Zircon Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/033797-21 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Zircon Group OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle Orav-Hinno
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.03.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Zircon Group OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
16.10.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Zircon Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.03.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1251 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-1251 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet nõudis 29.03.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033797-21 Zircon Group OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammakse 5800 eurot ning kohustas kaebajat tasuma 8700 eurot. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla teenuse saamist, kuid leidis, et 13.05.2015 arvel nr 05-13 ja 15.05.2015 arvel nr 05-15 kajastatud ehitusteenuste müüjaks ei olnud Fermet Pro OÜ, vaid tundmatu kolmas isik. Oma töötaja ML kaudu oli Zircon Group OÜ teadlik, et Fermet Pro OÜ ei olnud tegelik ehitusteenuste müüja. Fermet Pro OÜ töötajad ei osanud anda selgitusi võimaliku ehitusteenuse osutamise kohta Ampri tee 1, Viimsi objektil. Fermet Pro OÜ põhitegevusala on väidetavalt metalliga tegelemine. Zircon Group OÜ poolt esitatud lepinguid ja akte pole allkirjastanud allkirjaõiguslik isik VD. Kontrollitud ei ole Fermet Pro OÜ nimel väidetavalt tehinguid teinud VT esindusõigust. Väärteoasjas nr 9300015002293 on VT tunnistajana üle kuulatud ning ta kinnitas, et talle pole väljastatud volikirja, mis annaks õiguse teostada tehinguid Fermet Pro OÜ nimel. Zircon Group tasus 18.05.2015 Fermet Pro OÜ-le 54 000 eurot, kes kandis sellest 51 560 eurot edasi Investment and Capital Service LTD-le, kes omakorda kandis 51 300 eurot edasi ML isiklikule kontole. ML ei osanud 04.11.2016 maksuhaldurile summa kohta seletusi anda, kuid 18.11.2016 täpsustas e-kirja teel, et tegemist oli laenu tagastusega. Ta esitas dokumendi, kust nähtub, et 05.01.2015 andis ML VTle sularahas laenu 50 000 eurot, laen tuli tagasi maksta hiljemalt 31.12.2015 summas 51 300 eurot. Lisaks esitas ta 12.05.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt ta müüs VT-ga sõlmitud laenulepingu edasi Investment and Capital Service LTD-le. ML ütluste järgi pärines laenuks antud raha tema isalt LL-lt (ajavahemikul 07.06.2013–09.12.2013 oli isa teinud ülekandeid 63 898,30 euro suuruses summas). ML pangakonto väljavõttelt nähtub, et ta on 12.06.2013–15.12.2014 teinud sularaha väljamakseid kokku 53 145 eurot. Sularaha väljavõtmised on toimunud peaaegu igakuiselt ja erinevatel päevadel peamiselt summades 750 eurot, 500 eurot, 300 eurot ja 100 eurot. Eelnevat silmas pidades ei ole usutav, et ligi poolteist aastat enne laenu andmist saadud raha on pooleteise aasta jooksul peamiselt väikeste summade kaupa sularahas välja võetud selleks, et võib-olla anda kellelegi tulevikus sularahas laenu. Eluliselt usutav pole ka nõude loovutamine. 18.05.2015 Investment and Capital Service LTD-lt ML-le ülekantud summa selgituseks oli märgitud lepingu nr 3-48 eest, mitte nõude loovutamise kokkuleppe eest. Zircon Group OÜ esitas 29.03.2017 maksuotsusele vaide, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 11.05.2017 vaideotsusega nr 6-1/3711-2 rahuldamata.
