Zircon Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/033797-21 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Zircon Group OÜ, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav-Hinno Kohtuistung 28.02.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 29.03.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033797-21 kaebajalt tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammakse 5800 eurot ning kohustas kaebajat tasuma 8700 eurot. Maksuotsuses ei sea MTA kahtluse alla Fermet Pro OÜ-ga kajastatud tehingus näidatud kütte-, ventilatsiooni- ja sprinklerisüsteemi hooldus- ja remonttööde saamist objekti Ampri tee, Viimsi, tarbeks. MTA tuvastas, et 15.05.2015 arvel nr 0515 ja 13.05.2015 arvel nr 05-13 kajastatud ehitusteenuste müüjaks ei olnud Fermet Pro OÜ, vaid tundmatu kolmas isik. Lisaks tuvastas MTA, et kaebaja oli teadlik oma töötaja Maris Lasmanise kaudu, et Fermet Pro OÜ ei olnud tegelik ehitusteenuste müüja ning Fermet Pro OÜ-l ei olnud kavatsust tõendada KMD-del deklareeritud majandustehinguid. Fermet Pro OÜ töötajad ei osanud anda selgitusi võimaliku ehitusteenuse osutamise kohta Fermet Pro OÜ poolt Ampri tee 1, Viimsi objektil. Fermet Pro OÜ põhitegevusala on väidetavalt metalliga tegelemine. Kaebaja esitatud 1(9)
lepingud ja aktid ei ole esindusõigusliku liikme V. D. allkirjastatud. Lisaks ei ole kaebaja kontrollinud Fermet Pro OÜ nimel väidetavalt tehinguid teinud V. T. esindusõigust. V. T. on tunnistajana üle kuulatud väärteoasjas nr 9300015002293, kus ta kinnitas, et talle ei ole väljastatud volikirja, mis annaks talle õigusi teostada Fermet Pro OÜ nimel tehinguid, mis on kajastatud 13.05.2015 arvel nr 05-13 ja 15.05.2015 arvel nr 05-15. MTA seadis kahtluse alla ka M. L. väidetavalt V. T. laenatud raha päritolu. 2015 mai TSD lisalt 6 kood 6070 nähtub, et kaebaja ei ole deklareerinud ega tasunud tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Kaebaja esitas 28.04.2017 maksuotsusele vaide.
2.MTA jättis 11.05.2017 vaideotsusega nr 6-1/3711-2 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 12.06.2017 OÜ Zircon Group kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/033797-21 tühistamise nõudes. Kaebaja seisukohad
4.Maksuotsuse p-s 2.1.1.2.2 toodud järeldus on põhjendamata. MTA pole viidanud tõenditele, mis välistaks kaebaja põhjenduste õigsust. Kaebaja ei saa vastutada OÜ Fermet Pro toimingute ja tegevuse eest. Kaebaja on esitanud MTA-le vajalikud tõendid tehingu toimumise kohta. Tehingu dokumendid ei olnud üldsõnalised ning vastasid seaduse nõuetele. Lisaks on kaebaja täiendavalt selgitanud tehingu toimumisega seonduvat. Juhul kui MTA-le jäi midagi ebaselgeks, siis oleks pidanud MTA seda maksumenetluses uurima. V. D. allkirjastatud dokumentide autentsuse kahtluse alla seadmine on õiguslikus mõttes defineerimata. Pooled tunnistavad tehingu toimumist, tellitud tööd on tehtud ja tehtud tööde eest makstud.
