E. J. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.08.2017 kasutusloa nr 1712371/10710 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: E. J., volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud: A. K.; B.-A. R., volitatud esindaja vadv Meelis Pirn; Kaasatud haldusorgan: Päästeamet, volitatud esindaja Margit-Marit Raudsepp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 14.12.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E. J. on Tallinnas XXX tn X asuva kinnistu omanik. Kõrval, XXX tn X asuval kinnistul, on kolmandatele isikutele kuuluv abihoone, mille laiendusele väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) 08.08.2017 kasutusloa nr 1712371/10710.
2.22.03.2018 esitas E. J. Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 08.08.2017 kasutusloa nr 1712371/10710 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud kasutusloa kehtivuse peatamiseks ning abihoone kasutamise keelamiseks või alternatiivselt kasutusloa kehtivuse osaliseks peatamiseks ning abihoones asuva küttekolde kasutamise keelamiseks. 1(12)
3.Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, võttis kaebuse menetlusse ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse B.-A. R. ning A. K.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.05.2018 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning 29.03.2018 määruse muutmata.
5.Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 määrusega luges kohus kaebuse tähtaegseks ning kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Päästeameti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja nõuab TLPA poolt 08.08.2017 väljastatud kasutusloa nr 1712371/10710 tühistamist ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
7.Kaebaja hinnangul ei vasta XXX tn X abihoone ehitisele esitatavatele nõuetele, eelkõige tuleohutusnõuetele, sest XXX tn X abihoone põlengu korral ei ole tagatud tule leviku takistamine kaebaja abihoonele ja selle kaudu kaebaja elamule.
8.Vaidlusaluse abihoone välissein jääb kaebajale kuuluva garaaži välisseinast 62 cm kaugusele. Vaidlusaluse abihoone ja kaebaja abihoone vahel puudub tulemüür. Vaidlusaluse abihoone katus ja katuse puitkonstruktsioonid ulatuvad üle kinnistute piiri kaebaja kinnistule ning paiknevad vastu kaebaja kinnistul asuva abihoone puitkonstruktsioone. Tuleõnnetuse korral levib tuli kiiresti vaidlusaluselt abihoonelt kaebaja abihoone kaudu kaebaja elamule. Tuleohutuse ekspertiisi kohaselt on tuleohutus täielikult tagatud vaid siis, kui vaidlusaluse abihoone ja kaebaja abihoone vahele on püstitatud nõuetele vastav tulemüür.
9.Kasutusloa aluseks olnud küttesüsteemi ekspertiisi kohaselt puuduvad abihoones asuval küttekolde ahjulõõridel ning ahju ühenduslõõril puhastusluugid. Seega ei ole lõõre võimalik nõuetekohaselt puhastada, ja võib tekkida kontrollimatu tahmapõlengu oht. Kaebajale teadaolevalt on abihoone pidevas kasutuses eluruumina ja seda köetakse pidevalt. Abihoone korsten ei vasta nõuetele, st korstna kõrgus on nõuetekohasest madalam.
10.Kaebaja hinnangul erinevad ruumide paigutus, kasutusotstarve ning välisilme olulisel määral 1986. a ehitusprojektis kajastatud abihoonest, sh on abihoonesse juurde tekkinud saun. Seega ei vasta XXX tn X abihoone 1986. aasta ehitusprojektile ning muutunud on selle kasutamise otstarve. 1986. a ehitusprojekti kohaselt on abihoonesse kavandatud pesuköök, inventariruum, küttekuur ning autogaraaž. Asjaolu, et XXX tn X abihoone näol on tegemist elamuga, nähtub ka ehitise auditi punktist 5.1, kus on märgitud, et igas eluruumis on vähemalt üks avatav aknaosa. Kui abihoonet kasutatakse elamiseks ehk tegemist on elamuga, mis nähtub hoone projektist ja ehitise auditist, on vastustaja seadustanud ühel kinnistul kahe elamu olemasolu. Kuivõrd hoonesse on tekkinud saun, on ka abihoonest lähtuv ohutase oluliselt muutunud.
11.Kolmanda isiku kinnitusel valmis abihoone tänasel kujul 1995. aastal. Kaebaja esitatud elektripaigaldise auditist nähtub, et elektripaigaldise ehitamise/renoveerimise ajaks on märgitud aasta 2000. Seega ei saa elektripaigaldis olla ehitatud varem kui 2000. aastal. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus abihoonesse on paigaldatud elektrikeris või põrandaküte, toimusid ümberehitustööd 1994. või 1995. aastal.
12.Kuna kolmas isik on muutnud oluliselt abihoone kasutusotstarvet, tuli lähtuda kasutusotstarbe muutmiseks vajalike ümberehitustööde aegsetest tuleohutusnõuetest. Kuni 30.06.2015 kehtis Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Alates 01.07.2015 kehtis majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 54). Mõlemad määrused olid sisult samased ning mõlema määruse § 19 lg 2 kohaselt pidi ehitistevaheline kuja 2(12)
takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius oli alla 8 m, tuli tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Mõlemad määrused nägid selliseks ehituslikuks abinõuks muuhulgas ette tulemüüri.
13.XXX tn X abihoone tuleohutusauditi punkti 2 kohaselt vastab ehitis (XXX tn X abihoone) kehtivatele tuleohutusnõuetele. Tuleohutusauditi kohaselt on audit allkirjastatud 24.05.2017. Alates 07.04.2017 kehtib siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17), millele on muuhulgas tuginenud ka kaebaja poolt esitatud tuleohutusekspertiisi koostanud tuleohutusekspert. Seega nähtub XXX tn X tuleohutusauditist, et ka XXX tn X abihoone tuleohutusnõuetega vastavuse hindamisel on lähtutud määruses nr 17 sätestatud nõuetest.
14.Juhul kui kohus on seisukohal, et tuleohutusnõuete hindamisel ei tule aluseks võtta määrust nr 17 – mille on samas XXX tn X tuleohutusauditi kohaselt võtnud aluseks tuleohutusauditi koostaja – tuleb kohtul võtta seisukoht, millise aja tuleohutusnõudeid tuleb XXX tn X abihoone vastavuse hindamisel arvesse võtta. Kindlasti ei saa olla asjakohased nõuded 1986.a ehitusprojekti ajal kehtinud tuleohutusnõuded, kuna puudub vaidlus, et 1986. aastal kehtinud ehitusprojektile XXX tn X abihoone ei vasta, st pärast 1986.a ehitusprojekti esitamist on abihoonet oluliselt laiendatud ning muutunud on ka abihoone kõrgus.
