KRC Ehitus OÜ kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 10. juuni 2019. a otsuse osaliselt tühistamiseks ning sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 11. juuni 2019. a otsuse nr 1.3-1/206, sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 11. juuni 2019. a otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 5. juuli 2019 otsuse nr 93-19/206979 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus hankeasjas
Menetlusosalised
Kaebaja (pakkuja) – KRC Ehitus OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Triin Kaurov ja advokaat Indrek Kangur Vastustaja (hankija) – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, volitatud esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kolmas isik – aktsiaselts Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, volitatud esindajad vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaat Martin Tälli Kaasatud haldusorgan – riigihangete vaidlustuskomisjon, volitatud esindaja Taivo Kivistik
RESOLUTSIOON
1.Jätta KRC Ehitus OÜ kaebus haldusasjas nr 3-19-1320 rahuldamata.
2.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Halduskohtu 12. juuli 2019. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum keelati hankelepingu sõlmimine aktsiaseltsiga Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.
3.Välja mõista KRC Ehitus OÜ-lt sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks menetluskulu 228 eurot (sh käibemaks).
4.Välja mõista KRC Ehitus OÜ-lt aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kasuks menetluskulu 777,60 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 5. september 2019. a. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 25.03.2019. a riigihangete registris (väljatrükk tl 7–8) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „L. Puusepa 8 hoone A, B ja E korpuste osalise rekonstrueerimise ehitustööd“ (viitenumber 206979) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid.
2.SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjon lükkas 10.06.2019. a otsusega tagasi KRC Ehitus OÜ ja aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti esitatud pakkumused.
3.SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjoni 10.06.2019. a otsusega tunnistati vastavaks aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ja Embach Ehitus OÜ poolt esitatud pakkumused.
4.SA TÜ Kliinikumi 11.06.2019. a otsusega nr 1.3-1/206 tunnistati edukaks aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg esitatud pakkumus.
5.SA TÜ Kliinikumi 11.06.2019. a otsusega kvalifitseeriti edukaks tunnistatud pakkuja aktsiaselts Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.
6.KRC Ehitus OÜ esitas 20.06.2019. a riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse SA TÜ Kliinikumi otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega lükati tagasi KRC Ehitus OÜ pakkumus, tunnistati edukaks aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus ning kvalifitseeriti aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg eduka pakkujana.
7.VAKO 05.07.2019 otsusega nr 93-19/206979 (tl 14–19) jäeti KRC Ehitus OÜ vaidlustus rahuldamata. Otsuse asjaolud on järgnevad. KRC Ehitus OÜ pakkumuses puudus teave pakkumuse vastavuse kohta ühele vastavustingimusele (Juhiste p 5.5), mis on sisuline kõrvalekaldumine RHAD-i tingimustest - hankija ei saanud kontrollida pakkumuse vastavust ühele vastavustingimusele. Seega on hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2. Hankija ei pidanud andma vaidlustajale võimalust pakkumuses esinevat puudust selgituste andmise kaudu kõrvaldada (RHS § 46 lg 4) ega pidanud KRC Ehitus OÜ pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestama ka vaidlustaja poolt 05.06.2019. a esitatud projektijuhi CV-ga. Hankija otsus KRC Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4, RHS § 114 lg-ga 2 ja Juhiste p-dega 7.1 ja 7.2 ning alus selle kehtetuks tunnistamiseks puudub. Kuna hankija otsus KRC Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane, on õiguspärased ka hankija otsused, millega tunnistati AS-i Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus edukaks ning kvalifitseeriti AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg eduka pakkujana.
8.KRC Ehitus OÜ esitas 11.07.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–6) nõuetega tühistada: 1) VAKO 05.07.2019. a otsus nr 93-19/206979; 2) SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjoni 10.06.2019. a otsus osas, milles lükati tagasi KRC Ehitus OÜ esitatud pakkumus; 3) SA TÜ Kliinikumi 11.06.2019. a otsus nr 1.3-1/206, millega tunnistati edukaks aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus;
4) SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjoni 11.06.2019. a otsus edukaks tunnistatud pakkuja aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kvalifitseerimise kohta.
