Otsuse avalikult teatavaks 12. november 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-18-1058
Haldusasi
S.B. kaebus Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluse uuesti lahendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: S.B., volitatud esindajad: Ivar Stukolkin ja Irina Bušujeva Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad: Meelis Paavel, Helle Rebane Raido Rink
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 10.10.2018, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. detsembril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.22.02.2018 laekus Eesti Töötukassale pankrotihaldur Andres Hermeti avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks OÜ Progress Service (likvideerimisel) endistele töötajatele, nende hulgas kaebuse esitajale S.B.ele.
2.Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsusega nr 318000070 jäeti S.B.ele tööandja maksejõuetuse hüvitis määramata (tl 5-7).
3.29.05.2018 esitas S.B. Tallinna Halduskohtule kaebus Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluse uuesti lahendamiseks. 31.05.2018 määrusega võttis Tallinna Halduskohus S.B.e kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 10.10.2018.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub tühistada Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 ja kohustada Eesti Töötukassat lahendada kaebaja taotlus uuesti järgnevatel põhjustel:
4.1.Kaebaja leiab, et otsuses toodud viide äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 4, mille kohaselt, kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ja tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, on kohatu, kuna nimetatud lõige puudutab juhatuse tegevust osaühingutes milles on nõukogu olemasolu. Kaebaja tööandja osaühingus nõukogu, kui juhtimisorgan puudus. Kaebaja toob välja , et ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Sellest tulenevalt ei võrdu osaühingu juhtimine kaebaja arvates finantsjuhi kohustustega. Kaebaja töölepingu punkt 2.1. ja lepingu lisas toodud finantsjuhi ametiülesanded on seotud juhtimisega, mitte korraldamisega. Näiteks finantsjuhi ameti ülesanded on ettevõtte finantsressursside liikumise juhtimine, ettevõtte finantsstrateegia ja finantsilise stabiilsuse tagamine ... ning muud ettevõtte finantside juhtimisega seotud ülesanded. Kaebaja märgib, et lisaks finantsjuhi ülesannetele täitis ta ka muid ametiülesanded: ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine, töötehnika ja – vahendite õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise kindlustamine, tööks vajalike põhivahendite hankimise korraldamine, lahkhelide lahendamine ja alluvate nõustamine. 4.2 Kaebaja ei nõustu Töötukassaga, et printsiibi kohaselt iga tööleping võrdub sisuliselt juhatuse liikme kohustusega, kuna juhatuse liige korraldab kogu majandustegevust ja vastutab raamatupidamise eest. Kaebaja arvates ei tähenda see, et raamatupidamise kohustust täites (mille hulka kuulub ka finantsjuhtimine) täidaks isik samas ka juhatuse liikme kohustust. Kaebaja toob välja, et OÜ Progress Service deklareeris ja tasus töötuskindlustusmakseid just nimelt töölepingust tulenevalt, mitte juhatuse liikme lepingust tulenevalt. Lisaks sellele oli kaebaja tööregistris registreeritud töötajana, mitte juhatuse liikmena ning tema tööülesanded olid laiemad ja sügavamad, kui juhatuse liikme ülesanded.
4.3.Kaebaja möönab, et ta küll täitis muid juhatuse liikme ülesandeid, kuid mitte finantsjuhi valdkonnas. Kaebaja täitis juhatuse liikme ülesandeid, mille eest ta tasu ei nõudnud, kuid finantsjuhi ülesannete täitmise eest sai ta töötasu.
4.4.Kaebaja toob välja, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „ TLS § 7 p-st 10 ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS § 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Igal konkreetsel juhul tuleb kohtul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb
töölepingu alusel, langevad kokku. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-21-134-02 (RT III 2002, 35, 385) leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.. Seega oli kohtul oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid kostjad osaühingus täitsid.“ Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „Hageja märgib kassatsioonkaebuses, et juhatuse liikme kohustused on ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt ning neid sätteid sisustatakse igas kaasuses individuaalselt..... Kolleegium on 8. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 (RT III 2004, 11, 138) märkinud, et seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi.“ Kaebaja leiab, et vastutaja ei ole piisava hoolega tuvastanud töösuhte olemasolu kaebaja ja tööandja vahel ning suhtus otsuste vastuvõtmisel asjasse pealiskaudselt.
