Kaveks Holding OÜ ja MA Kinnisvara Arenduse OÜ kaebus Tallinna Transpordiameti 11.04.2018 tee ajutise sulgemise loaga nr 2018-311 tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: Kaveks Holding OÜ (rg-kood: 11665168) ja MA Kinnisvara Arenduse OÜ (rg-kood: 11279123), ühine volitatud esindaja adv Kristjan Aava Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Urmas Tammiksaar
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 29.11.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Kaveks Holding kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Laiaküla küla, Lilleoru tee 4. MA Kinnisvara Arenduse OÜ-le kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Laiaküla küla, Pärnamäe tee 4a. Kinnistutel asub kaubanduskeskus-ärihoone (Pärnamäe keskus).
2.Tallinna Transpordiamet andis 11.04.2018 tee ajutise sulgemise loaga nr 2018-311 õiguse sulgeda alates 16.04.2018 kuni 30.08.2018 Pärnamäe tee, lõigul „Pärnamäe tee 1, Narva maantee
T12“.
3.Kaveks Holding OÜ ja MA Kinnisvara Arenduse OÜ esitasid 17.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 11.04.2018 tee ajutise sulgemise loa nr 20181(6)
311 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad ka esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud loa kehtivuse peatamiseks. Halduskohus keeldus 20.04.2018 esialgse õiguskaitse kohaldamisest ning 21.05.2018 määruses nõustus sellega ka apellatsioonikohus.
4.Kohus määras 04.07.2018 tühistamiskaebuse osas kohtuotsuse tegemise ajaks 16.08.2018. Vastustaja teatas 27.07.2018 kohtule, et vaidlustatud loa alusel suletud Pärnamäe tee lõik on uuesti avatud ning seega on ka kaebajate kinnistutele igal ajal ligipääs tagatud. Kohus uuendas asja arutamise 07.08.2018 ja andis kaebajatele võimaluse kaebuse muutmiseks.
5.Kaveks Holding OÜ ja MA Kinnisvara Arenduse OÜ esitasid 31.08.2018 kaebuse muutmise taotluse soovides senise tühistamiskaebuse asendada hüvitamiskaebusega. Kaebajate hinnangul tekitas vastustaja tee sulgemiseks loa andmisega neile varalise kahju kokku 5162,48 eurot.
6.Tallinna Halduskohus nõustus 28.09.2018 kaebuse muutmisega ning luges kaebuse esitatuks varalise kahju hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
7.Kaebajad nõuavad tee ajutise sulgemise loaga tekitatud kahju hüvitamist ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaveks Holding OÜ-l on tekkinud varaline kahju suuruses 4197,26 eurot ning MA Kinnisvara Arenduse OÜ-l 965,22 eurot.
8.Kaebajate hinnangul oli Tallinna Transpordiameti tee sulgemise luba 2018-311 nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Tee sulgemise aluseks olevale liiklusskeemile ei ole kaebajate hooneid kantud. See viitab sellele, et vastustaja pole kaalunud kaubanduskeskuse juurde viiva teenidustee sulgemisega kaasnevat mõju. Tallinna Linnavalitsuse 06.05.2013 määrus nr 30 ,,Teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskiri“ (edaspidi määrus nr 30) § 6 p 7 sätestab, et sulgeja on kohustatud tagama jalakäijate ja sõidukite juurdepääsu sulgemispiirkonnas asuvatele ettevõtetele, asutustele ning elamutele. Seda nõuet ei täidetud. Liiklusskeemi kohaselt oli kaebajate kinnistutele tagatud küll osaline ligipääs sõiduautodega, kuid mitte kaubatranspordile. Lilleoru tee äärne parkimisala kaubaautode juurdepääsuks ei sobi. Parkimisala on rajatud sõiduautodele liiklemiseks ning parkimiseks, mistõttu on parkla mõõdud projekteeritud selliselt, et kaubatransport ei mahu parkimisalal manööverdama, seadmata ohtu parkivaid sõidukeid ning jalakäijaid. Pärnamäe tee mahasõit (Pärnamäe keskuse ning restorani Privat vahelisel alal) oli valdavalt suletud või kaubatranspordile läbimatu.
