Mare Priks Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus politseinike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni tegevusega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4 969 330 eurot.
3.Kuulutada menetlus kaebajate terviseandmeid puudutavas osas ( I kd tl-d 56, 66) osaliselt kinniseks.
4.Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul.
5.Määrus toimetada kätte kaebajatele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Tartu Halduskohtusse saabus 22.08.2018 Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus politseinike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni ebaseadusliku tegevusega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4 969 330 eurot. Kaebuse kohaselt said kaebajad politseinike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni kahju tekitavast tegevusest teada perioodil 05.-10.08.2014, kui Prantsusmaale jõudis kriminaalasja 12760000149 toimiku koopia CD-plaadil. Kaebajad on seisukohal, et kaebus ei ole aegunud, kuna kaebetähtaeg peatus ajaks, mil riigiprokuratuur menetles kuriteoteadet Harras Tiisleri tegevuse peale perioodil 07.09.2014 kuni 10.10.2014. Kaebajate hinnangul oli kaebetähtaeg peatunud ka samadele asjaoludele tuginedes esitatud hüvitamiskaebuse esitamise hetkest kohtule 12.05.2015 kuni haldusasjas nr 3-15-1214 lõpplahendi jõustumiseni 26.07.2016 ning samadele asjaoludele tuginedes 05.10.2016 esitatud hüvitamiskaebuse haldusasjas nr 3-16-1991 menetluse lõppemiseni ja lahendi jõustumiseni 24.11.2016. Kaebusega koos esitasid kaebajad taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
2.Kohus palus 28.08.2018 kohtunõudega Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) esitada omapoolne seisukoht Igor Makarevich ja Yulia Cherniakova kaebuse tähtaegsuse osas, samuti tuli PPA-l teatada, kas kaebajad on varasemalt pöördunud PPA poole seoses politseinikutele Harras Tiisler, Andrus Salu ja Anti Peiponen kaebuses ette heidetud tegevusega (tegevusetusega).
3.PPA teatas 11.09.2018, et kaebajad ei ole politseiametnike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni väidetava tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudega PPA poole pöördunud. PPA on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning menetlus tuleks lõpetada tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg-st 2.
4.Kohus asus 09.10.2018 määruses seisukohale, et Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus politseinike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni ebaseadusliku tegevusega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on esitatud tähtaega ületades. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kaebuse 09.10.2018 määrusega käiguta ning andis kaebajatele kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja 10 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Tulenevalt asjaolust, et 09.10.2018 määrust ei olnud võimalik kaebajatele kättetoimetatuks lugeda, kohaldas kohus 09.10.2018 määruse edastamisel 26.10.2018 TsMS § 3141 lg 2, mille kohaselt loetakse menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
5.Kaebajad esitasid 12.11.2018 kohtule pöördumise, milles väljendavad seisukohta, et nad ei nõustu kohtu positsiooniga, et kaebus on aegunud. Kaebajad paluvad võtta esitatud hüvitamiskaebus menetlusse ning ennistada kaebetähtaeg. Kohtu seisukoht
6.Kaebajad on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti vastu kaebuse, taotledes politseinike Harras Tiisleri, Andrus Salu ja Anti Peiponeni tegevusega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 4 969 330 eurot. Kohtu seisukohalt on Igor Makarevich ja Yulia Cherniakova esitanud hüvitamiskaebuse tähtaega rikkudes (halduskohtu 09.10.2018 kohtumääruse p 7). Kaebajad said kaebuse aluseks olevast kahju tekitvast tegevusest teada hiljemalt 10.08.2014, seega tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt 10.08.2017 (tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg-st 4). Kohus andis 09.10.2018 määrusega kaebajatele võimaluse esitada kabetähtaja ennistamise taotlus.
7.Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (RKHK 16. jaanuari 2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 16). Kaebajad on 12.11.2018 kohtule esitatud pöördumises palunud ennistada kaebetähtaeg (p 9.2), samas märkinud, et kui kohus leiab, et kaebus on aegunud, siis nad paluvad anda endale 15 päeva kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks (p 9.3). Kohus on seisukohal, et täiendava tähtaja andmine ei ole vajalik, kuna kaebajad on 12.11.2018 pöördumises palunud kaebetähtaja ennistamist ning toonud välja seisukohad, miks nad leiavad, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Seega on kaebajad kohtule juba kaebetähtaja ennistamise taotluse koos põhjendustega esitanud.