4.5.Kaebaja selgitab, et osaühing milles ta töötas, tegeles raudtee veeremitele varuosade hankimisega ja müügiga ning tööstusettevõttetele seadmetele varuosade hankimisega ja müügiga, seadmete remondiga ning tarninvate toodete ja varuosade kvaliteedi ja seisundi kontrolliga. Kaebaja märgib, et ta tuli OÜ-sse Progress Service tööle töölepingu alusel finantsjuhi ametikohale 16.09.2013 (tl 8-10). Kaebaja väidab, et see, et ta sai hiljem juhatusse, ei muutnud töölepingus kokkulepitud tööülesandeid, vaid temale lisati juurde lisaks töölepingus olnud tööülesandetele ka seadusest tulenevaid juhtimis- ja esindusfunktsioonid. Kaebaja töö sisu oli kirjeldatud töölepingu punktis 2.2. ning lisaks lepinguga ettenähtule osales kaebaja pidevalt kauba vastuvõtmistel ja üleandmistel, isiklikult laadis kauba peale ja maha, vormistas kauba dokumente, valmistas ette enampakkumistes osalemiseks dokumentide pakette, teostas kauba ja teenuste hankeid, kohtus klientidega, tegi ettevõtte kontoritöid ja teostas kontoritarvete oste ning korraldas ja koristas kontorit. Nimetatud ülesannete kirjeldus ei ole lõplik ning juba nimetatud ülesanded viitavad asjaolule, et need ei kuulu juhatuse liikme ülesannete hulka. Kaebaja on seisukohal, et tal oli töösuhe osaühinguga olemas ning seega kaebaja tegevuse suhtes tuleb lähtuda ka töölepingu alusel talle pandud kohustustest.
4.6.Kaebaja märgib, et asjaolu, et juhatuse liikme amet ja töötaja on ühes isikus, ei eelda, et õigussuhete valik peab langema just juhatuse liikme suhtele. Kaebaja arvates eeldab tööleping mitte töötasu tasumist, vaid tööandja töötajale töötasu maksmise kohustust. See kohustus oli tööandjal küll olemas. Töötasu väljamaksmine on seotud mingite põhjustega, kuid töötasu mingi aja eest välja maksmata jätmine iseenesest kuidagi ei tõenda töösuhete puudumist.
4.7.Kaebaja märgib, et töötas OÜ Progress Service (registrikood 12175213, likvideerimisel) finantsjuhi ametikohal töölepingu alusel alates 16.09.2013.a mitte alates 01.11.2016.a., nagu on märgitud otsuses. Seoses töötasu muudatusega vormistati töötajale töölepingu lisa asemel terviktekst, mis on kahjuks otsuse aluseks. Antud asjaolu viitab dokumentide ebapiisavale analüüsile otsuse vastuvõtmisel. Töölepingust tulenevalt töötaja tööstaaž tööandja juures oli 4 aastat ja 5 kuud. Juhatuse liikmeks sai töötaja aga hiljem, ehk alates 22.10.2013. aastast. Riigikohus tegi lahendis nr 3-3-1-25-15 (p 11) järelduse, et „Töösuhte jätkumisele viitab ka töölepingute tingimus, mille kohaselt kehtivad need lepingud edasi ka pärast töötaja juhatuse liikmeks valimist. .. ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt pooltel ka keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes. Muu hulgas võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi.“ Kaebaja väidab, et tema ja osaühingu vahel sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks olemise ajal, tööleping ei ole poolte vahel lõpetatud, töölepingus toodud tööülesanded jäid
muutmata. Seega kaebaja juhatuse liikmete kohustused tulenevad ainult seadusest ning hõlmavad ainult esindamist. Seevastu kaebaja kui töötaja finantsjuhi kohustused ei kujuta endast ainult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Seega on vastustaja väide, et kaebajaga vormistatud tööleping oma sisult vastab juhatuse liikme lepingule väär. Kaebaja leiab võttes arvesse kõik ülaltoodu, et on tõendatud töösuhte olemasolu kaebaja ja OÜ Progress Service vahel ning talle tuleb tööandja maksejõuetusest tulenev hüvitis määrata.
4.8.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 463,35 eurot (tl 132-133).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
5.1.Vastustaja jättis kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna kaebaja ja OÜ Progress Service (likvideerimisel) vahel ei ole olnud töösuhet. Vastustaja hinnangul täitis kaebaja 22.10.2013-27.02.2018 OÜ-s Progress Service juhatuse liikme ülesandeid.
