Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.08.2018 otsuse nr 143-18/195911 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool Vastustaja (hankija) – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Anneli Laurits Kolmandad isikud – ühispakkujad OÜ BDA Consulting, DesignMinds OÜ ja Brand Manual OÜ
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Ühispakkujate MTÜ Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool vaidlustus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihankes „Disaini meistriklass 2018–2020“ (viitenumber 195911) ühispakkujate MTÜ Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool pakkumuse tagasilükkamise ning ühispakkujate OÜ BDA Consulting, DesignMinds OÜ ja Brand Manual OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes
2.Tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 16.08.2018 otsus nr 143-18/195911 ning teha asjas uus otsus, millega jätta ühispakkujate Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool vaidlustus riigihankes viitenumbriga 195911 rahuldamata.
Mõista ühispakkujatelt Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1280 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.10.2018. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamise lubatud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi ka hankija) avaldas 09.04.2018 Riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Disaini meistriklass 2018-2020“ (viitenumber 195911; edaspidi riigihange) hanketeate ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 11.06.2018.
2.Tähtaegselt esitasid pakkumused ühispakkujad Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka kaebaja) ning ühispakkujad OÜ BDA Consulting, DesignMinds OÜ ja Brand Manual OÜ (edaspidi ka kolmas isik).
3.Hankija 06.07.2018 otsusega „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihanke „Disaini meistriklass 2018-2020“ (riigihanke viitenumber 195911, EAS-i hankenumber HNR170206) pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ja tagasi lükkamine, pakkumuse vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine ja eduka pakkuja kvalifitseerimine“: lükati kaebaja pakkumus tagasi; tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastaks ja edukaks ning kvalifitseeriti eduka pakkumuse esitanud pakkujana. Hankija leidis, et kaebaja pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentide punkti 8.1. esitatud tingimustele, kuna kaebaja pakkumuse koosseisus puudub kahe eksperdi poolt allkirjastatud kinnitus. Nimetatud puudust ei ole võimalik selgitustaotlusega kõrvaldada, kuna see oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning allkirjastatud kinnituste lisamine tähendab pakkumuse sisulist muutmist, mis ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist lubatud.
4.Ühispakkujad MTÜ Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool esitasid 16.07.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles taotlesid hankija otsuste, millega lükati tagasi nende pakkumus ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, kehtetuks tunnistamist.
5.Vaidlustuskomisjoni 16.08.2018 otsusega nr 143-18/195911 (edaspidi 16.08.2018 otsus) rahuldati ühispakkujate MTÜ Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool vaidlustus ning tunnistati kehtetuks hankija 06.07.2018 otsused, milles ühispakkujate MTÜ Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool pakkumus tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi ning ühispakkujate OÜ BDA Consulting, DesignMinds OÜ ja Brand Manual OÜ pakkumus tunnistati edukaks. Vaidlustuskomisjon leidis, et kahe meeskonnaliikme allkirjade puudumine pakkumuse koosseisus ei ole käsitatav sisulise puudusena. Tegemist on vastuoluga pakkumuses ning hankija oleks pidanud lähtuma riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lg-st 4. Selline dokumendi allkirjastamise nõue ei ole käsitatav pakkumuses esitada tulnud dokumendi esitamise nõudena, kuna kõik nõutud andmed kahe disainijuhi kohta olid pakkumuse koosseisus esitatud. Seega oleks pärast pakkumuse esitamist nende allkirjade esitamine käsitatav vastuolu kõrvaldamisena pakkumuses, mitte pakkumuse lubamatu muutmisega.