9.Tartu Halduskohtu 12.07.2019. a määrusega (tl 30–32) võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kaasas III isikuna asja aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, kaasas menetlusse arvamuse andmiseks riigihangete vaidlustuskomisjoni. Kohus rahuldas KRC Ehitus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „L. Puusepa 8 hoone A, B ja E korpuste osalise rekonstrueerimise ehitustööd“ (viitenumber 206979) hankelepingu sõlmimise aktsiaseltsiga Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus kuulutas haldusasja menetluse kinniseks KRC Ehitus OÜ kaebuse lisade 3, 4 ja 8-11 osas ja piiras kolmanda isiku õigust tutvuda KRC Ehitus OÜ kaebuse lisadega 3, 4 ja 8-11 ning saada nendest ärakirju. Kaebaja nõue
10.Kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine oli õigusvastane.
11.Riigihanke alusdokumentide I osa Juhised punkt 5.5. sätestab pakkujatele vastavuskriteeriumina nõude, mille tõendamiseks tuli pakkujal esitada projektijuhi CV koos andmetega referentslepingute kohta.
12.Kaebaja pakkumuses esitati projektijuhi CV-na projektijuhi poolt digitaalselt allkirjastatud fail, millel puudus sisu, tegemist oli tühja lehega. Kaebaja on seisukohal, et hankija ja VAKO on andnud kaebaja inimlikule eksimusele pakkumuse koostamisel väära õigusliku tõlgenduse. Pakkumuse koosseisu sattus digitaalselt allkirjastatud projektijuhi CV, mida sai küll avada, kuid mille sisu polnud kuvatud kaebaja mõjusfäärist väljas oleva tehnilise tõrke tõttu. Projektijuht salvestas selle kausta, kontrollis faili sisu, sulges Wordi ning umbes minuti pärast valis kontekstmenüüst “Allkirjasta digitaalselt“. Projektijuht sulges digikonteineri, manustas selle ekirja ning saatis samal kuupäeval tagasi eelarvestajale.
13.Hankijal oli kohustus kaebaja pakkumuse vastavuse hindamisel RHS § 114 lõike 1 kohaselt lisaks pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele, arvesse võtta ka kaebaja poolt 05.06.2019. a esitatud projektijuhi CV-d. Projektijuhi CV-s nähtuva informatsiooni arvestamata jätmisega on hankija jätnud täitmata RHS § 114 lõikest 1 tuleneva sisulise pakkumuste vastavuse kontrolli kohustuse ning hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õigusvastane.
14.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine ja kolmanda isiku kvalifitseerimine on õigusvastane, kuna kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine on olnud õigusvastane. RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollib hankija enne hankelepingu sõlmimist kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni tingimustele vastavust eduka pakkuja suhtes ehk hankija oleks pidanud kolmanda isiku asemel teostama kontrolli just kaebaja osas.
15.Kaebajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui kohus tühistab hankija otsused, sest pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt esitas kaebaja parima pakkumuse. Vastustaja vastuväited
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
17.Kaebaja pakkumus ei vastanud pakkumuste vastavustingimuste p-s 5 sätestatud tingimusele. Pakkumuse vastavustingimuste p 5 kohaselt on pakkuja vastavuskriteeriumi nõudeks pakkuja
projektijuhi vähemalt viieaastane kogemus hoonete ehitustööde juhtimisel peatöövõtja projektivõi objektijuhina. Nõude tõendamiseks pidi pakkuja esitama projektijuhi CV koos andmetega referentslepingute kohta.
18.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud hankijale pakkumuse koosseisus projektijuhi CVd koos andmetega referentslepingute kohta. Kaebaja esitas küll faili, mis kandis nime „Projektijuhi CV“ ja mis oli projektijuhi poolt allkirjastatud, kuid nimetatud fail oli tühi. Seega ei esitanud kaebaja pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumuse vastavustingimuste p-s 5 nimetatud projektijuhi CV-d koos andmetega referentslepingute kohta. Sellise dokumendi esitas kaebaja alles pärast pakkumuste avamist, 05.06.2019. a.
19.Kaebaja pakkumuses esinenud puuduse kõrvaldamine selgituste andmise kaudu (RHS § 46 lg 4) ei ole lubatav. Vastustajal puudus õigus arvestada pakkumuste vastavuse kontrollimisel kaebaja poolt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud projektijuhi CV-d ning lugeda kaebaja pakkumus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks. RHS § 46 regulatsioon ei võimalda läbi selgituste küsimise ja selgituste esitamise kõrvaldada pakkumuses puudust, mis seisneb riigihanke alusdokumentides nõutud dokumentide või andmete esitamata jätmises. Kaebaja on rikkunud hoolsuskohustust ja kannab sellest tulenevaid riske. Vastustaja lükkas kaebaja pakkumuse tagasi õiguspäraselt. Kaasatud haldusorgani arvamus
21.Vaidluse põhisisuks on kaebaja pakkumuse tagasilükkamine hankija poolt põhjusel, et kaebaja ei esitanud hankijale projektijuhi CV-d (mille esitamine tulenes vaidlusaluse riigihanke vastavustingimustest) koos nõutud andmetega referentslepingute kohta.
