikult takistatud ka kaebajal esinenud tervisehädade tõttu. Kaebaja väitis küll, et pöördus juba enne 19.06.2017 AÜ Landõš poole, kuid ei saanud vastuseid. Samuti väitis kaebaja, et pöördus selgituste saamiseks kohtutäituri ja notari poole. Eelpoolnimetatud pöördumiste osas ei ole kaebaja aga vastavaid tõendeid kohtule esitanud. Ühtlasi ei oleks ka usutav, et kohtutäitur ja notar jätsid kaebaja pöördumistele vastamata. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et piisava hoolikuse korral oleks kaebaja saanud tutvuda vaidlusaluse haldusaktiga tunduvalt varem, kuid ta viivitas ebamõistlikult maa erastamise kohta täiendavate asjaolude väljaselgitamisega ja tema poolt alles 11.10.2017 esitatud tühistamiskaebus ei ole tähtaegne. HKMS § 38 lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Eelnevast tulenevalt kohustas halduskohus 30.05.2018. a määrusega kaebajat esitama kohtule möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlus. Halduskohus selgitas kaebajale, et kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmine on vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2 alus kaebuse tagastamiseks. 20.06.2018. a vastuses kohtumäärusele oli kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole rikkunud kaebuse esitamise tähtaega, kuna esitas kaebuse 30 päeva jooksul linnavalitsuse 08.09.2017. a vastuse kättesaamisest, mis oli kaebaja jaoks ainus tõene info kompetentselt riigiorganilt selle kohta, et kolmandal isikul (V. Lainelo) on õigused kaebaja arvates talle kuuluvale krundile.

Kaebaja leidis, et alles sellest kirjast sai ta teada oma õiguste rikkumisest. Seetõttu ei taotlenud kaebaja ka rikutud kaebetähtaja ennistamist ja palus tühistamiskaebuse sisuliselt läbi vaadata ning linnavalitsuse 2007. a korraldus nr 1988-k tühistada. Halduskohus leidis, et sellest tulenevalt jättis kaebaja tähtaegselt kõrvaldamata kaebuses esinenud puudused ja tema kaebus ei vasta HKMS § 38 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Halduskohus märkis, et juhul, kui kaebaja ise leiab, et kaebus on tähtaegne, ei saa ka kohus tõlgendada kaebaja 20.06.2018. a vastust, mis jõudis halduskohtusse 09.07.2018, rikutud kaebetähtaja ennistamise taotlusena ja vaadata seda taotlust sisuliselt läbi. Samuti puudub kohtul õiguslik alus rikutud kaebetähtaja ennistamiseks omal algatusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

seda korraldust talle ka teatavaks ei tehtud ja kaebuse nõuetele vastavust tähtaegsuse mõttes tuli kontrollida HKMS § 46 lg 7 alusel ning hinnata, kas kaebaja viivitas tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult või mitte. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt 29.04.2009. a määrus nr 3-3-1-19-09, 28.01.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07,

