Majandushaldusõigus › PRIA asjad

jäetud OÜ Markilo taotlus (kood 10317169) tervikuna rahuldamata. Toetust on vähendatud 100%, kuna taotleja ei ole täitnud kõigi sigade ja emiste puhul, keda peetakse taotlusel märgitud kindlaksmääratud loomakasvatushoones, allapanuga seotud nõudeid. Nimetatud nõue tuleneb maaeluministri 30.04.2015 määrusega nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (edaspidi Määrus nr 56) § 8 lg 4 p 1 ja § 13. Loomade heaolu toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud meede. Loomade heaolu toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 33 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Täpsemad loomade heaolu toetuse saamise nõuded on sätestatud Määruses nr 56. OÜ Markilo on esitanud 13.03.2018 PRIA ́le vaide PRIA otsuse nr 12-6/18/285 peale ning PRIA on 17.05.2018 jätnud vaideotsusega nr 12-4/18/66-2 taotleja vaide rahuldamata. OÜ Markilo on pöördunud kaebusega Tartu Halduskohtu poole 15.06.2018. Tartu Halduskohus on kaebuse kohtumäärusega 03.07.2018 menetlusse võtnud ja kaasanud menetlusse Veterinaarja Toiduameti arvamuse andmiseks. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebusega on taotletud tühistada PRIA 16.02.2018 otsus nr 12-6/18/285 kaebajat puudutavas osas. Kaebaja on märkinud, et kõik vajalikud nõuded tulenevalt Määruse nr 56, on täidetud. Kaebaja on märkinud, et sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisase on kuiv ning puhas ja loomade jaoks mugav. Seega on täidetud Määruse nr 56 nõuded seonduvalt põhuga ja loomade pidamisega. Samas puuduvad viidatud määruses nõuded kui suures koguses peab pind kaetud põhuga olema ja milline peab olema põranda tüüp. Kaebaja märgib, et ta on teinud lisakulutusi põhule ning seetõttu on ebaproportsionaalne jätta toetus täies ulatuses välja maksmata. Samuti kui toetust vähendada, tuleks arvestada rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist. Kaebaja on taotlenud haldusakti tühistamist kaebajat puudutavas osas ning PRIA kohustamist anda uus haldusakt kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kaebusega on nõutud ka VTA kontrollaruande kehtetuks tunnistamist järelduste osas. Kaebuse täienduses on kaebaja jäänud samadele seisukohtadele ning märgib, et PRIA ekspertarvamus on vormistamata paber, osaliselt tööversioon, mitte dokumendina vormistatud otsustus. Kaebaja taotleb, et kohus jätaks ekspertarvamuse tähelepanuta. Kaebaja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja on märkinud, et kui kohus siiski kaebuse rahuldab, ei ole taotletavad menetluskulud põhjendatud. Vastustaja leiab, et kaebaja ei kvalifitseeru loomade heaolu toetuse saajaks, vastustaja viitab kontrollaktile nr 07-32-17/64, mille kohaselt on kaebaja seafarmis kasutusel selline sõnniku eemaldamise süsteem, mis ei võimalda põhku või heina allapanuks kasutada. Vastustaja viitab Määruse nr 56 § 8 lg 4 p 1 ja § 13 sätestatule ning Nõukogu direktiivile 2008/120EÜ ja põllumajandusministri 03.12.2002 määrusele nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistamisele“ (edaspidi Määrus nr 80) § 10 lg 3.

