Osaühing Shroma taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti 24. juuli 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/036191-21 täitmine
RESOLUTSIOON
Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) kohustas 24. juuli 2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/036191-21 Osaühingut Shroma (edaspidi taotleja) tasuma maksusumma 232 677,16 eurot.
2.Taotleja esitas MTA 24. juuli 2018. a maksuotsuse peale vaide, milles taotles ka maksuotsuse täitmise peatamist. MTA teatas 27. augusti 2018. a kirjaga taotlejale, et peatab vaidlustatud maksuotsuse täitmise kuni vaideotsuse tegemiseni. MTA jättis 20. septembri 2018. a vaideotsusega nr 6-1/4180-2 vaide rahuldamata.
Taotleja esitas 21. septembril 2018 Tartu Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 24. juuli 2018. a maksuotsuse täitmine. Taotleja täiendas kohtu nõudmisel taotlust 26. septembril 2018. Taotleja teatas, et esitab kaebetähtaja jooksul kohtule ka kaebuse maksuotsuse peale. Taotleja selgitas, et vaideotsuse tegemisega lõppes maksuotsuse täitmise peatamise toime ja MTA on asunud maksuotsust täitma. MTA arestis kõik taotleja pangakontod. Sedavõrd suure summa tasumine ja taotleja arvelduskontode arestimine mõjub laastavalt tema majandustegevusele, sh ei ole võimalik maksta 83 töötajale töötasu ega täita kohustusi lepingupartnerite ees. Seeläbi võib kujuneda olukord, kus töötajad lahkuvad töölt ning taotlejal tekivad võlgnevused, millega võivad omakorda kaasneda kahjunõuded ja lepingute lõpetamine. Taotleja pangakontodel ei ole maksusumma ulatuses raha. Kasumiaruandest perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 31. august 2018 kohta nähtub, et müügitulu kaheksa kuu kohta on olnud 2 658 675,82 eurot. Samas on ärikulud kaheksa kuu kohta kokku 2 737 692,37 eurot, s.o kulud ületavad tulusid. Seega on taotleja kahjumis, mis 31. augusti
3-18-1819 2018. a seisuga oli 83 751,52 eurot. Üksnes müügitulu saamine ei tähenda, et taotlejal oleks majanduslik võimekus tasuda korraga märkimisväärne maksusumma. Taotleja peab majandustegevuse jätkamiseks kandma ärikulusid (sh võlgnevused lepingupartnerite ees, tööjõukulud). Bilansi kontol „Masinad ja seadmed“ on muu hulgas arvele võetud painutuspink ALIKO, mis on soetatud liisingu abil 2015. aastal ning taotleja peab liisingumakseid tasuma maksegraafiku järgi kuni 28. oktoobrini 2020. Painutuspinki vajab taotleja oma majandustegevuses, mistõttu on oluline, et ta saaks jätkata liisingumaksete tasumist. Kuigi bilansis on kirjena toodud jaotamata kasum, siis tegelikkuses on kasumi arvel tehtud investeeringuid. Investeeringute tegemisele viitavad ka taotleja majandusaasta aruanded, mis on avalikult kättesaadavad. Lisaks töötasude maksmise kohustusele on taotlejal kohustus pidada kinni teatud töötasud ja kanda need kohtutäituritele vastavalt arestimisaktidele. Taotlejal on kohtutäituritele üle kandmata augustikuu töötasudest kinnipeetud summad – elatisevõlgnevused kokku summas 1114,73 eurot ja muud võlgnevused kokku summas 1269,57 eurot. Kuna taotleja pangakontod on arestitud, ei saa ta seda kohustust täita. Taotlejal on ka maksmata arveid. Näiteks OÜ Narva E.L.M.E. on arveid esitanud kokku summas 161 984,11 eurot ning RGR Metall OÜ on esitanud arveid kokku summas 174 271,62 eurot. Viidatud äriühingud on olulised lepingupartnerid, kellelt taotleja saab oma majandustegevuseks vajalikku materjali. Kuigi OÜ-ga Narva E.L.M.E. on teatavad võimalused läbirääkimiseks ja arvete tasumisel pikenduse palumiseks, siis ei ole OÜ Narva E.L.M.E. nõus lõpmatuseni ootama arvete tasumist. RGR Metall OÜ on võrreldes OÜ-ga Narva E.L.M.E. uuem lepingupartner, kellel on