5.2.Vastustaja on seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus samal ajal töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Teisisõnu, juhatuse liikmel saab olla töölepinguline suhe äriühinguga ainult siis, kui ta täidab lisaks juhatuse liikme ametikohustustele ka muid ülesandeid peale juhatuse liikme kohustuste. Vastustaja märgib, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites nr 3-2-1-39-04 ja nr 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Osundatud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Seega selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis kaebaja pärast 22.10.2013 juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada, kas kaebaja ja OÜ Progress Service suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.
5.3.Vastustaja toob välja, et töölepingu mõiste sätestab töölepingu seadus (TLS) § 1. Selle seadusesätte kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd teisele isikule (tööandjale), alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepinguseadust lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ning lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Seega töölepingu tunnused on järgmised: - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul;
- töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu töölepingu seaduse mõttes.
5.3.1.Vastustaja rõhutab, et vaidlust ei ole, et kaebaja asus alates 16.09.2013 tööle OÜ-s Progress Service finantsjuhi ametikohale poolte vahel 16.09.2013 sõlmitud töölepingu alusel ning vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli töötaja töö sisuks firma finantsressursside liikumise korraldamine ja finantssuhete reguleerimine, mis tekivad turu tingimustes majandavate subjektide vahel, kõikide ressursside efektiivne kasutamine tootmis- ja realiseerimisprotsessis ning maksimaalse kasumi saamine. Vastustaja märgib, et 01.11.2016 vormistati 16.09.2013 sõlmitud töölepingu muudatus seoses töötasu muutumisega ning täpsustati kaebaja tööülesandeid (kaebuse p 8). Muudetud lepingu punkti 2.1 järgi oli finantsjuhi ülesanneteks firma finantside juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud tööandja eesmärkide saavutamisega. Lepingu lisaks oleva ametijuhendi kohaselt olid finantsjuhil järgmised ülesanded: ettevõtte finantsressursside liikumise juhtimine, ettevõtte finantsstrateegia ja finantsilise stabiilsuse tagamine, maksude arvestamise juhtimine, investeerimispoliitika elluviimine ja ettevõtte aktivate juhtimine ning muud ettevõtte finantside juhtimisega seotud ülesanded. Võttes arvesse kõik kaebuse esitaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja hinnangul kaebaja töölepingus toodud ülesanded seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega. Vastustaja hindas hüvitise taotlemise avaldusele lisatud ja täiendavalt esitatud dokumente kogumis ning leiab, et finantsjuhi ülesanded on ÄS kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Vastavalt ÄS § 180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad juhatuse liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne, korraldada osaühingu raamatupidamist, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust. Vastustaja hinnangul ei välju kaebaja ametijuhendis loetletud ülesanded tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Kaebaja tegeles osaühingu ühe valdkonna (finantsjuhtimine) juhtimisega. Asja materjalist ei järeldu, et kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Ka kaebaja ise on kaebuses välja toonud, et finantsjuhi ametiülesanded on seotud juhtimisega (kaebuse p 2). Seega kirjeldatud finantsjuhi tööülesanded on seotud ettevõtte juhtimise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega, mis on omased juhatuse liikme ülesannetele.
5.3.2.Vastustaja peab oluliseks asjaolu, et vastustaja andis 12.04.2018 haldusmenetluses kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd ning ka täiendava võimaluse vastavate tõendite esitamiseks. Kaebaja selliseid tõendeid haldusmenetluses ei esitanud.
5.3.3.Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning ta tegeles tööülesannetega, mis väljuvad tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest, tuleb vastustaja arvates asuda seisukohale, et kaebaja ja OÜ Progress Service vahel ei olnud tööõiguslikku suhet pärast kaebaja OÜ Progress Service juhatuse liikmeks valimist, vaid kaebaja täitis OÜ Progress
Service juures juhtorgani liikme ülesandeid. Sisuliselt puudus kaebuse esitajal ka töötaja ja tööandja alluvusvahekord, mis on omane töösuhtele.