9.Tee laiaulatuslik sulgemine oli kaebajatele ebaproportsionaalselt koormav. Tee sulgemise saanuks lahendada selliselt, et suletaval alal jäänuks tööde tegemise ajaks avatuks üks sõidusuund (reguleerijatega) ning kaebajatele kuuluvatele kinnistutele viiv teenindustee oleks jäänud avatuks kogu tööde tegemise ajaks.
10.Asjaolude välja selgitamata jätmine ning kaebajate liikluskorralduse skeemi ja tee sulgemise otsustamisel kaasamata jätmine on põhjustanud kaalumisvea. Tee sulgemise mõjualasse jäävate ettevõtete õigeaegne teavitamine ning tee sulgemisega seotud asjaolude arutamisele kaasamine aidanuks ära hoida või alternatiivselt vähendanud tee sulgemisest tingitud kahjusid. Õigeaegsel teavitamisel oleks äriühingud saanud teha ümberkorraldusi (nt planeerida töötajate puhkusi) ning kahjud olnuks väiksemad.
11.Seoses tee sulgemise ning kaubanduskeskusele ligipääsu ebaproportsionaalse piiramisega tuli kaebajatel sõlmida kaubanduskeskuse üürnikega tähtajalised kokkulepped äripindade üüritasude alandamiseks. Kokku on tulnud üüri alandada kuue üürnikuga sõlmitud üürilepingu puhul, millest 2(6)
on kaebajatele tekkinud kahju summas (4197,26+965,22=) 5 162,48 eurot (s.o saamata jäänud üüritulu). Kaebajad on seisukohal, et üürihinda tuli alandada põhjusel, et ligipääs kaubanduskeskusele oli seoses tee sulgemisega piiratud ja see tingis kaubanduskeskuse külastatavuse 47%-lise languse (kaebuse lisa 9). Seega on tee laiaulatuslik sulgemine, mille aluseks oli vastustaja poolt välja antud haldusakt, põhjuslikus seoses kaebajatele tekkinud kahjuga, s.o saamata jäänud üürituluga. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda.
13.Vastustaja poolt väljastatud tee sulgemise luba ei olnud õigusvastane. Kaebajate etteheited ja väited on paljasõnalised ja formaalsed. Asjaolu, et sulgemisaegne liiklusskeem on kantud vananenud kaardi peale, ei tähenda, et Tallinna linn polnud teadlik kaebajate hoonetest. Vaidlusaluse tee sulgemine on tingitud avaliku tänava rekonstrueerimisest, tänavavalgustuse ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisest. Ehitustööde mahust ja spetsiifikast tulenevalt on otstarbekam sulgeda Pärnamäe tee kogu rekonstrueerival alal korraga, kuna osalise sulgemise (ühe sõidusuuna kaupa), puhul kannataks ehituskvaliteet ja pikeneks rekonstrueerimistööde tähtaeg.
14.Kohtupraktika kohaselt võib ettevõtlusvabadus olla kaalukas argument, kui haldusaktiga kitsendatakse senist ettevõtlust ja see võib kaasa tuua pankroti, massilise töökohtade kaotamise jne (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-67-01). Käesoleval juhul ei saa kõneleda niivõrd rasketest tagajärgedest – tegemist on ajutise liikluslahendusega (umbes 4 kuud); ligipääs kaebajate äridele on küll mõnevõrra raskendatud, kuid mitte likvideeritud; tegemist on suvise ajaga, mil linnades viibib vähem inimesi ja lõppkokkuvõttes on teede sulgemisega seotud remonditööd kasulikud tulevikus ka kaebajatele endile. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne ja on alati seotud riskidega, mida võivad põhjustada muuhulgas ka liikluskorralduslikud (näiteks teede remontimise, teedevõrgu muutmine jne) asjaolud. Vastustaja kaalus sulgemisloa väljastamisel ettevõtlusvabaduse riivet ja muid avalikke huve nagu teede korrashoid, turvaline liiklus, parem valgustatus, remonditud veetrassid jmt. Väljastatud sulgemisloa alusel kehtestatud liikluskorraldus ei riiva ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust.
