V.K. kaebus Viru Vangla 07.04.2018 käskkirja nr 6-4/111-1 tühistamiseks ja Viru Vangla tegevuse (eraldi kambrisse paigutamine ja käeraudade paigaldamine enne täiendavate julgeolekumeetmete käskkirja andmist ning käeraudade paigaldamine valu põhjustades) õigusvastasuse tuvastamine
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – V.K. esindajad Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta V.K.kaebus rahuldamata. Jätta riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kaebaja on menetlusabi korras vabastatud, Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Tunnistada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite osas (tl 45-46 ja 64). Asendada kohtuotsuse avalikustamisel vanglaametnik M.V.nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. novembril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Viru Vangla 07.04.2018 käskkirjaga nr 6-4/111-1 (tl 17-18) kohaldati kinnipeetav V.K. suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist (VangS § 69 lg 2 p 4); 2) kinni peetava isiku vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, kellelt on kinnipeetaval võimalik hankida esemeid, millega saab rünnata ametnikke ja kaaskinnipeetavaid (VangS § 69 lg 2 p 1); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (VangS § 69 lg 2 p 3); 4) ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisneb olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist, panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha (VangS § 69 lg 2 p 5).
1.1.Käskkirjas ja selle aluseks olevas ettekandes (tl 63) kirjeldatud tegevus seisneb kokkuvõtlikult selles, et 07.04.2018 kell 19:07 paiku väljastas IV üksuse valvur M.V. kambris K301 paiknevale kinnipeetavale (kaebaja) valuvaigistava küünla. Kinnipeetav küsis ametnikult, miks ta peab suletud kambris olema. Ametnik selgitas kinnipeetavale, et kuna ta ei ole tegevustega hõivatud kinnipeetav, siis on ta õhtusel ajal kinni. Kinnipeetav haaras selle peale topsiku ja viskas selle sisu läbi toiduluugi ametniku suunas. Tegemist oli pruuni fekaalilõhnalise vedelikuga, mis tabas ametniku rinnapiirkonda, peapiirkonda (vasak silm) ja jalgu. Ametnik sulges koheselt toiduluugi.
1.2.Viru Vangla on julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendanud kokkuvõtvalt järgmiselt. Vangla peab saadud informatsioonile reageerima ja välistama ohu teiste isikute elule ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku, mis tingis ka V.K. suhtes vajaduse kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Juhtunuga näitas kinnipeetav, et pole asunud õiguskuulekale teele ja tema kuritegelik mõtteviis võib vanglas leida väljundi just vanglaametnike ründamise näol. Taoline käitumine ei ole vangistuse üldisi eesmärke arvestades vanglateenistuse poolt aktsepteeritav. Kinnipeetav võib sellise käitumisega mõjutada ka teisi kinnipeetavaid sarnaselt käituma. Selle ennetamiseks on vajalik kohaldada VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3, 4 ja 5 sätestatud abinõusid. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni vajaduse äralangemiseni. Asjaolud on ära langenud siis, kui vangla on veendunud, et isik suudab ilma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseta käituda selliselt, et ta ei seaks ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervist.
2.Viru Vangla jättis 25.05.2018 vaideotsusega nr 6-12/265-2 käskkirja nr 6-4/111-1 peale esitatud vaide rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kinnipeetava käitumine tingis vajaduse kohaldada tema suhtes VangS § 69 lg 2 p 5 alusel ka ohjeldusmeetmeid (käeraudade paigaldamine enne ametniku kambrisse sisenemist sõltumata, kas toimub saatmine või ei). Vaide esitaja ümberpaigutamine toimus 07.04.2018 õhtusel ajal, seda tutvustati 08.04.2018 hommikul. Vaide esitaja oli teadlik ümberpaigutamise asjaoludest. Laupäeva 07.04.2018 õhtul oli kõrgeim kohalviibiv ametnik peaspetsialistkorrapidaja, kes oli pädev käskkirja andma. Vaidemenetluses ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks.