5.Kaebaja ei pidanudki teadma, kes Fermet Pro OÜ töötajatest ehitusobjektil viibis. Selle pidi välja uurima vastustaja maksumenetluse käigus. MTA ei ole kogunud täiendavaid tõendeid, kuna oli alust arvata, et OÜ Fermet Pro esitab vajalikud tõendid, mis kinnitavad tehingu toimumist. MTA selgitused V. D. ütluste kohta on kaheldava väärtusega. MTA võttis V. D. selgitused, andmata talle võimalust kasutada advokaadi abi. Samuti ei kaasanud MTA arsti, kuigi ülekuulamise ajal pidi MTA-le olema selge, et inimene on haige. Lisaks sellele ei olnud V. D. kaine. Seega ei tohiks MTA tugineda V. D. ütlustele. V. D. loobus oma ütlustest. Kaebaja kontrollis OÜ-d Fermet Pro esindanud V. T. esindusõigust. MTA kutsus V. T. enda juurde OÜ Fermet Pro maksumenetluses. Seega MTA tunnistas, et V. T. on ettevõttega seotud ja esindas seda, samas ei kuulanud V. T. üle. Arveldamine toimus OÜ-ga Fermet Pro. Kaebaja ei oska öelda, kas V. T. esitas volikirja. See väide tähendab, et kaebaja ei mäleta, kas temale esitati volikiri, kuid see ei tähenda, et volikirja ei esitatud. Kaebaja palus MTA-l OÜ-lt Fermet Pro volikirja välja nõuda, kuid MTA seda ei teinud, millega jättis tõendite kogumise kohustuse täitmata. MTA järelduste tegemine ilma, et oleks üle kuulatud tehingu teist poolt, on menetlusnormi oluline rikkumine. MTA ei kaasanud OÜ-d Fermet Pro maksumenetlusse ja järeldas, et OÜ Fermet Pro ei olnud äris tavapärane. MTA oli kohustatud kontrollima kõiki asjaolusid ja kõiki võimalikke tõendeid, et uurida lepingulisi suhteid kaebaja ja OÜ Fermet Pro vahel. MTA järeldused on üldistavad ning MTA soov otsustada isikute eest, mida nad MTA-le ütlevad, on kohatu ning MTA ei tohiks seda otsustada. Selleks, et aru saada, kuidas toimub OÜ Fermet Pro töö jagamine ja milline on töökorraldus, oleks tulnud küsitleda ettevõtte juhatuse liiget või mõnda teist töö organiseerimisega tegelenud isikut. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte juhataja räägib lihttöölistele kõigist ettevõtte äriprojektidest, plaanidest, kasumist, kontaktidest, kõigist tööde mahtudest, eelarvest jms. Sellest ei pea tavaline ehitustööline teadma.
6.Ei saa pidada mõistlikuks ega eluliselt usutavaks, et tellija juhataja küsiks iga päev tööde teostaja töötajate nimesid ja kontrolliks 8 tundi päevas nende tööd iga ühiku kaupa.
7.Kaebajale on arusaamatu väide, et M. L. kogus sularaha laenu andmise eesmärgiga. Kellele pidi M. L. laenu andma, ei ole otsuses selgitatud. See väide on pahatahtlik ja tõendamata. MTA 2(9)
arvamus, et dokumendid on tagantjärele koostatud, ei ole tõendatud. M. L. selgitustega on jäetud täies ulatuses arvestamata.
8.Maksuotsuse p-s 2.1.2.3 toodud järelduses osundatud viide raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-le 5 on kohatu. Kuna MTA tegevus on seadusliku aluseta, siis puudub alus deklareerida mais 2015 deklaratsiooni TSD lisa 6 kood 6070 väljamakset 34 800 eurot ja seega ei pea kaebaja tasuma tulumaksu 8700 eurot. MTA-l ei ole õiguslikku alust vähendada mai 2015 sisendkäibemaksu ja enammakstud käibemaksu 5800 euro võrra.
9.MTA ei ole tuvastanud kaebaja õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahelist põhjuslikku seost, millest tulenevalt on maksuotsus alusetu. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuotsus on motiveeritud ja järeldustes on tuginetud kogutud tõenditele, mis lükkavad kaebaja väited tehingute toimumisest ümber.
11.Maksumenetluses piisab maksuhalduri seisukohtade tõendamisel mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Maksumenetluses ei pea koguma otseseid tõendeid, nii nagu seda tehakse süüteomenetluses. Samuti ei ole ühelgi tõendil kindlaks määratud jõudu. Maksumenetluses kogutud tõendeid hinnatakse kogumis ja vastastikuses seoses ning seejärel kujundab maksuhaldur oma seisukoha.
12.Vastustaja nõustub kaebajaga, et Fermet Pro OÜ tegevusetuse eest ei pea kaebaja vastutama. Samas ei ole Fermet Pro OÜ maksumenetluses täitnud kaasaaitamiskohustust ega kinnitanud tehingute toimumist Zircon Group OÜ-ga. Põhjendatud kahtluse korral, et tehinguid ei ole tehtud, ei piisa ainult arvetest, lepingust ning tehinguosaliste kinnitusest tehingu toimumise kohta. Kaebaja ei ole suutnud ümber lükata maksuhalduri kahtlusi ega esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta.
13.V. D. tutvustati enne selgituste andmist tema õigusi ja kohustusi, selle kohta on V. D. ka allkirja andnud. Muuhulgas tutvustati isikule läbiotsimise määrust ning väärteo lühikirjeldust. Seega oli V. D. teadlik sellest, et ta võib vajadusel kasutada kaitsja abi ning samuti, et ta võib ütluste andmisest keelduda. V. D. antud selgitused on põhjalikud ja detailsed ning sisaldavad kontrollitavaid fakte. Ülekuulamise ajal ei viidanud V. D. oma halvale tervislikule seisundile, mäluhäiretele või muudele ütluste andmist takistavatele asjaoludele.
