lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1961/11

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1961/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
893
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 28. november 2018, Tartu 3-18-1961 J.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. juuli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00829-5-14 ja 13. septembri 2018. a vaideotsuse nr 6-1/4181-2 osaliseks tühistamiseks J.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja J.R.

RESOLUTSIOON

Jätta J.R. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24. juuli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00829-5-14 ja 13. septembri 2018. a vaideotsuse nr 6-1/4181-2 osaliseks tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 22. oktoobri 2018. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt. Halduskohus määras, et riigilõiv 765 eurot tuleb tasuda kaheteistkümnes jaos osamaksetena. Esimene osamakse 63 eurot ja 75 senti tuleb tasuda 26. oktoobriks 2018 ning järgmised osamaksed tuleb tasuda iga kalendrikuu 10. päevaks. Halduskohus leidis, kaebuselt ja õiguskaitse taotluselt kuulub tasumisele riigilõiv 765 eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtub, et kaebaja leibkonna igakuine sissetulek, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed on 2802 eurot ja kulud leibkonna peale on eelduslikult 2370 eurot. Taotleja märgib, et tal on abikaasaga varalahusus ning suurema osa kuludest kannab abikaasa. Samuti tasub laenu eest Swedpangale iga kuu 760 eurot muu isik. Taotluses märgitud andmetest ei nähtu, millised on kaebaja ja millised leibkonna kulud. Esitatud andmete alusel ei ole võimalik tuvastada, kui suures osas kaebaja kulude kandmisel osaleb. Eeldada saab, et kaebaja osaleb teatud ulatuses leibkonna kulude kandmisel. Kaebajal on igakuine tulu ning leibkonna kulude kandmisel osaleb ka kaebaja abikaasa. Menetlusabi taotlusest ei nähtu, kui suure osa oma sissetulekust peab kaebaja loovutama.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2018. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et tema seadusest tulenev kohustus kanda

ülalpeetavate elatisega seotud kulu summas 500 eurot, samuti vajadus ennast ülal pidada, ei jäta kaebajale alles piisavalt raha, et tasuda riigilõivu ka osamaksetena. Kaebaja kuulub leibkonda, kus tema abikaasa teenib kõrgemat tulu ja riigilõivu tasumine toimub abikaasa arvelt. Halduskohus jättis arvestamata, et kaebajale jääb pärast seadusega ettenähtud elatise andmise kohustust kätte 178 eurot. Pärast esmaseid kulutusi ei jää kaebajale piisavalt raha, et riigilõivu tasuda, mistõttu on loogiline, et AS-i Swedbank laenu tasub kolmas isik. Majapidamise kulud kannab abikaasa, kellega kaebajal on varalahususe režiim. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu väide, et taotluses vastava selgituse puudumine võimaldab 178 euro arvelt iga kuu veel 63 eurot ja 75 senti riigilõivu tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et J. R määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2018. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).
5.Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja on märkinud, et tema menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel arvestatud ühe kuu keskmine sissetulek, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed on 678 eurot ning tema abikaasa tulu suuruseks on 2069 eurot kuus. Halduskohtu poolt tuvastatud eelduslike kulude 2370 euro osas ei ole kaebaja väitnud, et nimetatu summa ei vasta tõele. Samas ei ole kaebaja välja toonud konkreetset jaotust, kui palju tuleb temal endal iga kuu kulusid kanda ning milliseid kulusid kannab tema abikaasa. Kuna kulude konkreetne jaotus abikaasade vahel on tõendamata ja arvestades menetlusabi taotluses väljatoodud summasid, siis ringkonnakohtu hinnangul ei raskenda riigilõivu osamaksetena tasumine selliselt, et iga kuu tuleb tasuda 63 eurot ja 75 senti, oluliselt kaebaja igapäevast toimetulekut.
6.Arusaamatuks jääb määruskaebuses kaebaja väide, et halduskohus jättis arvestamata, et kaebajale jääb pärast seadusega ettenähtud elatise andmise kohustuse kätte 178 eurot. Kaebaja ei ole oma väidet seadusjärgse elatise maksmise kohta varem välja toonud, mistõttu on ka etteheide, et halduskohus sellise väitega ei arvestanud, asjakohatu. Samas ei väida kaebaja määruskaebuses, et ta oleks vahepealsel perioodil oma laste emast lahutanud või ei osaleks laste kasvatamisel, mis saab olla seadusjärgse elatise maksmise põhjusteks. Elatise maksmise väide on arusaamatu ka põhjusel, et sissetulekuna on kaebaja märkinud Eesti riigilt elatusraha 55 eurot poja R.R. ülalpidamise eest ning taotluse täienduses ühistranspordi kuluna 100 eurot poja R. R sõitudeks rongi ja bussiga. Kaebaja ei ole seadusega ettenähtud elatise maksmise kohustust ühegi tõendiga kinnitanud ning ringkonnakohus ei saa tõendamata väite alusel kaaluda määruskaebuse rahuldamise võimalikkust.
7.Halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et tal on abikaasaga varalahususe režiim. Menetlusabi andmist reguleerivad seadusesätted ei näe ette, et menetlusabi taotluse lahendamisel peaks kohus arvestama taotleja ja tema abikaasa vahelist varasuhet. Taotleja peab välja tooma enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi ning taotleja ja tema abikaasa vahelised varasuhted ei oma sealjuures kaalu. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et ka juhul, kui abikaasad on valinud varalahususe režiimi omavahelistes varasuhetes, siis tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 58 ls-st 2 kehtivad neile siiski perekonnaseaduse 3. peatükis sätestatud õigused ja kohustused. Seetõttu ei mõjuta varalahus abikaasade kohustust osaleda ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt (PKS § 15 lg 2), kohustust vastastikku oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama (PKS § 16 lg 1) ega eeldust, perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi teinud abikaasal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist (PKS § 17). Seega tuleb ka käesolevas asjas kaebaja maksevõimelisuse hindamisel analüüsida perekonna üldist toimetulekut ning kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole võimalik hinnata rangelt lahus perekonna teistest liikmetest. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja