Otsuse avalikult teatavaks 9. november 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-18-1050
Haldusasi
D.B. kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 218001935 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluste uuesti lahendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: D.B., volitatud esindajad: Ivar Stukolkin ja Irina Bušujeva Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad: Meelis Paavel, Helle Rebane ja Raido Rink
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 10.oktoobril 2018, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. aprillil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.22.02.2018 laekus Eesti Töötukassale pankrotihaldur Andres Hermeti avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks OÜ Progress Service (likvideerimisel) endistele töötajatele, nende hulgas ka kaebuse esitajale D.B.ele.
2.09.03.2018 laekus Eesti Töötukassale OÜ Progress Service (likvideerimisel) avaldus kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral D.B.ele.
3.Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsusega nr 318000070 jäeti D.B.ele tööandja maksejõuetuse hüvitis määramata. Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsusega nr 218001935 jäeti D.B.ele kindlustushüvitis koondamise korral määramata.
4.28.05.2018 saabus Tallinna Halduskohtule D.B.e kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 218001935 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluste uuesti lahendamiseks.
5.31.05.2018 võttis Tallinna Halduskohus D.B.e kaebuse Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 218001935 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluste uuesti lahendamiseks menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 10.10.2018.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja palub tühistada Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsus nr 218001935 ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata OÜ Progress Service (likvideerimisel) poolt 09.03.2018 esitatud avaldus D.B.e osas uuesti läbi ning tühistada Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsus nr 318000070 ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata pankrotihaldur Andres Hermeti poolt 22.02.2018 esitatud avaldus D.B.e osas uuesti läbi. Kaebaja leiab, et otsused on põhjendamata ja kehtiva õigusega vastuolus järgnevatel põhjustel:
6.1.Kaebaja leiab, et esimeses otsuses toodud viide äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 4, mille kohaselt, kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ja tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, on kohatu, kuna nimetatud lõige puudutab juhatuse tegevust osaühingutes milles on nõukogu olemas. Kaebaja tööandja osaühingus nõukogu, kui juhtimisorgan puudus. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega osaühingu juhtimine ei võrdu tegevjuhi kohustustega. Kaebaja töölepingu punkt 2.1. ja lepingu lisas toodud tegevjuhi ametiülesanded on seotud nii osaühingu juhtimisega, kui ka osaühingu töö korraldamisega. Kaebaja toob siinkohal välja näiteks tegevjuhi ametiülesanded: ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine, töötehnika ja –vahendite õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise kindlustamine, tööks vajalike põhivahendite hankimise korraldamine, lahkhelide lahendamine ja alluvate nõustamine. 6.2 Kaebaja leiab, et Töötukassa lähenemise kohaselt võrdub iga tööleping sisuliselt juhatuse liikme kohustusega, kuna juhatuse liige korraldab kogu majandustegevust. Kuid see ei tähenda, et isik täites tegevjuhi kohustust täidab samas ka juhatuse liikme kohustust. Veelgi enam, et OÜ Progress Service deklareeris ja tasus töötuskindlustus makseid just nimelt töölepingust tulenevalt, mitte juhatuse liikme lepingust tulenevalt. Lisaks sellele oli tööregistris D.B. registreeritud töötajana, mitte juhatuse liikmena ning tema tööülesanded olid laiemad ja sügavamad, kui juhatuse liikme ülesanded.
Kaebaja väidab, et ta täitis muid juhatuse liikme ülesandeid, kui tegevjuhi valdkonnast. Ta selgitab, et täitis juhatuse liikme ülesandeid, mille eest ta tasu ei nõudnud, kuid tegevjuhi ülesannete täitmise eest sai ta töötasu.
6.3.Kaebaja märgib, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „ TLS § 7 p-st 10 ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS § 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Igal konkreetsel juhul tuleb kohtul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, langevad kokku. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-21-134-02 (RT III 2002, 35, 385) leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.. Seega oli kohtul oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid kostjad osaühingus täitsid.“ Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „Hageja märgib kassatsioonkaebuses, et juhatuse liikme kohustused on ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt ning neid sätteid sisustatakse igas kaasuses individuaalselt..... Kolleegium on 8. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 (RT III 2004, 11, 138) märkinud, et seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi.“ Kaebaja leiab, et vastutaja ei ole piisava hoolega tuvastanud töösuhte olemasolu kaebaja ja tööandja vahel. Ning otsuste vastuvõtmisel suhtus asjasse pealiskaudselt.
6.4.Kaebaja teatab, et osaühing, milles ta töötas, tegeles raudteeveeremitele varuosade hankimisega ja müügiga ning tööstusettevõttetele seadmetele varuosade hankimisega ja müügiga, seadmete remondiga ning tarninvate toodete ja varuosade kvaliteedi ja seisundi kontrolliga. Kaebaja selgitab, et ta tuli OÜ-sse Progress Service tööle töölepingu alusel tegevdirektori ametikohale 01.11.2011 (tl 12-14). See, et hiljem kaebaja sai juhatusse, ei muutnud töölepingus kokkulepitud tööülesanded, vaid temale lisati juurde lisaks töölepingus olnud tööülesannetele ka seadusest tulenevaid juhtimise ja esinduse funktsioone. Kaebaja töö sisu oli kirjeldatud töölepingu punktis 2.2. ning lisaks lepinguga ettenähtule osales kaebaja pidevalt kauba vastuvõtmistel ja üleandmistel, laadis isiklikult kauba peale ja maha, vormistas kauba dokumente, valmistas ette enampakkumisetel osalemiseks dokumentide pakette, teostas kauba ja teenuste hankeid, kohtus klientidega, tegi ettevõtte kontoritöid ja teostas kontoritarvete oste ning korraldas ja koristas kontorit. Nimetatud ülesannete kirjeldus ei ole lõplik ning juba nimetatud ülesanded viitavad asjaolule, et need ei kuulu juhatuse liikme ülesannete hulka. Kaebajal oli töösuhe osaühinguga olemas ning seega kaebaja tegevuse hindamisel tuleb lähtuda töölepingu alusel talle pandud kohustustest.
6.5.Kaebaja on seisukohal, et juhatuse liikme amet ja töölepinguline töötaja on ühes isikus, ei eelda, et õigussuhete valik peab langema just juhatuse liikme suhte peale. Tööleping eeldab mitte töötasu tasumist, vaid tööandja töötajale töötasu maksmise kohustust. See kohustus oli tööandjal kaebaja arvates olemas. Töötasu väljamaksmine on seotud mingite põhjustega, kuid töötasu mingi aja eest välja maksmata jätmine iseenesest ei tõenda töösuhete puudumist.
6.6.Kaebaja märgib, et töötas OÜ Progress Service ( registrikood 12175213, likvideerimisel) tegevjuhi ametikohal töölepingu alusel alates 01.11.2011.a mitte alates 01.11.2016.a. nagu on märgitud otsuses. Seoses töötasu muudatusega vormistati töötajale töölepingu lisa asemel töölepingu terviktekst, mis on kahjuks otsuse aluseks. Antud asjaolu viitab dokumentide ebapiisavale analüüsile otsuse vastuvõtmisel. Kaebaja on seisukohal, et töölepingust tulenevalt oli töötaja tööstaaž tööandja juures 6 aastad ja 4 kuud. Juhatuse liikmeks sai töötaja hiljem alates 22.10.2013. aastast.
Kaebaja toob välja, et Riigikohus tegi lahendis nr 3-3-1-25-15 (p 11) järelduse, et „Töösuhte jätkumisele viitab ka töölepingute tingimus, mille kohaselt kehtivad need lepingud edasi ka pärast töötaja juhatuse liikmeks valimist. .. ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt pooltel ka keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes. Muu hulgas võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi.“ Kaebaja leiab, et tema ja osaühingu vahel sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks olemise ajal, töölepingut ei ole poolte vahel lõpetatud, töölepingus toodud tööülesanded jäid muutmata. Kaebaja on seisukohal, et seetõttu tulenesid kaebaja juhatuse liikmete kohustused ainult seadusest ning hõlmasid ainult esindamist. Kaebaja kui töötajast tegevjuhi kohustused ei kujuta endast ainult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Seega on väär vastustaja väide, et kaebajaga vormistatud tööleping vastab oma sisult juhatuse liikme lepingule. Kaebaja leiab, et võttes arvesse kõike ülaltoodut, on tõendatud töösuhte olemasolu kaebaja ja OÜ Progress Service vahel ning talle tuleb tööandja maksejõuetusest tulenev hüvitist määrata.
6.7.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 710,40 eurot (tl 132133).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
7.1.Vastustaja jättis kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitise määramata, sest kaebaja ja OÜ Progress Service (likvideerimisel) vahel ei ole olnud töösuhet. Vastustaja hinnangul täitis kaebaja 22.10.2013-27.02.2018 OÜ-s Progress Service juhatuse liikme ülesandeid.
7.2.Vastustaja on seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus samal ajal töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Teisisõnu, juhatuse liikmel saab olla töölepinguline suhe äriühinguga ainult siis, kui ta täidab lisaks juhatuse liikme ametikohustustele ka muid ülesandeid peale juhatuse liikme kohustuste. Kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites nr 3-2-1-39-04 ja nr 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Osundatud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Seega selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis kaebaja pärast 22.10.2013 juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada kas kaebaja ja OÜ Progress Service suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.
7.3.Vastustaja toob välja, et töölepingu mõiste sätestab töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1. Selle seadusesätte kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd teisele isikule (tööandjale), alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepinguseadust lepingule, mille kohaselt töö
tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ning lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Seega töölepingu tunnused on järgmised: - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu töölepingu seaduse mõttes.
7.3.1.Vastustaja märgib, et vaidlust ei ole, et kaebaja asus alates 01.11.2011 tööle OÜ-s Progress Service tegevjuhi ametikohale poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud töölepingu alusel ning vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli töötaja töö sisuks ettevõtte majandustegevuse korraldamine, üldjuhtimise teostamine, alluvate nõustamine ja nende töö korraldamine ja kontrollimine. 01.11.2016 vormistati 01.11.2011 sõlmitud töölepingu muudatus seoses töötasu muutumisega ning täpsustati kaebaja tööülesandeid. Muudetud lepingu punkti 2.1 järgi oli tegevjuhi ülesanneteks firma juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud tööandja eesmärkide saavutamisega. Lepingu lisaks oleva ametijuhendi kohaselt olid tegevjuhil järgmised ülesanded: ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine, alluvate töö organiseerimine, hea ja katkematu töö korraldamine ning nõutavate töö- ja olmetingimuste tagamine, töötehnika ja -vahendite õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise kindlustamine, tööks vajalike põhivahendite hankimise korraldamine, ettevõtte üldjuhtimise teostamine, lahkhelide lahendamine ja alluvate nõustamine. Võttes arvesse kõik kaebuse esitaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja hinnangul kaebaja töölepingus toodud ülesanded seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega. Vastustaja hindas hüvitise taotlemise avaldusele lisatud ja täiendavalt esitatud dokumente kogumis ning leiab, et tegevjuhi ülesanded on ÄS kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Vastavalt ÄS § 180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad juhatuse liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne, korraldada osaühingu raamatupidamist, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust. Vastustaja hinnangul ei välju kaebaja ametijuhendis loetletud ülesanded tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Kaebaja tegeles osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtimise ja korraldamise ning esindamisega. Asja materjalist ei järeldu, et kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest ning esindamisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Ka kaebaja ise on kaebuses välja toonud, et tegevjuhi ametiülesanded on seotud juhtimisega ja osaühingu töö korraldamisega. Seega on kirjeldatud tööülesanded seotud ettevõtte juhtimise, esindamise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega, mis on omased juhatuse liikme ülesannetele.
7.3.2.Vastustaja peab oluliseks asjaolu, et vastustaja andis haldusmenetluses 12.04.2018 kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd ning ka täiendava võimaluse vastavate tõendite esitamiseks. Kaebaja selliseid tõendeid ei esitanud.
7.3.3.Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning ta tegeles tööülesannetega, mis väljuvad tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest, asub vastustaja seisukohale, et kaebaja ja OÜ Progress Service vahel ei olnud pärast kaebaja OÜ Progress Service juhatuse liikmeks valimist mitte tööõiguslikku suhet, vaid kaebaja täitis OÜ Progress Service juures juhtorgani liikme ülesandeid. Sisuliselt kaebuse esitajal töötaja ja tööandja alluvusvahekord puudus, mis on omane töösuhtele.