14.MTA on ammendavalt saanud selguse väärteoasjas nr 930015002293 selles, et juhatuse liige V. D. on ärakasutatud isik, kes on äriühingu juhatuses variisiku rollis. M. J. ei tegelenud oma sõnade kohaselt Fermet Pro OÜ-s millegagi, vaid volitas selleks oma abikaasat V. T. Abikaasana oli tal teadmine, et äriühing tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega. Seega on tuvastatud, et mõlemad juhatuse liikmed olid variisiku rollis ega tegelenud ettevõtte juhtimisega. Samas on V. T. väärteoasjas 6.06.2016 üle kuulatud ning tema sõnade kohaselt oli Fermet Pro OÜ volikiri väljastatud metallkonstruktsioonide tehinguteks. Talle näidatud volikirja, millega Fermet Pro OÜ juhatuse liige V. D. väidetavalt volitab V. T. tegema tehinguid volitatava varaga ja vahendite arvelt, nägi V. T. ülekuulamisel esmakordselt. Seega oli selge, et V. T. polnud väljastatud volikirja, mis annaks õigusi teostada Fermet Pro OÜ nimel tehinguid, mis on kajastatud kaebajale esitatud arvetel.
15.MTA viis Fermet Pro OÜ-s läbi üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas perioodi märts 2015 kuni september 2015. Seega, kui Fermet Pro OÜ esindusõiguslikel isikutel oleks olnud soovi anda selgitusi vaidlusaluste tehingute kohta, oleks nad seda teinud. Praegusel juhul on tõendamist leidnud, et Fermet Pro OÜ oli teadlik tema suhtes alustatud kontrollist ning tal oli võimalus esitada tõendeid tehingu toimumise kohta Zircon Group OÜ-ga. Fermet Pro OÜ ei ole MTA korraldusi 3(9)
täitnud. Seega Fermet Pro OÜ juhatuse liikmed või esindusõiguslikud isikud ei soovinud tahtlikult MTA korraldusi ja kaasaaitamiskohustust täita. Seega ei ole MTA vältinud Fermet Pro OÜ ülekuulamist. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt ei ole MTA kohustatud kaebaja taotluse alusel täiendavaid toiminguid alati läbi viima.
16.Töötajate seletused on tõendid, mida kogumis teiste tõenditega peab arvestama. Tõendamist on leidnud, et maksumenetluses üle kuulatud Fermet Pro OÜ töötajad ei teadnud Ampri tee 1, Viimsi ehitusobjektist midagi. Samuti märkis üks töötaja, et ta ei tea sedagi, et Fermet Pro OÜ ehitusega tegeleks. Lisaks on MTA küsitlenud Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeid ja ka väidetavat esindusõiguslikku isikut V. T., kuid mõlemad juhatuse liikmed olid variisiku rollis ja ettevõtte juhtimisega ei tegelenud. Seega järeldas maksuhaldur õigesti, et maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt ei olnud Fermet Pro OÜ töötajad seotud tööde teostamisega objektil Ampri tee 1, Viimsi ning jääb põhjendatud kahtlus, et Fermet Pro OÜ vaidlusaluseid tehinguid ei teinud.
17.V. D. on Fermet Pro OÜ juhatuse liikmena andnud allkirju ainult pangas arvelduskonto avamisel ning mistahes teisi lepinguid ta ei ole allkirjastanud. Seega on maksuhaldur seadnud õigesti kahtluse alla kaebaja poolt maksumenetluses esitatud V. D. allkirjaga lepingute autentsuse.
18.V. T. pole maksumenetluses üle kuulatud. Asjaolu, et V. T. kuulati üle väärteoasjas, ei anna alust eeldada, et Zircon Group OÜ oleks V. T. esindusõigust vaidlusaluste tehingute toimumise ajal kontrollinud ja V. T. oli tehinguteks kaebajaga volitus. Maksumenetluses on tõendamist leidnud, et vaidlusaluste tehingutega tegeles kaebaja töötaja M. L.. M. L. ei osanud maksumenetluses öelda, kas ta kontrollis V. T. esindusõiguse olemasolu või mitte. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et V. T. võiks vaidlusalustes tehingutes Fermet Pro OÜ-d esindada. Seega on kaebaja rikkunud äris tavapärast hoolsuskohustust, jättes tuvastamata, kas V. T. oli volitusi Fermet Pro OÜ-d esindada, mis seab tehingute toimumise kahtluse alla.