15.Vaidluse lahendamise seisukohast on oluline välja selgitada abihoone ehitamise ning ümberehitamise aeg. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et mõlemad abihooned on selles asukohas paiknenud väga pikka aega. Kaebaja etteheide on seotud asjaoluga, et kolmas isik teostas abihoonega seonduvalt vastustaja ettekirjutuse alusel perioodil 2014-2017 ehitustöid (lisaks lammutustegevusele toimusid abihoonega seoses ka ümberehitustööd). Ehitustegevuse teostamise korral tuli kolmandal isikul likvideerida tuleohtlik olukord XXX tn X ning XXX tn X abihoonete vahel, sest ehitustegevuse teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest tuleohutusnõuetest. Vastustaja, väljastades abihoonele kasutusloa, pidi kontrollima, et abihoone on ohutu ja vastab ehitisele esitatavatele nõuetele. Kuna kolmas isik muutis abihoone kasutusotstarvet, tuli kolmandal isikul tagada abihoone nõuetele vastavus sellel ajahetkel kehtinud ohutusnõuetele, sealhulgas tuleohutusnõuetele. Olukorras, kus tuleohutusnõuete täitmine ei ole tagatud, ei saanud vastustaja väljastada abihoonele kasutusluba tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 55 p-st 1 ja 2.
16.Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 lõike 2 kohaselt võib enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist (22.07.1995) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Seega ei oleks kolmas isik juhul, kui ta oleks soovinud kasutada abihoonet samal otstarbel, mis enne 1995. aastat, pidanud üleüldse taotlema kasutusluba. Ainuüksi see, et kolmas isik on kasutusluba taotlenud, tõendab, et tegemist on täielikult muutunud kasutusotstarbega abihoonega võrreldes 1986. aasta ehitusprojektiga.
17.Vastustaja 27.04.2018 paikvaatluse järelduseks oli, et XXX tn X ja XXX tn X ehitiste vahel puuduv tulemüür on kaebaja enda tegevuse tulemus. Kolmanda isiku väited, justkui oleks kaebaja oma garaaži seina ise madalamaks lõhkunud ning katuse kaldenurka muutnud on tõendamata, paljasõnalised ja pahatahtlikud. Kaebaja ei vaidle, et talle kuuluvale abihoone katust on pärast abihoone püstitamist uuendatud. Ehitusprojektiga ettenähtud tuleohtlik ruberoidkate on asendatud tulekindlama plekist kattega.
18.Vastustaja on väljastanud kasutusloa ehitisele, mille katusekonstruktsioon ulatub kaebajale kuuluva abihoone kohale ning kaebaja kinnistu piirile. Seega on antud juhul tegemist olukorraga, kus vastustaja on väljastanud kasutusloa ehitisele, mis on püstitatud osaliselt üle kinnistute piiri kaebaja kinnistule ning selliselt, et kasutusloa esemeks olnud abihoone katus ulatub kaebaja abihoone kohale. XXX tn X abihoone katuse ulatumine kaebaja garaaži kohale ning kaebaja 3(12)
kinnistule kitsendab ja piirab ka kaebaja omandiõigust, kuna takistab garaažiga seotud võimalikku ehitustegevust. Kaebaja abihoone välisseina ei ole võimalik ehitada tulemüürile esitatavatele nõuetele vastavaks ilma XXX tn X abihoone katust lammutamata.
19.Kaebaja õigusi rikub ka asjaolu, et kolmanda isiku kinnistu sadevesi on abihoone katuse kaudu kaebaja kinnistule juhitud. Korstnast lendub kütmisel sädemeid ja kaebaja eluruumidesse tuleb suitsu. Lisaks takistab vaidlusalune abihoone kaebaja eluruumi köögiaknast sissetulevat valgust. Vaidlusalusele abihoonele kasutusluba väljastades oleks vastustaja pidanud selgeks tegema, kas abihoonepoolses kaebaja eluruumis on tagatud asjaomases standardis esitatud nõuded.
20.Vastustaja ei ole arvestanud Tallinna Linnavolikogu poolt 04.05.2017 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringus (edaspidi Nõmme ÜP) sätestatud nõudeid ega ka 2001.a Tallinna üldplaneeringus1 (edaspidi Tallinna ÜP) määratud miljööväärtuslikule alale esitatavaid nõudeid. Ka ei vasta vaidlusalune abihoone Nõmme linnaosa ehitusmääruses (edaspidi Nõmme ehitusmäärus) esitatud nõuetele.
21.Kaebaja hinnangul on ta jäetud õigusvastaselt kasutusloa menetlusse kaasamata. On ilmselge, et olukorras, kus vastustaja menetleb kasutusloa andmist hoonele, mille kaugus kaebajale kuuluvast hoonest on kõigest 62 cm, hoonete katuste puitkonstruktsioonid ulatuvad kokku ning on ilmne, et õigusaktides ette nähtud tuleohutuskuja ei ole tagatud, tuli vastustajal kaasata kasutusloa menetlusse ka kaebaja. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja kaasamise korral oleks olnud menetlustulem samasugune ehk XXX tn X abihoonele oleks kasutusluba väljastatud igal juhul samadel tingimustel nagu praegu.
22.Päästeamet pole kunagi kohapeal olukorraga tutvumas käinud. Samuti on Päästeamet jätnud tähelepanuta, et vaidlusaluse abihoonega seoses on kolmas isik teinud ehitustöid ka ajavahemikul 2014-2017. See on tõendatud vastustaja 18.11.2014 ettekirjutusega. Ettekirjutuse tulemusel lammutati abihoone ebaseaduslik puidust osa. Et ka lammutamise näol on tegemist ehitamisega, on kolmas isik teinud ehitustöid ka pärast viidatud ettekirjutust. Asjakohased ei ole Päästeameti viited määruse nr 54 rakendussätetele, kuna abihoonet ei kasutata vastavalt abihoonele algselt ettenähtud kasutusotstarbele. Seega ei saa kohaldada ka viidatud määruse § 40 lg-t 1, mille kohaselt enne 1. jaanuari 2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama evakuatsiooninõuetele. Vastustaja seisukohad
23.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja enda kanda.