rangemad lepingutingimused, muu hulgas on kokku lepitud omandireservatsioonis, s.o kauba omandiõigus läheb taotlejale üle alles kauba hinna täielikul tasumisel. RGR Metall OÜ arvete tasumise tähtajad on oktoobris ja novembris 2018. Tegemist on kõigest seni esitatud arvetega, kuid materjali on taotlejal ka edasiselt oma majandustegevuses tarvis, s.o arveid lisandub pidevalt veelgi. Taotleja lepingupartner Exmet OÜ on enda arvetest tulenevad nõuded loovutanud AS-ile SEB Pank. Exmet OÜ arvete tasumise tähtajad on 7. ja 12. oktoober 2018. Võib eeldada, et pank asub võlgnevust kiirelt sisse nõudma. Taotlejal on võlgnevus ka advokaadibüroo Küllike Namm ees. Olukorras, kus MTA asub enne kohtuvaidluse lõppu tegema toiminguid taotlejale kuuluva kinnisasja (Ida-Virumaa, Kiviõli linn, Vabaduse pst 18 ja Viru tn 1a) ja seadmete võõrandamiseks, kaotaks taotleja oma tegevuskoha ja töövahendid ning edasine majandustegevus oleks välistatud. MTA tegevuse tõttu võib taotleja muutuda püsivalt maksejõuetuks, mis tingib pankrotiavalduse esitamise. MTA-l puudub selline õigus või huvi, mis kaaluks üles taotleja õiguse tegeleda ettevõtlusega.
4.MTA hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. MTA-l ei ole plaanis enne kohtuvaidluse lõppu taotleja vara realiseerida täitemenetluses. Seega saab taotleja oma vara ettevõtluse arendamiseks edasi kasutada. Samas on MTA-l vaja kohtumenetluse jooksul oma nõuet tagada. Nimelt ei ole harvad juhtumid, kus kohtumenetluse lõppedes on äriühingud varatud, kuid teised võlausaldajad on jõudnud oma nõuded kohtumenetluse ajal maksma panna. Kui esialgset õiguskaitset kohaldada, oleksid MTA täitetoimingud piiratud, kuid teiste võlausaldajate omad mitte. MTA 3. septembri 2018. a avalduse alusel on seatud käsutamise keelumärked taotleja omandis olevale seitsmele sõidukile (soetusmaksumus 73 102,05 eurot, MTA hinnangul on turuväärtus madalam). Taotleja on kohtule esitatud põhivara nimekirjas kajastanud sõidukeid, mis ei kuulu enam talle. Seega võib väita, et taotleja on juba asunud oma vara võõrandama tulevaste sissenõudmistoimingute raskendamise eesmärgil. MTA 28. septembri 2018. a avalduse alusel on seatud käsutamise keelumärge ka taotleja kinnistule. Kinnistule on juba seatud hüpoteeke 320 000 euro ulatuses. Kinnistu turuhind võib olla hüpoteekide summast väiksem. Seega kui hüpoteegid realiseeritaks, ei jääks ilmselt raha üle MTA nõude täitmiseks. Niisiis on halvad väljavaated nõuda taotlejalt sisse maksuvõlg registervara arvelt. Kuna maksunõue on 2/3 ulatuses tagamata, on MTA
24.septembri 2018. a korralduse alusel arestitud taotleja pangakontod. Pangakontode
3-18-1819 arestimine ei ole ebaproportsionaalne, sest taotlejal on võimalik sealt teha väljamakseid MTA loal. Kohtupraktika järgi ei tingi väited, et maksusumma tasumine on taotlejale laastav või et tal puudub majanduslik võimekus tasuda korraga märkimisväärne maksusumma, esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja majandustegevuse peatumise riski on pigem esile kutsunud taotleja varasem tegevus, mitte MTA maksunõue. MTA tegevus ei halvenda taotleja olukorda määral, mis tema maksevõimet enam oluliselt mõjutaks. Taotleja tegutseb kahjumlikult ning MTA hinnangul on taotleja majandustegevusest sisuliselt loobumas. Maksuotsuse täitmise peatamine ei pruugi lükata maksusumma laekumist edasi, vaid see võib taotleja kehva majandusliku olukorra tõttu jäädagi laekumata. Sellega kahjustatakse oluliselt avalikku huvi. Taotleja ei ole ise ka väitnud ega tõendanud, et ta suudaks kohtuvaidluse lõppedes (s.o umbes 23 aasta pärast) maksusumma tasuda. Kui taotleja tõepoolest ei suuda kohe täies ulatuses maksusummat tasuda, on