19.Kogumis ei ole kaebaja antud selgitused ja esitatud dokumendid veenvad, et tõendada tehingute toimumist. Kuigi juhatuse liige ei peagi ise töid kontrollima ja vastu võtma, oleks eluliselt usutav, et mingisugune kontroll kokkulepitud ehitustööde osas siiski on. M. L. ei teostanud järelevalvet tehtud tööde osas. Nimetatu süvendab kahtlust, et tehingu sisule ja pädevusele ei pööratudki tähtsust, kuna kaebaja teadis, et tehinguid Fermet Pro OÜ-ga reaalselt ei toimunud.
20.Vaidlusalustel arvetel on viide tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele, kuid ei nähtu, mida konkreetne teenus sisaldab. Kaebaja ei ole ka maksumenetluses suutnud selgitada, milliseid töid teostati. M. L. on vastanud üldsõnaliselt. Arvetel märgitud ventilatsiooni-, katla- või sprinklersüsteemi hooldus ja remont ei kajasta konkreetset teenust ning jäävad umbmääraseks.
21.Fermet Pro OÜ arved ja algdokumendid ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-tes 1 ja 3, § 37 lg-s 7 ja raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Seega puudub kaebajal õigus nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning ta on kohustatud tehtud väljamaksetelt tulumaksu maksma.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja on küll vaielnud kaebuses üksikutele asjaoludele vastu, kuid ei ole suutnud kummutada lõppjäreldusi, et ta Fermet Pro OÜ-lt kontrolliperioodil kaupu ega teenuseid ei saanud ja kajastas viimase arveid oma raamatupidamises teadlikult valesti. MTA on vaidlustatud 29.03.2017 maksuotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes OÜ Zircon Grupp maksuvõlg. Kuna kaebaja esitatud eriarvamus, vaie ja kaebus kattuvad oma väidetelt, on vastustaja vastanud kaebaja vastuväidetele juba kontrollaktis, vaidlustatud maksuotsuses ja 11.05.2017 vaideotsuses. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii kontrollakt, maksuotsus 4(9)
kui ka vaideotsus on põhjalikud, kõik järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
21.Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis muudaks maksuotsuses toodud põhjendused ebaõigeks. Näib, et kaebaja ajab segi kriminaalmenetluse ja maksumenetluse põhimõtted. Maksumenetluses on maksumaksjal kohustus esitada kogu asjas vajalik teave ja dokumendid ning aidata maksuhalduril asjaolusid tuvastada (MKS § 56). Kui maksumaksja seda teha ei suuda ja tõendid ei kinnita tehingu toimumist, on maksuhalduril õigus maks määrata. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ei ole lükanud maksutsuses tehtud järeldusi ümber. Maksuhaldur on tõenditele ja asjaoludele tuginedes asunud seisukohale, et Fermet Pro OÜ ei osutanud aprillis-mais 2015 teenust OÜ-le Zircon Grupp. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et teenuseid iseenesest osutati ja kaup tarniti, kuid müüja ei saanud olla Fermet Pro OÜ, seega on nende nimel esitatud arved igal juhul fiktiivsed ja OÜ-l Zircon Grupp puudus õigus neid oma käibedeklaratsioonides kajastada ja neilt sisendkäibemaksu maha arvata. Miski ei viita sellele, et MTA oleks sihilikult jätnud kaebajale soodsad tõendid kogumata.