Vastustaja ei nõustu ka kaebaja etteheidetega VTA kontrolliaruande kohta. Vastustaja möönab, et otsusele on jäänud ekslikult eraldi välja toomata määruse nr 56 § 13 kohaselt EL-i määruse nr 640/2014 art 35 lg 1, kuid vastustaja leiab, et sisulist otsustust see ei muuda ja nimetatud rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist, kuna toetuse määramiseks kaebajale alust ei ole, sest kaebaja poolt kasutatav tehnoloogia ei ole loomade heaolu toetuse põhitegevuse raames abikõlblik ega toetatav. Taotlejatele, kes kasutavad vedelsõnnikutehnoloogiat, ei määrata toetust sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, kuna toetatavaid lisakulutusi ei ole tehtud. Kaasatud isiku seisukohad Menetlusse kaasatud isiku Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) seisukohalt on VTA poolt koostatud kontrollakt õiguspärane. Kontrollaktis on märgitud, et põhku on kasutatud väga vähesel määral ning sigalas kasutatakse sõnniku eemaldamise süsteemi, mille puhul Määruse nr 56 § 8 lg 4 p 1 kohaselt nõutavas mahus põhu kasutamine ei ole võimalik. VTA on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa loomapidamisruumi põrandal olnud põhku käsitleda allapanu kasutamisega, sest allapanumaterjali – põhu – funktsioon ei ole mitte mugava ja kuiva viibimis- ja lamamispinna võimaldamine, vaid uurimise ja tuhnimise võimaldamine. Põhu ja väikeses koguses heina olemasolu ruumi põrandal ei kvalifitseeru nõutud tingimustele. VTA palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 2.Asja materjalide kohaselt on OÜ Markilo taotlenud 2017. aastal loomade heaolu toetust sigadele ja emistele. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostas 20.12.2017 kaebaja sigalas kontrolli ning kontrollaktiga tuvastati, et kaebaja sigalas kasutatakse põhku väga vähesel määral ja sigalas kasutatakse sõnniku eemaldamise süsteemi, mille puhul Määruse nr 56 § 8 lg 4 p 1 kohaselt nõutavas mahus põhu kasutamine ei ole võimalik. 3.Tulenevalt Määruse nr 56 § 8 lg 4 p 1 kohaselt kui taotletakse toetust sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate sigade puhul järgmist nõuet - sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala on kuiv, puhas ning looma jaoks mugav. 4.PRIA on leidnud, et antud juhul ei ole kaebaja täitnud loomade heaolu toetuse saamiseks ettenähtud põhitegevuse nõuet. VTA kohapealne kontroll on tuvastanud, et OÜ-1 Markilo on kasutusel selline sõnniku eemaldamise tehnoloogia (restpõrandad), mis ei näe ette heina või põhu kasutamist allapanuna, kuna restpõranda eesmärk on see, et ei реа sigade järelt koristama ja väljaheited tallatakse sigade poolt läbi restpõranda lägakambrisse. Restpõrandate olemasolul ei saa põhku või heina allapanuna kasutada. Allapanuta restpõrandate ja vedelsõnnikutehnoloogia kasutamine OÜ Markilo farmis on tõendatud ka kohapealse kontrolli poolt tehtud fotodega. VTA on olnud seisukohal, et käesoleval juhul ei saa loomapidamisruumi põrandal olnud põhku käsitleda allapanu kasutamisena, sest allapanumaterjali (põhk) funktsioon ei ole mitte sigadele kuiva ja mugava aluspinna võimaldamine , vaid uurimise ja tuhnimise võimaldamine. 5.Vastavalt Määruse nr 80 § 10 lg 3 peab sigade magamisala olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse. Sigadele peab

võimaldama vaba juurdepääsu magamisalale. Magamisalal peab kõikidel sigadel olema võimalus samaaegselt lamada. Sama määruse § 10 lg 1 kohaselt peab olema sigade pidamise ruum või ehitis ehitatud nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta. Määruse nr 80 § 10 lg 6 kohaselt peab sigade pidamise ruumis või ehitises sigadel olema pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. PRIA on leidnud, et allapanuta vedelsõnniku tehnoloogia kasutamine ei ole toetatav loomade heaolu toetuse raames, kuna selle toetuse üheks nõudeks on sisetingimustes sigadele allapanu tagamine põhu või heina näol, mis on looma jaoks puhas ja mugav.