tal võimalik taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Kaebust maksuotsuse peale ei saa pidada perspektiivikaks. Alternatiivselt palus MTA kohaldada esialgset õiguskaitset tingimuslikult: näiteks kui taotleja annab lisatagatise summas 161 256,65 eurot või kui ta tasub samas ulatuses maksusumma, vabastab MTA taotleja pangakontod aresti alt. Teise alternatiivina palus MTA esialgset õiguskaitset kohaldada nii, et maksuotsuse täitmise peatamise korral on MTA-l õigus teha maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoiminguid, välja arvatud pangakontode arestimine ja kohtutäituri poolt vara müük.
KOHTU SEISUKOHT
5.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 24. juuli 2018. a maksuotsuse täitmise. Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohtule päev pärast vaideotsuse tegemist. Taotleja selgitas, et kavatseb kaebetähtaja jooksul esitada ka kaebuse kõnealuse maksuotsuse peale, ent ei jõudnud seda esitada sama kiiresti kui esialgse õiguskaitse taotlust.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtupraktikas on seda sätet tõlgendatud nii, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav ka pärast vaideotsuse tegemist, kuid enne kaebuse esitamist, st kaebetähtaja jooksul (vt nt Tartu Halduskohtu 11. septembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1449, sama määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei heitnud Tartu Ringkonnakohus ette esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebetähtaja jooksul olukorras, kus kaebust ei olnud veel esitatud). Seega on praegune esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.HKMS § 249 lõike 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lõike 3 esimene lause).
3-18-1819 Nende normide koosmõjust tuleneb kolm tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esiteks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa kahjulikke tagajärgi ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Teiseks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Viimasena tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas praegusel juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.
8.Kohtu hinnangul esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. MTA kohustas 24. juuli 2018. a maksuotsusega taotlejat tasuma maksusumma 232 677,16 eurot. Taotleja on kohtule esitanud dokumente, millest ilmneb, et tema majanduslik olukord on raske. Taotleja arvelduskonto lõppsaldo 25. septembri 2018. a seisuga oli Swedbank AS-is 0 eurot (tl 82) ja Luminor Bank AS-is 9 eurot (tl 83 pöördel) ning Danske Bank A/S Eesti filiaalis oli taotlejal
24.septembri 2018. a seisuga võlgnevus 149 713,16 eurot (tl 84). MTA on taotleja pangakontod arestinud. Taotleja kasumiaruande kohaselt olid ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2018 tema äritulud kokku 2 660 973,22 eurot (tl 85), ärikulud kokku 2 737 692,37 eurot (tl 86) ja finantstulude ja -kulude lõppsaldo oli miinuses 7032,37 euroga (tl 86 pöördel). See tähendab, et taotleja kulud ületasid tema tulusid. Taotleja kahjum oli 83 751,52 eurot (tl 86 pöördel ja tl 92). Taotlejal oli 25. septembri 2018. a seisuga maksmata arveid 550 219,01 eurot (tl 115). Majandustegevuse jätkamiseks on taotlejal vaja ka edaspidi arveid tasuda ja muid kulutusi teha (nt tööjõule). Taotleja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 1 073 022,72 eurot (tl 92), kuid taotleja on enda sõnul selle arvel teinud investeeringuid. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades on 232 677,16 euro suuruse maksusumma tasumine talle koormav ja selle kohene sissenõudmine võib tema majanduslikku olukorda veelgi halvendada.