3.V.K. esitas 28.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-10, tõlge tl 12-13) Viru Vangla käskkirja nr 6-4/111-1 tühistamiseks ja Viru Vangla tegevuse (eraldi kambrisse 2(11)
3-18-1061
paigutamine ja käeraudade paigaldamine enne täiendavate julgeolekumeetmete käskkirja andmist, valu tekitamine käeraudade paigutamisel) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus võttis kaebuse 11.06.2018 määrusega menetlusse ja määras 31.07.2018 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 17.08.2018 (tl 57-60, tõlge tl 61) ja 07.09.2018 (tl 72-75, tõlge tl 76). Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 05.07.2018 (tl 43-44) ning täiendava kirjaliku seisukoha 30.08.2018 (tl 62-62p). Kohus jättis 14.09.2018 määrusega rahuldamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada ja tuvastada vangla toimingute (eraldi kambrisse paigutamine ja käeraudade paigaldamine enne täiendavate julgeolekumeetmete käskkirja andmist ning käeraudade paigaldamine valu põhjustades) õigusvastasus. Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.
4.1.Kaebajale pandi pärast 07.04.2018 vahejuhtumit (vanglaametniku peale vedeliku valamine toiduluugi kaudu) ilma käskkirjata käerauad ja paigutati üksikkambrisse.
4.2.Käeraudade panemisel traumeerisid vanglaametnikud sihilikult käsi, tekitades kättemaksuks valu. Käerauad on metallist ja neid pingutati nii tugevasti, et kaebaja tundis tugevat valu randmetel ja randmetele jäid lõikehaavad, kuna kaebajat kästi käes kanda oma asju, mis olid väga rasked, kuna kaebajal oli kohtuasjade tõttu palju paberit (umbes 50 kg). Meditsiinitöötaja Alla Koosel fikseeris kätel haavad. Vastav tõend on koostatud 07.04.2018, mitte 08.04.2018, nagu see on märgitud vastuses nr 1-8/22695-6.
4.3.Käskkiri on põhjendamata. Vangla on vaidlustatud käskkirjaga meetmete kohaldamist põhjendanud 07.04.2018 vahejuhtumiga. Kaebaja ei tekitanud ametnik M.V.le füüsilist kahju. Käskkirjast ega 25.05.2018 vaideotsusest ei selgu, kuidas kaebaja kujutab seetõttu ohtu teistele kinnipeetavatele, kellega ta pole üldse kokku puutunud. Puuduvad põhjendused, miks keelatakse tegelda kehakultuuriga, miks kasutatakse käeraudu ja miks peab kaebajat hoidma lukustatud kambris üksiktingimustes. Meditsiinikaart tõendab, et kaebajal on psüühiline häire ja ta tarvitab psühhotroopseid aineid.
4.4.Ametnikud karistavad kaebajat 07.04.2018 intsidendi eest, saades aru, et suletud kambris üksinduses inimene psüühiliselt kannatab ja piinleb.
4.5.Kaebaja ei rünnanud ametnikku, vaid pani toime distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo.
4.6.Kaebajal ei võimaldatud kasutada õigust olla ära kuulatud.
4.7.Peaspetsialist-korrapidaja Andres Kerdil puudus õigus vaidlustatud käskkirja anda. Tegemist polnud VangS § 69 lg-s 4 nimetatud juhtumiga (edasilükkamatu vajadusega). Vastasel korral oleks kaebaja paigutatud kambrisse P1/119 koheselt (st kell 19.07).
4.8.Õigusvastase käskkirjaga on kaebajalt võetud võimalus helistad perele, advokaadile ja kohtutele ning ta on jäetud täielikult ilma vanglavälistest kontaktidest.
5.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning palub arvestada vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjendusi, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
5.1.Täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 alusel kohaldatakse kaebajast kinnipeetavale, kelle käitumise on vangla hinnanud ohtlikuks vangla julgeolekule. Sellised meetmed sarnanevad ohutõrjemeetmetele, mida vabaduses rakendatakse korrakaitseseaduse alusel. Isikust lähtuva ohu tõrjumine saab olla efektiivne ainult juhul, kui tõrjemeetmeid rakendatakse koheselt ohu ilmnemisel. HMS § 60 lg-test 1 ja 2 ning § 61 lg-st 1 tuleneb põhimõte, mille järgi kuulub kehtiv haldusakt koheselt täitmisele.