6.Sigade pidamisel järgitavad baasnõuded on sätestatud peamiselt Nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded ja Määruses nr 80, kus sätestatakse nõuded sigade pidamisele. Neid nõudeid peavad järgima loomakasvatajad sõltumata sellest, kas nad taotlevad loomade heaolu toetust või ei. Asjakohased kohustuslikud nõuded on toodud „Eesti maaelu arengukavas 2014–2020“ ja Määruse nr 56 § 7 lõikes 4. 7.Lähtudes asja materjalidest on kaebaja laudas kasutusel restpõrandatega vedelsõnnikutehnoloogia, mis on õigusnormiga (määrus nr 80 § 10 lg 3) lubatud, kuid ei näe ette ega võimalda põhu kasutamist pideva allapanuna ning kogu põranda katmine üleni põhu kihiga ei oleks ka tehnoloogiast tulenevalt mõistlik ega võimalik, sest põhu kasutamisel kogu põranda ulatuses oleks takistatud restpõrandatehnoloogial põhinev väljaheidete äravool. 8.Loomade heaolu toetusega kompenseeritakse sigadele allapanuna põhu või heina kasutamisega kaasnevaid sigade pidamise ruumi sagedasest hooldamisest tingitud täiendavaid tööjõukulusid. Asja materjalidest nähtuvate fotode kohaselt on restpõrand põhukõrtega minimaalselt kaetud, see on selliselt, et restpõrand on nähtav, ei ole üleni kaetud ja restpõrandatehnoloogia toimimine ei ole takistatud, kuid selliselt allapanu kasutamine ei ole kindlasti toetatav määruse nr 56 § 8 lg 4 p 1 mõttes, mis näeb ette, et kogu sigade pidamise ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud. Määruses sätestatud nõude täitmiseks peab olema põrand kaetud allapanuga ühtlase kihina selliselt, et põrand allapanu kihi alt nähtav ei oleks. Loomade heaolu toetuse raames kompenseeritakse allapanuga seotud täiendavaid töömahukuse kulutusi. Restpõrandaga vedelsõnnikutehnoloogia kasutamine on küll mugav ja säästlik majandamisviis põllumajandusettevõttele, kuid mitte loomadele, mistõttu ei ole selline sigade pidamine toetatav loomade heaolu toetuse raames. 9.Kaebaja selgituste kohaselt puuduvad nõuded põhu hulga osas ja sigade ruumi põranda tüübi osas, kaebaja on täitnud nõuded, kuna on sigade juures põhku kasutanud ja lamamisase on kuiv. Kohus nõustub siinjuures PRIA ́ga, et kuna kompenseeritakse allapanu kasutamist, on ilmne, et kuivus, puhtus ja mugavus tuleb saavutada allapanu rohke kasutamisega, mitte võimalikult vähese kasutamisega. Toetusega toetatakse tootjaid, kes tõstavad loomade heaolu, luues neile parema keskkonna allapanu kasutamise teel. Seega ei ole õigustatud samaaegselt toetada tootjaid selle eest, et nad vedelsõnnikutehnoloogiaga lautades põhku või heina allapanuna võimalikult vähe kasutaksid, kuna sellise tehnoloogia korral võiksid nad allapanu kasutamisega loomade heaolu hoopis halvendada (vedelike äravool oleks takistatud). Kohus nõustub PRIA-ga, et täpseid allapanukoguseid ei ole võimalik määruses ka sätestada, sest see sõltub paljudest asjaoludest nagu loomkoormus, allapanu vedelikuimavus ja paljust muust. Allapanukihi paksus oleneb ka sellest, kas tegu on tahesõnnikutehnoloogia või sügavallapanutehnoloogiaga. Antud juhul on selgelt fotodelt näha, et põhku on loomade jaoks vähe, loomad lebavad laudpõrandal.