24.Vaidlusalune abihoone on algsel kujul seaduslikult olemas olnud juba väga kaua aega. Abihoone nähtub juba 1972. aasta inventariseerimisjoonise asendiplaanilt. Ka vaidlusalune kasutusluba on väljastatud olemasoleva abihoone laiendusele, mitte uue abihoone püstitamisele. XXX tn X kohta koostatud ehitise auditis on selgitatud, et hoone valmis aastal 1958, esimene ümberehitus 1986. aastal ja teine ümberehitus 1994. aastal. Asjaolu, et 08.03.2017 koostatud elektripaigaldise auditis on märgitud elektripaigaldise paigaldamise ajaks aasta 2000, ei muuda eelnevat. Igal juhul on tegemist ehitisega, millele laieneb EhSRS § 28, kuivõrd tegemist on enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisega. Puuduvad igasugused tõendid, et hoone oleks ehitatud pärast 2003. aasta 1. jaanuari.
25.Vastavalt EhSRS § 28 lõikele 6 tehakse ehitise ohutus ehitusprojekti puudumisel kindlaks ehitise auditiga – ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Vaidlusaluse abihoone kohta on pädevate isikute poolt koostatud ehitise audit. Kasutusloale on andnud
https://www.riigiteataja.ee/akt/412092013004
4(12)
kooskõlastuse Päästeamet. Ka Ardon Kaerma ja Harpo Stroo koostatud ning A. Kaerma allkirjastatud tuleohutuse auditi kokkuvõtte on ühemõtteline: „Ehitis vastab kehtivatele tuleohutusnõuetele.“ Seega on vaidlusaluse ehitise tuleohutuks lugenud nii tuleohutuse eest vastutav riigi haldusorgan Päästeamet, kellele on seadusega pandud riigi tasandil tuleohutuse hindamise ainupädevus, kui tuleohutusvaldkonnas kõrgeimat kutsekvalifikatsiooni (s.t 6. taset) omav tuleohutusekspert.
26.Ekslikud on väited, et kasutusloa saanud vana abihoone oleks pidanud vastama määrusele nr
17.Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt 12.04.2018 kohtule esitatud kaebaja tellitud tuleohutusaudit ebausaldusväärne. Nimetatud auditis on mitmed olulised asjaolud välja jäänud, sealjuures on Karmo Lillemets juhindunud täna kehtivatest ohutusnõuetest, mitte vaidlusaluse abihoone ehitamise ajal kehtinud ohutusnõuetest. Samas ei konstateeri auditi koostaja tegelikult kuskil, et XXX tn X abihoone oleks tuleohtlik. Auditi koostaja nendib vaid järgmist: „Kokkuvõtvalt on tule levik XXX tn. X abihoonelt XXX tn. X abihoonele ning ka XXXXXX tn. Xa abihoonelt XXX tn. X abihooneni läbi XXX tn. X abihoone kaudu täielikult tagatud vaid juhul, kui XXX tn. X ja XXX tn. X abihoonete vahele oleks rajatud määruse §-s 23 esitatud nõuetele vastav tulemüür.“ Seega käib jutt tuleohutuse täielikust tagamisest, mitte aga vaidlusaluse abihoone tuleohtlikkusest.
27.Kaebaja on õigusaktidele viidates märkinud, et väiksema kui 8-meetrise hoonetevahelise kuja korral tulnuks püstitada tulemüür. Samas on kaebaja märkimata jätnud, et TLPA arhiivis oleva 24.10.1972 kinnitatud ehitusprojekti kohaselt pidi kaebajale kuuluva XXX tn X garaaži välissein ise olema tulemüür. Rohkem kinnitatud ehitusprojekte XXX tn X kohta vastustajale teadaolevat ei ole olemas. XXX tn X osas 27.04.2018 koostatud paikvaatluse akt sisaldab ka kahte fotot XXX tn X asuva ehitise osas TLPA arhiivis olevast 24.10.1972 kinnitatud ehitusprojektist. Aktist nähtub, et XXX tn X kinnistul paiknev garaaž on omavoliliselt ümber ehitatud: muudetud on katusekuju, katusekatte ja laekonstruktsiooni materjale. See tähendab, et kaebaja enda ebaseadusliku tegevuse tulemusena puudub XXX tn X (kaebaja kinnistu) ja XXX tn X (kolmanda isiku kinnistu) vahel kaebaja soovitud tulemüür. Sealjuures on kaebaja oma garaaži ehitanud ümber selliselt, et selle katus ulatub üle kaebaja kinnistu piiri kolmanda isiku kinnistule.
28.Vastustaja hinnangul on kõik kaebaja väited abihoone tuleohtlikkusest ainetud. Vaidlusaluse kasutusloa väljastamise aluseks olnud ehitise audit koos tuleohutusauditi ja küttesüsteemi ekspertiisiga on leidnud, et abihoone kasutamine on ohutu, sealjuures on abihoone kõik puiträästad/tuulekastid ning sarika otsad immutatud tuletõkkevahendiga Holz Prof. Vastustaja hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et vaidlusalune abihoone vastab selle ehitamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. Abihoone korstna kõrgus, millele kaebaja oma palju tähelepanu on pööranud, on algusest peale olnud 50 sentimeetrit. Et nii 1957. aasta kui 1986. aasta ehitusprojektid olid kinnitatud vastava aja pädeva avaliku võimuorgani poolt, siis järelikult korstna ettenähtud kõrgus vastas sellel ajal kehtinud ohutusnõuetele.
29.Arvestades hoonete ja avade paiknemist, ei ole arusaadav, kuidas peaks abihoone kütmise korral suits kaebaja toas oleva suitsuanduri aktiveerima. Abihoone korstnast lendavaid sädemeid puudutav etteheide on tõendamata.
30.Nõmme ÜP ja linnaosa ehitusmäärust puudutavad vastuväited on põhjendamatud, kuna Nõmme ÜP võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 ning Nõmme ehitusmäärus Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36. Aastakümneid enne seda valminud hoone juures ei saadud seetõttu ka nende nõuetega arvestada.