22.Kohtu veendumust kinnitavad kokkuvõtlikult järgmised asjaolud ja tõendid: - Fermet Pro OÜ väljastatud arvetel ei ole üheselt tuvastatav, millise töö või kauba eest arve esitati. Arved ja leping on üldsõnalised. Tööde tegelik sisu ei nähtu ka tööde vastuvõtuaktidest. Materjalikulu ei ole kuskil arvestatud. - Fermet Pro OÜ juhatuse liige V. D. ei juhtinud tegelikult äriühingut, ta ei ole tööde aluseks olnud lepingut allkirjastanud. - V. T., kes tõi kaebaja töötajale M. L. väidetavalt V. D. poolt allkirjastatud lepingu, ei olnud volitust Fermet Pro OÜ nimel tegutseda. Kaebaja ei kontrollinud volituse olemasolu. - Fermet Pro OÜ ei ole ventilatsiooni-, kütte- ega tuletõrjesüsteeme varem ega hiljem paigaldanud. Müüja ei pea olema tingimata nn arvevabrik, tal võib iseenesest olla majandustegevus, kuid antud juhul ei nähtu, et müüjal oleks ventilatsiooni- kütte- ja tuletõrjesüsteemide vallas olnud majandustegevust. - Ükski küsitletud 25 töötajast ei kinnitanud Ampri tee 1 objektil töötamist ja vaid üks neist arvas, et ta on võib-olla sellest objektist kuulnud. - Kaebaja ei ole suutnud tööde maksumuse kujunemist ja hinna arvestamist adekvaatselt selgitada. - Maksupettuse toimepanemise kahtlust suurendab see, et kaebaja töötaja M. L., kes ühtlasi suhtles kaebaja kinnitusel Fermet Pro OÜ-ga vaidlusaluste tehingute osas, ja V. T. olid enne tehingute tegemist omavahel tuttavad. - On põhjendatud kahtlus, et tehingute eest tasutud raha jõudis tagasi kaebaja töötaja M. L. kontole, kes selle sealt siis sularahas välja võttis.
23.Nõustuda ei saa kaebajaga, et MTA vältis Fermet Pro OÜ-lt info saamist. Esiteks tugineti Fermet Pro OÜ juhatuse liikmete V. D. ja M. J. väärteoasjas nr 930015002293 antud ütlustele. Kaebaja peab suutma maksumenetluses tõendada, et tehingutel oli tegelik majanduslik sisu, sh et töid teostas ja kaupu müüs arvel märgitud müüja. Sellise kohustuse paneb kaebajale raamatupidamise seaduse § 7, käibemaksuseaduse § 37 ja asjakohane kohtupraktika. Selleks, et 5(9)
saada õigus arvestada maha sisendkäibemaksu ja teha tulumaksuvabalt väljamakseid, peab kaebaja suutma tõendada, et tehingud olid tegelikud ja tema majandustegevusega seotud. Kaebaja eksib selles, kui väidab, et tehingute asjaolusid oleks pidanud välja selgitama hakkama maksuhaldur. Maksuhaldur ei pidanud kaasama Fermet Pro OÜ-d kaebaja suhtes käimasolevasse maksumenetlusse, kuna selles menetluses ei oleks määratud maksu Fermet Pro OÜ-le. Tehingupartnerite kaasamist kolmandate isikutena seadus ega kohtupraktika ei nõua. Peale selle on MTA Fermet Pro OÜ samade tehingute osas viinud läbi üksikjuhtumi kontrolli (märts september 2015), mille raames esitati Fermet Pro OÜ-le korraldused teabe andmiseks, kuid neid ei täidetud. MTA ei ole väitnud seda, et Fermet Pro OÜ-l puuduks majandustegevus ja see ei ole maksupettuses osalemiseks ka tingimata vajalik. Fermet Pro OÜ tegevusalaks oli ehitustööde tegemine. Maksuhaldur on väitnud, et ventilatsiooni-, sprinkleri- ja küttesüsteemi paigaldamine ei olnud osa Fermet Pro OÜ tavapärasest majandustegevusest ja tuvastanud, et Fermet Pro OÜ sellega ei tegelenudki ning ei saanud seetõttu kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud kaupu ja teenuseid müüa.
24.Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla seda, et kaebajal oli Ampri 1 aadressil vaid üks küttesüsteem, tuletõrjesüsteem ja ventilatsioonisüsteem. Seega ei olnud vaja asjas vaatlust korraldada. Kohus märgib ka, et vaatluse korraldamise vajadusele viitas kaebaja esindaja esmakordselt kohtuistungil.
25.Kohus nõustub MTA hinnanguga V. D. väärteoasjas nr 930015002293 14.01.2016 antud ütluste kohta (kontrollakti p 1.1.1.2.2. e). Kaebaja viidatud Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-13113 p 11 ei kohaldu käesolevas asjas. Nimetatud lahend käsitles olukorda, kus kriminaalasjas erinevad kohtueelsed ja kohtus antud ütlused diametraalselt. Kaebaja ei ole küll rahul sellega, et MTA kasutas V. D. väärteomenetluses antud ütlusi tõendina, kuid ei ole esitanud ei maksu- ega kohtumenetluses taotlust V. D. täiendavaks ülekuulamiseks. V. D. ega kaebaja ei ole toonud välja, mis osas tema antud ütlused tõele ei vasta. V. D. on üle kuulatud menetlusaluse isikuna 14.01.2016. 21.01.2016 esitas V. D. taotluse, millega soovis loobuda antud ütlustest põhjendusega, et tal esinevad katkendlikud mäluhäired ja ta ei mäleta 14.01.2016 aset leidnud sündmusi ja ütluste andmist, soovides lisaks tema ülekuulamise protokolli toimikust eemaldamist. 11.02.2016 jättis kohtuväline menetleja eelnimetatud taotluse oma määrusega rahuldamata ja leidis, et menetlustoiming oli läbi viidud õiguspäraselt.
26.Väärteoasjas nr 4-16-8940 19.12.2016 tehtud määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata V. D. kaebuse MTA 28.11.2016 määruse nr 930015002293/149 ja MTA 11.11.2016 määruse nr 930015002293 tühistamiseks rahuldamata. Tema esindaja A. R. oli esitanud taotlused V. D. ja veel kaks isikut uuesti väärteoasjas üle kuulata. Ülekuulamiste käigus ei osutanud menetlusalused isikud enda halvale tervislikule seisundile, mäluhäiretele või muudele ütluste andmist takistavatele asjaoludele. V. D. ülekuulamise protokollides fikseeritud ütlused on sisulised, sisaldavad kontrollitavaid fakte ning haakuvad teiste toimikus olevate tõenditega. Harju Maakohtu hinnangul ei rikutud menetlusaluste isikute põhiõigusi. Muuhulgas viitas kohus sellele, et ülekuulamisprotokolliga mittenõustumisel on isikul õigus esitada sellele vastulause.
27.Halduskohus leiab, et pärast väärteomenetluses ülekuulamist esitatud väited V. D. haiguse ja purjusoleku kohta ei ole usaldusväärsed. V. D. tutvustati õigusi ja kohustusi ütluste andmisel ja ta andis nende arusaadavuse kohta allkirja. Seega teadis ta kaitsja abi kasutamise võimalusest ja ütlustest keeldumise võimalusest. Maksumenetluses oleks kolmandal isikul olnud õigus keelduda ütluste andmisest, ent ei oleks õigust kaitsjale/advokaadile, seega on väärteomenetluses menetluslikud garantiid isikule isegi suuremad. V. D. kuulati üle 14.01.2016 kl 9.35. Kaebaja esindaja selgitas istungil, et on üldteada asjaolu, et venelased tähistavad 13. jaanuaril vana aasta lõppu ja seda ohtra alkoholiga. Samas ei ole V. D. juhtinud ülekuulamise kutset saades ega 14.01.2016 kohapeal tähelepanu sellele, et ütluste andmine 14.01 oleks talle just selle kuupäeva tõttu ebasobiv. MTA ei ole teinud V. D. seisundi kohta mingeid märkusi, väidetava kahe pudeli 6(9)
viina joomise jääknähud ei oleks MTA-le järgmisel hommikul märkamatuks jäänud. Ka ei viidanud 14.01.2016 miski sellele, et V. D. oleksid olnud ütluste andmist takistavad terviseprobleemid. Isikule, kes ilmub maksuhalduri juurde menetlustoimingule (aga ka näiteks kohtusse, notari juurde või panka), ei kohusta ükski õigusnorm viima esmalt läbi arsti juuresolekul tervisekontrolli, et seeläbi välistada hilisemaid viiteid ebaadekvaatsele olekule ütluste andmisel või muude juriidiliste toimingute tegemisel. Kui isiku olek on adekvaatne ja tema ütlused arusaadavad (antud juhul ka piisavalt detailsed), on põhjust eeldada, et isik saab oma tegevusest aru ja suudab seda juhtida. Maksuhaldurile ega kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, justkui esineks V. D. meditsiinilisi probleeme, mis segaksid tal igapäevaelus orienteerumist. Ka ei avaldanud V. D. ütluste käigus soovi ütluste andmisest mistahes põhjusel keelduda. Protokolli koostamine isiku ütluste järgi on paraku väärteomenetluses üsna levinud, kuid kui isik oma allkirjaga ütlusi kinnitab, tuleb ütlused lugeda isiku antuteks. Protokollist nähtub ka, et kaasatud oli vene keele tõlk ja tõlkija on teinud ütlustesse paar omapoolset täpsustust, seega ei olnud ütlused pandud kirja üldistatult ega pinnapealselt.
28.See, et vaidlusaluse väärteoasja menetlus ei ole veel kohtus lõppenud, ei oma antud asja lahendamisel tähendust, kuna kohus ei anna käesolevas asjas karistusõiguslikku hinnangut V. D. tegudele. Kokkuvõtlikult on põhjused, miks V. D. ütlusi arvestada ei saa, otsitud ja alusetud.
29.V. D. 14.01.2016 antud ütluste järgi oli Fermet Pro OÜ tegelik juhataja S. B., V. D. ise aitas enda sõnul vahel ehitusobjektidel ja allkirju oli ta andnud vaid pangakonto avamisel, mingeid muid lepinguid ta allkirjastanud ei olnud. Sel juhul ei oleks ta saanud ostu-müügilepingut allkirjastada. 4.11.2016 esitati A. K. ja M. L. äratundmiseks V. D. foto, M. L. ütles, et see isik on käinud kohal. V. D. aga ütles ise 14.01.2016, et ta ei teinud vaidlusaluse objektiga seoses midagi ega allkirjastanud midagi. Ta ei osanud nimetada ka objekte, kus töid tehti, ega Fermet Pro OÜ tehingupartnereid. Teisi juhatuse liikmeid ta ei teadnud Fermet Pro OÜ-l olevat, mh ei teadnud ta, kes on M. J. Kohus järeldab 14.01.2016 protokolli pinnalt, et V. D. suhtlus piirdus Sergeiga, keda ta nimetas oma ülemuseks ning kes talle ühtlasi raha maksis.
30.Fermet Pro OÜ juhatuse liige M. J. selgitas väärteoasjas nr 930015002293 1.02.2016 antud ütlustes, et tema ei teinud Fermet Pro OÜ-s mitte midagi, selle asemel andis ta volituse oma elukaaslasele V. T.. Tema enda teada tegeles Fermet Pro OÜ metallkonstruktsioonide valmistamisega. Seega ei tegelenud kumbki Fermet Pro OÜ juhatuse liige tegelikult äriühingu juhtimisega.
31.V. T. on üle kuulatud väärteoasjas nr 930015002293 6.06.2016 ja 7.07.2016. Kaebaja taotlusel soovis kohus V. T. ka istungil üle kuulata. Kohtukutse jäi V. T. korduvatele kättetoimetamiskatsetele vaatamata üle andmata ja kohus loobus tema ülekuulamisest põhjendusega, et ajakulu V. T. kohtusse saamiseks ei oleks proportsioonis temalt saadavata ütluste vajalikkusega (HKMS § 62 lg 3 p 2). Seega tuleb lähtuda väärteoasjas antud ütlustest. Kui V. T. näidati 6.06.2016 Fermet Pro OÜ nimel väljastatud volikirja, vastas ta, et sellist volikirja ei ole tema näinud. V. T. ülekuulamise 7.07.2016 protokollist on näha, et ta ei mäleta OÜ-d Zircon Grupp ja ei mäleta ka, millistel objektidel ta töötas. V. T. räägib nii 6.06.2016 kui 7.07.2016 protokollides vaid ehitus- ja metallitöödest, peatumata kordagi ventilatsiooni-, kütte- ja tuletõrjesüsteemitöödel. 7.07.2016 vastusena 4. küsimusele kinnitab ta, et ei tegelenud teenuste sisseostmisega, vaid tegeles ainult ehitusega. Asjaolu, et on küsitud 2015. aasta mai, aga mitte aprilli kohta, ei ole kohtu hinnangul oluline. Küsitletavad annavad tavaliselt vastuseid niikuinii laiema ajavahemiku kohta ega mäleta seda sündmust aasta hiljem nii täpselt, et seda kuu täpsusega paika panna. Kui aga tehing iseenesest oleks toimunud, oleks küsitletav ka ebamäärase ajalise küsimuse korral andnud vastuse, et tehing oli ja võibolla täpsustanud, et oli veidi teisel ajal.
