Ruslan Pavlovitši kaebus kriminaalmenetluses tema auto ja selles oleva vara konfiskeerimisega tekitatud varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-1581.
2.Kohtumäärus koos tõlkega toimetada kätte kaebajale.
3.Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 06.08.2018 Ruslan Pavlovitši venekeelne kaebus kahju hüvitamiseks ja ametivõimude tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt peeti isik kinni 11.03.2018 ning Tartu Maakohtu 16.03.2018 lahendiga kriminaalasjas nr 1-18-2284 konfiskeeriti kaebaja auto kui kuriteo vahend. Kaebaja osutab, et tema isiklikud esemed olid autos. Auto konfiskeerimisega tekitati isikule varaline ja mittevaraline kahju, sest isiklikud asjad on kadunud. Kaebaja taotleb varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja viitab, et nii uurimisorgan kui ka prokuratuur on rikkunud kaebaja õigusi, kuna pole tagatud kaebaja õiguste kaitse, kaebaja viitab ka advokaadi poolt tema õiguste rikkumisele. Kaebaja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 29.08.2018 määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal oma kaebust täpsustada. Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teatada, millisel viisil ja ulatuses ja millise haldusorgani poolt on kaebajale kahju tekitatud ja kuidas see on seotud haldusorgani tegevusega (tegevusetusega). Samuti palus kohus kaebajal esitada dokumendid, millele kaebaja oma kaebuses viidanud on.
3.05.09.2018 saabus kohtusse Ruslan Pavlovitši venekeelne kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldus kümnel (10) lehel. Kohus jättis 06.09.2018 kaebuse teistkordselt käiguta, osutades, et
kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldus ei ole koostatud lähtudes HKMS § 52 lg-st 1, mille kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kohus palus kaebajal teatada, millisel viisil ja ulatuses ja millise haldusorgani poolt on kaebajale kahju tekitatud ja kuidas see on seotud haldusorgani tegevusega (tegevusetusega). Samuti tuli kaebajal võimalusel esitada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastus tema 02.07.2018 kaebusele.
4.Kaebaja märkis 10.09.2018 kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses, et kaebuse nõue on piisavalt selge ning taotletav hüvitis on kaebuses kirjas. Kaebaja taotleb menetlusosalise vande all ülekuulamist ning tunnistajalt ütluste kogumist telefoni teel. Kaebaja osutab, et rikutud on tema omandiõigust. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus mõistab kaebust ja selle 10.09.2018 täiendust selliselt, et kaebajale on tekitatud kahju, mille hüvitamist ta halduskohtus taotleb seeläbi, et tema auto on konfiskeeritud ühes selles olevate isiklike esemetega, mida kaebajale ei ole tagastatud. Esemed on kaebaja hinnangul varastatud.
7.Kohus on Kohtute Infosüsteemi andmetega tutvudes tuvastanud, et kaebaja suhtes kohaldati kriminaalasja nr 1-18-2284 menetluse käigus karistusseadustiku § 83 lg-t 1, mis sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
8.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes kohaldatud kriminaalmenetluslikku mõjutusvahendit, mistõttu tuleb kaebajal kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid. Kohus märgib, et kuigi kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, siis kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Nimetatud seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). SKHS järgi kahju esitamise nõue ei kuulu lahendamisele halduskohtus.
9.SKHS § 1 lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3-4). SKHS § 1 lõikest 1 ja §-st 4 ei tulene keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. KarS § 85 lõige 2 on
niisugune selge erinorm. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. Kuna SKHS sätestab menetluskorra kaebaja kaebuse lahendamiseks, siis ei ole vaidluse lahendamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses. (Riigikohtu lahend 3-18-400).
10.Kaebaja kriminaalasjas nr 1-18-2284 on menetlus maakohtus Kohtute Infosüsteemi andmete kohaselt lõppenud. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kuna menetlus maakohtus on lõppenud tuleb kahju hüvitamise taotlemisel juhinduda SKHS §-st 21, mis välistab halduskohtus asja menetlemise.
11.SKHS § 21 lg 1 kohaselt kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lg 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. Taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatükis sätestatut.
12.Seega on esitatud hüvitamisnõude osas ettenähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
13.Eeltoodust tulenevalt kuulub Ruslan Pavlovitši kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
14.Mis puudutab kaebust selles, et kaebaja ei ole rahul advokaadi tööga, tuleb selles küsimuses pöörduda Advokatuuri juhatuse poole.
15.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ning kaebuse täpsustuses esitatud tõendite kogumise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.
16.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.