15.Isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama tee sulgemise loa õigusvastasuse, ei ole tõendatud põhjuslik seos tee sulgemise loa ja saamata jäänud üüritulu vahel. Vastustaja ei välistanud tee sulgemisloaga ega muul moel kaebajate või nende kinnistut külastavate ja teenindavate isikute ligipääsu kaebajate kinnistule. Kuigi kaebajad ei teavitanud vastutajat igakordselt ligipääsu takistamisest, möönab vastustaja, et mõnel juhul võis ligipääs kaebajate kinnistule olla piiratud. Kuivõrd nii teede ja tänavate sulgemise eeskiri kui ka väljastatud sulgemisluba sisaldavad loasaaja kohustust tagada suletud alal tegutsevate äriühingute toimimine, ei ole kahju tekitamine õiguslikult vastustajale etteheidetav.
16.Kaebajad ei ole tõendanud kahju suurust ega seotust tee sulgemise loaga. Kaebajad on tsiviilkäibes valitseva lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt vabad sõlmima, muutma ja lõpetama lepinguid, mistõttu pelgalt üüri alandamise kokkulepped ei ole usaldusväärseteks tõenditeks, tõendamaks kahju tekkimist ja selle seost vastustaja poolt väljastatud tee sulgemise loaga. Kaebuse väide, mille tõttu tingis Pärnamäe tee sulgemine kaubanduskeskuse külastatavuse vähenemise 47% ulatuses, on paljasõnaline ja põhineb oletustel, mitte usaldusväärsetel tõenditel. Kaebajad on käibelanguse tõendamisel piirdunud väljavõttega, millest nähtub vaid see, et käesoleva aasta 9. aprillil oli külastajaid 1498. Sisuliselt on ühe nädala „vaatluse“ tulemusena saadud külastajate vähenemise protsent kantud üle kogu perioodi käibelanguseks. Jääb täielikult arusaamatuks, millise metoodika alusel on kindlaks tehtud, et külastajate arvu vähenemine võrdub sama suure käibe langusega ja seda veel pikemal perioodil. 3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kaebajate väitel tuli neil tee sulgemise tõttu alandada ajutiselt üürihindu, mistõttu jäi neil saamata kokku 5162,48 eurot. Kaebajad nõuvad kahju hüvitamist vastustajalt.
19.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Viidatud normidest nähtuvad kahjunõude rahuldamise eeldused: a) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes või tegevusetus; b) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; c) kahju tekkimine; d) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; e) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Olukorras, kus kasvõi üks nimetatud tingimustest on täitmata, ei ole hüvitamisnõude rahuldamine võimalik.
20.RVastS § 7 lg-te 1–3 kohaselt tuleb avaliku võimu kandjal hüvitada oma õigusvastase tegevuse korral lisaks otsesele varalisele kahjule ka saamata jäänud tulu. Kaebuse kohaselt tõid õigusvastase loa alusel tekkinud liikluspiirangud kaasa vajaduse alandada ajutiselt üürihinda, mille tulemusel jäi kaebajatel osa üüritulu saamata. Sellist kahju saab käsitleda puhtmajandusliku kahjuna. Riigikohtu halduskolleegium leidis 03.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-64-13 (p 31) järgmist: „Saamata jäänud üüritulu on puhtmajanduslik kahju. Tsiviilõiguses peetakse puhtmajandusliku kahju hüvitamist deliktiõiguse järgi erandlikuks. Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Puhtmajandusliku kahju hüvitamata jätmist peetakse põhjendatuks eelkõige seetõttu, et vastasel juhul poleks kahju tekitajale tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks“. Riigivastutuse seadusest ei tulene seega, et puhtmajandusliku kahju hüvitamine oleks välistatud. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks sellele seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
21.Kaebajad on seisukohal, et kahju kokku 5162,48 eurot on tõendatud kaebajate ning kaubanduskeskuses äriruume kasutavate äriühingute vahel sõlmitud üürilepingu muutmise lepingutega (tl 148-151). Vastustaja on seisukohal, et kaebajad on tsiviilkäibes valitseva lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt vabad sõlmima, muutma ja lõpetama lepinguid, mistõttu pelgalt üüri alandamise kokkulepped ei ole usaldusväärseteks tõenditeks, tõendamaks kahju tekkimist ja selle seost vastustaja poolt väljastatud tee sulgemise loaga. Pooled on erineval seisukohal ka selles, kas tee sulgemise luba oli õiguspärane.