22.Vaidlustuses ning kaebuses ei ole kaebaja toonud välja mingeid iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla AS-i Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumuse edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise otsuste õiguspärasuse, vaid lähtub eeldusest, et õiguspärane ei ole hankija otsus KRC Ehitus OÜ pakkumuse tagasi lükkamiseks. Vaidlustuskomisjon jääb kõikide VAKO otsuses esitatud seisukohtade ja argumentide juurde.
23.Vaidlustuskomisjon rõhutab, et käesoleval juhul on projektijuhi CV pakkumuse vastavust, mitte pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavust, tõendav dokument. Järelikult võiks selle dokumendi hilisem esitamine olla käsitletav pakkumuse muutmisena. Kolmanda isiku vastuväited
24.Kolmas isik taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.
25.Tegemist on üksnes ja ainult kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisega. See, kas dokumentide ettevalmistamisel tekkis või ei tekkinud mõne dokumendi koostamisel tehnilist tõrget, ei saaks omada vähimatki mõju olukorras, kus kaebaja oleks hankedokumentide esitamisel näidanud üles minimaalsemalgi määral hoolsust ja kontrollinud üle dokumendid, mida ta pakkumuse koosseisus esitab. Vastupidi, tegemist oli olulise veaga - sisuliselt jäeti esitamata nõutud dokument, mis ilmnenuks kohe, kui kaebaja oleks suvatsenud vähegi üle kontrollida, millise sisuga (või kas dokumendil üldse on sisu) dokumente ta pakkumuse koosseisus esitab.
26.Hanke alusdokumendid, mille kehtivust ei ole vaidlustatud, on sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning need kohustasid pakkujaid sh vaidlustajat projektijuhi tööstaaži tõendama CVga. Kohtu seisukoht
27.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi kaebaja vastustajale pakkumuses esitama muuhulgas projektijuhi CV.
28.Tõendite kogumi alusel järeldab kohus, et pakkumuse alusdokumentide riigihangete registrisse esitamiseks komplekteerimisega tegeles kaebaja ettevõttes eelarvestaja, kes ei kontrollinud pakkumust esitades, et temale projektijuhi poolt saadetud digitaalselt allkirjastatud dokument, mis pidi olema projektijuhi CV, tegelikkuses CV-d ei sisaldanud (tl 23–25). Kuna kaebaja taotluse alusel on menetlus nende tõendite osas kohtu poolt kinniseks kuulutatud, ei kajasta kohus ka käesolevas otsuses kummagi eelpool nimetatud kaebaja töötaja nime, kuna vähemasti üks neist on kaebaja hinnangul kaetud kaebaja ärisaladuse kaitse tarvidusega.
29.Pärast pakkumuste avamist, kui kaebaja avastas, et riigihangete registris olev projektijuhi CV avaneb tühjana, edastas ta 05.06.2019. a vastustajale projektijuhi CV.
30.Kohtule kaebaja poolt esitatud tõenditega on tõendatud ja poolte vahel ei ole ka vaidlust, et projektijuht on tühja lehena avaneva CV digitaalselt allkirjastanud 31.05.2019. a kell 15.27. Kohus loeb kaebaja selgitused tehnilisest tõrkest digitaalselt allkirjastatud dokumendi ilma sisuta kuvamisest avamisel tõendatuks ja ka eluliselt usutavateks.
31.Poolte vahel on neil faktilistel asjaoludel vaidlus, kas vastustaja pidi kaebajale osaks saanud kaebaja mõjusfäärist väljaspool oleva tehnilise tõrke tõttu kaebaja pakkumuse (kohtu menetlustermineid kasutades „käiguta jätma“) ja kaebaja selgituse saamise järgselt, pakkumuste vastavuse kontrollimisel arvesse võtma ka 05.06.2019. a kaebaja poolt tagantjärgi esitatud projektijuhi CV-d.
32.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuses toodud asjaoludel puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.