31.Sademevee valgumist puudutav väide on tõendamata. Lisaks ulatub kaebaja enda ebaseaduslikult ümberehitatud garaaži katus üle kinnistu piiri.
5(12)
32.Põhjendamatu on ka väide insolatsiooni vähenemise kohta – puudub igasugune mõistlik alus eeldada, et aastakümneid olemas olnud abihoone, mis ei asu mitte kaebaja eluhoone vastas, vaid garaaži vastas, võiks põhjustada valguse juurdepääsu vähenemist kaebaja eluruumidele.
33.Vastustaja juhib tähelepanu, et tulenevalt EhS §-st 54 ei olnud vastustajal imperatiivset kohustust kaebajat kaasata. Teiseks – tegu oli kasutusloa andmisega aastakümneid olemas olnud hoonele. Ka ei oleks kaebaja vastuväited vääranud kasutusloa väljaandmist, kuna kasutusloa väljaandmise aluseks olnud audit kinnitas ehitise ohutust. Vastustajal puudub igasugune mõistlik alus kahelda, et seadusekohaselt ja pädevate spetsialistide poolt koostatud ehitise audit, mis ongi ehitise ohutuse hindamise aluseks, oleks ebapädev või ei tõendaks ehitise ohutust. Kolmanda isiku (B.-A. R.) seisukohad
34.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.
35.Kolmas isik nõustub täielikult Päästeameti ning vastustaja seisukohtadega.
36.Ajal, mil kaebaja soovis kooskõlastada oma garaaži ehitusprojekti, oli kolmanda isiku kõrvalhoone juba ehitatud. Et kaebaja soovis ehitada oma garaaži sellest vaid 60 cm kaugusele, kohustati teda ehitama piiripoolne sein nii, et see moodustaks tuletõkke müüri. Algselt see nii ka oli. Mis põhjusel kaebaja aastaid hiljem garaažiseina madalamaks lõhkus ja katuse kaldenurka muutis, on kolmandale isikule teadmata. Et esialgse katusematerjali (ruberoid) asemel on praegune katus kaetud plekiga, ei vasta kaebaja väide, et garaaži pole pärast 1972. aastat ümber ehitatud, tõele. Ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt on kolmanda isiku abihoone näol tegemist elamuga. Tegemist on sauna ja abiruumidega. Tõene pole ka väide, mille kohaselt on kolmanda isiku abihoone ehitatud vastu kaebaja garaaži. Hoonete seinad omavahel kokku ei puutu ning abihoone katus piirini ei ulatu. Seevastu on kaebaja garaaži katus ehitusprojekti vastaselt ümber ehitatud ning see ulatub 17 cm üle tema krundi piiri ja on kohati kolmanda isiku abihoone katuse all ning kohati selle peal (tegemist on ühe kaldega viilkatusega).
37.Ebaõige, pahatahtlik ja tõendamata on väide, mille kohaselt väljuvad abihoone korstnast kütmise ajal põlevad sädemed. Mitte kordagi ei ole kaebaja kolmandale isikule väitnud, et abihoones ahju kütmine aktiveerib suitsuanduri kaebaja eluruumides. Kolmanda isiku arvates ei ole see tehniliselt võimalik ning tegemist on pahatahtliku väitega.
38.Ebaõige on kaebaja väide, et kolmas isik juhib oma sadevee tema krundile. Vastupidi – kaebaja on oma garaaži katuse nii ümber ehitanud, et see ulatub üle tema krundi piiri kolmanda isiku abihoone katuse alla. Nii valgub hoopis kaebaja katuselt tema sadevesi kolmanda isiku krundile. Päästeameti seisukohad
39.Päästeameti Põhja päästekeskus on vaidlusaluse kasutusloa 04.07.2017 kooskõlastanud. Kooskõlastuse on andnud Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Martin Seetur. Päästeameti Põhja päästekeskus ei ole kasutusluba kooskõlastanud korduvalt ega erinevate ametnike poolt, vaid ainult ühel korral.
40.Päästeametile oli teada, et TLPA on XXX tn X omanikule andnud ettekirjutuse nõudega viia abihoone vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Tulenevalt EhSRS §-dest 28 ja 29 võib ehitusprojekti asendada ehitise audit. Päästeameti poolt antud kooskõlastuse aluseks olid kolmanda isiku B.-A. R. tellitud ja TLPA esitatud järgmised tuleohutust tõendavad dokumendid: 1) „Ehitise tuleohutusaudit“, koostatud 22.02.2017, koostaja Tulipunane OÜ, koostatud ja allkirjastatud tuleohutusspetsialist taset 5 omava Harpo Stroo ja tuleohutusekspert taset 6 omava Ardon Kaerma poolt, auditi lõpphinnangu kohaselt vastab ehitis kehtivatele tuleohutusnõuetele. 2) „Küttesüsteemi ekspertiis“, koostatud 22.02.2017, koostaja Tulipunane OÜ, koostatud ja 6(12)
allkirjastatud tuleohutusspetsialist taset 5 omava Harpo Stroo ja tuleohutusekspert taset 6 omava Ardon Kaerma poolt, ekspertiisi hinnangu järgi on kõrvalhoones (abihoones) asuvat tahkekütusel töötavat ahju ja kivikorstnat ohutu kasutada ning need vastavad nõuetele.
41.Kui ehitise tuleohutuse tõendamiseks on esitatud audit või ekspertiis, mis ohutust tõendab, siis Päästeamet ise enam täiendavat tuleohutusalast ülevaatust ei teosta. Päästeinspektor omandab Sisekaitseakadeemia lõpetamisel kutse „päästeinspektor tase 5“ (see tase oli ka M. Seeturil kooskõlastuse andmise ajal) aga auditi tegijatel on tavaliselt tuleohutuseksperdi tase 6 (mida omab ka A. Kaerma) ja see on tuleohutuse valdkonnas isikutele omistatav kõrgeim kutsetase. Selline praktika on selgitatav ka kutsete pädevust kirjeldavatest kutsestandarditest tulenevalt ning üldjuhul omab tuleohutuseksperdi kutsega isik päästeinspektorist paremaid professionaalseid teadmisi ja ka oluliselt suuremat pädevust ning ekspert vastutab antud hinnangute eest. Asjaolu, et Päästeameti kooskõlastus on antud just auditite põhjal on nähtav ka ehitusregistri märkuste lehelt.