9.Ehkki taotleja ei ole veel kaebust esitanud, on kohtule teada, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on ajendatud kavatsusest esitada kaebus MTA 24. juuli 2018. a maksuotsuse peale. Sellises olukorras tuleb kohtul hinnata tulevase kaebuse perspektiive. Kuigi kohus ei tea veel, milliste põhjendustega taotleja maksuotsuse õiguspärasuse kahtluse alla seab, saab kohus praegu arvesse võtta vaides esitatud põhjendusi. Piiratud ajaressursi tingimustes ei ole kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel võimalik ammendavalt hinnata kaebuse eduväljavaateid. Seetõttu saab esialgse õiguskaitse kohaldamist takistada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kohtul ei ole praeguses menetlusstaadiumis veendumust, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
10.Lisaks taotleja õigustele ja huvidele peab kohus arvestama ka avalikku huvi. Avalikes huvides on tagada kaebuse rahuldamata jätmise korral maksuotsusega ettenähtud maksusumma laekumine. Avaliku huviga oleks vastuolus see, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu jääks maksusumma lõppkokkuvõttes laekumata. Avalik huvi kaalub üles taotleja huvi esialgsele õiguskaitsele olukorras, kus maksukohustuslase majanduslik olukord võib kohtumenetluse käigus maksuotsuse täitmisest sõltumatult sedavõrd halveneda, et maksusumma jääb laekumata. Kohus jagab MTA kahtlust, et taotleja majanduslik olukord on halvenenud tema enda tegevuse tulemusena juba varem ning tema majandustegevuse jätkusuutlikkust ei mõjuta ainuüksi ja määravalt kõnealuse maksusumma tasumine, vaid eelkõige muud tegurid. Taotleja kahel arvelduskontol sisuliselt raha ei ole ning ühe arvelduskonto jääk on miinuses 149 713,16 euroga. Lisaks on taotlejal muid maksmata arveid 550 219,01 eurot. Selle aasta algusest saadik ei ole taotleja suutnud lõppkokkuvõttes kasumit teenida, vaid ta jäi kahjumisse
3-18-1819 83 751,52 euroga. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, milliseid samme täpsemalt ta kavatseb oma majandusliku olukorra parandamiseks ette võtta ning kuidas ta tagab kohtuvaidluse lõpuks maksusumma tasumiseks vajalike vahendite olemasolu. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest üheselt, mille arvelt oleks taotlejal võimalik oma muude kohustuste ja võlgnevuste kõrval kaebuse rahuldamata jätmise korral maksusumma tasuda. Taotleja majanduslikku olukorda arvestades puudub kohtul kindlus, et kohtuvaidluse lõppedes taotleja veel tegutseb või et tal on vahendeid kõnealuse maksusumma tasumiseks. Kui maksusumma jääb laekumata, kahjustab see oluliselt avalikku huvi maksude täielikuks laekumiseks. Kohtu hinnangul on praegusel juhul avalik huvi kaalukam kui taotleja õigused ja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks esialgset õiguskaitset kohaldada.
11.Kohus ei pea põhjendatuks ka esialgse õiguskaitse taotluse osalist rahuldamist. Taotleja kinnistule ja sõidukitele seatud käsutamise keelumärgetega on MTA hinnangul tagatud ainult umbes 1/3 maksusummast. Muud registervara, millega maksusummat tagada, taotlejal ei ole. Võttes arvesse eeltoodut ja taotleja kehva majanduslikku olukorda, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada MTA-l teha kõiki MKS § 130 lõikes 1 nimetatud täitetoiminguid. MTA selgitas, et taotlejal on võimalik vastavalt MKS § 131 lõikele 4 taotleda MTA-lt luba väljamaksete tegemiseks pangakontodelt, kui see on taotleja arvates tema majandustegevuse jätkamiseks vajalik. MTA toonitas, et ei plaani kohtumenetluse ajal pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Seega on taotlejal võimalik oma vara kasutada majandustegevuse jätkamiseks. Lisaks viitas MTA sellele, et kui taotleja ei suuda maksusummat kohe täies ulatuses tasuda, on tal võimalik taotleda MKS § 111 järgi maksuvõla tasumise ajatamist.
Kokkuvõttes jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.