32.Ei ole eluliselt usutav, et M. L. võttis oma kontolt raha väikestes summades väidetavalt selleks, et see 1,5 aasta pärast välja laenata. Väide, et väikestes summades raha väljavõtmine oli vajalik 7(9)
selleks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel mitte krediidiasutuste huviorbiiti sattuda, ei ole tõsiseltvõetav juba seetõttu, et selle esitas kaebaja advokaat kohtuistungil, M. L. ei ole selle kohta varem maksuhaldurile midagi öelnud. Raha kogumine ei oleks olnud võimalik juba seetõttu, et kui M. L. palk oli vaadeldaval ajal ca 300 eurot kuus, siis ei olnud võimalik tal end sellest ära elatada. MTA ei pidanud antud juhul tõendama seda, et M. L. kulutas kontolt väljavõetud raha enda tarbeks, kuna esiteks ei määratud maksukohustust M. L. ja teiseks oli väljavõetud raha hoiustamise võimatus niigi selge. On põhjust eeldada, et 300 euroga isiku sissetulek ja igakuised kulud ei piirdu. Inimest loetakse suhtelises vaesuses olevaks, kui tema kuu ekvivalentnetosissetulek oli 2015. aastal väiksem kui
eurot (https://www.stat.ee/pressiteade-2017-135). See jäi ka alla miinimumpalga ja kahtlusteta alla vastava sektori keskmise palga. Seega olid väited raha jupikaupa kontolt väljavõtmise kohta nende hoiustamise ja hiljem välja laenamise eesmärgil tagantjärele otsitud. M. L. ei osanud esmalt (4.11.2016) maksuhaldurile vastata, miks talle raha on üle kantud ja saatis hiljem maksuhaldurile 18.11.2016 e-kirja, et laekunud raha on laenutagastus. Sellise asja hiljem meenumine on kohtu hinnangul välistatud. M. L. kontol oli üle 51 300 euro suurune laekumine erakordselt suur, mistõttu oleks ta pidanud kohe teadma, mis summa see on. Sama kuupäeva sees, s.t 18.05.2015 on kaebaja tasunud 54 000 eurot Fermet Pro OÜ-le, kes on selle samas summas kandnud edasi Investment and Capital Service LTD-le, kes on samal kuupäeval kandnud M. L. 51 300 eurot. Väidetav V. T. 50 000 euro suuruse laenu andmine sularahas ei ole tõendatud ja on ka ebausutav, kuna M. L. selle kohta 4.11.2016 veel midagi öelda ei osanud. Isegi kui tal ei oleks olnud lepingut esitada, oleks ta pidanud teadma, millega seoses 51 300 eurot tagastati. Nii laenu andmise leping kui nõude loovutamise leping on eeltoodud põhjustel ebausaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata.
33.Kaebaja viitas A. K. (maksuhalduri lisa 60) selgituste protokollile, kus vastusena 14. küsimusele vastab ta Ampri tee 1 objekti osas: „Nagu oleksin sellest objektist kuulnud“. Kui MTAle vastanud 25 töötajast ükski ei kinnitanud asjaolu, et ta tegi tööd Ampri tee 1 objektil ja vaid üks vastanutest arvas, et ta on ehk sellisest objektist kuulnud, jääb selgusetuks, kes siis selle töö oleks teinud. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses väitnud, millised töötajad Ampri tee 1 objektil tööd tegid. Kohtuistungil väitis kaebaja esindaja, et maksuhaldur ei ole suutnud välistada võimalust, et tööd tehti renditööjõu abiga. Sellist võimalust ei pea kohus aga usutavaks, kuna varem ei ole ükski selgitus ega tõend renditööjõu kasutamisele viidanud.
34.Kokkuvõtlikult jõudis maksuhaldur õigele järeldusele, et kaebaja ei ole Fermet Pro OÜ-lt teenust ja kaupa ostnud. Vaidlusaluste arvete raamatupidamises kajastamise eesmärk oli saada maksueelist (eelkõige saada alusetult tagasi sisendkäibemaks). Ei ole eluliselt usutav, et ilma sellise eeliseta oleks kaebaja kajastanud oma raamatupidamises tehinguid, mille kohta ta pidi igal juhul mõistma, et neid tegelikult arvetel näidatud isikuga ei toimunud. Seega pidi olema arvete raamatupidamises kajastamine kaebaja juhatuse tahtlik tegevus. OÜ Zircon Grupp pidi seega teadma, et vaidlusalused arved ei vasta tegelikkusele. Siinkohal saabki vaid piirduda formuleeringuga „pidi teadma“, kuna otseseid tõendeid sellise teadmise kohta ei ole, ent mitmed asjas kogutud tõendid kinnitavad seda kaudselt kogumis. Riigikohtu halduskolleegium on 24.01.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15) ja 12.12.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-12, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja "elulise usutavuse" kriteeriumist.
35.Fermet Pro OÜ nimel esitatud arved koos oma alusdokumentidega ja tehingute tegelikku majanduslikku sisu arvestades ei vasta KMS §-le 37. Kuna OÜ Zircon Grupp kajastas teadlikult Fermet Pro OÜ arveid mittetoimunud tehingute kohta, on välistatud võimalus, et OÜ Zircon Grupp eeldas heauskselt, et müüjaks oli Fermet Pro OÜ. Seega on Fermet Pro OÜ arvete alusel tehtud 8(9)
väljamaksed summas 34 800 eurot loetud õigesti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, kuna nad olid tehtud nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel.
36.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
37.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.