42.Kolmas isik on kinnitanud, et abihoone valmis 1995. aastal. Seega juba 23 aastat on ehitis sellisel kujul samas kohas. Nüüd toimus vaid kasutusloa väljastamine.
43.A. Kaerma on lisaks viidanud ka auditi tegemise ajal kehtinud standarditele. Standardi näol on tegemist konkreetses valdkonnas konsensuse alusel välja töötatud ja üldiselt aktsepteeritud lahendusega. Ka vaid soovitusliku iseloomuga standardile vastavuse korral on ehitise tuleohutus tagatud.
44.Kaebaja väidab ekslikult, et vaidlusalune abihoone peab vastama määrusele nr 17. Nimetatud määruse § 55 lg 1 järgi kohaldatakse enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne määruse nr 17 jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid. Kui määruses nr 17 on tuleohutusnõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse määrusest nr 17.
45.TLPA poolt vastuseks määruskaebusele lisatud dokumentide hulgas olevalt fotolt on näha, et korstna ettenähtud kõrgus oli 50 cm. Nimetatud kõrgus vastas ehitusprojekti kinnitamise ajal (19.08.1986) kehtinud normile, s.o NSV Liidus kasutusel olnud projekteerimis‐ ja ehitusnormidele (edaspidi SNIP).
46.Küttesüsteemi ekspertiisi kohaselt on korstnaotsa kõrgus katuse tasapinnast 68 cm ning ekspert on sellele andnud hinnangu: korstna kõrgus jääb nõutust (80 cm) veidi madalamaks, kuid tuleohutus on tagatud. Kaebaja viited küttesüsteemi ekspertiisi osale „Kasutamise juhis“ (alates ekspertiisi punktist 6) tuleb jätta tähelepanuta, tegemist on eksperdi poolt antud selgitustega, mis võib juhtuda, kui küttesüsteemi ei kasutata õigesti, mitte aga reaalse tuleohu kirjeldusega.
47.Päästeametil puudub igasugune alus kahelda auditis nimetatus, kõik abihoone katuse väljaulatuvad puitkonstruktsioonid (tuulekastid ja sarika otsad neljast küljest) on immutatud puidu tulekaitsevahendiga ja nimetaud abinõu on ohutuse tagamiseks piisav. Kaebuse esitaja vastupidised seisukohad ja kahtlused tulekaitsevahendi kasutamise osas on paljasõnalised. Tuleohutusauditi tegija lähtub eeldusest, et kui ehitis on ehitisregistrisse kantud (kaebaja garaaž on sinna kantud 2003), siis on täidetud ka selle tuleohutusnõuded. Auditi käigus ei hinnata naaberkinnistul paiknevate hoonete tuleohutust.
48.Päästeameti poolt antud kooskõlastuste aluseks olid kolmanda isiku poolt tellitud ja TLPA esitatud ehitise tuleohutusaudit ja küttesüsteemi ekspertiis. Selliste dokumentide esitamise korral puudub vajadus teostada täiendavat paikvaatlust, seda enam, et tavapärase paikvaatluse käigus ei 7(12)
ole Päästeametil kindlasti võimalik tuvastada täpselt ehitamise aega. Selles osas tugineb Päästeamet oma ala asjatundjate arvamustes toodule.
49.Kaebaja poolt välja toodud elektripaigaldise audit ja seal sisalduv info ei kajasta hoone ehitamist, vaid elektripaigaldise ehitamist. Isegi juhul, kui elektripaigaldis on ehitatud peale 1995. aastat, ei muuda see hoone tuleohutust ja ohtlikust naaberhoonetele vaid pigem kinnitab, et elektrisüsteem on ohutu.
50.Kaebaja väidab, et on üldteada asjaolu, et sauna näol on tuleohutuse seisukohast tegemist märksa suurema ohuallikaga, kui garaaži, puukuuri ning pesuköögi näol (mis vastas 1986. aasta ehitusprojektiga ettenähtud kasutusotstarbele). Selline seisukoht on vale. Päästeameti statistika kohaselt saab enamus tulekahjusid alguse elutoast või köögist. Ainuüksi sauna või elektrikerise olemasolu ei muuda hoonet suuremaks ohuallikaks. Seda enam, et käesoleval juhul on ekspert kinnitanud, et tegemist töökorras kütteseadmetega (kerisega). Päästeameti hinnangul ei kujuta abihoone ega kolmanda isiku poolt selle kasutamine ja kütmine kaebuse esitajale tuleohtu ja kõik kaebuse esitaja vastavasisulised väited on paljasõnalised.
KOHTU PÕHJENDUSED
51.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
52.TLPA on kaevatava haldusakti andmisel õigesti kohaldanud EhSRS §-i 28. EhSRS § 28 lg 1 sätestab, et enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda kasutusloa, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades §-st 28 tulenevaid erisusi. EhSRS § 28 lg 5 järgi peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja EhSRS jõustumise ajal kasutatav ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. EhSRS § 28 lg 6 kohaselt tehakse ehitise ohutus ehitusprojekti puudumisel kindlaks ehitise auditiga, mis asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti.
53.Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal alust jätta kasutusluba andmata. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on toodud EhS §-s 55. Kaebaja pole tõendanud EhS § 55 p-de 1 (ehitise nõuetele mittevastavus) ja 2 (ohtlikkus) eelduste täidetust. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.