7.3.4.Vastustaja toob välja, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kaebajale viimane töötuskindlustusmaksega maksustatav väljamakse toimunud 2014. aasta maikuus. Asjaolu, et ligi 4 aastat ei ole kaebajale väljamakseid tehtud, viitab vastustaja arvates samuti asjaolule, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest küll maksta tasu, kuid ÄS-ist ei tulene sellist kohustust. Juhatuse liikmele makstav tasu ei ole ka töötasu töölepingu seaduse mõttes. Vastustaja märgib täiendavalt, et TKindlS § 3 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kindlustatu isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on juhtimis- või kontrollorganiks muuhulgas juhatus. See tähendab, et juhatuse eest makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja talle ei laiene töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitiste saamiseks. Kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes. Samuti ei tõenda töötuskindlustusmakse tasumine kuni maini 2014, et tegemist on töösuhtega. Vastustaja hinnangul on kaebajale makstud tasudelt alates 22.10.2013 töötuskindlustusmakse alusetult kinni peetud arvestades, et kaebaja täitis alates 22.10.2013 juhatuse liikme ülesandeid. Enammakstud töötuskindlustusmakseid on aga võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras maksuhaldurilt tagasi taotleda või tasaarvestada.
7.4.Vastustaja leiab, et kuna kaebaja töölepingujärgsed tööülesanded on hõlmatud juhatuse liikme kohustustega, puudus kaebaja ja OÜ Progress Service vahel töösuhe ja seega on vastustaja otsus kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise osas õiguspärane.
7.5.Vastustaja leiab, et ka kanne töötamise registris, mille kohaselt töötas kaebaja OÜ-s Progress Service ajavahemikul 01.11.2011-08.02.2018, ei tõenda töösuhte olemasolu kaebaja ja OÜ Progress Service vahel. Vastustaja hinnangul ei ole töötamise registri kanne vastustajale siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel. TKindlS sätetest ega ka muudest õigusaktide sätetest ei tulene, et TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel oleks töötamise registrisse tehtud kannetele antud õiguslik tähendus. Seega ei saa kaebaja käesoleval juhul töösuhte tuvastamisel võtta aluseks töötamise registrisse märgitud kandeid. Töösuhte olemasolu või selle puudumise peab tegema kindlaks hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis.
7.6.Vastustaja leiab, et ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt pärast 22.10.2013, mil kaebaja nimetati OÜ Progress Service juhatuse liikmeks, jätkus tema töösuhe OÜ-ga Progress Service ning sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks valimise ajaks. Vaidlust ei ole selle üle, et alates 22.10.2013 valiti kaebaja äriregistri andmetel OÜ Progress Service juhatuse liikmeks ja tema ülesandeks jäi ettevõtte juhtimine ja esindamine. Seega oli kaebaja juriidilise isiku organi liige. Vastustaja märgib, et kuivõrd osanike 18.10.2013 (äriregistri järgi 22.10.2013) otsusega valiti kaebaja juhatuse liikmeks, mida tõendab OÜ Progress Service osanike koosoleku protokoll, lõppesid kaebaja töösuhted OÜ-ga Progress Service tegelikult juba 18.10.2013, sest töölepingu alusel juhtimisülesandeid täitva isiku nõusoleku andmist valida ta äriühingu juhatuse liikmeks, tuleb käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-96-00 Riigikohus. Vastustaja märgib, et kaebaja töölepingu jäeti ilmselt vormiliselt korrektselt lõpetamata. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja väide, et pooltevaheline tööleping jätkus pärast tema OÜ Progress Service juhatuse liikmeks valimist. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka kaebaja seisukoht, et otsuste tegemisel ei ole arvestatud 01.11.2011 sõlmitud töölepinguga, kuivõrd nimetatud leping lõppes vastustaja arvates 22.10.2013 OÜ Progress Service juhatuse liikmeks asumise nõusoleku andmisega. Kuivõrd 01.11.2016 sõlmiti kaebajaga uus leping (kaebaja väitel muudeti 01.11.2011 sõlmitud lepingut), siis tuli vastustajal nimetatud lepingust otsuse tegemisel ka lähtuda.
7.7.Kuna kaebajaga sõlmitud lepingust tulenevad ülesanded on otseselt seotud osaühingu juhtimise ja esindamisega, siis ei saa sõlmitud lepingut lugeda töölepinguks, vaid kokkuleppeks juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, mistõttu on õiguspäraselt jäetud kaebajale kindlustushüvitis koondamise korral määramata, sest kaebajal puudus töösuhe (vt TKindlS §le 141).