5.3.4.Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kaebajale viimane töötuskindlustusmaksega maksustatav väljamakse toimunud 2014. aasta maikuus (tl 27). Asjaolu, et ligi 4 aastat ei ole kaebajale väljamakseid tehtud, viitab samuti asjaolule, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest küll maksta tasu, kuid ÄS-ist ei tulene sellist kohustust. Juhatuse liikmele makstav tasu ei ole töötasu töölepingu seaduse mõttes. Vastustaja märgib täiendavalt, et TKindlS § 3 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kindlustatu isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas juhatus. See tähendab, et juhatuse eest makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja talle ei laiene töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitiste saamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes. Samuti ei tõenda töötuskindlustusmakse tasumine kuni maini 2014, et tegemist on töösuhtega. Vastustaja hinnangul on kaebajale makstud tasudelt alates 22.10.2013 töötuskindlustusmakse alusetult kinni peetud arvestades, et kaebaja täitis alates 22.10.2013 juhatuse liikme ülesandeid. Enammakstud töötuskindlustusmakseid on aga võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras maksuhaldurilt tagasi taotleda või tasaarvestada.
5.4.Vastustaja leiab, et kuna kaebaja töölepingujärgsed tööülesanded on hõlmatud juhatuse liikme kohustustega, puudus kaebaja ja OÜ Progress Service vahel töösuhe ja seega on vastustaja otsus kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise osas õiguspärane.
5.5.Vastustaja leiab, et ka kanne töötamise registris, mille kohaselt töötas kaebaja OÜ-s Progress Service ajavahemikul 16.09.2013-08.02.2018 (tl 26), ei tõenda töösuhte olemasolu kaebaja ja OÜ Progress Service vahel. Vastustaja hinnangul ei ole töötamise registri kanne vastustajale siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd vastavatel andmetel on informatiivne tähendus. Seega ei saa kaebaja käesoleval juhul töösuhte tuvastamisel võtta aluseks töötamise registrisse märgitud kandeid. Töösuhte olemasolu või selle puudumise peab tegema kindlaks hinnates kõiki esitatud tõendeid (lepinguid) kogumis.
5.6.Ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt pärast 22.10.2013 kui kaebaja nimetati OÜ Progress Service juhatuse liikmeks jätkus tema töösuhe OÜ-ga Progress Service ning sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks valimise ajaks. Vaidlust ei ole selle üle, et alates 22.10.2013 valiti kaebaja äriregistri andmetel OÜ Progress Service juhatuse liikmeks ja tema ülesandeks jäi finantstegevuse juhtimine äriühingus. Seega oli kaebaja juriidilise isiku organi liige. Vastustaja märgib, et kuivõrd osanike 18.10.2013 (äriregistri järgi 22.10.2013) otsusega valiti kaebaja juhatuse liikmeks, mida tõendab OÜ Progress Service osanike koosoleku protokoll, lõppesid kaebaja töösuhted OÜ-ga Progress Service tegelikult juba 18.10.2013, sest töölepingu alusel juhtimisülesandeid täitva isiku nõusoleku andmist valida ta äriühingu juhatuse liikmeks,
tuleb käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-96-00 ka Riigikohus. Kaebaja töölepingu jäeti ilmselt vormiliselt korrektselt lõpetamata. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja väide, et pooltevaheline tööleping jätkus pärast tema OÜ Progress Service juhatuse liikmeks valimist.
5.7.Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on oma 04.05.2018 otsusega nr 318000070 õiguspäraselt keeldunud kaebajale määramast tööandja OÜ Progress Service (pankrotis) maksejõuetuse hüvitist. Kaebaja väidab kaebuses, et tema suhteid OÜ-ga Progress Service tuleb käsitleda mh töösuhtena alates 16.09.2013 kuni 08.02.2018, mil töösuhe lõppes TLS § 89 lg 2 p 2 alusel vaatamata sellele, et kaebaja oli ka OÜ Progress Service juhatuse liige ajavahemikul 22.10.2013-27.02.2018. Sellest tulenevalt oli tal õigus ka taotletud hüvitisele. Kaebaja leiab, et ta täitis lisaks esindamise funktsioonile, mis tulenes juhatuse liikme staatusest, ka teisi täiendavaid tööülesandeid, mis tulenesid töölepingust, kaasa arvatud 01.11.2016 sõlmitud töölepingust, mis oli kaebaja väitel algse 16.09.2013 sõlmitud töölepingu muutmine, mitte uue töölepingu sõlmimine. Kaebaja on seisukohal, et töölepingu alusel töötamist tõendab muuhulgas see, et tema eest maksti töötuskindlustuse maksu ning ta oli registreeritud töötamise registris. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal puudub töösuhtest tulenev nõue OÜ Progress Service vastu, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane. Vastustaja leiab, et kaebaja väited töösuhte olemasolu kohta on tõendamata. Vastustajale esitatud tõendid viitavad sellele, et poolte vahel 01.11.2016 sõlmitud leping oli tegelikult juhatuse liikmega sõlmitud leping ning mingeid muid ülesandeid ei ole kaebaja täitnud. 16.09.2013 tööleping lõppes aga kaebuse esitaja juhatuse liikmeks valimisel (poolte kokkuleppel) vaatamata sellele, et korrektselt lepingu lõpetamist ei vormistatud. Töötamise registril on informatiivne tähendus. Juhul kui kaebaja eest tasuti ebaõigesti teatav periood töötuskindlustuse makseid, siis on õigus taotleda nende tagastamist või tasaarvestamist maksuseadustes sätestatud korras. Lisaks ei ole makstud kaebajale töötasu juba ligi 4 aastat.
