1.M.L esitas Harju Maakohtule 23.02.2016 avalduse määrata Värvu kinnistult ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale Kadarpiku teele ning määrata juurdepääs N.O-le kuuluva Pähklisalu kinnistu kaudu.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja oli seisukohal, et juurdepääsu määramisega oleks tema kui kinnistu omaniku huvid ebaproportsionaalselt rikutud.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-2946 Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 21.09.2016 kohtumäärusega avalduse osaliselt; määras Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas asuva Värvu kinnistu (reg nr 13067102) igakordsele omanikule ja temalt nõusoleku saanud teistele isikutele tähtajatu ja ööpäevaringse juurdepääsu Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas asuvale Värvu kinnistule (reg nr 13067102) avalikult kasutatavalt teelt (Kadarpiku tee nr 6510396) üle Harju maakonnas, Raasiku vallas, Kalesi külas asuva Pähklisalu kinnistu (reg nr 18778902) Pähklisalu kinnistu Kadarpiku tee poolsest küljest Värvu kinnistuga piirnevast nurgast 6 m pikkusel ja 1,5 m laiusel alal; määras juurdepääsu kasutamise iga-aastaseks tasuks 6 (kuus) eurot, mida Värvu kinnistu omanik peab tasuma Pähklisalu kinnistu omanikule iga aasta 01. veebruariks; määras, et Raasiku vallas Kalesi külas asuva Värvu kinnistu (reg nr 13067102) igakordne omanik on kohustatud rajama juurdepääsutee ja seda korras hoidma ning tuvastas N.O kohustuse anda nõusolek kanda kinnistusraamatusse kinnisasja reg nr 18778902 koormav märkus kinnisasja reg nr 13067102 igakordse omaniku kasuks; menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt kannab TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
5.Hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 19 selgitanud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et arvesse võttes, et puudutatud isik I on vaielnud suuresti edutult avaldusele vastu, pooltel oli selge, et kohus igal juhul juurdepääsu määrab, kuid puudutatud isik ei olnud nõus, et kohus määraks juurdepääsu paludes jätta avaldus rahuldamata, ta ei olnud nõus avaldaja pakutud juurdepääsu tasuga jalgsi juurdepääsu eest, tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega, siis ei saa ka puudutatud isikul olla õiguspärast ootust, et tema menetluskulud peaksid ilmtingimata jääma avaldaja kanda. Kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides võttes arvesse puudutatud isikute s.h. eelkõige puudutatud isiku I huve, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
6.Puudutatud isik I (N.O) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada osaliselt, so menetluskulude osas, rahuldada määruskaebus, teha menetluskulude kohta uus otsus, millega määrata puudutatud isik I menetluskuludena kindlaks 960 eurot ning mõista menetluskulud välja avaldajalt; alternatiivselt, mõista avaldajalt välja puudutatud isiku I menetluskulud osaliselt; määruskaebusmenetluses määrata kindlaks määruskaebuse esitaja poolt menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu määruskaebuse koostamise eest 100 eurot (1 tund määruskaebuse koostamine), kokku 275 eurot ning mõista määruskaebuse esitaja menetluskulud välja vastustajalt.
7.Avaldaja nõue menetluses oli juurdepääsu tee saamine oma kinnistule, juurdepääsu taotles avaldaja sõiduautoga ja ka metsaveokitega ning taotles sõidutee pikkuseks ja
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-2946 laiuseks 6 meetrit. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, kuid on läbivalt märkinud ja tunnistanud, et ei ole teinud takistusi avaldajal jalgsi tema kinnistule pääsemiseks, et põhjendatud ei ole sõidutee rajamine ning asja oleks võimalik olnud lahendada kokkuleppel ilma kohtusse pöördumata. Ka kohtumenetluses on läbivalt puudutatud isik I pakkunud kompromissi. Avaldaja ei ole nii enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse kestel nõustunud kompromissiga.
8.Kohus on menetluses toimunud istungil juhtinud avaldaja tähelepanu asjaolule, et kohus ei pruugi avaldaja nõuet rahuldada ning samuti teinud omalt poolt ettepaneku asja kompromissiga lõpetada, mida avaldaja ei ole teinud. Selle asemel on avaldaja esitanud mitmeid kirjalikke selgitusi ning ilmselgelt oli vajadus puudutatud isikul omalt poolt kirjalikud seisukohad esitada. Kuna tegemist oli siiski puudutatud isiku I omandiõigust riivava nõudega, palkas puudutatud isik oma õiguste kaitseks esindaja. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, kuid kui tegemist oleks olnud keeruka vaidlusega, oleks õigusabikulud olnud puudutatud isikul ka kordades suuremad.
9.Puudutatud isik I esindaja märkis kohtuistungil, et avaldaja nõuet peaks menetlema nende tõendite alusel, mis on istungiks esitatud ja avaldajal on olnud piisavalt aega tõendite kogumiseks, kuid kohus leidis, et avaldajale tuleb võimaldada täiendav aeg tõendite esitamiseks. Kokkuvõttes on ilmne, et avaldaja poolse pahatahtliku käitumisega tekkisid puudutatud isikul I õigusabikulud, mis oleksid väiksemad, kui avaldaja oleks omalt poolt asja üritanud kompromissiga lahendada, kohe esitanud vajalikud nõuded ning kui kohus ei oleks võimaldanud avaldajale täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamist.
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tal oli õiguslik ootus, et tema menetluskulud mõistetakse välja avaldajalt, kes ei ole käitunud heauskselt. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et puudutatud isik I on vaielnud avalduse vastu edutult. Vastav kohtu seisukoht ei põhine faktilistel asjaoludel. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu edukalt, kuna tema eesmärk oli see, et tema kinnistult ei tehtaks juurdepääsu teed avaldajale kinnistule, mida kasutatakse sõiduautodega ning mis oleks 6 meetri laiune.