8.Kaebajad osutavad, et kaebuse tähtaegsust ei saa analüüsida üksnes tühistamisnõude seisukohast, vaid arvestada tuleb ka muid eesmärgipäraseid nõudeid (Riigikohtu 07.06.2006 otsus asjas 3-3-1-36-06). Kohus märgib, et antud Riigikohtu lahend ei ole asjassepuutuv. Kaebajate eesmärk on, et hüvitatakse neile tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Vastava eesmärgi saavutamiseks on asjakohane üksnes hüvitamiskaebus, muid eesmärgipärased nõudeid kaebajatel antud juhul ei ole.
9.Kaebajad on endiselt seisukohal, et õiguskaitsevahendite (halduskohtule 12.05.2015 ja 05.10.2016 esitatud hüvitamiskaebused) kasutamise ajal kaebetähtaeg peatus. Kohus kordab oma varasemat seisukohta osutades, et halduskohtusse hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega ei mõjuta isikute varasemad, samadele asjaoludele tuginedes esitatud kaebused. Seega asjaolu, et kaebajad on eelnevalt samasisuliste kaebustega pöördunud riigiprokuratuuri ja halduskohtu poole, ei mõjuta antud asjas esitatud hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaebused haldusasjades nr 3-15-1214 ja 3-16-1991 tagastati põhjusel, et kaebajad ei tasunud tähtaegselt riigilõivu. Kuigi kaebuste tagastamine ei võta õigust pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel, tuleb siiski kaebuse korduval esitamisel silmas pidada asjaolu, et eelduslikult on kaebuse esitamise hetkeks kaebetähtaeg möödunud, seega tuleb esialgse kaebuse esitamisel olla hoolas. Kaebajad, jättes haldusasjades 3-15-1214 ja 3-16-1991 riigilõivu tähtaegselt tasumata, võtsid riski, et nad ei saa oma kaebeõigust efektiivselt realiseerida. 10.Kaebajad osutavad, et halduskohtu tegevust reguleerivad erinevad seadused, sh tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), millele kohus on ka ise tuginenud oma 26.10.2018 ekirjas. Tulenevalt HKMS § 1 lg-st 3 kohaldatakse halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. HKMS § 72 lg 4 sätestab, et kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 306–315, 317 ja 319–327. Seega oli kohtul õigus 09.10.2018 määruse kättetoimetamisel rakendada TsMS § 3141 lg 2. Kohus selgitab, et TsMS on kohaldatav halduskohtumenetluses üksnes juhul kui HKMS seda ette näeb. Kaebetähtaja küsimused on lahendatavad halduskohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Kaebajate viited RKHK määrusele asjas 3-3-1-18-16 on asjassepuutumatud. Kolleegium on nimetatud lahendis leidnud, et mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest, kuna nimetatud kaasuses reguleerisid kaebetähtaega erinevad õigusaktid nii riigivastutuse seadus kui halduskohtumenetluse seadus. Antud juhul see nii ei ole. 11.Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega mõjutas pooleli olev kriminaalmenetlus. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 4 on hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg seotud kahjust teada saamise hetkega. Kaebajad on kinnitanud, et said kaebuse aluseks olevast kahju tekitvast tegevusest teada hiljemalt 10.08.2014. Asjaolu, et kaebajad ei olnud kindlad politseiametnike süüs, ei ole asjakohane kaebetähtaja arvestamisel. 12.Kaebajad märgivad, et 05.10.2016 halduskohtule esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-16-1991) lahendamisel kohus ei andnud asjakohaseid selgitusi seoses hüvitamiskaebuse esitamise tähtajaga. Tegemist on asjassepuutumatu väitega. Kohus osutab, et 05.10.2016 esitatud kaebus oli esitatud ilmselgelt tähtaegselt, mistõttu puudus vajadus anda kaebetähtaja kohta selgitusi. Kaebus tagastati riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise tõttu.
13.Käesoleva asja materjalidest ja kaebajate poolt välja toodud asjaoludest ei nähtu, et esineksid objektiivsed, subjektiivsed või sedavõrd kaalukad põhjused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. 14.Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 15.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. 16.Kaebajate poolt esitatud kaebuse lisa nr 16 ja lisa 21 sisaldavad andmeid kaebajate tervise kohta (I kd tl 56, tl 66), mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebajate eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu puudub. 17.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebajate terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada kinniseks. 18.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebajad ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.