54.Puudub vaidlus, et nii kaebaja garaaž kui kolmanda isiku abihoone (tl 50, 1972.a inventariseerimisjoonise kohaselt oli sellel ajal olemas; tl 98, 1957.a anti ehitusluba ka abihoonele) on sama koha peal olnud pikka aega ning ehitiste vaheline kuja on ligi 60 cm. Sellega seoses on hilisema ehitise, XXX tn X garaaži, sein 24.10.1972 ehitusprojektis ettenähtud tulemüürina. Kaebaja möönab, et tema garaaž ei vasta algsele ehitusprojektile aga leiab, et vastustaja pole tõendanud, et kaebaja oleks selle omavoliliselt ümber ehitanud, m.h muutnud tulemüürina ettenähtud seina. Kohus leiab, et see asjaolu ei oma kolmandatele isikutele väljastatud kasutusloa õiguspärasuse hindamisel olulist tähtsust. Kohus peab vajalikuks märkida, et kolmandatel isikutel ei ole õigust kaebaja kinnistul ehitada ja taastada tulemüüri. Iga ehitise omanik peab tagama talle kuuluva ehitise tuleohutuse. Kui kaebaja vaatamata vastustaja ja kasutusloa kooskõlastanud Päästeameti kinnitusele XXX tn X abihoone tuleohutuse kohta jätkuvalt leiab, et tema jaoks ei ole tuleohutus piisavalt tagatud, on kaebajal võimalik taastada enda garaaži sein vastavalt 1972.a projektile ning lisaks immutada ehitise väljaulatuvad puitosad tulekaitsevahendiga. Kui neid töid on vaja teostada naabri kinnistut kasutades, tuleb naabritel selles kokku leppida ning seda ei otsusta TLPA.
55.Menetlusosaliste vaidlus on peamiselt selle üle, kas kolmandate isikute abihoone vastas kasutusloa andmisel tuleohutuse nõuetele (EhS § 11 lg 1; lg 2 p 2 - ehitisele esitatav nõue, mille 8(12)
täitmine on kohustuslik). Kasutusloa õiguspärasuse hindamisel omab seega tähtsust kolmandate isikute abihoone ehitamise ja ümberehitamise aeg (EhSRS § 28 lg 5). Kuna XXX tn X abihoone viimase ümberehituse kohta dokumentatsioon puudus, koostati EhSRS § 28 lg 6 kohane audit koos mõõdistusjoonistega, mille alusel (lisaks muudele dokumentidele) hinnati ehitise ohutust (2017 ehitise audit, p 1, tl 18).
56.Kasutusloa andmisel tuleb tavapäraselt hinnata, kas ehitis vastab sellele kohaldatavatele nõuetele ja on nendele vastavalt kasutatav ning ehitisele taotletava kasutusotstarbekohase kasutuse võimalikkust (EhS § 50 lg 1 ls 1 teine pool). Enne 2003.aastat ehitatud ehitiste puhul tuleb lähtuda EhSRS §-s 28 sätestatust. Kui tegelik kasutus läheb vastuollu kasutusloast tuleneva kasutusega, võib see asjaolu olla järelevalvemenetluse ajendiks ega too kaasa kasutusloa õigusvastasust. Kasutusluba määrab ehitise kasutamise otstarbe (EhS § 50 lg 3) ning õiguspärane kasutus peab olema sellega kooskõlas.
57.Vaidlustatud kasutusloa kohaselt on see antud elamu abihoonele pinnaga 50,1 m2. Lubatav soojusallikas on ahi, kamin ja pliit ning energiaallikas tahke küte. (tl 53) Ka varem oli abihoone köetav, arvestades korstna olemasolu, milles vaidlus puudub. Üldine kasutusotstarve - abihoone, pole muutunud. Suurim muudatus on abihoones garaažist loobumine, mis ei saa puudutada kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta ka abihoone sisene ruumijaotuse muutmine. Puudub vaidlus, et hoonesse on paigaldatud elektriline saunakeris, kuid kaebaja ei väida, et sellega köetaks tervet abihoonet. Ka varem asus abihoones pesuruum. Puudub vaidlus, et abihoone tuleohutusklassiks on tuleohutusauditi kohaselt TP3 ning abihoone vastab sellele, kuid kaebaja arvates peaks abihoone vastama osaliselt kõrgemale tuleohutusklassile (TP1), mis lähtub eeldusest, et tegemist on elamuga. Puudub vaidlus, et kaebaja garaaži ja kolmandate isikute abihoone katused ulatuvad kohakuti ning kolmandate isikute abihoone katus on immutatud tulekaitsevahendiga, mis kaebaja hinnangul aga piisavat tuleohutust ei taga. Kaebaja leiab, et tema väiteid tuleohtlikkusest tõendab tema tellitud 12.04.2018 tuleohutusaudit (koostaja K.Lillemets, tl 75-80). Viidatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et tuleohutus on täielikult tagatud vaid siis, kui vaidlusaluse abihoone ja kaebaja abihoone vahele on püstitatud nõuetele vastav tulemüür (tl 77). Arvamuse koostaja K.Lillemets viitab läbivalt määrusele nr 17.
58.Kohus ei nõustu kaebaja ühe peamise väitega, et kohaldamisele kuulus 30.03.2017 tuleohutusmäärus (määrus nr 17). See ei oma aga määravat tähtsust, kuna sõltumata valele määrusele tuginemisest ei kinnita K.Lillemetsa arvamus vaidlusaluse abihoone tuleohtusnõuetele mittevastavust.
59.Ohutust hinnanud spetsialistidel ei ole erimeelsust selles, et ehitis peab vastama selle ehitamise ajal kehtivatele nõuetele (EhSRS § 28 lg 5). Päästeamet on toonud välja hoone valmimise aja (1958), esimese ümberehituse aja (1986) ja teise ümberehituse aja (1994) ning asjaolu, et viimase ümberehituse kohta on koostatud 2017.a mõõdistusjoonis. Tuleohutusauditi tegemise ajal kehtis määrus nr 54. Auditist nähtuvalt toimus objekti ülevaatus 22.02.2017, mis on märgitud ka auditi koostamise ajaks. Määruse nr 54 kohaldatavust on möönnud ka ringkonnakohus käesolevas asjas 04.05.2018 tehtud määruses. Päästeamet on viidanud (17.07.2018 menetlusdokument), et määrusest kohalduvad sõltumata kasutusse võtmise või ehitusloa andmise ajast kohustuslike nõuetena evakuatsiooninõuded (määrus nr 54 § 2 p 5 ja 6) ning need on abihoone puhul tagatud (evakuatsioon ukse kaudu). Samuti nähtub tuleohutusauditist (lk 5), et päästetehnika juurdepääs on olemas. 9(12)
Seega on vale kaebaja väide, et kasutusloa aluseks olevas tuleohutusauditis on lähtutud kohaldamisele mittekuulunud õigusaktist.
