Merike Varuski kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.08.2018 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks algatama aukohtumenetlus või aukohtu kohustamiseks eemaldama 31.08.2018 otsusest kaebajat solvavad ja laimavad väited
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Merike Varuski kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk (kaebaja) esitas 05.07.2018 tsiviilasja nr 2-17-18069 raames Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaat Margus Lentsiuse suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-11893 17.11.2017 toimunud kohtuistungil takistas saalis pealtvaatajana viibinud M. Lentsius kohtuistungi läbiviimist ja käitus kohtu suhtes lugupidamatult, rääkides valju häälega kohtuniku selgitustest üle, ignoreerides kohtu korraldusi ja väljudes kohtusaalist ust paugutades. Tsiviilasjas nr 2-17-18069 15.02.2018 toimunud kohtuistungil tegi kohus saalis pealtvaatajana viibinud M. Lentsiusele trahvihoiatuse juhuks, kui ta peaks hakkama istungil taas korda rikkuma. M. Lentsius taotles 14.03.2018 e-kirjaga kohtuistungi protokolli väljastamist, et edastada see õiguskantslerile distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-18069 esitasid võlausaldajad kohtule avalduse kohtuniku taandamiseks ja avaldusele kirjutas Mainor Ülemiste AS-i esindajana alla ka M. Lentsius. Nii kohtunik kui kohtu esimees jätsid taotluse kui ilmselgelt põhjendamatu rahuldamata. M. Lentsiuse käitumine on suunatud kohtu mõjutamisele ja sellega on rikutud kohtu sõltumatuse põhimõtet. Erapooletu ja sõltumatu õigusemõistmise tagamiseks peab kohus olema kaitstud välise sekkumise eest. M. Lentsius rikkus Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (AE) § 20 lg-id 1 ja 3 kohtuistungil korra rikkumisega ning kohtuniku mõjutamisega asja lahendamisel.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 31.08.2018 (allkirjastatud 04.09.2018) otsusega mitte algatada aukohtumenetlust M. Lentsiuse tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Etteheide advokaadi tegevusele tsiviilasjas nr 2-17-11893 on esitatud kaebetähtaega ületades, mistõttu aukohus kaebust selles osas ei aruta. Istung toimus 17.11.2017 ehk enam kui 6 kuud enne kaebuse esitamist. Taandamisavalduse allkirjastas M. Lentsius Mainor Ülemiste AS-i kui kliendi käsundit täites. Taandamisavalduse esitamist kui menetlusõiguse kasutamist ei saa menetlusosalisele ega tema esindajale ette heita. Samuti ei saa advokaadile ette heita distsiplinaarmenetluse algatamise kavatsust, kuna advokaadi hinnangul oli trahvihoiatuse tegemine 15.02.2018 istungil põhjendamatu ja kohtunik rikkus sellega kohtunike eetikakoodeksis sätestatud norme. Kuigi advokaat peaks kohtuga konfliktide tekkimist vältima, ei ole selliste taotluste esitamine või selle tarbeks materjalide kogumine vastuolus seaduse ega kutse-eetika nõuetega. Eeltoodut ei saa käsitleda ka kohtu mõjutamisena. Kohtu mõjutamisena on AE § 20 lg-s 3 silmas peetud tegevust, mis põhjustab kohtuniku erapoolikuse advokaadi kliendi kasuks või mille tulemusena tekib mõistlikule kõrvaltvaatajale mulje, et kohtunik ei ole erapooletu. Selliseid asjaolusid aukohus advokaadi tegevuses ei tuvastanud.
3.Kaebaja esitas 04.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 31.08.2018 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks algatama aukohtumenetlus või alternatiivselt aukohtu kohustamiseks eemaldama 31.08.2018 otsusest kaebajat solvavad ja laimavad väited. Põhjendused:
3.1.Aukohtu otsus on lakooniline ega analüüsi kaebuses toodud etteheiteid. Ebaõige on järeldus, et pelgalt kliendi käsundi täitmine õigustab advokaati esitama ebaõigeid ja kontrollimatuid andmeid kohtuniku taandamiseks ning see ei ole käsitletav kohtu mõjutamisena või õigusemõistmisse sekkumisena. Advokaat rikkus AE § 21 lg-t 2 menetluse venitamise eesmärgil.