33.Hankeasjades on kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja väidetega mittenõustumist ja tema viidatud tõendiga arvestamata on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, võib kohus piirduda viitega põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2). Kohus järgib VAKO otsuse põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
34.VAKO otsuses toodud asjaolude kõrval on kohtu jaoks käesoleva vaidluse lahendamisel oluline asjaolu, et tagantjärele ei ole võimalik objektiivselt kontrollida seda, kas vaidlusaluse CV sisu oli varem samasugune, nagu ta on hiljem VAKO-le ja kohtule esitatult.
35.Nagu eelpool osundatud, on vaidluse võtmetõenditeks kohtute infosüsteemi salvestatud kaebuse Lisa 3, s.o digitaalselt allkirjastatud projektijuhi CV (tl 9–10) ja Lisa 10, s.o projektijuhi e-kiri eelarvestajale, mille manuses on digikonteiner projektijuhi poolt eelarvestajale edastatud elektroonilise dokumendiga RH206979 CV PRJ.docx (tl 23–25).
36.Kohus loeb nimetatud tõenditega tõendatuks kaebaja osundatud infotehnoloogilise probleemi/tõrke olemasolu. Nimetatud asjaolu ei ole aga kohtu hinnangul aluseks kaebuse rahuldamiseks.
37.Kohus saab kaebaja pakkumuse dokumentide komplekteerimise protsessist aru taoliselt, et kas isik, kes sai projektijuhilt e-kirja koos vaidlusaluse manusega (projektijuhi CV), või isik, kes esindas pakkujat, pidi selle salvestama kaebaja arvutisüsteemi enne, kui e-kirjast võetud digikonteiner laeti pakkumuse koosseisus riigihangete portaali.
38.Kaebuse võtmetõendite, Lisade 3 ja 10 maht on sedavõrd erinev (9 kb/ 32kb), et elementaarset hoolsuskohust täites, oleks kaebajal nii eelarvestaja isikus kui pakkujat kohtule esitatud tõendite kohaselt esindanud isikus (Siim Kroodo), olnud võimalus tehnilise tõrke avastamiseks ja tegelikkuses projektijuhi CV riigihangete portaali laadimiseks. Seega oli nende tõenditega tõendatult projektijuhi kõrval veel kahel kaebaja töötajal võimalus tehnilise tõrke avastamiseks ja kohaste meetmete rakendamiseks. Siinkohal peab kohus vajalikuks osundada, et projektijuhi CV-l oleva märke kohaselt on CV 31.05.2019. a allkirjastatud digitaalselt ka pakkuja KRC Ehitus OÜ esindaja Siim Kroodo poolt, mida kohtule esitatud tõendid aga ei tõenda. Kohus sedastab ühtlasi, et S. Kroodo allkirja puudumine CV digikonteineris ei pruugi omada õiguslikku tähendust, kui allkiri oli pandud kogu pakkumusele tervikuna nii, et kõik need üksikud dokumendid olid ühes digikonteineris. Hankeasja kiireloomulisust arvestades, ei lükka kohus aga selle asjaolu kaalu arvestades kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist selle asjaolu väljaselgitamiseks edasi.
39.Neil asjaoludel nõustub kohus kaebaja vastaspoole (vastustaja, III isik, kaasatud haldusorgan) menetlusdokumentides tehtud osundamisega, et tehniline tõrge esines tegelikkuses enne pakkumuse üles laadimist riigihangete registrisse ning kaebajal oli vastuvaidlematult olemas võimalus faili sisu kontrollimiseks ning vea avastamiseks ja kõrvaldamiseks.
40.Kohus nõustub ka kaebaja vastaspoole osundamisega hankemenetluses pakkujal lasuvale kõrgendatud hoolsuskohustusele, mille realiseerimiseks pidi kaebaja veenduma, kas kõik esitamisele kuulunud dokumendid said ka tegelikkuses esitatud. Hoolsuskohustuse rikkumise risk lasub kaebajal koos sellest tulenevate tagajärgede ja õiguslike järelmitega.
41.Kaebaja poolt projektijuhi CV esitamata jätmise tõttu, ei olnud vastustajal võimalik tuvastada kaebaja pakutava projektijuhi vastavust riigihangete alusdokumentide nõuetele. Kaebaja pakkumuses teabe puudumine pakkumuse vastavuse kohta ühele vastavustingimusele on sisuline kõrvalekaldumine riigihangete alusdokumentide tingimustest. Seega on vastustaja otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega.
42.Vastustajal puudus alus pakkumuse n.ö käiguta jätmiseks ja kaebaja õigusi ei ole rikutud RHS § 46 lg 4 sätestatud selgituste andmise võimaluse institutsioonist tuleneva puuduste kõrvaldamise võimalusest ilma jätmisega.