2.Zircon Group OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 29.03.2017 maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei saa vastutada Fermet Pro OÜ toimingute ja tegevuse eest. Kaebaja esitas maksuhaldurile kõik tõendid tehingu toimumise kohta. Kaebaja ei pidanudki teadma, kes 2(7)
3-17-1251 Fermet Pro OÜ töötajatest ehitusobjektil viibis. VD-lt võttis maksuhaldur seletused, andmata talle võimalust kasutada advokaadi abi. Samuti ei kaasanud maksuhaldur arsti, kuigi ülekuulamise ajal pidi olema selge, et inimene on haige. Lisaks sellele ei olnud VD kaine. Seega ei tohiks maksuhaldur tema ütlustele tugineda. Hiljem loobus VD oma ütlustest. Kaebaja kontrollis Fermet Pro OÜ-d esindanud VT esindusõigust. Kutsudes VT enda juurde Fermet Pro OÜ maksumenetluses, tunnistas maksuhaldur, et VT on ettevõttega seotud. Asjaolu, et kaebaja ei mäleta, kas temale VT volikiri esitati, ei tähenda, et volikirja ei esitatud. Kaebaja palus maksuhalduril Fermet Pro OÜ-lt volikiri välja nõuda, kuid maksuhaldur ei teinud seda. Arusaamatu on maksuhalduri väide, et ML kogus sularaha laenu andmise eesmärgil. Maksuotsuses ei selgitatud, kellele pidi ML laenu andma. Maksuhaldur jättis ML selgitustega täies ulatuses arvestamata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 09.03.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus maksu- ja vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on tõenditele ja asjaoludele tuginedes asunud õigele seisukohale, et Fermet Pro OÜ ei osutanud aprillis-mais 2015 kaebajale teenust. Teenuseid iseenesest küll osutati ja kaup tarniti, kuid mitte Fermet Pro OÜ poolt. Eeltoodu tuleb järgmistest tuvastatud asjaoludest. Fermet Pro OÜ väljastatud arvetel ei ole üheselt tuvastatav, millise töö või kauba eest arve esitati. Arved ja lepingud on üldsõnalised. Tööde tegelik sisu ei nähtu ka tööde vastuvõtuaktidest. Materjalikulu ei ole kuskil arvestatud. Fermet Pro OÜ juhatuse liige VD ei juhtinud tegelikult äriühingut, ta ei ole tööde aluseks olnud lepingut allkirjastanud. VT-l, kes tõi kaebaja töötajale ML-le väidetavalt VD poolt allkirjastatud lepingu, ei olnud volitust Fermet Pro OÜ nimel tegutseda. Kaebaja ei kontrollinud volituse olemasolu. Fermet Pro OÜ ei ole teenuse sisuks olnud ventilatsiooni-, kütte- ja tuletõrjesüsteeme varem ega hiljem paigaldanud. Ükski küsitletud Fermet Pro OÜ 25 töötajast ei kinnitanud Ampri tee 1 objektil töötamist ja vaid üks neist arvas, et ta on võib-olla sellest objektist kuulnud. Kaebaja ei ole suutnud tööde maksumuse kujunemist ja hinna arvestamist adekvaatselt selgitada. Maksupettuse toimepanemise kahtlust suurendab see, et kaebaja töötaja ML, kes suhtles kaebaja kinnitusel Fermet Pro OÜ-ga vaidlusaluste tehingute osas, on VT-ga tuttav. On põhjendatud kahtlus, et tehingute eest tasutud raha jõudis tagasi kaebaja töötaja ML kontole, kes selle sealt siis sularahas välja võttis. Maksuhaldur ei vältinud Fermet Pro OÜ-lt info saamist. Maksuhaldur tugines Fermet Pro OÜ juhatuse liikmete VD ja MJ väärteosasjas antud ütlustele. Maksuhaldur ei pidanud kaasama Fermet Pro OÜ-d kaebaja suhtes käimasolevasse maksumenetlusse. Maksuhaldur on Fermet Pro OÜ samade tehingute osas viinud läbi üksikjuhtumi kontrolli, milles raames esitati Fermet Pro OÜ-le korraldused teabe andmiseks, kuid neid ei täidetud. Maksuhaldur pole väitnud, et Fermet Pro OÜ-l puudus majandustegevus, vaid tuvastas, et äriühing ei tegelenud ventilatsiooni-, spinkleri- ja küttesüsteemide paigaldamisega. Kaebaja pole rahul, et maksuhaldur kasutas VD väärteomenetluses antud ütlusi, kuid pole maksu- ega kohtumenetluses taotlenud tema täiendavat ülekuulamist. VD kuulati menetlusaluse isikuna üle 14.01.2016. Ta esitas 21.01.2016 taotluse, millega soovis ütlustest loobuda, väites, et tal esinevad katkendlikud mäluhäired ja ta ei mäleta 14.01.2016 sündmusi. Kohtuväline menetleja jättis 11.02.2016 taotluse rahuldamata. Väärteoasjas nr 4-16-8940 on Harju Maakohus 19.12.2016 määruses leidnud, et VD ütlused on sisulised, sisaldavad kontrollitavaid fakte ning haakuvad teiste toimikus olevate tõenditega. Halduskohus leiab, et 3(7)