3(11)
3-18-1061
5.2.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
5.3.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vältimatu eeldus on, et abinõud oleksid ohuprognoosile vastavad ja vähem isiku õigusi piiravad, kuid siiski efektiivsed. Kaebajale kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude ajendiks oli seekord asjaolu, et kaebaja ründas 07.04.2018 vanglaametnikku, visates teda pruuni vedelikuga. Rünne oli võimalik, sest kaebaja käed olid vabad. Kuna esineb võimalus, et kaebaja kordab oma tegu (tegemist ei olnud esmakordse rikkumisega), siis oli üheks efektiivseks võimaluseks tulevaste rünnakute vältimiseks edaspidi enne kaebaja vahetult ametnikega kokkupuutumist fikseerida tema käed käeraudadega. Kaaludes ühelt poolt vajadust tagada ametnike tervis ja ohutus ning teisalt kaebaja ebamugavus, mis on tingitud temast endast lähtuva ohu tõrjumisest, on ametnike ohutuse tagamine kaalukam. Kaudselt kinnitab vastustaja ohuprognoosi õigsust ka kaebaja enda hilisem käitumine – lõhkumine vastu kambriust koos ebaviisaka käitumisega ametniku suunas, samuti telefoni katkiviskamine (sündmusi kajastavad ettekanded lisatud vastusele).
5.4.Käeraudade paigutamisel ei ole eesmärgiks valu tekitamine ning tavaolukorras on see ka valutu. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel paigutatakse käerauad üldjuhul lühiajaliselt – nt kambris loenduse ajaks, saatmisel kambrist meditsiiniosakonda või jalutama vms. Valuaisting on sellisel juhul võimalik eeskätt juhul, kui isik avaldab füüsilist vastupanu või teeb endale haiget meelega, venitades, väänates või muul ebaloomulikul moel käsi liigutades. Vanglaametnikud on koolitatud paigaldama käeraudu isikule vähimat ebamugavust tekitaval viisil. Seega on põhjendamatu kaebaja nõue, et käeraudu ei paigaldataks valu tekitades. Vanglale ei ole teada, et kaebajale oleks käesoleva vaidluse põhjustanud juhtumi puhul tekitatud valu määral, et kaebaja oleks kaevanud selle üle (lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõte alates 07.04.2018 (esimene kanne selles perioodis 17.04.2018).
5.5.Vaidlustatud käskkirjal ei ole kaebaja poolt etteheidetavaid puudusi. Vanglaametniku (valvuri) füüsiline ründamine kinnipeetava poolt on vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine, kuivõrd see võib mh anda tõuke kinnipeetavate massiliseks vastuhakuks vangla korrale, samuti võivad rünnataval tekkida vigastused. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise käskkiri on ex ante hinnangutel tehtav otsustus kinnipeetavast tuleneva ohuprognoosi osas. Käskkirja andmisel on järgitud vormi- ja pädevusnõudeid. Käskkirjast nähtub, et kaebajale anti võimalus esitada omapoolseid seisukohti, st on järgitud ärakuulamisnõuet. Käskkiri on ka vajalikus ulatuses põhjendatud ning seos kaebaja võimaliku ohtliku käitumise ning täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise vajadusega arusaadav ning jälgitav.
4(11)
3-18-1061
5.6.Kuigi üldjuhul on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pädevus üksuse juhil (Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12 lg 1), siis VangS § 69 lg 4 teine lause sätestab sellest erikorra. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik operatiivselt. Kuna olukord kujunes 07.04.2018 kell 19:07, pidi vangla sellele viivitamatult reageerima. Tegemist oli töövälise ajaga (laupäeva õhtu), mil vanglas oli kõrgeimaiks kohalolevaks töökohustusi täitvaks ametnikuks korrapidaja. Käskkirja on andmud korrapidaja VangS § 69 lg 4 teise lause pädevusnormi alusel.
5.7.Vastustaja esitas koos täiendava kirjaliku seisukohaga meditsiinitöötaja tõendi kaebaja kontrollimise kohta peale käeraudade kasutamist ning järgmised selgitused.
5.7.1.Meditsiinitöötaja tõendi kohaselt saab pidada kaebaja vigastusi minimaalseteks.
5.7.2.Sellistel lühiaegsetel meetmete kasutamisel (nt kinnipeetava paigutamine ühest kambrist teise ja sellega seonduv vanglasisene saatmine) eraldi käeraudade kasutamist ei dokumenteerita. Dokumenteeritakse tervishoiutöötaja poolne kinnipeetava läbivaatus. Arvestades 07.04.2018 ametniku vastu toime pandud vägivallateo iseloomu, oli kaebaja saatmisel käeraudade kasutamine põhjendatud ning proportsionaalne. Tulenevalt käeraudade ehitusest ja sellest, et ametnikud on koolitatud käeraudu kasutama, siis tavapäraselt, kui käeraudade kasutamisele allutatud isik ise ei ürita end vigastada või ise endale põhjendamatult haiget teha, siis käeraudade lühialalisest kasutamisest isikule ka vigastusi, sh kriimustusi ei teki.