2 (8)
6.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.
esitas
27.08.2018
halduskohtule
kaebuse
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Hankija seisukoht
7.1.Vaidlustuskomisjoni otsus ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada. Vaidlust ei ole, et kaebaja pakkumuses ei olnud 2 meeskonnaliiget allkirjastanud pakkumuses olevat meeskonnaliikme kinnituskirja, mistõttu kaebajate pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide lisa 1 punktis
8.1.sätestatud nõudele. Nimetatud punkti kohaselt tuli vorm „Meeskonna kinnituskiri“ allkirjastada ühiselt või eraldi kõikidel meeskonna liikmetel. Nõue kehtis ka juhul, kui pakkuja esitab meeskonda rohkem liikmeid kui riigihanke alusdokumentides ette nähtud. Riigihanke alusdokumentides nõutud dokumendi esitamata jätmist ei saa pidada mittesisuliseks kõrvalekaldeks, mille korral võiks hankija RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse siiski vastavaks tunnistada.
7.2.Kaebaja pakkumuses oli välja toodud nimeliselt ja rollidega 13-liikmeline meeskond koos kinnitusega, et nimetatud isikud on pakkuja vastutav projektimeeskond hanke elluviimisel ja nad vastavad hanketingimustes ja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele lepingus täidetava rolli ulatuses. Allkirjade olemasolu nõue meeskonna kinnistuskirja vormil ei olnud formaalne nõue, kuna kinnistuskirja puudumise tõttu ei olnud hankijal teavet, kas pakkumuses nimetatud disainijuhid on andnud nõusoleku osaleda hankelepingu täitmisel. Hankija pidi pakkumuse vastavust sisuliselt kontrollides tegema ka kindlaks, kas hankelepingu täitjad on pakkujale oma nõusoleku andnud. Pakkumusele lisatud CV-de alusel ei saa välja selgitada, kas isikud on andnud nõusoleku osaleda hankelepingu täitmisel. Tegemist on hanketingimuste otsese rikkumisega, millele ei kohaldu kaebaja viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse regulatsioon.
7.3.Vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendava osa punktide 10-11 ja 12.2. vahel on vastuolu. Nimelt märgib vaidlustuskomisjon otsuse punktides 10-11, et kaebaja ei saa asuda pärast pakkumuse esitamist seisukohale, et tegelikkuses mõned meeskonna liikmed ei pea riigihanke alusdokumentidele vastama. Samuti leidis vaidlustuskomisjon, et kui vaidlustaja esitas meeskonna kinnistuskirjas 10 disainijuhti, siis pidid kõik need isikud vastama riigihanke alusdokumentide tingimustele, sh allkirjastama kinnituskirja. Samas otsuse punktis 12.2. leiab vaidlustuskomisjon, et hankija sai kahe meeskonnaliikme sisulist vastavust kontrollida riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele pakkumuse koosseisus esitatud CV-de põhjal, kuigi kinnituskirja isikud ei allkirjastanud.
7.4.Riigihanke eesmärgiks on teenuseleping, mille nõuetekohast ja edukat täitmist tagavad eelkõige seda teenust osutavad isikud. Seega on hankija jaoks oluline, et pakkumuses märgitud meeskonnaliikmed oleksid teadlikud, et neid on pakkumusse kaasatud. Kahe puuduoleva allkirja esitamine pärast pakkumuse esitamist on käsitatav sisulise kõrvalekaldena riigihanke alusdokumentidest ning tegemist oleks uute andmete ja dokumendi esitamisega, mistõttu oleks olnud tegemist pakkumuse sisulise muutmisega, mis ei ole pärast pakkumuse esitamist lubatud. Tegemist ei ole RHS § 46 lg-s 4 sätestatud olukorraga ning vastuoluga pakkumuses, mida väidab vaidlustuskomisjon. RHS § 46 lg 4 grammatiline esitus ei näe ette, et pakkujatel oleks võimalus oma pakkumust hilisemalt täiendada (vt vaidlustuskomisjoni 30.05.2018 otsus 83-18/194060). Ka Tallinna Halduskohus on 15.05.2018 otsuses nr 3-18-657 toonud välja, et selgituste küsimisega ei ole võimalik esitada selliseid andmeid või dokumente, mis kuulusid esitamisele juba koos pakkumusega. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud 3 (8)
tingimustest ning hankija selgitusnõue ei tohi kaasa tuua asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist.