3-17-1251 väited VD haiguse ja joobesoleku kohta ei ole usaldusväärsed. Isikule, kes ilmub maksuhalduri juurde menetlustoimingule, ei kohusta ükski õigusnorm viima esmalt läbi arsti juuresolekul tervisekontrolli. Kui isiku olek on adekvaatne ja tema ütlused arusaadavad, on põhjust eeldada, et isik saab oma tegevusest aru ja suudab seda juhtida. Pole esitatud tõendeid selle kohta, et VD-l esineks meditsiinilisi probleeme, mis segaksid tal igapäevaelus orienteerumist. Ütluste andmisele oli kaasatud vene keele tõlk. Asjaolu, et väärteoasja menetlus ei ole kohtus veel lõppenud, ei oma tähtsust, sest käesolevas asjas ei anna kohus toimunule karistusõiguslikku hinnangut. VD 14.01.2016 ütluste järgi on Fermet Pro OÜ tegelik juhataja SB, VD ise aitas enda sõnul vahel ehitusobjektidel ja allkirju oli andnud vaid pangakonto avamisel, mingeid muid lepinguid ta allkirjastanud ei ole. ML-le esitati 04.11.2016 äratundmiseks VD foto. ML ütles, et see isik on käinud kohal. VD ise ütles aga 14.01.2016, et ta ei teinud vaidlusaluse objektiga seoses midagi ega allkirjastanud midagi. Ta ei osanud nimetada objekte, kus töid tehti, ega Fermet Pro OÜ tehingupartnereid. Teisi juhatuse liikmeid ei teadnud ta Fermet Pro OÜ-l olevat, mh ei teadnud ta, kes on MJ. VD ütlustest nähtub, et tema suhtlus piirdus S-ga, keda ta nimetas oma ülemuseks ning kes talle raha maksis. Fermet Pro OÜ juhatuse liige MJ selgitas väärteoasjas 01.02.2016 antud ütlustes, et tema ei teinud Fermet Pro OÜ-s mitte midagi, ta andis volituse oma elukaaslasele VT-le. Ka VT kuulati väärteoasjas üle. Kaebaja taotlusel soovis kohus VT ka istungil üle kuulata, kuid kohtukutse jäi korduvatele kättetoimetamiskatsetele vaatamata üle andmata ja kohus loobus tema ülekuulamisest (HKMS § 62 lg 3 p 2). Seega tuleb lähtuda väärteoasjas antud ütlustest. Kui VT-le näidati Fermet Pro OÜ nimel väljastatud volikirja, vastas ta, et tema ei ole sellist volikirja näinud. Ta ei mäletanud Zircon Group OÜ-d ega seda, millistel objektidel ta töötas. Ta rääkis ülekuulamistel vaid ehitus- ja metallitöödest, peatumata kordagi ventilatsiooni-, kütte ja tuletõrjesüsteemi töödel. Ei ole eluliselt usutav, et ML võttis oma kontolt raha välja väikestes summades väidetavalt selleks, et see 1,5 aasta pärast välja laenata. Raha kogumine ei oleks olnud võimalik juba seetõttu, et ML palk oli vaadeldaval ajal ca 300 eurot kuus. Maksuhaldur ei pidanud tõendama, et ML kulutas kontolt väljavõetud raha enda tarbeks. ML ei osanud esmalt maksuhaldurile vastata, miks talle on raha üle kantud ja saatis hiljem maksuhaldurile e-kirja, et laekunud raha on laenutagastus. ML kontol oli üle 51 000 euro suurune laekumine erakordselt suur, mistõttu oleks ta pidanud kohe teadma, mis summa see on. Sama kuupäeva sees, s.o 18.05.2015 on kaebaja tasunud 54 000 eurot Fermet Pro OÜ-le, kes on selle edasi kandnud Investment and Capital Service LTD-le, kes on 51 300 eurot edasi kandnud ML-le. Tõendatud ei ole VT-le väidetavalt 50 000 euro suuruse laenu andmine sularahas. Nii laenu andmise leping kui nõude loovutamise leping on ebausaldusväärsed ning tuleb jätta arvestamata. Kaebaja tugineb Fermet Pro OÜ töötaja AK selgitustele, kus ta väitis, et on Ampri tee 1 objektist nagu kuulnud. Kui maksuhaldurile vastanud 25 töötajast ei kinnita ükski asjaolu, et tegi Ampri tee 1 objektil tööd ning vaid üks on objektist midagi kuulnud, jääb selgusetuks, kes selle töö ära tegi. Kaebaja väitis kohtuistungil, et maksuhaldur pole suutnud välistada võimalust, et tööd tehti renditööjõu abiga. Selline võimalus ei ole aga usutav, sest ükski tõend ei viita renditööjõu kasutamisele.