7.8.Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on oma 04.05.2018 otsusega nr 318000070 õiguspäraselt keeldunud kaebajale määramast tööandja OÜ Progress Service (pankrotis) maksejõuetuse hüvitist ja 27.04.2018 otsusega nr 218001935 koondamise kindlustushüvitist. Kaebaja väidab kaebuses, et tema suhteid OÜ-ga Progress Service tuleb käsitleda mh töösuhtena alates 01.11.2011 kuni 08.02.2018, mil töösuhe lõppes TLS § 89 lg 2 p 2 alusel vaatamata sellele, et kaebaja oli ka OÜ Progress Service juhatuse liige ajavahemikul 22.10.2013-27.02.2018. Sellest tulenevalt oli tal õigus ka taotletud hüvitistele. Kaebaja leiab, et ta täitis lisaks esindamise funktsioonile, mis tulenes juhatuse liikme staatusest ka teisi täiendavaid tööülesandeid, mis tulenesid töölepingust ja ka 01.11.2016 sõlmitud töölepingust, mis oli tegelikult algse 01.11.2011 sõlmitud töölepingu muutmine, mitte uue töölepingu sõlmimine. Kaebaja on seisukohal, et töölepingu alusel töötamist tõendab muuhulgas see, et tema eest maksti töötuskindlustuse maksu ning ta oli registreeritud töötamise registris. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal puudub töösuhtest tulenev nõue OÜ Progress Service vastu, millest tulenevalt on vaidlustatud otsused õiguspärased. Vastustaja leiab, et kaebaja väited töösuhte olemasolu kohta on tõendamata. Vastustajale esitatud tõendid viitavad sellele, et poolte vahel 01.11.2016 sõlmitud leping oli tegelikult juhatuse liikmega sõlmitud leping ning mingeid muid ülesandeid ei ole kaebaja täitnud. 01.11.2011 tööleping lõppes aga kaebuse esitaja juhatuse liikmeks valimisel (poolte kokkuleppel) vaatamata sellele, et korrektselt lepingu lõpetamist ei vormistatud. Töötamise registril on informatiivne tähendus. Juhul kui kaebaja eest tasuti ebaõigesti teatav periood töötuskindlustuse makseid, siis on õigus
taotleda nende tagastamist või tasaarvestamist maksuseadustes sätestatud korras. Lisaks ei ole makstud kaebajale töötasu juba ligi 4 aastat.
9.TKindlS § 141 sätestab, et õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel. Seega on isikul õigus kindlustushüvitisele koondamise korral üksnes juhul, kui isik on töötanud töölepingu alusel või ametnikul. Järelikult tuli otsuse vastuvõtmisel vastustajal kontrollida töösuhte olemasolu. Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral sätestab TKindlS § 20, mille kohaselt tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. TKindlS § 22 lg-st 1 (nii vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud redaktsioonis kui ka hetkel kehtivas redaktsioonis) tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades TKindlS erisusi. Üheks erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise ja kindlustushüvitise määramisel koondamise korral avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Kohus märgib, et see ei tähenda siiski HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, vaid üksnes andmete esitamisel teatud hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse õigeks lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui see on ebapiisav. Arvestades eeltoodud regulatsiooniga oli antud juhul vajalik välja selgitada, kas kaebaja oli Progress Service OÜ-ga töösuhtes ja kui oli, siis millisel perioodil ja kas kaebajale oleks tulnud sellest tulenevalt maksta taotletud hüvitisi (kindlustushüvitist koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitisi).