7.5.Kaebaja oleks pidanud riigihanke alusdokumentidest lähtuvalt esitama kõigi meeskonda kuuluvate liikmete allkirjastatud kinnituskirja algses pakkumuses, kuid jättis selle tegemata. Sellises situatsioonis ei anna RHS pakkujale õigust heastada hooletust tagantjärele. Kui tagantjärgi heastamist lubada, siis oleks see vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, pannes soodsamasse olukorda pakkuja, kes ei järgi hanke tingimusi, kuid ikkagi esitab pakkumuse, võrreldes potentsiaalse pakkujaga, kes jättis pakkumuse esitamata, kuna tal ei olnud võimalik saada tähtaegselt kõigi meeskonna liikmete allkirju meeskonna kinnituskirjale.
8.Kaebaja seisukoht
8.1.Vaidlustuskomisjoni otsus on õiguspärane ning hankija kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja meeskonnaliikmetena pakutud isikud andsid nõusoleku pakkumuse esitamiseks ja võimalikus hankelepingu täitmises osalemiseks. Hankija kordab kaebuses vaidlustusmenetluses esitatud seisukohti, mille vaidlustuskomisjon ümber lükkas. Ei ole vaidlust, et pakkumuse kinnituskirjas puudusid kahe disainijuhi allkirjad, kuid sellest tingitult ei saa hankija väita, et tal puudus võimalus sisuliselt kontrollida, kas nimetatud isikud osalevad hankelepingu täitmisel. Hankijale olid meeskonnaliikmed nimeliselt teada ning kõik muud pakkumuse olulised tingimused (pakkumuse lahendus, meeskonnaliikmete CV-d, ülesanded rollipõhiselt jne) olid täidetud. Seega oli hankijal RHS § 46 lg-st 4 tulenevalt alus küsida kaebajalt selgitusi ning täpsustada, kas pakkumuses esitatud kaks disainijuhti, kes kinnituskirja ei olnud allkirjastanud, olid teadlikud nende lisamisest meeskonda ning kas nad on valmis osalema. RHS eriseadusena ei reguleeri, milline peab olema meeskonnaliikme tahteavaldus ega kehtesta nõudeid, et pakkumusse kaasatud isikute kohta esitatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud nende isikute poolt pakkumuse esitamise päeva seisuga. Põhjusel, et esitatud dokumendil pole kahe disainijuhi allkirja, ei muutu esitatud tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 1 alusel kehtetuks. Analoogselt käsitletakse olukorda, kus pakkujal on puudu volikiri või esitatud on digitaalallkirjata pakkumus, siis selliste vormiliste puuduste kohta ja avalduse (või tehingu) tegemise tagajärgedest on rahandusministeerium selgitanud1, et õiguspärane on, kui hankija aktsepteerib digitaalallkirjata pakkumust ning võimaldab ilma volitusnormita esitatud ühispakkumuse puhul tehingu tagantjärele heaks kiita.
8.2.Hankija väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest on abstraktsed ning arusaamatuks jääb hankija seisukoht, et allkirjade hilisem esitamine ehk fakti kinnitamine, et nimetatud kaks isikut osalevad hankelepingu täitmisel, on pakkumuse sisuline muutmine. Hankija ei ole toonud välja, millised oleksid need uued andmed või dokumendid, mille kaebaja esitaks, mis muudaks kaebaja pakkumust. Kõnealusel juhul oleks vastustaja vastuolu kohta selguse saamiseks pidanud kaebajalt selgitusi küsima, misjärel saanuks vastustaja kujundada seisukoha, kas tegemist oli sisulise puudusega või mitte. Lisaks tuleb arvestada ka asjaoluga, et pakkumuse tervikuna pidi allkirjastama vastava esindusõigusega isik, kellel pidi olema õigus meeskonnaliikmete nimel teha avaldus, et meeskonnaliikmed on kaasatud pakkumusse ja osalevad hankelepingu täitmisel (TsÜS § 118 lg 2). Hankemenetluses tuleks eeldada, et pakkumuse allkirjastajal on esindusõigus olemas. Hankija võib seda kahtluse korral kontrollida. Ilma esindusõiguseta või esindusõigust ületades tehtud tehing on TsÜS-i § 129 kohaselt võimalik esindatava poolt heaks kiita.