3.2.Aukohus ei ole analüüsinud asjaolu, et kohtu ülesandeks on korra tagamine istungil. M. Lentsius rikkus 17.11.2017 kohtuistungil korda, mistõttu tegi kohus 15.02.2018 kohtuistungil talle trahvihoiatuse juhuks, kui ta peaks taas hakkama istungil korda rikkuma. Selgusetuks jääb, miks ei pidanud M. Lentsius aru saama temale tehtud trahvihoiatuse põhjustest. Advokaat ei üritanud kohtunikku mõjutada protsessiväliselt (AE § 20 lg 3), vaid soovis kohtunikku hirmutada võimalike sanktsioonidega, s.o distsiplinaarmenetluse alustamise ja taandamisega. Sellist käitumist ei saa pidada kliendi huvide kaitsmiseks, sest trahvihoiatust ei tehtud advokaadi kliendile.
3.3.Aukohus on otsuse kirjeldavas osas M. Lentsiuse seisukohtade kajastamisega rikkunud kaebaja õigusi, kuna väited on tõele mittevastavad ning kohtunikku solvavad ja laimavad. Asja juurde on võetud valikuliselt tõendeid, mis ei puuduta juhtumit. Muu hulgas on võetud asja juurde kohtuniku taandamise taotlus, kuid ei ole võetud juurde määruseid selle taotluse lahendamise kohta. M. Lentsius pidi neist määrustest teadlik olema, järelikult esitas ta aukohtule teadlikult eksitavat informatsiooni. Otsuse asjaolud kajastavad M. Lentsiuse hinnanguid pankrotimenetluse läbiviimise suhtes. Põhjendatud ei ole, millel põhinevad tema meelevaldsed väited, et kohtunik sekkub lubamatult pankrotimenetlusse, püüdes seda mõjutada. Nõuete kaitsmise koosolek toimub kohtuväliselt ja kohtunik sellel ei osale. Seega on etteheited kohtunikule põhjendamatud. Aukohtu otsuse kirjeldavas osas kajastatu jätab asjatundmatule lugejale mulje, et kohtunik ongi menetlust mõjutanud. Aukohus ei ole lahendis kajastatud asjaolusid ja advokaadi väiteid nõuetekohaselt kontrollinud ega hinnanud. Kaebajat ei ole M. Lentsiuse väidete osas ära kuulatud, vaid lähtutud advokaadi laimavatest väidetest.
2(5)
3-18-1892
3.4.Aukohus ei lähtunud kaebuse läbivaatamisel Eesti Advokatuuri kodukorra (kodukord)1 § 52 lg-s 2 sätestatud nõuetest ja jättis asjas tähtsust omavad materjalid välja nõudmata. Kui M. Lentsiuse seisukoha avaldamise järgselt ei peetud oluliseks kaebajaga seotud asjaolusid välja selgitada ja taandustaotlust lahendavaid määruseid ega muid tõendeid välja nõuda, ei oleks tohtinud neid asjaolusid ka aukohtu otsuses kajastada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotles aukohtu otsuse tühistamist ja aukohtu kohustamist aukohtumenetlust algatama.
5.Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseadus (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Samuti võib viidatud sätetest tulenevalt halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Seadusest ega ü hestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kaebeõiguse aluseks saab olla ü ksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203). Seadusega on huvitatud isikule antud järelevalve tõhustamise eesmärgil õigus esitada taotlus advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, kuid otsustusõigus selle üle, kas tegemist on süüteoga ja kuidas rikkumisele reageerida, kuulub aukohtule. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda (st advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused), vaid saab kontrollida üksnes aukohtu poolt menetlusreeglite järgimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1466).