4(7)
3-17-1251 Maksuhaldur jõudis õigele järeldusele, et vaidlusaluste arvete raamatupidamises kajastamise eesmärk oli saada maksueelis, eelkõige saada alusetult tagasi sisendkäibemaks. Kaebaja pidi teadma, et arved ei vasta tegelikkusele. Arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §-le 37.
4.Zircon Group OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 09.03.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, tuues halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kohus pole otsuses välja toonud ühtegi tõendit, mis välistaks kaebaja põhjenduste õigsuse. Otsus on tehtud kaudselt tuletatud väidetele tuginedes. Kohus jättis ebaõigesti asjas üle kuulamata VT. Tegemist oli olulise tunnistajaga, kelle ütlused oleksid paremini võimaldanud välja selgitada, kas kaebaja tegi kolmandate isikutega koostööd maksudest kõrvale hoidumiseks. VT ütlusteta ei ole võimalik teha seaduslikku kohtuotsust. Kohus oleks pidanud tunnistajana üle kuulama ka VD, sest tema poolt väärteoasjas antud ütlused on kaheldava väärtusega. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja ei saa vastutada Fermet Pro OÜ tegevuse eest. Kaebaja on järjepidevalt kinnitanud, et töid teostasid Fermet Pro OÜ poolt objektile toodud töölised. Kaebaja ei saa tõendada, kas need isikud töötasid renditööjõuna või mingi muu õigussuhte alusel. Selleks, et aru saada, kuidas toimus Fermet Pro OÜ-s töö jagamine ja milline oli töökorraldus, oleks tulnud küsitleda ettevõtte juhatuse liiget või mõnda teist töö organiseerimisega tegelenud isikut. Tehingut kajastavad dokumendid ei olnud üldsõnalised. Kohus ei ole analüüsinud, kas dokumendid on koostatud vastuolus mingi õigusnormiga. Seadus ei sätesta üldsõnalisuse mõistet. Kui vastustajale või kohtule jäi midagi ebaselgeks, oleksid nad pidanud seda uurima. VD poolt allkirjastatud dokumentide autentsuse hindamisel lähtus kohus üksnes vastustaja seisukohtadest. Vastustaja vastav käsitlus on ainetu, sest tehingu pooled tunnistavad tehingu toimumist. Vaidlust ei saa olla selles, et tehing tehti Fermet Pro OÜ-ga ning viimast esindas VT. Esindusõigust tõendab muu hulgas see, et maksuhaldur kutsus VT Fermet Pro OÜ esindajana ütlusi andma. Vastustaja jättis Fermet Pro OÜ-lt volikirja välja nõudmata. Põhjendatud ei ole kohtu tuginemine väitele, et VT eitab ehitustegevust Fermet Pro OÜ-s, kui VT pole maksu- ega kohtumenetluses üle kuulatud. Maksuhaldur ja kohus pole tuvastanud põhjuslikku seost kaebaja õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Kaebaja on täitnud hoolsuskohustust, kuid kohus ja maksuhaldur on jätnud omapoolse uurimiskohustuse täitmata (nt VT ülekuulamata jätmine). Kohus leidis, et eluliselt usutav pole asjaolu, et ML võttis oma kontolt raha väikestes summades väidetavalt selleks, et see 1,5 aasta pärast välja laenata. Kohus ei arvestanud kaebaja vastuväidetega. ML-l olnud sularaha päritolu on vastustajale selgitatud ning esitatud ka vastavad tõendid. Otsusest ei nähtu, kust on võetud järeldus, et ML võttis raha välja selleks, et see tulevikus välja laenata. Igal isikul on õigus vallata enda vara nii nagu ta soovib.