Kättesaadav (01.10.2018): https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_27.7.2017.pdf (lk-d 93 ja 102) 4 (8)
8.3.Asjakohane ei ole hankija viide otsusele asjas 3-18-657, kuna praegusel juhul on esitatud nii andmed kui ka dokument, kuid vaidlus käib selle üle, kas allkirjade esitamata jätmine on selliseks puuduseks, et sel põhjusel tuli kaebaja pakkumus tunnistada mittevastavaks. Kuigi nõustuda võib, et formaliseerituse põhimõtte kohaselt ei pea hankijal olema laiaulatuslikku uurimiskohustust, kuid hankijal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide tõelevastavust. Riigihanke alusdokumentide punktis 8.5.2.4 (hindamiskriteeriumid: teostatavus ja projektijuhtimine, meeskonnatöö) on hankija näinud ette võimaluse, et ainuüksi hea pakkumuse (5p) korral saab pakkujalt infot täpsustada: Esitatud programmi ajakava, ülesannete jagunemine meeskonnaliikmete vahel jms on pärast täpsustamist realistlik. Niisiis on hankija hindamise puhul näinud võimaluse, et teatud tingimusi saab hankija pakkujatelt täpsustada, sh ülesannete jagunemist meeskonnaliikmete vahel. Seda enam on kaebaja jaoks põhjendamatu, kuidas mõne pakkumuse puhul saab programmi täpsustada hindamisel, küll aga ei pea vastustaja võimalikuks kaebajalt küsida üle fakti kinnitamist juba pakkumuses esitatud varasema info kohta.
9.Kolmas isik kohtumenetluses seisukohti ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Riigihanke alusdokumentide punktid 8.1. ja 8.9. kehtestavad, et: „8.1. Pakkuja peab tagama Disaini meistriklassi läbiviimiseks vähemalt 8-liikmelise meeskonna RHAD lisa 1 punktides 8.2–8.7 toodud kompetentside ulatuses kogu lepinguperioodi vältel. Vastavust tuleb tõendada vormil „Meeskonna kinnituskiri“, mille peavad allkirjastama kõik meeskonna liikmed. Vormi „Meeskonna kinnituskiri“ võivad allkirjastada meeskonnaliikmed ka eraldi, kuid ka kõikidel eraldi allkirjastatud vormidel peab olema loetletud kogu meeskond nimeliselt koos igale liikmele määratud rolliga. Vastavust tuleb tõendada vormidel „CV – projektijuht“, „CV – koolitaja“ ja „CV – disainijuht“. CV-des tuleb välja tuua kõik andmed sellises detailsuses, mis võimaldavad hankijal kontrollida meeskonna liikmete vastavust esitatud tingimustele.
8.9.Juhul, kui pakkuja esitab meeskonda rohkem liikmeid kui RHAD Lisa 1 punktis 8.1 nõutud, peavad siiski kõik meeskonna liikmed vastama RHAD Lisa 1 punktides 8.5–8.7 esitatud nõuetele.“.