6.Ka praegusel juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo läbiviimist ja tema karistamist. Aukohtu otsus ei puuduta ühtegi kaebaja subjektiivset õigust, kohustust ega vabadust, seetõttu ei ole praegune kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada advokatuuri aukohtule taotlus advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Halduskohtul puudub pädevus sekkuda advokatuuri aukohtu pädevusse, teostada aukohtu asemel kaalutlusõigust ja aukohtule ette kirjutada, kas antud juhul tuleks menetlus algatada, kas advokaadi tegevuses tuleks distsiplinaarsüüteo tunnused tuvastada ja kas teda tuleks karistada. Aukohtumenetluse läbiviimisel teostab advokatuur internset kontrolli oma liikmete üle (vt nt Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 määrus asjas nr 3-17-1836). Kaebajal on kohtunikuna menetlusseadustikus toodud võimalused menetlust juhtida ja menetlusosalisi või muid isikuid menetluses ohjata. Aukohtu otsus nende õiguste kasutamist ei piira. Samuti ei mõjuta aukohtu
otsus kohtuniku suhtes esitatud taandamistaotluste või distsiplinaarmenetluses tehtavate otsuste lahendust.
7.Põhimõtteliselt ebaõige on kaebaja lähenemine, nagu võiks kohtuniku suhtes taandamistaotluse või distsiplinaarmenetluse algatamise taotluse esitamine mõjutada õigusemõistmise sõltumatust ja seda tuleks käsitleda kohtuniku õigusvastase mõjutamisena. Tegemist on menetlusosalisele ette nähtud õigusega, mis peab tagama kohtuniku tegevuse õiguspärasuse ja kontrollitavuse. See omakorda suurendab usaldust kohtusüsteemi vastu ja kohtulahendite legitiimsust. Seda, kas esitatud taotlused on põhjendatud, otsustab taotluse lahendamise pädevust omav isik. Seega ei puuduta aukohtu otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ka tulenevalt asjaolust, et kaebaja on kohtunik.
8.Kuna aukohtu otsus ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, jätab halduskohus tähelepanuta kaebaja poolt aukohtu otsusele tehtud sisulised etteheited.
9.Halduskohtu hinnangul ei ole aukohus teinud menetluses selliseid vigu, mis võinuks asja lahendust mõjutada ja annaks kaebajale aluse praeguse kaebuse esitamiseks. Aukohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ei tuvastatud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid (kodukorra § 57 lg 3). See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et otsust ei oleks põhjendatud ja see tuleks tühistada.
10.Kaebaja poolt aukohtule esitatud taotlusest nähtuvalt taotles kaebaja advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist mh 17.11.2017 toimunud korra rikkumisega kohtuistungil. Aukohus leidis põhjendatult, et 05.07.2018 esitatud taotlus 17.11.2017 toimunu kohta on esitatud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud 6-kuulist tähtaega rikkudes ja aukohtul puudus kohustus distsiplinaarmenetlust algatada. Kuigi aukohtul on AdvS § 16 lg 2 alusel õigus algatada distsiplinaarmenetlus ka enda algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ja seda AdvS § 16 lg 3 järgi 2 kuu jooksul alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest, ei ole kaebajal õigust nõuda aukohtult distsiplinaarmenetluse algatamist aukohtu enda algatusel. Menetluse algatamine on aukohtu kaalutlusotsus, millesse halduskohus sekkuda ei saa.
11.Aukohus ei pidanud koguma asja juurde tõendeid, mis ei omanud asja lahendamise seisukohalt tähtsust (AdvS § 17 lg 4). Kuna aukohtu pädevuses ei ole lahendada kohtuniku taandamistaotlusi ega hinnata nende põhjendatust, siis ei pidanud aukohus koguma asja juurde taandamistaotlust lahendavaid kohtumääruseid. Aukohtu otsusest ei nähtu, et advokaadi esitatud taandamistaotlusele oleks aukohtu otsuses omistatud tähelepanu, mis mõjutas asja lahendust.