10.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Progress Service OÜ ja D.B.e vahel sõlmiti 01.01.2011 tööleping nr 01-11, mille kohaselt alustas D.B. tööandja juures tööd alates 01.11.2011 osaühingu tegevjuhi ametikohal. Vaidlust ei ole, et OÜ Progress Service 18.10.2013 osanike otsusega valiti D.B. juhatuse liikmeks. Vastav kanne on äriregistrisse tehtud 22.10.2013. Küll aga on vaidlus selles, kas vastustaja seisukoht, et D.B.e juhatuse liikmeks valimisega lõppes vaikimisi poolte kokkuleppel ka 01.01.2011 sõlmitud tööleping nr 01-11 või kehtisid paralleelselt mõlemad õigussuhted. Kohus leiab tuginedes mh RK lahendile nr 3-2-1-96-00, et kaebaja ja Progress Service OÜ töölepinguline suhe lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus järgmist: „TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus osaühingu juhatuse suhetele osaühinguga. Hageja nõustumine olla ME reorganiseerimisel osaühingu juhatuse liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. ÄS § 180 järgi on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ Valgemetsa Puhkekeskus põhikirja p 28 kohaselt on juhataja ülesandeks osaühingu juhtimine ning p 29
kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja, olles alates
22.augustist 1997. a juhatuse liige, täitis osaühingu juhtimisel lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seega osaühingu juhatuse liikmeks valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole õige ka kaebuse väide, et vallavolikogu otsusega ME ümberkujundamisel OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus jäi TLS §st 6 tulenevalt temaga sõlmitud tööleping kehtima.“ Kohus nõustub pärast käesolevas asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumist vastustajaga ja leiab, et käesoleval juhul puudusid kaebaja ja Progress Service OÜ vahelistes suhetes pärast tema juhatuse liikmeks valimist töölepingut iseloomustavad tunnused. Töölepingu mõiste sätestab töölepinguseadus (TLS) § 1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt väidetavalt täidetud ülesanded TLS § 1 sätestatud tunnustele ei vasta. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et analüüsides kõiki esitatud dokumente ja selgitusi tuleb asuda seisukohale, et kaebaja töölepingus p.2.2. toodud ülesanded (tl 12) kattuvad sisuliselt ÄS sätestatud juhatuse liikme ülesannetega. Selliseid töid, mida võiks eraldi juhtimisest ja esindamisest välja tuua ja mis oleks erilised just tegevjuhi tööle, ei ole. Kohus märgib, et kaebaja kaebuses väljatoodud tööde hulgas on kohtu arvates tõepoolest kaks tööd – kauba peale ja mahalaadimine ja kontori koristamine – mis pole seaduse mõttes kindlasti äriühingu juhataja ülesanded, kuid need tööd ei ole ka tegevdirektori tavapärased tööd. Kohus on seisukohal, et tegu on vältimatute lisatöödega, mida arvestades, et tegu oli väikeettevõttega, teevad vastavalt vajadusele sellistes ettevõtetes üpris sageli nii tegevjuhid kui ka juhatuse liikmed (või nende käsul muud töötajad), sest majanduslikult ei ole mõttekas nende teostamiseks eraldi töölisi palgata. Kontorikoristamisega seoses märgib kohus siinkohal täiendavalt, et osa ajast oli kaebaja esindaja väitel tegu ka kodukontoriga, mis tähendab, et selle korrashoidu ei saa pidada eriliseks täiendavaks tööülesandeks, sest oma kodu hoiavad inimesed tavaliselt korras ise sõltumata töösuhtest. Kohus peab vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse hindamisel oluliseks ka seda, et vastustaja teostas oma uurimiskohustust ja andis kaebajale võimaluse esitada 12.04.2018 haldusmenetluses täiendavaid tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd, kuid kaebaja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Progress Service OÜ vaheline töösuhe lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega 22.10.2013.
11.Vaidlust ei ole ka selles, et 01.11.2016 sõlmisid Progress Service OÜ ja D.B. töölepingu nr 02/2016 (tl 106), mille kohaselt D.B. asub tööle tegevjuhi ametikohale. Töö sisuks on firma juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud tööandja eesmärkide saavutamisega. Tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis (tl 91). Ametijuhendist nähtub üheselt, et tegemist on ettevõtte majandustegevuse korraldamise ja sellega seotud ülesannetega: a) ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine; b) alluvate töö organiseerimine ja kontrollimine, sh tööohutuse alal; c) hea ja katkematu töö korraldamine ning nõuetavate töö- ja olmetingimuste tagamine; d) töötehnika ja –vahendite, kasutada antud hoonete, platside, rajatiste jne korrasoleku, õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise kindlustamine; e) tööks vajalike põhivahendite, tööriistade, kaitsevahendite, seadmete ja materjalide hankimise korraldamine; f) ettevõtte üldjuhtimise teostamine, lähtudes sellekohastest õigusaktidest kinnipidamisest; g) ettevõtte töös ettetulevate lahkhelide lahendamine; h) alluvate nõustamine praktilistes töö jt ettevõte eesmärke elluviivates küsimustes. Kohus leiab, et ametijuhendi kohaselt oli kaebajal õigus ja kohustus korraldada oma äranägemise järgi ettevõtte majandustegevust. Isiku allumist tööandja korraldustele sellest ei nähtu, mis on üheks peamiseks töölepingu tunnuseks.