7.TKindlS § 141 sätestab, et õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel. Seega on isikul õigus kindlustushüvitisele koondamise korral üksnes juhul kui isik on töötanud töölepingu alusel või ametnikul. Järelikult tuli otsuse vastuvõtmisel vastustajal kontrollida töösuhte olemasolu. Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral sätestab TKindlS § 20, mille kohaselt tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. TKindlS § 22 lg-st 1 (nii vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud redaktsioonis kui ka hetkel kehtivas redaktsioonis) tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades TKindlS erisusi. Üheks
erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise ja kindlustushüvitise määramisel koondamise korral avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Kohus märgib, et see ei tähenda siiski HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, vaid üksnes andmete esitamisel hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse õigeks lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui see pole otsuse langetamiseks piisav. Arvestades eeltoodud regulatsiooniga on antud juhul vajalik välja selgitada, kas kaebaja oli Progress Service OÜ-ga töösuhtes ja kui oli, siis millisel perioodil ja kas kaebajale oleks tulnud sellest tulenevalt maksta taotletud hüvitisi (tööandja maksejõuetuse hüvitisi).
8.Kohus märgib kõigepealt, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Progress Service OÜ ja S.B.e vahel sõlmiti 16.09.2013 tööleping nr 09-13, mille kohaselt alustas S.B. tööandja juures tööd alates 16.09.2013 finantsjuhi ametikohal (tl 40-41). OÜ Progress Service 18.10.2013 osanike otsusega valiti S.B. juhatuse liikmeks (tl 113). Vastav kanne on äriregistrisse tehtud 22.10.2013 (tl 124). Küll aga on vaidlus kõigepealt selles, kas on õige vastustaja seisukoht, et S.B.e juhatuse liikmeks valimisega lõppes vaikimisi poolte kokkuleppel ka 16.09.2013 sõlmitud tööleping nr 09-13 või kehtisid paralleelselt mõlemad õigussuhted.
9.Kohus leiab, tuginedes muuhulgas RK lahendile nr 3-2-1-96-00, et kaebaja ja Progress Service OÜ töölepinguline suhe lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus järgmist: „TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus osaühingu juhatuse suhetele osaühinguga. Hageja nõustumine olla ME reorganiseerimisel osaühingu juhatuse liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. ÄS § 180 järgi on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ Valgemetsa Puhkekeskus põhikirja p 28 kohaselt on juhataja ülesandeks osaühingu juhtimine ning p 29 kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja, olles alates
22.augustist 1997. a juhatuse liige, täitis osaühingu juhtimisel lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seega osaühingu juhatuse liikmeks valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole õige ka kaebuse väide, et vallavolikogu otsusega ME ümberkujundamisel OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus jäi TLS §st 6 tulenevalt temaga sõlmitud tööleping kehtima.“ Kohus nõustub vastustaja ja tema antud põhjendustega, et käesoleval juhul puudusid kaebaja ja Progress Service OÜ vahelistes suhetes alates tema valimisest juhatuse liikmeks töölepingut iseloomustavad tunnused. Töölepingu mõiste sätestab töölepinguseadus (TLS) § 1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt täidetud ülesanded TLS § 1 sätestatud tunnustele ei vasta. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et analüüsides kõiki esitatud dokumente ja selgitusi tuleb asuda seisukohale, et kaebaja töölepingus toodud finantsjuhtimisalased tööülesanded kattuvad äriseadustikus (ÄS) üldisemalt sätestatud juhatuse liikme ülesannetega. Selliseid töid, mida võiks eraldi juhtimisest ja esindamisest välja tuua, ei ole. Õige on ka see, et kaebajale anti võimalus esitada haldusmenetluses 21.03.2018 täiendavaid tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd, kuid kaebaja seda ei teinud (tl 75). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Progress Service OÜ vaheline töösuhe, mis algas 16.09.2013 töölepinguga 09-13, lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega 22.10.2013.