22.Kohtu hinnangul oli tee sulgemise luba (tl 80) õiguspärane. Seega on täitmata üks kahjunõude rahuldamise eeldustest (RVastS § 7 lg 1) ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.1.Pelgalt asjaolu, et tee sulgemise aluseks olevale liiklusskeemile (haldusakti lisaks olev suure mõõtkavaga skeem, tl 81) ei ole kantud kaebajatele kuuluvaid hooneid, ei viita kuidagi sellele, et vastustaja poleks kaalunud võimalikku mõju kaebajate ettevõtlusele. Pole eluliselt usutav, et 4(6)
vastustajale ei ole teada vaidlusaluses piirkonnas ehitiste paiknemine ja kasutusotstarve (mis peavad olema kantud ka ehitisregistrisse). Vastupidisel juhul ei olegi võimalik liikluskorralduse skeemi koostada, kuna ei saa olla mõistlikku vaidlust, et piirangust puudutatud elanike kodudele ja ettevõtetele tuleb tagada juurdepääs (loa p 7). Ajutise liikluskorralduse skeemi eesmärgiks ega ülesandeks ei ole samas kajastada otsuse tegemisel kaalutud asjaolusid. On ka ilmne, et ajutine liikluskorraldus võib olla ebamugavam võrreldes püsivaga. Vastustaja on selgitanud, et kaalus sulgemisloa väljastamisel ettevõtlusvabaduse riivet ja muid avalikke huve nagu teede korrashoid, turvaline liiklus, parem valgustatus, remonditud veetrassid jmt ning leidis, et loaga kaasnev ajutine liikluskorralduse muudatus ei riiva teiste hulgas kaebajate ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt.
22.2.Vaidlust ei ole selles, et hiljemalt 27.07.2018 (s.t loas märgitust rohkem kui kuu aega varem) oli Pärnamäe tee vaidlusalune lõik tervikuna avatud.
22.3.Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Transpordiametil oli kohustus teavitada sulgemisest isikuid, keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige suletaval alal elavaid elanikke ja seal asuvaid ettevõtteid ja asutusi (määruse nr 30 § 6 p 6). Pärnamäe keskust ning restorani „Privat“ on tee sulgemisest teavitatud 04.04.2018 (tl 102). Tallinna Ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse määruses (21.05.2018 määruse p 14) selgitanud, et Tallinna Transpordiametil ei olnud määrusest nr 30 tulenevat kohustust kooskõlastada tee ajutise sulgemise luba kaebajatega. Samas juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et isikute ärakuulamise kohustus tuleneb hea halduse põhimõttest ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 1 ning märkis, et isikute teavitamine ei saa asendada nende ärakuulamist. Kohus leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud olulisi asjaolusid, mis oleks saanud kaasa tuua teistsuguse sisuga haldusakti andmise. Tee osaline sulgemine polnud põhjendatud ning vastavat kaalutlusotsust (otstarbekusel põhinevat) pole kohtul põhjust pidada ilmselgelt meelevaldseks. Vastustaja on menetluse käigus korduvalt selgitanud, et ehitustööde mahust ja spetsiifikast tulenevalt oli otstarbekam sulgeda Pärnamäe tee kogu rekonstrueeritaval alal korraga, kuna osalise (s.t ühe sõidusuuna kaupa) sulgemise korral kannataks ehituskvaliteet ja pikeneks tööde tähtaeg. Neist põhjendustest nähtub, et kaebajate soovitud lahendus poleks olnud ei avalikes ega ka kaebajate endi (tee sulgemise aeg pikenenuks) huvides.