43.Kaebuse Lisaks 3 olevat tõendit ei saa kohtu veendumusel käsitleda puudustega dokumendi esitamisega, sest taolisel kujul ei ole tegemist elektroonilise dokumendiga. Kui kaebaja oleks elektroonilise dokumendi asemel pidanud esitama pakkumuse vastavuse tõendamiseks projektijuhi CV dokumentaalse tõendina ja ta oleks esitanud CV asemel CV tavapäraseid andmeid mittesisaldava projektijuhi allkirjaga tühja paberi, siis oleksid vastustaja, VAKO ja kohtu ees olevad olukorrad samaväärsed. Dokumentaalse tõendi esitamise kohustus oleks täitmata. Muid CV-le omaseid andmeid mittesisaldava allkirjaga tühi paber (fail) ei kvalifitseeru kohtu arasaamisel üldteada olevalt CV kui isikut iseloomustava dokumendina, käesolevas vaidluses
44.Vastuvaidlematult oli kaebajal nii inimlik kui tehniline võimalus faili vea avastamiseks enne riigihangete registrisse laadimist. Vastutus nõuetele vastava pakkumuse esitamise eest lasub kaebajal.
45.Kaebaja vastaspool on vaidlustatud haldusaktides ja menetlusdokumentides õigesti asunud seisukohale, et keelatud on pakkumuse muutmine ja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. RHS § 46 lg-s 4 sätestatu kohaldamine on sõnaselgelt lubatud ainult olukorras, kus vastustajal on põhjendatud vajadus küsida selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta. Käesoleval juhul ei sisaldanud pakkumus üldse andmeid, mille kohta vastustaja saaks kaebaja versiooni kohaselt selgitusi küsida. Asjaolu, et projektijuhi CV on ehitushangete puhul projektijuhi varasemalt omandatud töökogemuse ja tehnilise võimekuse tõendamiseks pakkumuse sisulise vastavuse staatuses olevaks dokumendiks, tuleneb kohtu jaoks muuhulgas kaebaja enda taotlustest käesolevas kohtuasjas, mille raames kaebaja on kohtult nõudnud menetluse selle dokumendi osas kinniseks kuulutamist.
46.Kohus on seisukohal, et kaebaja viidatud kohtulahendites kirjeldatud asjaolud ei ole sarnased käesolevale kohtuasjale. Käesolevas asjas esitas kaebaja vastustajale pakkumuse koosseisus üksnes projektijuhi allkirja, mis on olemuslikult CV üheks komponendiks, mitte aga projektijuhi CV, mida oli tegelikult nõutud.
47.Nii Euroopa Kohus (EKo C-131/16, EKo C-336/12) kui Riigikohus (RKHKo 3-3-1-24-13), aga ka madalama astme kohtud (TrtHKo 3-18-977, TrtHKo 3-17-2377, TlnHKo 3-18-1248, TlnHKo 3-18-1681, TlnHKo 3-18-1736) on samalaadseid asjaolusid (erinevalt nt majandusaasta aruannetest või varasemalt allkirjastatud volikirjadest) käsitlevates kohtulahendites sedastanud, et selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises.
48.Kohus nõustub kaebaja vastaspoole käsitlusega, mille kohaselt oleks vastustaja poolt kaebaja projektijuhi CV hilisema esitamise aktsepteerimine käsitletav pakkumuse muutmisena, sest nimetatud dokumendiga pidi hankemenetluses tõendama pakkumuse vastavust, mitte aga kvalifitseerimise tingimustele vastamist.
49.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
50.Menetluskulud peab kandma pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Osundatud õiguslikul alusel jääb kaebaja taotlus 5861,20 euro menetluskulu vastustajalt välja mõistmiseks (tl 119–125) rahuldamata. Kuna seaduse kohaselt jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel kaebaja menetluskulud tema enda kanda, ei võta halduskohus seisukohta nende põhjendatuse osas. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega mõistab kohus KRC Ehitus OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu 228 eurot (sh käibemaks) ja aktsiaseltsi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kasuks välja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu 777,60 eurot (ilma käibemaksuta).
51.Kohtuotsuse jõustumisel kuulub tühistamisele Tartu Halduskohtu 12.07.2019. a määrusega (tl 30–32) kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum keelati hankelepingu sõlmimine aktsiaseltsiga Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (HKMS § 253 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.