5.7.3.Kaebaja kuulati enne käskkirja andmist ära ning tal ei olnud vastuväiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega talle VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise käskkirja ning taotleb vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis seisnevad kaebaja eraldi kambrisse paigutamises ja käeraudade paigaldamises enne täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise käskkirja andmist ning käeraudade paigaldamises valu põhjustades. Käskkirjas on kirjeldatud selle andmise ajendanud tegevust (käesoleva otsuse kirjeldava osa p 1.1). Ametnik on käskkirja andmise ajendanud ettekandes (tl 63) märkinud, et tundis ennast kinnipeetava tegevusest ohustatuna ja solvatuna ning vasak silm kipitas. Kaebaja ei eita käskkirjas märgitud tegevuse toimumist.
7.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb õigus allutada kinnipeetav seaduses sätestatud piirangutele. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, samuti raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Praegusel juhul on vastustaja vaidlustatud käskkirjas (tl 17-18) täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist põhjendanud vajadusega tagada vangla üldine julgeolek ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks (vt ka otsuse kirjeldava osa p 1.2). Seega ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja on käskkirja andmise põhjusena välja toonud ohu teistele kinnipeetavatele, mida kaebaja hinnangul ei saa olla, kuna ta teiste kinnipeetavatega kokku ei puutugi. Vastustaja on kaitstava hüvena välja toonud vangla ja teiste isikute julgeoleku üldisemalt.
8.VangS § 69 lg-st 2 tulenevalt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3);
5(11)
3-18-1061
eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4); ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5). Ohjeldusmeetmetena on muuhulgas kasutatavad käerauad (Vangs § 701 lg 1 p 1). Kaebaja suhtes kohaldatud abinõud (käesoleva otsuse p 1) on selles sättes nimetatud, seega oli tegemist seadusega lubatavate abinõudega.
9.Vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, sealhulgas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (Riigikohtu 25.09.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Tegemist on eelkõige ennetuslikku laadi meetmega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi isikuid või kinnipeetavat ennast (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2014, lk 167). Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Samuti tuleb silmas pidada, et VangS § 41 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
10.Kaalumisel tuli vanglal arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 19.05.2017 otsuse haldusasjas nr 33-1-10-17, p 16 ja seal viidatud praktika). Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ja vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum. Kohtupraktika on tunnustanud vangla olulist kaalumisruumi täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamisel ja valikul, samuti nentinud, et vanglaametnikel on vajalik kogemus ohtude märkamisel ja nende tõsiduse hindamisel (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14)).
11.Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas ja selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuses esitatud põhjendustega, ega pea neid tervikuna vajalikuks üle korrata (HKMS § 165 lg 2).
12.Vaidlustatud käskkiri on kohtu hinnangul sisuliselt õiguspärane ning selle andmisel ei ole rikutud kaalutlusreegleid. Vastustaja on selgitanud vajadust tagada vangla julgeolek ja õigusrikkumiste ärahoidmine, välja toonud kaalutlused, mis tingisid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, st vajaduse ennetada ohtu vangla julgeolekule ja hoida ära rünnakud vanglaametnikele. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei viida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse kiireloomulisust arvestades eelnevalt läbi väga põhjalikku ja rohkeid menetlustoiminguid sisaldavat uurimist. Kui abinõude kohaldamise eesmärgiks oli oht olukorra destabiliseerumisele, piisab sellisest ohust teadasaamisest. Selliste abinõude kohaldamine 6(11)
3-18-1061
toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab hinnangu ohule ja tagajärgede saabumisele piiratud teabe põhjal (Riigikohtu 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-31-63-09, p 16). Kohtupraktikas on peetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavaks, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 33-1-88-14, p 16).