11.Praegusel juhul ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: Riigihankes „Disaini meistriklass 2018-2020“ (viitenumber 195911) tuli pakkumused esitada 11.06.2018 kell 11.00; kaebaja esitas tähtaegselt pakkumuse; kaebaja esitatud pakkumuses oli nimetatud 13 meeskonnaliiget, kellest kaks ei olnud allkirjastanud riigihanke alusdokumentide lisa 3 „Meeskonna kinnituskiri“ nõusolekut hankelepingu täitmisel osalemiseks; need kaks meeskonnaliiget allkirjastasid nimetatud lisa vastavalt 11.06.2018 kell 11.26 ja 19.06.2018 kell 19.08. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, et kas hankija oleks pidanud enne kaebaja pakkumuse tagasilükkamist kohaldama RHS § 46 lg-s 4 sätestatut ning küsima kaebajalt kahe disainijuhi allkirjastatud nõusolekut pakkumuse meeskonnas osalemise kinnitamiseks või mitte. Hankija on seisukohal, et kahe meeskonnaliikme nõusoleku puudumine on sisuline puudus, mille tagantjärele esitamist RHS § 46 lg 4 ei võimalda, mistõttu tuli kaebaja pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Vaidlustuskomisjon nõustus aga kaebajaga ning leidis, et kahe disainijuhi allkirja 5 (8)
puudumine kaebaja pakkumuses ei ole sisuline puudus ning selle kõrvaldamiseks oleks hankija pidanud andma kaebajale võimaluse.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga ja vaidlustuskomisjoniga, et kahe meeskonnaliikme kinnistuskirja puudumine ei ole sisuline puudus ning et selle kõrvaldamine on võimalik kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2 ja § 46 lg-ga 4.
13.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2014/24/EL), artikkel 56 lg 3 sätestab, et kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib avaliku sektori hankija, kui direktiivi rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Riigisiseses õiguses tuleneb hankija võimalus nõuda ettevõtjalt selgitusi või selgitamist võimaldavaid dokumente kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta RHS § 46 lg-st 4. Seejuures tuleb tähele panna, et vastupidiselt RHS § 46 lg-le 4, mis räägib selgitamisest ja selgitamist võimaldavatest dokumentidest, sätestab RHS § 114 lg 2 pakkumuse vastavuse kontrollimise raames üksnes selgituste küsimise. Olles jätnud liikmesriigile valikuvabaduse täiendava teabe ja dokumentide esitamise reguleerimisel, rõhutab direktiiv 2014/24/EL artikkel 56 lg-s 3 võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte olulisust. RHS eelnõu I lugemise seletuskirjas2 märgitakse, et eelnõu kajastab /.../ värskemat vaidlustus- ja kohtupraktikat, mis liigub tagasi pakkuja hoolsuskohustuse ja sellega seonduva riigihanke formaliseerituse põhimõtte juurde, mis sellisena ei luba esitada selgitusi ega asjaolusid selgitavaid dokumente andmete kohta, mida pakkuja ei ole eelnevalt ehk pakkumuse esitamise tähtpäevaks juba esitanud. See puudutab nii andmeid kvalifikatsiooni kui ka pakkumuse sisu kohta.
14.Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hankija võib paluda pakkujal oma pakkumust selgitada või parandada selles sisalduv ilmne tehniline viga (vt Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsus nr C-523/16, punkt 39 ja selles viidatud kohtupraktika), kuid lubada võib vaid selliste dokumentide või andmete esitamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluse esitamise tähtaeg (vt Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus C-336/12, punktid 39, 42). Kõrvaldada ei ole lubatud selliseid puudusi, mis hankedokumentide sõnaselgete tingimuste kohaselt peavad kaasa tooma pakkuja kõrvaldamise menetlusest (Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsus nr C-523/16, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika). Selgituste nõudmine ei tohi viia uue pakkumuse esitamiseni või pakkumuse muutmiseni, mistõttu ei või hankija nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks (vt Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus nr C-131/16, punktid 31 ja 36 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka ei tohi selgituste küsimine tuua kaasa hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmisel nende esitamist (vt Euroopa Kohtu 28.08.2018 otsus nr C-523/16, punkt 51). Hankija on kohustatud pidama rangelt kinni enda poolt määratud tingimustest. Seega ei saa riigihankemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet ning eelnevat aluseks võttes tuletada RHS § 46 lg-st 4 või RHS § 114 lg-st 2, et riigisisene õigus annaks koosmõjus direktiivi 2014/24/EL artikliga 56 ettevõtjale võimaluse esitada hiljem pakkumuse koosseisus