5.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes maksu- ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.
5(7)
3-17-1251
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Halduskohus ei jätnud uurimispõhimõtet järgimata. Kohus rahuldas 01.11.2017 määrusega kaebaja taotluse kuulata kohtuistungil tunnistajana üle VT. Kohtukutse saadeti VT-le viiel korral, kuid seda ei õnnestunud kätte toimetada. Seega oli põhjendatud HKMS § 62 lg 3 p 2 alusel keelduda tõendi kogumisest. Kohtule olid kättesaadavad VT poolt väärteomenetluses antud ütlused. Samuti tuleb arvestada, et maksuotsus ei põhine üksnes VT ütlustel, vaid tõendite kogumil. VD tunnistajana ülekuulamist kaebaja ei taotlenud, mistõttu on põhjendamatud etteheited kohtule seoses VD kohtusse mittekutsumisega. Nii maksuhaldur kui halduskohus võisid tugineda VD poolt väärteomenetluses antud ütlustele. Tegemist ei ole lubamatu tõendiga. Arvestades, et kaebaja volitatud esindaja käesolevas asjas oli ka VD esindajaks väärteoasjas nr 4-16-8940, poleks VD kohtuistungile ilmumise tagamine kaebajale eeldatavasti raskusi valmistanud. Halduskohtu uurimispõhimõte ei tähenda, et pooltel endil puudub kohustus oma väiteid tõendada (HKMS § 59 lg 1).
8.Õige on kaebaja väidetu, et tema ei vastuta Fermet Pro OÜ tegevuse eest. Samas ei olegi maksuhaldur kaebajale sellist kohustust pannud, vaid maksuotsuses on leitud, et kaebaja oli teadlik, et teenuseid ei osuta Fermet Pro OÜ. Isegi siis, kui jätta kõrvale maksuhalduri etteheited seoses lepingu, arvete ja vastuvõtuaktide üldsõnalisusega, näitab väidetavalt Fermet Pro OÜ poolt osutatud teenuste eest tasutud raha liikumine selgelt, et tegemist polnud tavapärase majandustegevusega. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et viis, kuidas Fermet Pro OÜ-le tasutud raha jõudis ML arveldusarvele, kinnitab seda, et tegemist ei olnud tasuga Ampri tee 1 objektil tehtud tööde eest. Eluliselt usutavad ei ole kaebaja ja ML seletused seoses laenu andmisega ja nõude loovutamisega. Maksuhalduri seisukoht, et eluliselt usutav pole see, et ML võttis 1,5 aasta jooksul väikestes summades oma kontolt välja raha, et see millalgi kellelegi laenata, ei tähenda, et maksuhaldur sätestaks piiranguid sellele, kuidas keegi võib oma raha kasutada. Maksuhalduri väite mõte oli see, et usutav ei ole pika aja jooksul väikeste summadena sularahana välja võetud raha kogumine ehk säilitamine. Pigem kulutas ML selle raha ära ning arvestades tema igakuist ametlikku sissetulekut, ei saanud tal 05.01.2015 olla sularahas 50 000 eurot, mida VT-le laenata.
9.Eelnevat silmas pidades ning lisaks arvestades, et keegi Fermet Pro OÜ töötajatest polnud Ampri tee 1 objektil tööd teinud (vastupidist ei nähtu ka AK väidetust, et ta on objektist kuulnud) ning VD ja VT ei kinnitanud väärteomenetluses antud seletustes samuti tööde tegemist, on õige maksuhalduri järeldus, et Fermet Pro OÜ pole kaebajale teenust osutanud. Renditööjõu kasutamist ei nähtu ühestki tõendist, mistõttu ei pidanud maksuhaldur seda versiooni ka uurima. Maksuhaldur teostas samade maksustamisperioodi osas ka Fermet Pro OÜ-s üksikjuhtumi kontrolli, kuid selle raames mingeid dokumente ei esitatud. Pärast kontrolli alustamist kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist ning seejärel see võõrandati ja asendati
6(7)
3-17-1251 juhatuse liige. VT esindusõigust ei saa järeldada üksnes asjaolust, et maksuhaldur kutsus ta Fermet Pro OÜ esindajana ütlusi andma.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.