13.Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kiireloomuliselt, mistõttu tuleb ka vastava käskkirja koostamisel põhjendused ja kaalutlused esitada piiratud aja jooksul. Praegusel juhul sisaldab vaidlustatud käskkiri piisaval määral põhjendusi abinõude kohaldamiseks ning nähtuvad otsustamisel aluseks olnud kaalutlused, st vajadus piirata isiku õigusi vangla julgeoleku tagamiseks ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks, sh vanglaametnike vastu suunatud rünnakute vältimiseks. Liikumis- ja suhtluspiiranguid on põhjendatud eesmärgiga vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kellelt on võimalik hankida esemeid, millega on võimalik rünnata ametnikke ja kaaskinnipeetavaid. Kehakultuuriga tegelemine on keelatud põhjusel, et kinnipeetava saatmisel ei oleks tagatud vanglasisese liikumise ja suhtlemise piiramine. Vastustaja seisukohad kohtumenetluses täiendavad veelgi juba käskkirjas toodud põhjendusi ja kaalutlusi. Kohus on veendunud, et kohtumenetluses täpsustavalt esitatud kaalutlused oli vastustajal otsustamise aluseks ka juba vaidlustatud käskkirja andes.
14.Kohtupraktika on rõhutanud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte aga karistaval, eesmärgil (20.04.2011 otsus asjas nr 3-3-194-10). Seejuures ei pea oht julgeolekule või isikutele olema realiseerunud ning õigushüve kahjustamine ei pea olema veel aset leidnud (Riigikohtu viidatud otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17). Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga ei ole kaebajat kirjeldatud tegude eest karistatud, nagu väidab kaebaja ise, vaid vastustaja on kohaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid eesmärkidel ja kaalutlustel, mis on käskkirjas ära näidatud.
15.Kaebaja väitel oli tegemist hoopis distsiplinaarsüüteona kvalifitseeritava käitumisega. Eelnevast tulenevalt on vastustajal kaalumisruum kaebaja käitumise hindamisel ja sellele reageerimiseks kohaste ja eesmärgipäraste abinõudega. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema tegevust kvalifitseeritaks distsiplinaarsüüteona. Vangla ulatusliku otsustusruumi juures eesmärgipäraste abinõude kohaldamiseks ei saa isegi mingi teo distsiplinaarsüüteona määratlemata jätmine ning distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine tähendada seda, et vastustaja ei võiks vastavate eelduste täidetuse korral kinnipeetava käitumisest ajendatuna kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks esinesid alused.
16.Kaebaja väidab, et vastustaja pole ära tõendanud temast lähtuvat ohtu. Teostades kaalutlusõigust täiendavate julgeolekuabinõude vajalikkuse ning abinõu valiku üle, peab abinõu kohaldaja muuhulgas hindama ka isikust lähtuva ohu tõsidust ning selle realiseerumise tõenäosust. Kaebaja leiab, et ta pole tekitanud ametnikule füüsilist kahju. Julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole tingimata määrav tekitatud kahju olemus ega ulatus. Tegemist on prognoosotsusega, mille puhul hinnatakse asjaolusid kogumis, sh on asjakohane võtta arvesse isiku käitumist minevikus. Praegusel juhul ei ole vaidlust juhtumi toimumise ja asjaolude üle ning rünnak ametniku vastu oli kohtu hinnangul ühtviisi nii füüsiline kui ka vaimne.
17.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel (VangS § 69 lg 3), st neid kohaldatakse vähimal võimalikul ajavahemikul. Asjaolud on ära langenud siis, kui vangla on veendunud, et kinni peetav isik suudab ilma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseta käituda selliselt, et ta ei seaks ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Ka vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et otsus
7(11)
3-18-1061
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekuse kohta tehakse hiljemalt kolme kuu möödudes käskkirja tutvustamisest alates. Praegusel juhul on kõikide 07.04.2018 käskkirjaga ette nähtud julgeolekuabinõude kohaldamist pikendatud 06.07.2018 käskkirjaga nr 6-4/111-2 ja 14.08.2018 käskkirjaga nr 6-4/111-3 (tl 65-69p). Kuigi kohtul tuleb vaidlustatud käskkirja õiguspärasust hinnata selle andmise aja (07.04.2018) seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), kinnitab julgeolekuabinõude kohaldamise korduv pikendamine veendumust, et ka nende esmasel kohaldamisel eksisteeris selleks vajalik põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Samuti kinnitab kaudselt vastustaja ohuprognoosi paikapidavust ka kaebaja edaspidine käitumine, mida on kajastatud vanglaametnike 16.04.2018 ja 25.05.2018 ettekannetes (tl 18 ja 19).