22.4.Kohus nõustub, et isikute teavitamine ei asenda nende ärakuulamist. Samas, kaebajate teavitamise ja loa andmise vahel oli 6 päeva, mistõttu oli kaebajatel soovi korral võimalus esitada nii oma arvamusi kui vastuväiteid.
22.5.Kaebajad on leidnud, et haldusakti sisulise õigusvastasuse tingib ennekõike asjaolu, et kaebajate kinnisasjadele polnud vaatamata määruse nr 30 § 6 p-s 7 sisalduvale nõudele kaubatranspordi juurdepääsu tagatud. Menetluse käigus selgus, et Pärnamäe keskusele (sh nii parkimisalale kui kaupade laadimisalale) oli ka ehituse ajal Lilleoru tee kaudu pidev juurdepääs tagatud, lisaks sai teenindav transport (v.a üksikud kaevetöödest tulenevad lühiajalised katkestused) kasutada Pärnamäe tee mahasõitu (vt Tallinna Halduskohtu 20.04.2018 määrus). Asjaolu, et juurdepääs kaubanduskeskusele oli vähemalt sõiduautodega (s.t potentsiaalsete klientide sõiduvahenditega) igal ajal tagatud, nähtub ka kaebajate endi selgitustest (nt esialgse kaebuse p 4.3.). Aeg-ajalt tekkinud takistused olid lühiajalised ning tingitud konkreetse töö olemusest. Vaidlust pole selles, et ajutine liikluslahendus võib olla ebamugavam ja ebaturvalisem liiklusohutuse seisukohast, kuid need asjaolud ei anna iseenesest alust pidada luba õigusvastaseks. Seega ei ole ka kaebajate järeldus, et ligipääsu puudumise tõttu on tee ajutise sulgemise luba ning selle aluseks olev liikluskorralduskeem vastuolus määrusega nr 30, põhjendatud.
22.6.Nii tee ajutise sulgemise loa p-i 7 kui ka määruse nr 30 § 6 p 7 järgi on tee sulgeja kohustatud tagama jalakäijate ja sõidukite juurdepääsu sulgemispiirkonnas asuvatele ettevõtetele, asutustele ja elamutele. Seega on luba määrusele vastav. Vastustaja poolt pandud kohustuse täitmata jätmine 5(6)
tee sulgeja poolt ei muuda luba ennast õigusvastaseks ega anna alust süüdistada vastustajat kaalumisreeglite rikkumises. Vastustaja ei pea eeldama, et loaga pandud kohustusi ei täideta.
22.7.Eeltoodut arvestades ei olnud tee ajutise sulgemise luba õigusvastane. Muud kahjuhüvitamise eeldused seetõttu enam käsitlemist ei vaja.
23.Kohus märgib siiski täiendavalt, et avalikult kasutatava tee rekonstrueerimiseks või remontimiseks ajutise sulgemise loa andmist reguleerivate normide eesmärgiks ei ole ära hoida igasuguse kahju tekkimist isikutele, kelle ettevõtlust tee ajutine sulgemine mõjutab. Ettenähtav võib olla klientide arvu mõningane vähenemine nende mugavuskäitumisest tulenevalt. Kaebajate poolt üüri alandamine ei ole aga selline asjaolu, mida vastustaja oleks pidanud tee sulgemise luba andes ette nägema (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus nr 3-3-164-13 p 31-35). Õiguspärase haldustegevusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks alust ei ole. Tegemist ei ole isiku põhiõiguste erakordse piiramisega (RVastS § 16).
24.Seega jääb hüvitamiskaebus rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende endi kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.