10.Vaidlust ei ole ka selles, et 01.11.2016 sõlmisid Progress Service OÜ ja S.B. töölepingu nr 03/2016 (tl 96-97), mille kohaselt S.B. asub tööle finantsjuhi ametikohale. Töö sisuks on
ametikoha eesmärgile vastavalt: firma finantside juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud Tööandja eesmärkide saavutamisega. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib omanike nõukogu. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis (tl 82 ja selle pöördel). Ametijuhendist nähtub, et S.B.e tööülesanded olid otseselt seotud kogu ettevõtte finantsressursside juhtimisega ja planeerimisega, kaebaja vastutas kogu ettevõtte juhtimise finantsilise poole eest. Kohus leiab analüüsides ametijuhendit, et kaebajal oli sellest tulenevalt õigus ja kohustus korraldada oma äranägemise järgi ettevõtte majandustegevust, kuivõrd ettevõtte finantsjuhtimine hõlmab endas ettevõtte majandustegevuse korraldamist. Isiku allumist tööandja korraldustele aga ei nähtu, mis on üheks peamiseks töölepingu tunnuseks. Töölepingus on küll punkt, mille kohaselt allub finantsjuht omanike nõukogule (tl 96 vt lepingu p 2.2.), kuid arvestades, et kaebaja oli ise üks omanikest (tl 124) omades 50% osakutest, siis iseendale allumist ei saa käsitleda kui alluvussuhet töölepinguseaduse mõistes. Samuti puuduvad igasugused andmed, et ettevõttel oleks üldse olnud nõukogu. Vähemalt kohtule kättesaadavatest äriregistri kannetest seda ei nähtu. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oli töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning, et ta oleks tegelenud tööülesannetega, mis oleks väljunud tavapärase äriühingu juhtimise ja korraldamise raamidest. Kohtule ega vastustajale haldusmenetluses ei ole esitatud ka ühtegi töölepingus nimetatud osanike nõukogu otsust või korraldust, millest võiks järeldada, et kaebaja oleks olnud ettevõtte ühe omanikuna selles ettevõttes töötades kellegagi alluvussuhtes. Lisaks eeltoodule on selge vasturääkivus töölepingus sätestatud alluvussuhte ja töölepingu lisa nr 1 alluvussuhte osas. Kui töölepingus on ülesannete andjaks määratud omanike nõukogu (p 2.2), siis selle lisa üldosas on töö vahetu korraldajana märgitud hoopis ettevõtte tegevjuht, keda kaebaja selle järgi ka peaks vajadusel asendama. Kohus peab vajalikuks seoses kaebaja väitega, et tegu on eelmise töölepingu (16.09.2013) tervikliku asendamisega seoses palga muutumisega välja tuua ka seda, töölepingus puuduvad igasugused sellekohased viited või viited eelmisele töölepingule. Veelgi enam, töölepingu 5. osa Töötasu punktid 5.1.ja 5.2 näevad ette töötajale katseaja ja töötasu selle ajal. Samuti nähakse ette töötasu peale katseaega, mis on võrdne katseaja töötasuga (1200 eurot kuus). Juba samal ametikohal väidetavalt mitu aastat töötanud isiku suhtes on sellised töölepingu tingimused sisuliselt arusaamatud ja vastuolus ka seaduse nõuetega. Kohus peab vajalikuks eraldi välja tuua, et kaebaja ei toonud ei haldusmenetluses ega ka kohtuistungil välja selliseid tööülesandeid, mida oleks võimalik käsitleda kui ainult töölepingu alusel töötava finantsjuhi tööülesandeid. Kaebaja poolt nimetatud ülesanded on otseselt seotud ettevõtte tegevuse juhtimise ja korraldamisega seda küll peamiselt finantsvallas. Kohus on seisukohal, et arvestades käeoleva asja asjaolusid ja eriti kaebaja väiteid mitmeid aastaid tehtud tööst, mis ei kattu juhatuse liikme ülesannetega, oleks kaebaja pidanud suutma esitada või siis vähemalt nimetada mingeidki tehtud töid ja täidetud tööülesandeid või vähemalt seda, kust võib tema tehtud tööde kohta tõendeid leida. Kaebaja seda ei teinud ja oma töötamist töölepingu alusel ei ole tõendanud. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-3066 kohta langetatud otsuse punktis 11 muuhulgas märkinud “... taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on apellant piirdunud üksnes formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud (töötukassa on saatnud kõigile asjaomastele töötajatele tutvumiseks haldusakti projekti). Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tema töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid.“ ja sama otsuse punktis 15 „ ... Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid,
mis seda faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-6412, p 16; 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15).“. Kohus leiab, et need kõrgemate astmete kohtute jõustunud otsustes väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva asja lahendamisel. Kaebaja poolt kaebuses välja toodud muude väidetavalt täidetud ülesannete – kauba vastuvõtmine ja üleandmine, kauba peale ja maha laadimine, kauba dokumentide vormistamine, dokumendi pakettide ettevalmistamine enampakkumistel osalemiseks, kauba ja teenuste hangete teostamine, klientidega kohtumine, kontori tööde tegemine, kontoritarvete ostmine ja kontori koristamine ja selle korraldamine – kohta leiab kohus, et need ei ole samuti selliseid ülesanded, mis arvestades ettevõtte väiksust võiks väljuda ettevõtte tavapärase juhtimise raamidest. Seejuures ei olnud selliseid ülesandeid kaebaja töölepingus märgitud. Kohus leiab ka, et väikeettevõtte puhul on tavapärane, et ettevõtte omanikuks olev juhatuse liige täidab vajadusel erinevaid rolle selleks, et tagada ettevõtte majandustegevuse korrapärane toimimine sh koristab vajadusel ise (kodu)kontorit, muretseb töövahendid, aitab kaupu vastu võtta ja peale laadida jne. Üldiselt on ka tavaline see, et selliste ülesannete täitmise kohta eraldi juhatuse liikme lepingust töölepingut ei sõlmita. Kohus peab vajalikuks eraldi välja tuua ka asjaolu, et 1.11.2016 töölepingu lisas 1 toodud ametiülesannete loetelu ei ole kuidagi iseloomulik väikeettevõttele, vaid see on ilmselt tehtud valdavas osas copy-paste meetodil mõnest kaebajale kättesaadavast oluliselt suurema ettevõtte finantsjuhi standardsetest ametiülesannetest. Sellele viitavad muuhulgas näiteks vastutus ja osalus punktis 5 mainitud teaduslikes uuringutes ja nende väljatöötamises, samuti punktis 4 mainutud finantsnäitajate viimine osakondadeni ning punktis 6 mainitud finantsturgude uuringute ja analüüside läbiviimine. Arvestades teavet, mis kohtul on OÜ Progress Service (likvideerimisel) majandustegevuse kohta, on need ülesanded ilmselgelt asjakohatud. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja siinkohal vastates kohtu küsimustele, et tegu oli eelkõige formaalsetele nõuete täitmiseks tehtud töölepinguga, mille sõnastust ei tuleks eriti tõsiselt võtta, vaid arvestada tuleks eelkõige tegelikult tehtud tööd. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Progress Service OÜ vahel 01.11.2016 lepingut ei saa käsitleda kui eraldiseisvat või eelmist töölepingut asendava töölepinguna, vaid seda saab äärmisel juhul käsitleda nagu vastustaja seda ka tegi sisuliselt kui juhatuse liikme lepingut. Järelikult ei olnud kaebaja töölepingulistes suhetes ka alates 01.11.2016 kuni 08.02.2018 (mil esitati S.B.ele OÜ Progress Service poolt töölepingu ülesütlemise avaldus seoses OÜ Progress Service pankroti välja kuulutamata jätmisega raugemise tõttu (vt tl 98)).