18.Kaebaja väitel ei olnud vaidlustatud käskkirja andnud ametnikul selleks vastavat pädevust. Vaidlust ei ole, et käskkirja on allkirjastanud peaspetsialist-korrapidaja Andres Kert. VangS § 69 lg 4 ls 1 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus. See säte ei määratle täpsemalt, millistel vanglateenistuse ametnikel on tavapäraselt pädevus täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Vangistusseaduse alusel kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12 lg 1 järgi on § 69 lõike 4 esimese lause alusel otsuse tegemise pädevus üksuse juhil. Sarnaselt tuleneb VangS §-st 103, et vahistatud suhtes on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pädevus vanglateenistuse ametnikel, kelleks VSkE § 12 lg-st 1 järgi on üksuse juht. Vastustaja viitab aga põhjendatult VangS § 69 lg 4 ls-le 2 mille järgi kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. VangS § 69 lg 4 omistab pädevuse vanglateenistusele. VangS § 105 1 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse täideviimine. Vaidlust ei ole, et käskkirja andmise tinginud vahejuhtum leidis aset laupäeval 07.04.2018 kell 19:07, st tavapärasest tööajast erineval ajal, mil teenistuskohustusi on täitmas üksnes graafikujärgselt tööl olevad ametnikud. Kõrgeimaks kohalolevaks vanglateenistuse ametnikuks oli vastustaja selgituste kohaselt peaspetsialist-korrapidaja Andres Kert, kellel oli viidatud normidest tulenevalt ka pädevus anda vaidlustatud käskkirja. Õige on kaebaja väide, et VSkE § 12 lg-s 1 ja §-s 14 sätestatu ei näe ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võiks kohaldada peaspetsialist-korrapidaja. Küll aga ei saa välistada korrapidaja pädevust täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisel VangS § 69 lg 4 ls-st 2 tulenevalt – edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Seega ei ole käskkirja andmisel tegemist pädevuse nõude rikkumisega HMS § 8 tähenduses.
19.Kohtu hinnangul ei esine vormi- ega menetlusnormide rikkumist, mis võiks kaasa tuua käskkirja tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Käskkiri vastab haldusakti õiguspärasuse eeldustele vastavalt HMS §-le 54. Käskkiri sisaldab selle andmise õiguslikku ja faktilist alust ning kaalutlusotsuse tegemisel aluseks olnud kaalutlusi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjenduste mahtu hinnates tuleb arvestada ka sellega, et abinõusid kohaldatakse nende eesmärgist lähtuvalt kiireloomuliselt. Kaebajale on käskkirja andmise menetluses selle kiireloomulisusest hoolimata olnud võimalus esitada 07.04.2018 kell 21:30 kirjalikud vastuväited (tl 21-22; tõlge tl 22A). Seega oli tagatud võimalus olla enne akti andmist ära kuulatud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus.
20.Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks, et tema suhtes asuti kohaldama täiendavaid julgeolekuabinõusid (paigaldati käerauad ning paigutati eraldi lukustatud kambrisse) enne käskkirja andmist ning seda tegid ametnikud, kellel vastav pädevus puudus. 8(11)
3-18-1061
Vaidlust ei ole selles, et käskkirja andmise tinginud vahejuhtum toimus 07.04.2018 kella 19:07 paiku (vt ka ettekanne tl 63). Samuti selles, et kaebajat teavitati käeraudade paigaldamisest ja ümberpaigutamisest 07.04.2018 ning asuti neid abinõusid mõne aja pärast peale vahejuhtumit ka kohaldama. Vaidlust ei ole, et toiminguid läbi viinud vanglaametnikud (T.A. ja M.V. olid vastavalt vanemvalvur ja valvur (http://www.vangla.ee/et/viru-vangla/viru-vanglakontaktandmed-1). Samuti ei vaielda selle üle, et kaebajale oli 07.04.2018 õhtul teada, et käskkirja pole veel allkirjastatud ning käskkiri tehti talle teatavaks 08.04.2018 kell 06:31 (tl 20p).
20.1.HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates ning õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Täiendavate julgeolekuabinõude, sh ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamiseks võib vajadus tekkida ka enne haldusakti vormistamist ja selle adressaadile kätte toimetamist.