12.Aukohus ei ole eksinud otsuse vormistamise nõuete vastu. Kodukorra § 57 lg 3 järgi tuleb otsuse kirjeldavas osas kajastada menetlusosaliste väited ja vastuväited. Kuna otsuse kirjeldav osa kajastab advokaadi väiteid, mitte aukohtu enda hinnanguid, siis on põhjendamatu heita aukohtule ette seda, et kirjeldavas osas kajastatud advokaadi vastuväited ei pruugi vastata tõele või solvavad kohtunikku. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja heidaks aukohtule ette otsuse põhjendavas osas esitatud ebakohaseid väiteid või põhjendusi. Aukohtu pädevuses ei ole hinnata kohtuniku tegevuse õiguspärasust, seetõttu on põhjendamatud kaebaja etteheited, et aukohus ei ole kaebaja väiteid kontrollinud ega hinnanud.
13.Kuna aukohtumenetluses ei otsustata huvitatud isiku taotluse lahendamisel tema õiguste või kohustuste üle, siis ei saa ka huvitatud isiku seisundit selles menetluses samastada menetlusosalise seisundiga haldusmenetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174). AdvS § 17 lg 2 ja kodukorra § 55 lg 1 näevad ette vaid advokaadi õiguse esitada aukohtule vastuväiteid ja seletusi. Kaebaja on saanud esitada oma väited advokaadi
4(5)
3-18-1892
tegevuse kohta aukohtule edastatud pöördumises ja teda ei tulnud korduvalt ära kuulata. Kui kaebaja soovinuks enne aukohtu otsuse tegemist enda täiendavat ärakuulamist, olnuks tal AdvS § 17 lg 3 alusel õigus taotleda asja lahendamist suulises menetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2014 määrus asjas nr 3-13-1541).
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et aukohtu otsus ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi ja aukohus ei ole teinud menetluslikke vigu, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamatult.
15.HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
16.Kaebaja taotles aukohtu kohustamist eemaldama vaidlusalusest otsusest kaebajat solvavad ja laimavad väited. Tegemist on heastamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses. Kuna Eesti Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik (AdvS § 2 lg 2), on tema peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses (AdvS § 4 lg 5, HKMS § 4 lg 1).
17.Kaebusest järeldub, et kaebaja peab teda solvavateks ja laimavateks advokaadi poolt aukohtule esitatud väiteid ja seisukohti, mida on kajastatud aukohtu otsuse kirjeldavas osas.
18.Halduskohus peab kaebust selles osas perspektiivituks. Nagu halduskohus eespool välja tõi, tuleb aukohtul kodukorra § 57 lg 3 järgi tuua otsuse kirjeldavas osas välja mh advokaadi esitatud väited. Aukohus ei saa siinkohal hinnata nende väidete tõelevastavust. Tegemist on advokaadile seadusest tuleneva õigusega esitada tema suhtes toimuvas menetluses oma väited ja vastuväited talle süüks heidetud asjaolude kohta. Seega ei saa nende väidete kajastamist aukohtu otsuse kirjeldavas osas pidada õigusvastaseks ja puudub alus nõuda aukohtult nende eemaldamist otsusest. Halduskohtu hinnangul ei ole esitatud väited ka sellised, mis ületaksid riigiametnikult eeldatava kriitikataluvuse määra.
19.Isegi kui pidada aukohtu otsuse kirjeldavas osas toodud väiteid kaebajat solvavateks või laimavateks, on kaebaja õiguste riive praegusel juhul väheintensiivne, mis õigustab kaebuse menetlusse võtmata jätmist. Advokatuuri aukohtu otsused ei ole avalikult kättesaadavad. Advokatuuri veebilehel2 avaldatakse vaid aukohtu lahendite sisukokkuvõtted (asjaolude lühikirjeldus ja aukohtu hinnang). Seega ei saa aukohtu otsuse kirjeldavas osas kajastatu kaebaja mainet avalikkuse ees kahjustada ja talle kahju tekitada.
20.Eeltoodud põhjendustel jätab halduskohus kaebuse terves ulatuses menetlusse võtmata ja tagastab selle kaebajale.
21.Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, seega ei tule lahendada selle tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/
Nt https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur/aukohtu-lahendite-ulevaade/2017.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.