Kaebaja poolt kaebuses välja toodud ülesannete – kauba vastuvõtmine ja üleandmine, kauba peale ja maha laadimine, kauba dokumentide vormistamine, dokumendi pakettide ettevalmistamine enampakkumistel osalemiseks, kauba ja teenuste hangete teostamine, klientidega kohtumine, kontori tööde tegemine, kontoritarvete ostmine ja kontori koristamine ja selle korraldamine ei ole samuti selliseid ülesanded, mis arvestades ettevõtte väiksust võiks väljuda ettevõtte tavapärase juhtimise raamidest. Seejuures ei olnud selliseid ülesandeid kaebaja töölepingus märgitud. Kohus leiab, et väikeettevõtte puhul on tavapärane, et ettevõtte juhatuse liige täidab erinevaid rolle selleks, et tagada ettevõtte majandustegevuse toimimine sh vajadusel koristab kontorit, muretseb töövahendid jne. Kohus leiab, et D.B. ei ole esitanud ei haldusmenetluses ega kohtumenetluses tõendeid selle kohta, et ta oli suhtes osaühinguga töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning, et ta oleks tegelenud tööülesannetega, mis oleks väljunud tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja Progress Service OÜ vahel 01.11.2016 sõlmitud lepingut tuleb käsitleda mitte kui töölepingut, vaid kui juhatuse liikme lepingut. Järelikult ei olnud kaebaja töölepingulistes suhetes ka alates 01.11.2016 kuni 08.02.2018 (mil esitati D.B.ele OÜ Progress Service poolt töölepingu ülesütlemise avaldus seoses OÜ Progress Service pankroti välja kuulutamata jätmisega raugemise tõttu. Vt tl 108).
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli kantud töötamise registrisse (TÖR) alates 01.11.2011-08.02.2018 (tl 33). Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel seoses TÖR kande õigusliku tähendusega. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et töötamise registri kanne ei ole vastustajale siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd registrisse kantud andmetel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.200 määrus nr 240 § 13 lg 1 ainult informatiivne tähendus.
13.Kohus märgib, et asjas on tõendatud, et D.B.ele maksti viimati Progress Service OÜ poolt tasu maikuus 2014 aastal (tl 34). Pärast seda ei ole töötasu väljamakseid toimunud. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Asjaolu, et ligi 4 aastat ei ole kaebajale väljamakseid tehtud, viitab samuti asjaolule, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Küll aga võib ÄS § 1801 kohaselt osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest tasu maksta, kuid sellist kohustust ÄSst ei tulene. Juhatuse liikme D.B.e poolt haldusmenetluses esitatud väited (tl 51), et juhatuse liikmed otsustasid esimesena tasuda võlgnevused teistele ettevõtetele ja seejärel alles tasuda palgavõlgnevuse, et hoida ettevõtet toimimas on iseenesest loogiline selgitus juhatuse liikme poolt, kuid ükski töötaja ei oleks kohtu veendumusel ilmselt tavaolukorras nõus tegema ligi 4 aastat tasuta tööd pankrotiohus ettevõttele. Vastav asjaolu näitab veelkord, et kaebaja, kui üks ettevõtte juhatuse liikmetest, ei teinud ettevõttes töölepingu alusel tööd, vaid täitis üksnes juhatuse liikme ülesandeid, mis olid arvestades seda, et osaühingul oli ka teine juhatuse liige (vt tl 123-124), täpsemalt lahti kirjutatud juhatuse liikme lepingutes, mille pooled olid ekslikult või tegelikku suhet varjates, vormistanud töölepinguna. Kaebaja on ise välja toonud, et 01.11.2016 vormistati uus tööleping terviktekstina just nimelt palga muudatuse tõttu. Kohtuistungil selgitas kaebaja pool, et lepingu sõlmimisel oli tegu eelkõige sooviga formaalsused täita ja seetõttu ei ole see ka väga läbimõeldud. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et viimane palga makse on kaebajale tehtud 2014 mai kuus ning ettevõttel olid 2016 aastal juba majanduslikud raskused, siis on eluliselt ebausutav, et seoses palga muudatusega, mida reaalselt polnud juba üle aasta makstud ega hakatud maksma ka uue lepingu alusel, oli vajalik vormistada uus tööleping, mis väidetavalt oli eelmise töölepingu muutmine, et saada selge õiguslik alus hüvitiste saamiseks ettevõtte pankroti korral. Arvestades
kaebaja, kui juhatuse liikme teadlikkust osaühingu majanduslikust seisukorrast, on selline järeldus kohtu arvates ka ilmselgelt eluliselt usutav. Asjaolu, et kaebajale ka pärast väidetava töölepingu sõlmimist töötasu ei makstud, kinnitab kohtu arvates eelmist järeldust täiendavalt.