20.2.Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu 25.09.2006 otsus asjas nr 3-3-1-49-06, p 11) on jõutud järeldusele, et VangS § 69 lg 4 teise lause kohaselt võib edasilükkamatul juhul täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeedet kohaldada viivitamatut sekkumist nõudva intsidendi juures viibiv kõrgeim vanglaametnik sõltumata sellest, kas vangla direktor või mõni teine kõrgem vanglaametnik vangla territooriumil viibib või mitte. Edasilükkamatuks juhuks VangS § 69 lg 4 teise lause tähenduses tuleb pidada olukorda, kus kinnipeetav oma agressiivse või ründava käitumisega seab vahetusse ja tegelikku ohtu enda, kaaskinnipeetavate või vanglaametnike elu või tervise, püüab põgeneda või esineb kõrgendatud põgenemisoht või kinnipeetav tahtlikult kahjustab vangla vara või rikub muul kohest sekkumist nõudval viisil oluliselt vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju. Sellisel juhul on täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise õigus kõrgeimal intsidendi juures viibival vanglaametnikul. Samas on Riigikohus ka rõhutanud, et kuna VangS § 69 lg 4 esimesest lausest tulenevalt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid üldjuhul vangla direktor, kes on ka VangS § 66 lg 2 kohaselt vastutav julgeoleku eest vanglas, peab erakorralisest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest viivitamata teavitama vangla direktorit või teda asendavat vanglaametnikku, kes hindab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust ja kasutatud abinõude sobivust ning otsustab nende kohaldamise jätkamise või lõpetamise. Praegusel juhul oli selliseks ametnikuks inspektor-korrapidaja, kes on allkirjastanud viivituseta pärast vahejuhtumit vaidlustatud 07.04.2018 käskkirja, mis tehti kinnipeetavale samuti teatavaks viivituseta juba järgmise päeva varahommikul.
20.3.Samas leidis Riigikohus viidatud lahendis, et VangS § 69 lg-s 2 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest on enamik siiski sellised, mille kohaldamist ei ole ilmselt vajalik otsustada vahetult sündmuskohal. Erandiks ongi eelkõige VangS § 69 lg 2 p 5 alusel ohjeldusmeetmete kasutamine, mille puhul võib viivitamine teatud olukorras tuua kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed või loob nende saabumiseks kõrgendatud ohu. Praegusel juhul toimus viivitamatult kaebajale käeraudade paigaldamine ja tema ümberpaigutamine teise kambrisse. Muud abinõud on otsustatud käskkirjas.
20.4.Kuna VangS § 69 lg 4 esimesest lausest tulenevalt peab üldjuhul kõigi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamise, konkreetse meetme valiku ja rakendamise kestuse otsustama vangla direktor, siis tuleb igal konkreetsel juhul, kui erandina on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldanud mõni teine vanglaametnik, tuvastada, kas esinesid asjaolud, mis õigustasid julgeolekumeetmete kohaldamise üldisest korrast kõrvalekaldumist. Kui selliseid asjaolusid ei esine, on täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine vangla direktorist madalama vanglaametniku poolt õigusvastane (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-49-06, p 12). Praegusel juhul ilmneb vaidlustatud käskkirjast, vaideotsusest ja vastustaja kohtumenetluses antud selgitustes, et vastustaja ametnike kohene reaktsioon tulenes 9(11)
3-18-1061
kaebaja käitumisest (rünnak vanglaametniku suhtes) ja selle tinginud kaalutluste sisuks on vangla ning vanglaametnike julgeoleku tagamise vajaduse võrdlus kinnipeetava õiguste ajutise täiendava piiramisega. Ametnike tegevust ei muuda õigusvastaseks kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et kell 19:07 toimunud vahejuhtumile reageerisid ametniku käeraudade ja ümberpaigutamisega alles 20:40. Selline ajaline vahe kinnitab pigem, et ametnikud ei käitunud impulsiivselt kättemaksu- või karistamismotiivil, vaid hindasid ohtu ja abinõu vajalikkust. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt, pidades kujunenud olukorras ülekaalukaks kaitstavaks hüveks vangla julgeolekut ja vajadust vältida rünnakuid ametnike vastu.
20.5.Ohjeldusmeetme (käerauad) kasutamine koos kohese paigutamisega teise kambrisse ei ole eeltoodut arvestades kohtu hinnangul õigusvastane.
21.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ka vastustaja tegevus talle käeraudade paigaldamisel. Kaebaja väitel tekitasid ametnikud talle käeraudade paigaldamisel valu ja vigastusi.