10.Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut on koostanud ekspertarvamuse allapanu kasutamise kohta sigalates. Juhise kohaselt loetakse mugavaks, kui allapanukiht on vähemalt 10-15 cm paksune. Ekspertarvamuse kohaselt allapanu kasutamise kohta sigalates peaks monoliitpõrandatega (betoonpõrand) lautades kasutatama allapanu sigade heaolu parandamiseks selliselt, et minimaalne allapanukihi paksus peaks olema vähemalt 10-15 cm. Osalise või täisrest (perforeeritud) põrandaga farmides saadakse sigalast vedelsõnnikut, allapanu kasutamine ei ole ette nähtud. Täisrestpõranda korral on loomade heaolu kontekstis allapanu kasutamine problemaatiline, sest loomade heaolu on tagatud just allapanu mittekasutamisega, see on väljaheidete kiire sulust ärajuhtimisega. Suur allapanu kogus täisrestpõrandaga farmides ummistab suure tõenäosusega vedelsõnnikusüsteeme (suure allapanusisaldusega sõnnik pole enam voolav). Märgitud on, et sigade heaolu kontekstis on piisav allapanukihi paksus minimaalselt 10 cm. Allapanukihti tuleb uuendada sagedusega, mis tagab loomade heaolu ning see on, et allapanukiht peab eelkõige olema piisavalt kuiv. Kaebaja on taotlenud jätta ekspertarvamus tähelepanuta, mille kohta kohus märgib, et puudub alus ekspertarvamuse kahtluse alla seadmiseks ja sellega mittearvestamiseks. Samuti ei ole põhjust kahelda VTA kontrolldokumentides, kus on tuvastatud, et kaebaja ei ole täitnud loomade heaolu toetuse saamiseks põhilisi nõudeid – ettenähtud mahus sigadele allapanu nõuet, mis tähendab, et põhku ei olnud sellises mahus nagu on sätestatud Määruse nr 56 § 8 lg 4 p

toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks ning mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav PRIA 16.02.2018 otsus nr 12-6/18/285 on kaebajat puudutavas osas õiguspärane, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. 16.Mis puudutab kaebaja väidet, et otsusele on jäänud märkimata Määruse nr 56 § 13 kohaselt EL määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 1 säte, loeb kohus näpuveaks. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 , mis räägib menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgedest, ei saa haldusakti kehtetuks tunnistada (tühistada) põhjusel kui esineb mõni vormiviga, mis ei mõjuta asja otsustamist. Antud juhul ei mõjutanud otsuse tegemist nimetatud sätte märkimata jätmine. 17.Kohus märgib, et PRIA on teinud kontrolle 2017. aastal suurfarmides, kus taotleti sama toetust ning PRIA poolt märgitu kohaselt ei ole toetust saanud ka teised farmid, kelle laudad nõuetele ei vastanud. Kohus märgib, et igat juhtumit tuleb iseseisvalt hinnata ning isegi kui kaebajale tundub, et teistele taotlejatele on toetust makstud, kus olid samad tingimused nagu kaebajal, ei oma see kaebaja taotluse hindamisel tähtsust. 18.Kohus märgib, et kaebaja on kaebuse täienduses esitanud kordusväiteid ja otsinud põhjusi kaebuse rahuldamiseks, mille kohta kohus on juba eespool omapoolsed seisukohad esitanud. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea hindama neid kaebuse väiteid, millel pole asja otsustamise kohalt tähtsust. Kaebuse rahuldamata jätmise asjaolusid on kohus käsitlenud. 19.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 20.Kaebaja on esitanud 15.11.2018 täiendavad seisukohad, mille kohus jätab asja materjalide juurde lisamata ja tähelepanuta, kuna dokument on esitatud hilinemisega. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse täiendused 29.10.2018, on kohus resolutsiooniga (HKMS § 178 lg 4) kohustanud PRIA ́t vastama kaebuse täiendusele (tl 54), millele PRIA on vastanud 09.11.2018 ning kohus sellele enam kaebajalt seisukohta nõudnud ei ole. 21.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.