Samas ei asunud kaebaja koheselt krundi nr 40 erastamisega seonduvaid asjaolusid välja selgitama ega erastamise aluseks olevaid haldusakte välja nõudma, selgitades vastustes halduskohtule (tl 203), et kuna 2016. a oktoobris lõppes suvitushooaeg, peatas ta asjaolude väljaselgitamise. Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja AÜ Landõš poole avaldusega 19.06.2017 (tl 13-14). Pärast seda, kui kaebaja sai 2016. a augustis teada, et krundi nr 40 omanikuks sai kolmas isik, hakkas ta eeltoodust nähtuvalt uurima maa erastamise asjaolusid alles 2017. a juunis, e 10 kuu möödudes, mis ei ole mõistlik aeg täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks (sh vaidlusaluse haldusakti väljanõudmiseks). Kaebaja põhjendust, et 2016. a oktoobris lõppes suvitamise hooaeg, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks asjaolude uurimise ja vaidlusaluse haldusakti väljanõudmisega viivitamisel. Halduskohus on õigesti märkinud ka seda, et algselt viitas kaebaja viivituse põhjusena üksnes 2016. a oktoobris suvise hooaja lõpule, mis annab aluse arvata, et täiendavate asjaolude väljaselgitamine ei olnud kaebajal tegelikult takistatud tema tervisehädade tõttu, mille kaebaja hiljem põhjusena välja tõi. Ka määruskaebuses viitab kaebaja jätkuvalt sellele, et alates 1996. a on ta haige ja 1998. a alates 100 % töövõimetusega invaliid, kes kasvatas üksi kahte last ning need asjaolud on kaebaja tervist kahjustanud ja mõjunud ka tema võimele eluliste asjadega tegeleda. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 46) on kaebaja lapsed sündinud 1984 ja 1987. aastal ning kui rääkida haldusakti väljanõudmisega ja halduskohtusse kaebuse esitamisega viivitamisest 2016. a augustist kuni 2017. a oktoobrini, siis sellel ajaperioodil olid kaebaja lapsed ammu täiskasvanud ja nendega seonduv ei saanud kuidagi mõjutada kaebaja võimet oma õigusi tähtaegselt kaitsta. Sama käib tegelikult ka kaebaja väite kohta, et teda takistasid tähtaegu järgimast terviseprobleemid, sest toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik kaebaja terviseprobleemid esinenud tal juba oluliselt varem, kui 2016-2017. aastal ning peale tänaval kukkumise 2017. a aprillis (tl 158) ei nähtu asja materjalidest viidatud perioodi kohta ühtegi sellist terviseprobleemi, mis oleks reaalselt võinud takistada kaebajal viivituseta asjakohast haldusakti otsida või välja nõuda ning tähtaegselt halduskohtule tühistamiskaebust esitada. Kaebaja väitis asja materjalidest nähtuvalt samuti, et leidis 2017. a juulis juhuslikult V. Lainelo endisest elukohast Narva Linnavalitsuse 28.12.2007. a korralduse (tl 203). Siiski ei pöördunud ta 30 päeva jooksul tühistamiskaebusega kohtusse, vaid tegi 09.08.2017 Narva Linnavalitsusele avalduse, et linnavalitsus oma 28.12.2007. a korralduse nr 1988-k tühistaks. Narva Linnavalitsus vastas kaebajale 08.09.2017, et võttis korralduse vastu avaldaja poolt esitatud dokumentide alusel ja juhul, kui kaebaja peab korralduse aluseks olevat 2007. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusetuks, tuleks tal sellega seoses kohtusse pöörduda ja kaebajale soodsa kohtuotsuse saamisel edastada otsus linnavalitsusele, mis siis võib olla aluseks 2007. a korralduse kehtetuks tunnistamisele. T. Pavlova ei vaidlustanud viidatud 2007. a üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid esitas 11.10.2017 halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 28.12.2007. a korralduse nr 1988-k tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt teatas kaebaja vastusena kaebuse käiguta jätmise määrustele, et ta tutvus vaidlusaluse haldusaktiga esmakordselt 2017. a juulis ja esitas kaebuse 30 päeva jooksul pärast linnavalitsusest 08.09.2017. a vastuse kättesaamist, mistõttu on kohtule esitatud kaebus tähtaegne, sest 08.09.2017. a vastuse oli kaebaja jaoks ainus tõene info kompetentselt riigiorganilt selle kohta, et kolmandal isikul (V. Lainelo) on õigused kaebaja arvates talle kuuluvale krundile. Kaebaja leidis, et alles sellest kirjast sai ta teada oma õiguste rikkumisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka kaebaja selline väide ei anna alust lugeda 11.10.2017 esitatud tühistamiskaebust tähtaegseks, sest lisaks sellele, et kaebaja viivitas pärast 2016. a augustit ebamõistlikult krundi erastamise asjaolude väljaselgitamisega, s. h haldusakti väljanõudmisega, ei esitanud ta kaebust halduskohtule ka 30 päeva jooksul haldusaktiga väidetava tutvumise ajast, s. o 2017. a juulist. Kaebaja väide, et kaebuse esitamise 30-päevast tähtaega tuleb asuda lugema alles 08.09.2017. a vastuse kättesaamisest, kuna alles sellest kirjast sai ta teada oma õiguste rikkumisest seoses krundi nr 40 erastamisega, ei anna samuti alust

lugeda tühistamiskaebus tähtaegselt esitatuks, kuna sellekohane väide on ilmses vastuolus kaebaja varasemate väidetega, mille kohaselt ta sai oma õiguste rikkumisest teada juba 2016. a augustis, lugedes kinnisasja arstimisaktist, et tema ei ole enam AÜ Landõš liige ja krunt nr 40 on erastatud ning kinnistatud 2008. a alates V. Lainelo nimele (tl 136).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.