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul esitas ta hankes nõutud andmed ja dokumendid ning meeskonnaliikmete nõutud allkirjad kinnistuslehel on üksnes ebaoluline puudus, kuna meeskonnaliikmete vastavust oli hankijal võimalik kontrollida CV-de alusel. Hankija pädevuses on otsustada, milliste dokumentide esitamist ta pakkujalt nõuab. Kohtu hinnangul ei olnud hankija huviks mitte ainult CV-de alusel kontrollida meeskonnaliikmete vastavust hankes esitatud nõuetele, vaid hankija huviks oli meeskonnaliikmete allkirjastatud kinnituskirjade alusel ka kontrollida, kas meeskonnaliikmed on andnud ka sisulise nõusoleku hankes osalemiseks. Kui riigihanke alusdokumentides on ette nähtud teatav nõue (antud juhul kõikide meeskonnaliikmete allkirjastatud nõusolek, mis tuli esitada koos pakkumusega), siis juhul, kui seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on see kehtiv ja siduv kõigile asjast puudutatud isikutele, sh hankijale (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, punkt 25; 02.12.2015 otsus nr 3-3-1-50-15, punkt 14.2). Seega tuli hankijal pakkumuste hindamisel lähtuda alusdokumentidest, sh sätestatud ja kehtivatest hindamiskriteeriumitest ning hankija ei saanud pakkumuste hindamisel nendest kõrvale kalduda. Riigihanke alusdokumentidest, selle tehnilisest kirjeldusest ning pakkumusele esitatavatest vastavustingimustest nähtub, et meeskonnaliikmete kinnituskiri, mille peavad allkirjastama kõik meeskonna liikmed, oli pakkumuse koosseisus kohustuslik. Seega esitas kaebaja pakkumuse, mis ei vastanud hanke tehnilisele kirjeldusele ehk hankija kehtestatud nõuetele. Kaebaja ei väida, et kahe meeskonnaliikme allkirja puudumine pakkumuses oleks olnud eksimus pakkumuse esitamisel (vrdl Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, punktid 16 ja 17) , kuna vaidlust selle üle, et pakkumuse esitamise ajal kaks meeskonnaliiget kinnistuskirja ei olnud allkirjastanud, ei ole. Riigihange avaldati riigihangete registris 09.04.2018 ning pakkumus tuli esitada 11.06.2018 kell 11.00. Seega oli kaebajal piisavalt aega, et meeskonnaliikmed saaksid pakkumuse kohustuslikuks osaks olevad kinnituskirjad allkirjastada. Meeskonnaliikmete nõusoleku kontrollimiseks oli hankija loonud pakkumusele esitatava kohustusliku meeskonnaliikmete kinnituskirja, mistõttu sai hankija meeskonnaliikmete osalemist kontrollida üksnes pakkumusele lisatud meeskonna kinnituskirja vormil oleva allkirja alusel. Kuna kahe disainijuhi allkirjad pakkumuse koosseisus puudusid, siis puudus ka pakkumuse esitamisel nende nõusolek meeskonnas osalemiseks. Kohtu hinnangul ei saa osalemise nõusolekut tuletada ka pakkumusele lisatud CV-dest, kuna nendest ei nähtu, et need oleks isikute enda koostatud ja et isikud oleksid andnud nõusoleku osaleda kaebaja meeskonnas. Võttes aluseks hanke eesmärgi ning asjaolu, et tegemist on teenuslepinguga, mille nõuetekohast ja edukat täitmist tagavad pakkuja meeskonnaliikmed, siis on põhjendatud hankija nõue, et meeskonda märgitud isikud pidid pakkumuse esitamise hetkel kinnitama hankelepingu täitmisel osalemist. Kuna hankija jaoks oli oluline meeskonna tööjaotus ja iga konkreetse isiku roll ja vastutus (nt tehnilise kirjelduse punktid 7.1.1. ja 10.3, riigihanke alusdokumentide lisas 3 sisalduvate CV vormide read „isiku roll, vastutus ja ülesanded“), siis saab pidada oluliseks ja pakkumuse oluliseks tingimuseks, et isik ise enda nõusolekut ja rolli kinnitaks. Sel põhjusel saab pidada meeskonnaliikmete kinnitusi pakkumuse sisuliseks osaks ning nende esitamata jätmine ei ole formaalne minetus. Selliste dokumentide esitamine pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ning viisil, et need on antud pärast pakkumuse esitamist, on kohtu hinnangul käsitatav pakkumuse muutmisena, mitte pakkumuse täpsustamisena, kuna kinnituste esitamine on pakkumuse kohustuslik osa. Esitades nõusolekud pärast pakkumuse esitamist selliselt, et need kannavad pakkumuse esitamisele järgnevaid kuupäevi või kellaaegu, ei ole isikud kinnitanud pakkumuse 7 (8)
esitamisel pakkumuses osalemist. Seega ei saa pidada nõusolekute hilisemat küsimist pakkumuse selgitamiseks või ilmse tehnilise vea parandamiseks.