60.Asjas esitatud 15.02.2017 abihoone mõõdistusjoonised (tl 156 ja pöördel) asendavad kasutusloa andmisel puuduvat ehitusprojekti. Puudub vaidlus, et XXX tn X abihoone ei vasta 1986.a ehitusprojektile, mis ei kajasta hilisemaid ümberehitusi. Kolmas isik on kinnitanud, et abihoone valmis tänasel kujul 1995.aastaks ning ehitise auditist (p 5.1) nähtub, et viimane ümberehitus tehti 1994.aastal. Kaebaja väidab, et pole eluliselt usutav, et 1994/1995.a oleks paigaldatud põrandaküte või elektrikeris ning leiab, et elektripaigaldise auditist lähtuvalt võis see toimuda 2000.a. Kaebaja on käsitlenud elektripaigaldise paigaldamist ehitise ehitamise ajana. Samas möönab kaebaja, et ka elektripaigaldise renoveerimine toimus enne 2003.aastat (elektripaigaldiste auditis toodud aeg – 2000.a) ehk sõltumata täpsest ehitamise ajast tuli kohaldada EhSRS §-i 28. Lisaks väidab kaebaja 24.10.2018 menetlusdokumendis (p 2.2.2), et kolmandad isikud teostasid ehitustegevust ka 2014-2017, kuivõrd 18.11.2014 tehti neile ettekirjutus, mille täitmiseks nad pidid osa hoonest lammutama. Viimatine väide on selgelt otsitud, et mitte möönda kaebuse põhjendamatust.
61.Kolmandatele isikutele 18.11.2014 tehtud ettekirjutusest (tl 57) nähtub, et ehitist on ebaseaduslikult rekonstrueeritud ja laiendatud. Vastustaja esitatud fotodega (tl 58-60) on tõendatud, et ebaseaduslik laiendus (puidust kuuri osa) on likvideeritud. Kohtu arvates, et saa kaebajale tekkida tuleoht millestki, mida olemas ei ole. Lammutatud ehitise osale ei ole võimalik kasutusluba taotleda. Ettekirjutus, mis kohustas ehitise viima kooskõlla ehitusprojektiga (sel hetkel 1986.a projekt) täideti osaliselt ja alustati ümberehituse kasutamise seadustamist. 1986.a projektijooniselt (tl 100) nähtub, et kaebajal oli abihoone tänava poole laiendamise luba (templijäljend, allkirjastatud kinnitus). Ehitise tuleohutusauditi kohaselt toimus 1995.a ehitise laiendamine hoovi poole ning tänavapoolset laiendust välja ei ehitatud. Vaidlus puudub, et 1995.a laienduse projektdokumentatsioon puudub, mistõttu asendas seda audit.
62.Kaebaja väide, et lisaks lammutustööle toimus 2014-2017 ka ümberehitamine on paljasõnaline. Kaebaja selle kohta ühtegi tõendit esitanud ei ole. Ka elektripaigaldise auditi kohaselt toimus elektripaigaldise paigaldamine hiljemalt 2000.aastal. Vaidluse kontekstis omab tähtsust asjaolu, kas abihoone on ümber ehitatud pärast 01.01.2003. Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja kaasatud asutusega, et kaebaja ei ole selle asjaolu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.
63.Ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav Päästeamet (EhS § 130 lg 10) on XXX tn X abihoone lugenud tuleohutuks. TuOS § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Seega on tuleohutuse hindamine kasutusloa väljastamisel antud Päästeameti pädevusse. Kohus nõustub Päästeameti käsitlusega ka selles osas, mida Päästeamet kontrollib ja mille alusel oma kooskõlastuse annab (17.07.2018 menetlusdokument). See ei tähenda, et kasutusloa andja ei peaks dokumentide nõuetekohasust üle kontrollima ning vajadusel sisu osas kahtluste tekkimisel nõudma kooskõlastavalt haldusorganilt täiendavaid selgitusi. Loa õiguspärasuse eest vastutab kohalik omavalitsus. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mis nõudnuks täiendavaid selgitusi või mille tõttu oleks kohalik omavalitsus pidanud kahtlema hinnangu sisulises õigsuses.
64.Kohus nõustub Päästeametiga, et paikvaatlus poleks aidanud tuvastada ehitamise täpset aega. Samuti nõustub kohus Päästeameti selgitustega asjatundjate arvamuste arvestamise osas. Päästeameti kooskõlastuse aluseks olid ehitise tuleohutusaudit ja küttesüsteemi ekspertiis. 10(12)
Ehitise 22.02.2017 tuleohutusaudi (koostaja Tulipunane OÜ tuleohutusspetsialist H. Stroo (kutsetase 5), allkirjastaja tuleohutusekspert A. Kaerma (kutsetase 6)) kohaselt vastab XXX tn X abihoone tuleohutusnõuetele (tl 22) ning abihoone kõik katuse väljaulatuvad puitkonstruktsioonid (tuulekastid ja sarika otsad neljast küljest) on immutatud puidu tulekaitsevahendiga. Kasutusloa aluseks on ka B.-A. R. tellitud küttesüsteemi ekspertiis (koostaja Tulipunane OÜ tuleohutusspetsialist H. Stroo, allkirjastaja tuleohutusekspert A. Kaerma), mille hinnangu järgi on kõrvalhoones (abihoones) asuvat tahkekütusel töötavat ahju ja kivikorstnat ohutu kasutada ning need vastavad nõuetele (tl 34). Mõlemad viidatud dokumendid on kohtumenetluses dokumentaalsed tõendid, mitte ekspertarvamused.
65.Kohus eelnevalt ka viitas, et kaebaja tellitud tuleohutusauditis (koostaja K.Lillemets) lähtutakse valest tuleohutuse määrusest. Lisaks ei kinnita nimetatud audit, et XXX tn X abihoone ei vasta ehitamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. Auditis märgitakse, et tule leviku täieliku takistatuse tagab tulemüür XXX tn X ja X vahel. Kuna tulemüüri näeb ette XXX tn X ehitusprojekt, siis tuleb see taastada kaebajal. Täielik tuleohutus pole samane, mis hinnang, et tuleohutus on kasutusloa andmiseks piisavalt tagatud. XXX tn X ehitis on pädeva haldusorgani hinnangul piisavalt tuleohutu, et sellele saaks anda kasutusloa. Kaebaja vastupidist tõendanud ei ole. Puudub vaidlus, et kasutusloa aluseks olnud dokumendid on koostanud vastavat kvalifikatsiooni omavad isikud.