14.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kuni 2014 maini saadud tasudelt maksti töötuskindlustuse maksu. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et isikule laieneks töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitise saamiseks. Vastustaja on kohtu arvates siinkohal põhjendatult välja toonud, et kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud (mitte silmas pidades võimalike riigipoolsete hüvitiste saamist ettevõtte pankrotistumisel), ei tekita see isikule veel kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes. Kohus märgib, et vastustaja selgitab siinkohal õigesti, et valesti tasutud maksud on õigus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda. Samuti ei tõenda töötuskindlustusmakse tasumine kuni 2014 maini, et tegemist oli töösuhtega.
15.Arvestades kõiki eelpool tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud oma 27.04.2018 otsusega nr 218001935 kindlustushüvitise koondamise korral määramata ja 04.05.2018 otsusega nr 318000070 kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Kohus leiab, et kõigepealt on vastustaja uurimiskohustust täites õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud vastustajaga sisulist tööõiguslikku suhet ajavahemikus 22.10.2013-08.02.2018 ning 01.11.2016 sõlmitud lepingu näol oli tegelikult tegemist juhatuse liikme kohustuste täitmise lepinguga. Kohus märgib siinkohal, et eelnevalt on kohus juba nõustunud vastustajaga, et töölepingu näol oli sisuliselt tegu juhatuse liikme lepinguga ehk näiliku lepinguga. Vastavalt TSÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine ja vastavalt selle lg 3 kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seadusest tulenevalt on seega võimalik töölepingu (mis sõlmiti 01.11.2016) ümberkvalifitseerimine juhatuse liikmega sõlmitud lepinguks, mida nähtuvalt vaidlustatud otsusest vastustaja ka tegi. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et vastustaja andis haldusmenetluses kaebajale võimaluse esitada tõendeid ja seisukohti, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid (tl 84-85). Kaebaja selliseid tõendeid ei esitanud. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja oma väiteid töötamise kohta töölepingu alusel tõendanud. Kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud kirjavahetus Irina Bušujevaga ei tõenda seda, et kaebaja oleks täitnud juhatuse liikme ülesannetest mingeid erinevaid tööülesandeid (45p-46). Kaebajal tuli ära näidata konkreetselt, milliseid juhatuse liikme ülesannetest erinevaid ülesandeid, mis vastaks TLS sätestatule, ta täitis. Asjaolu, et isikud vormistasid omavahelised suhted ekslikult töölepinguna, mitte juhatuse liikme lepinguna, antud asjaolu ei muuda. Kohus on seisukohal, et arvestades käeoleva asja asjaolusid ja eriti kaebaja väiteid mitmeid aastaid tehtud tööst, mis ei kattu juhatuse liikme ülesannetega, oleks kaebaja pidanud suutma esitada või siis vähemalt nimetada nii haldus või ka kohtumenetluses mingeidki tehtud töid ja täidetud tööülesandeid või vähemalt seda, kust võib tema tehtud tööde kohta tõendeid leida. Kaebaja seda ei teinud ja oma töötamist töölepingu alusel ei ole tõendanud. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-3066 kohta langetatud otsuse punktis 11 muuhulgas märkinud “... taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on apellant piirdunud üksnes formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud (töötukassa on saatnud kõigile asjaomastele töötajatele tutvumiseks haldusakti projekti). Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tema töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid.“ ja sama otsuse punktis 15 „ ... Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi
töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16; 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15).“. Kohus leiab, et need kõrgemate astmete kohtute jõustunud otsustes väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva asja lahendamisel.
15.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsustes põhiküsimuses õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud TLS kohase töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb kindlustushüvitis koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitis tema osas jätta määramata. Seega jääb kaebus rahuldamata kõigi nõuete osas.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud ja kohus jätab need menetlusosaliste enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.