16.Arvestades hankemenetluse formalistlikku olemust ning RHS §-s 3 sätestatud hankemenetluse üldpõhimõtteid, siis ei saa RHS § 114 lg-t 2 ja § 46 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et see annab võimaluse teadlikult nõuetele mittevastava pakkumuse esitamiseks, et siis hilisemas etapis nõuda hankijalt võimalust puudus kõrvaldada ning puuduolevad dokumendid esitada. Tegemist oleks selgelt võrdse kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse põhimõtte rikkumisega. Seda ei väära ka asjaolu, et kaebaja võis pakkumuse koostamisel olla nimetatud isikutega kontaktis ja nad olid teadlikud osalemisest kaebaja meeskonnas. Praegusel juhul on hankija selgelt näinud ette, et osalemist meeskonnas saab meeskonnaliige kinnitada üksnes oma allkirjaga kinnituskirjal ning nii hankija kui ka pakkujad on selle tingimusega seotud. Seda kinnitab ka riigihanke alusdokumentide punkt 4.4.1.14, mille kohaselt riigihanke alusdokumentides pakkumuse tingimuste eiramine toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Kuna pakkumus peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele, siis lükkas hankija kaebaja pakkumuse õigustatult tagasi ning hankija 06.07.2018 otsus on õiguspärane.
17.Kohtu hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et hilisem kinnituskirjade esitamine ei muuda faktiliselt pakkumuse sisu. Praegusel juhul muudab pakkumuse esitamise järgselt kinnituskirjade esitamine seda, et nimetatud isikud, kes pakkumuse esitamisel ei kinnitanud meeskonnas osalemist, kinnitavad seda pärast pakkumuse esitamist. Ehk tegemist on pakkumuse sisulise muutmisega, kuna meeskonnaliige, kes pakkumuse esitamise ajal meeskonnas osalemist ei kinnitanud, teeb seda pärast pakkumuse esitamist. Seega tooks kaebaja nõutud puuduste kõrvaldamine kaasa selle, et kaebajal on võimalik esitada tehnilises kirjelduses toodud pakkumuse kohustuslikke dokumente pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Tegemist ei ole pakkumuse täpsustamise või tehnilise vea parandamisega.
18.Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et kahe meeskonnaliikme allkirjade puudumist on võimalik ületada TsÜS esindusõigust reguleerivate sätetega, kuna vaidlust ei saa olla, et riigihanke alusdokumentide kohaselt tuli meeskonnaliikmetel meeskonnas osalemist kinnitada isiklikult ning seda kohustust ei saa asendada pakkumuse esitaja allkirjaga.
19.Eelnevast tulenevalt tuleb vaidlustuskomisjoni 16.08.2018 otsus nr 143-18/195911 tühistada ning teha uus otsus, millega tuleb jätta ühispakkujate Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool vaidlustus rahuldamata. Hankija 06.07.2018 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna otsus tehakse ühispakkujate Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus ja Tallinna Tehnikaülikool kahjuks, siis tuleb nendelt solidaarselt välja mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt kaebuse esitamisel tasutud 1280 euro suurune riigilõiv. Kolmas isik menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ei esitanud. Seega jäävad muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.