66.Kuigi küttesüsteemi ekspertiisi kohaselt on abihoone korstna kõrgus (katuse tasapinnast 68 cm, tl 33 pöördel) nõutust (pidades silmas ilmselt käesoleval ajal kehtivaid nõudeid) veidi madalam, ei ole sellest tehtud järeldust, et tuleohutus ei ole tagatud. Vastupidiselt kaebaja väitele, on dokumendi allkirjastaja kinnitanud tuleohutust (tl 34). Ekspertiisiaktis on otsesõnu öeldud, et: “Kõrvalhoones asuvat tahkekütusel töötavat ahju ja kivikorstnat on ohutu kasutada ning vastavad nõuetele”. Ekspertiisi punkt 6 annab kasutamise juhised ega sisalda tuleohutuse hinnangut vaidlusaluse objekti osas. Korstna kõrgus ei ole vähenenud esialgse ümberehitusprojektiga (1986.a) võrreldes, kus see oli 50 cm. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna ümberehitusprojekt sai ehitusloa, saab sellest järeldada, et korstna kõrgus vastas tolleaegsetele nõuetele. Päästeamet on 17.07.2018 menetlusdokumendis viidanud ka vastavale õigusaktile (SNIP).
67.Elektripaigaldise 08.03.2017 korraline audit (tl 157-160) kinnitab, et tegemist on töökorras kütteseadmega (kerisega). Kaebaja väide kerisest tingitud tuleohust on tõendamata ega ole eluliselt usutav, mida kinnitab ka Päästeamet kui vastavas valdkonnas pädev haldusorgan (29.10.2018 menetlusdokument).
68.Asjakohatud on kaebaja viited üldplaneeringutele (sh kehtestamata Nõmme ÜP), kuna ehitis, mille kasutusloa üle vaidlus käib eksisteerib sama koha peal juba vähemalt 70-ndatest ning ehitise kasutusluba võimaldab seda kasutada vaid abihoonena. Ebaseaduslik laiendus (puidust kuur) lammutati kolmandate isikute poolt neile tehtud ettekirjutuse täitmiseks ning selle kasutamise seadustamist kaevatava kasutusloaga ei toimu. Kaebaja positsioonist lähtudes, tuleks abihoone tervikuna lammutada, et tagada 8 m kuja (praegu kehtiv ja määruse nr 54 § 19 lg-st 2 tulenenud nõue) kaebaja garaaži ja naabrite ehitise vahel ning linnaosa vastu võetud üldplaneeringu järgimine miljööväärtuslikus piirkonnas. Selline seisukoht on ilmselgelt ekslik. Kaebaja väited erinevates menetlusdokumentides on ka omavahel vastuolus, kuna kaebaja soovib, et tagataks õigusaktides ettenähtud kuja ja samal ajal märgib, et ei vaidlusta naabrite ehitise püstitamise seaduslikkust.
69.Põhjendamatu on kaebaja väide elamus valguse vähenemisest, kuna tegemist ei ole uue ehitise püstitamisega ning kaebaja ei väida abihoone kõrguse olulist muutmist. Kaebaja pole insolatsiooni vähenemise väidet ka tõendanud.
11(12)
70.Kaebaja poolt tõendamata on ka suitsu levimise ja korstnast sädemete lendumise väide. Sädemete lendumise korral oleks abihoone kasutusluba jäänud Päästeameti poolt kooskõlastamata. Antud väide on seotud korstna kõrguse väitega, mille osas kohus on eelnevalt seisukoha võtnud. Seejuures pole korstna kõrgus esialgse (1986.a) projektiga võrreldes vähenenud (tl 101), vaid suurenenud. Kui küttesüsteemi ei hooldata nõuetekohaselt, ei tulene sellest kasutusloa õigusvastasus. Nähtuvalt Põhja päästekeskuse 16.08.2018 e-kirjast (tl 161) on küttesüsteemi ohutusalane kontroll teostatud 18.01.2018.
71.Põhistamata ja tõendamata on kaebaja väide, et enne 2003.aastat toimunud kolmandate isikute abihoone ümberehitus oleks muutnud midagi sadevee ärajuhtimise osas. Aastakümneid kestnud olukord on tingitud ehitiste lähestikku paiknemisest ning sellest tulenevad asjaõiguslikud vaidlused tuleb naabritel lahendada vajadusel maakohtus. XXX tn X tehnovõrkude koondplaani põhjal võib järeldada, et kaebaja garaaži katuseräästas ulatub üle kinnistute vahelise piiri, kuivõrd kaebaja ehitis paikneb kinnistu piiril aga kolmandate isikute abihoone paikneb piirist eemal. (tl 126, vt ka ortofoto nr 5, tl 103 pöördel) Ka kaebaja enda esitatud fotolt (tl 11) nähtub, et kaebaja ehitise räästas ulatub üle kinnistu piiri, eeldades, et fotol näha olev võrkaed asub kinnistu piiril.
72.Kuna tegemist pole uue hoonestuse kavandamisega (kaebaja viitab Nõmme ehitusmääruse § 7 lg-le 4), vaid aastakümneid olemas olnud ehitise kasutamise seadustamisega, ei too kaebaja menetlusse kaasamata jätmine kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kasutusloa andmine ei eeldanud kaebaja nõusolekut. Kaasamata jätmine ei tähenda, et vastustaja ei arvestanud sellega, et abihoone paikneb kinnistu piiri ääres ja hoonetevaheline kuja on väike. Kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud mõjutada haldusorgani otsust, kuna ka kohtumenetluses pole ilmnenud, et abihoone oleks ohtlik. Pädevate haldusorganite hinnangul on kasutusloa saanud hoone nõuetele vastav ning kohtul pole alust järeldada vastupidist.
73.Kohus ei pea vajalikuks käsitleda kõiki asja lahendamise seisukohast tähtsusetuid väiteid. Kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
74.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad selle sätte alusel tema enda kanda. Kulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kulude nimekiri ja kuludokumendid, ilma milleta kulusid välja ei mõisteta (HKMS§ 109 lg 1). Kuna vastustaja ega kolmas isik pole neid esitanud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.