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli kantud töötamise registrisse (TÖR) alates 16.09.2013-08.02.2018 (tl 26). Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel seoses TÖR kande õigusliku tähendusega. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et töötamise registri kanne ei ole vastustajale siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus (vt Vabariigi Valitsuse 30.07.200 määrus nr 240 § 13 lg 1).
12.Kohus peab oluliseks märkida ka seda, et asjas on tõendatud, et S.B.ele maksti viimati Progress Service OÜ poolt tasu maikuus 2014 aastal (tl 27). Pärast seda ei ole töötasu väljamakseid toimunud. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Asjaolu, et pärast maid 2014 ligi 4 aastat ei ole kaebajale väidetava töötasu väljamakseid tehtud, viitab samuti asjaolule, et
pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Küll aga võib ÄS § 1801 kohaselt osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest tasu maksta, kuid sellist otsest kohustust ÄS-st ei tulene. Kaebaja väited, et juhatuse liikmed otsustasid esimesena tasuda võlgnevused teistele ettevõtetele ja seejärel alles tasuda palgavõlgnevuse, et hoida ettevõtet toimimas, on iseenesest tavaolukorras loogiline selgitus juhatuse liikme tasustamise osas, kuid on selge, et ükski töölepinguga töötav töötaja ei oleks nõus tegema ligi 4 aastat tasuta tööd. Kohus märgib, et tavaolukorras on tegelikult ka raske on uskuda, et nii pikalt oleks nõus tasuta töötama sisuliselt tasuta pankrotis oleva ettevõtte juhatuse liige. Vastav asjaolu näitab veelkord, et kaebaja kui ettevõtte üks omanikest ja juhatuse liikmetest ei teinud ettevõttes töölepingu alusel tööd, vaid täitis üksnes juhatuse liikme ülesandeid, mis olid heatahtlikult kohtule esitatud töölepinguid tõlgendades ja arvestades seda, et osaühingul oli ka teine juhatuse liige, täpsemalt lahti kirjutatud juhatuse liikme lepingutes, mille pooled olid tahtlikult või ekslikult vormistanud töölepinguna. Veel on kaebaja ise välja toonud, et 01.11.2016 vormistati uus tööleping terviktekstina just nimelt palga muudatuse tõttu. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et viimane palga makse on tehtud 2014 mai kuus ning ettevõttel olid 2016 aastal juba majanduslikud raskused, siis on eluliselt ebausutav, et seoses palga muudatusega, mida reaalselt polnud juba üle aasta makstud ega hakatud maksma ka uue lepingu alusel, oli vajalik vormistada uus tööleping, mis väidetavalt oli eelmise töölepingu muutmine. Pigem on siinkohal kohtu arvates eluliselt usutav, et sellise lepingu vormistamise eesmärk oli eelkõige luua õiguslik alus võimalike riigipoolsete hüvitiste saamiseks ettevõtte pankrotistumise korral.
13.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kuni 2014 maini kaebajale makstud tasudelt maksti töötuskindlustuse maksu. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et isikule laieneks töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitise saamiseks. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita see isikule veel kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes (valesti tasutud maksud on õigus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda). Samuti ei tõenda ainuüksi töötuskindlustusmakse tasumine kuni 2014 maini, et tegemist oli töösuhtega.
14.Arvestades kõiki eelpool tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud oma 04.05.2018 otsusega nr 318000070 kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Kohus leiab, et vastustaja on uurimiskohustust täites õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud vastustajaga sisulist tööõiguslikku suhet ajavahemikus 22.10.2013-08.02.2018 ning 01.11.2016 sõlmitud lepingu nr 09/2016 näol oli tegelikult tegemist juhatuse liikme kohustuste täitmise lepinguga. Kohus märgib siinkohal, et eelnevalt on kohus juba nõustunud vastustajaga, et töölepingu näol oli sisuliselt tegu juhatuse liikme lepinguga ehk näiliku lepinguga. Vastavalt TSÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine ja vastavalt selle lg 3 kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seadusest tulenevalt on seega võimalik töölepingu (mis sõlmiti 01.11.2016) ümberkvalifitseerimine juhatuse liikmega sõlmitud lepinguks, mida nähtuvalt vaidlustatud otsusest vastustaja ka tegi.
15.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuses põhiküsimuses õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb tööandja maksejõuetuse hüvitis kaebaja osas jätta määramata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude osas.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud ja kohus jätab need menetlusosaliste enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.