21.1.Kaebaja märgib, et meditsiiniõde käis teda üle vaatamas ja fikseeris haavad kätel. Vastustaja on kohtumenetluses esmalt väitnud, et vanglale pole teada, et kaebajale oleks käesoleva vaidluse esemeks oleva käskkirja kohaldamise ajal tekitatud valu määral, et kaebaja oleks selle üle kaevanud. Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte alates 07.04.2018, millel esimene kanne kajastatud ajavahemiku kohta on tehtud alles 17.04.2018 (tl 45-46). Hiljem on vastustaja esitanud kohtule meditsiiniosakonna õe A. Kooseli tõendi (väljatrüki), millel on märgitud, et 07.04.2018 kell 21:22 toimus erakorraline kutse P1 olevasse kambrisse kehaliste kahjustuse fikseerimiseks ning esmaabiks kinnipeetav V.K.ile. Tõendi kohaselt on visuaalselt tuvastatud sissesoonimised jäljed käerandmetel, kohati nahk randmetel kergelt marrastatud, vasakul randmel fikseeritud 2 paralleelset pindmist nahakriimustust pikkusega 0,5 cm. Samas on märgitud, et kinnipeetavale on soovitatud pesta käsi voolava veega seebiga, kuna nahakahjustused on kerged ja meditsiinilist sekkumist ei vajanud. Muid tervisekahjustusi ei tuvastatud (tl 64). Tõendil puudub allkiri ning üksikult võttes tekitab esitatud dokument kahtluse selle usaldusväärsuses – tõendi koostamise aeg ega isik pole tuvastatavad. Arusaamatuks jääb, miks vigastuste (kuigi meditsiinilist sekkumist mittevajavate) tuvastamine ja kinnipeetavale jagatud nõuanded vigastustega toimetulekuks ei kajastu tema tervisekaardil. Vigastuste väheolulisuses veenab siiski asjaolu, et järgnevatel päevadel ei ole kaebaja pöördumiste kohta tervisekaardis kandeid, ning ka kaebaja ise ei väida, et ta oleks pärast meditsiiniõe visiiti täiendavalt meditsiiniosakonna poole pöördunud. Vastustaja selgitused, et vigastuste tekkimist ei ole võimalik alati vältida isegi hoolimata ametnike vastavast väljaõppest, kui isik, kellele käeraudu paigutatakse, teeb ise samal ajal liigutusi, mis takistavad käeraudade ohutut ja valutut paigaldamist. Arvestades juhtumi konteksti ja kujunenud konfliktset olukorda, on usutav, et kriimustused või käeraudade jäljed, mille olemasolu ei eita ka vastustaja, ning valu võisid tekkida kaebaja enda tegevuse kaasabil, mitte ametnike õigusvastase tegevuse tõttu.
21.2.Kaebaja väidab, et käerauad tekitasid ka vigastusi, kui tal tuli teise kambrisse liikudes pärast käeraudade paigaldamist kanda enda asju, mida oli kokku umbes 50 kg, kuna kaebajal on palju kohtudokumente. Ei saa välistada, et käeraudade materjali, konstruktsiooni ja kasutuseesmärki arvestades võivad need teatud asendis või liigutuste puhul põhjustada valu või isegi vigastusi. Kohtu jaoks ei ole aga usutav, et esemete kaal, mida kaebaja pidi endaga teise kambrisse liikudes kaasa võtma, ulatus 50 kg-ni. VSkE § 57 lg 3 järgi ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi.
10(11)
3-18-1061
21.3.Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud vanglaametnike tegevuse õigusvastasus käeraudade paigaldamisel.
22.Kaebaja väitel on õigusvastaselt piiratud tema õigust suhelda (helistada) advokaadi, kohtu ja lähedastega. Käskkirjast nähtuvalt on piiratud kinni peetava isiku vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust selleks, et vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kellelt oleks võimalik hankida esemeid, millega saab rünnata ametnikke ja kaaskinnipeetavaid. Käskkirjaga ei ole piiratud kaebaja vanglavälist suhtlust. Kui selline piirang on kehtestatud mõne muu haldusaktiga või tehakse kaebajale reaalseid takistusi helistamisel, on seda võimalik eraldi vaidlustada, esitades esmalt vaie kehtetuks tunnistamise või kohustamisnõudega vanglale. Praeguses kaebuses on kaebaja esitanud vaid paljasõnalise väite suhtlemispiirangu kohta.
23.Kohtu arvates ei ole eelnevast tulenevalt alust ei tühistamisnõude ega ka tuvastamisnõuete rahuldamiseks ning kaebus jääb seega täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
24.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus on kaebaja menetlusabi korras vabastanud, jääb riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas pole ilmnenud. Kui pooltel on siiski kulusid tekkinud, jäävad need vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 ja § 109 lg 1 ls-le 4 nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.