11.Puudutatud isik I oli algusest peale nõus jalgteega ning avaldaja ei olnud jalgsi juurdepääsu teega nõus. Avaldaja oli see, kes vaatamata kohtu viitele, et ilmselt avaldaja avaldust soovitud kujul ei rahuldata, oma avalduse juurde jäi, ei olnud nõus kompromissiga ning esitas pärast istungit veel mitmeid seisukohti.
12.Määruskaebuse esitaja leiab, et tema poolt antud menetluses kantud menetluskulud, 960 eurot (mis sisaldab km) ehk kulunud 8 tundi õigusabile, on igati mõistlikud ja põhjendatud ning ebaõige on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas avaldajale vastamiseks.
14.Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et vastustaja on keeldunud kompromissist. Enne kohtusse pöördumist on vastustaja pöördunud puudutatud isiku I poole kokkuleppe sõlmimiseks, kuid tulutult. Ka kohtumenetluse kestel on vastustaja omalt poolt pakkunud välja kompromisslahenduse, millele määruskaebuse esitaja isegi ei reageerinud. Seega on alusetu süüdistada vastustajat selles, et ta poleks olnud huvitatud kompromissi sõlmimisest. Kompromiss jäi sõlmimata poolte soovimatusest oma seisukohtades piisavalt järele anda. Vastustaja leiab, et menetlust ei ole ebamõistlikult venitatud. Samuti ei olnud avaldus ise esitatud ebamõistlikult või pahatahtlikult – nii menetluse eelselt kui ka menetluse kestel oli selge, et pooled ise mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni, veel vähem selle kirjaliku vormistamiseni ja kinnistusraamatusse kandmiseni ei jõua. Ebaõige ja kohut eksitav
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-2946 on määruskaebuse esitaja märge, et määruskaebuse esitaja on kogu aeg olnud nõus jalgteega. Menetluses on määruskaebuse esitaja väitnud, et on nõus jalgsi juurdepääsuga, mis ei ole sama, mis jalgtee. Mitte mingil juhul ei ole määruskaebuse esitaja olnud nõus tema maalt võsa puhastamisega mistahes ulatuses – vastupidi, menetluses on ta isegi välja toonud, et on nimetatud alale istikuid juurde istutanud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt ei ole seadus pannud sõltuvusse lahendi tulemust ja menetluskulude kandmise ulatust. Arusaamatu on määruskaebuse esitaja väide, et tal oli algusest peale õiguspärane ootus, et tema esindaja kulud peaks kandma vastustaja. TsMS § 172 lg 1 esimene lause väljendab üldolukorda hagita menetluses, kus menetluses on eelkõige üks isik. Sätte teine lause täpsustab olukorda, kus menetluses on pooled. Kohus on rahuldanud avalduse osaliselt ehk leidnud kummagi poole nõudmistes kesktee – kumbki pool ei saavutanud täielikult oma tahtmist. Kohus on algusest peale viidanud, et avaldust ei ole põhjust jätta rahuldamata – juurdepääs tuleb määrata igal juhul. Küsimus oli vaid rahuldamise ulatuses. Samuti on kohus ammendavalt selgitanud oma mõttekäiku kulude jaotuse määramisel. Ei määruskaebuse esitaja kirjalikes seisukohtades ega toimunud ärakuulamisel olnud kordagi momenti, mis nõudnuks kõrgeima võimaliku pädevusega õigusalase esindaja abi – kohus kohaldab seadust ise ning vajas lahendi tegemiseks üksnes faktilisi andmeid, st eluliste asjaolude kirjeldust, mida said anda vaid menetlusosalised isiklikult. Loomulikult ei saa määruskaebuse esitajale advokaati keelata, kuid sellisel juhul on igati õiglane, et teenuse eest tasub ta täielikult ise.
15.Juhuks kui määruskaebus rahuldatakse osaliselt või täielikult, esitas vastustaja TsMS § 175 lg 11 kohase vastuväite vastaspoole õigusabikulude osas ning leidis, et arvestades reaalselt menetluses vajatud õiguslikke eriteadmisi ja menetluse intensiivsust, ei saa määruskaebuse esitajale hüvitatavate õigusabikulude summa olla suurem kui 100 eurot. Vastustaja leidis, et taotlus määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kindlaks määramiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
18.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust. Muus osas määrusele edasi kaevatud osas, seega on määrus vaidlustamata osas jõustunud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue lahendati hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 131 alusel. Menetluskulude jaotust hagita asjades reguleerib üldnormina TsMS § 172 lg 1, mille esimese lause järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-2946 menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Puudutatud isik I on määruskaebuses asunud seisukohale, et maakohus on asja lõpplahendit tehes menetluskulude jaotamisel eksinud ning menetluskulud oleks tulnud jätta avaldaja kanda.
21.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et hagita menetluses on kohtul tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest lai diskretsioonõigus kalduda kõrvale viidatud sätte esimese lause üldreeglist, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul maakohtule seda ette heita ei saa, kuna kohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud.
22.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et avaldaja on menetluses olnud pahatahtlik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei jäänud avaldajal üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuna kohtueelselt puudutatud isikuga I kokkulepet saavutada ei õnnestunud (I kd, tlk 2-3). Ka ei saavutanud vaidlevad pooled kompromissi maakohtu menetluse kestel. Lisaks nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik I on kuni maakohtu menetluse lõpuni olnud seisukohal, et avaldus tuleks jätta rahuldamata (I kd, tlk 138).
23.Ringkonnakohus leiab, et kuigi tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega, oli õigusnõustaja abi kasutamine puudutatud isiku I valik, millest aga ei saanud teha järeldust, et teenuse osutamise eest tasumisele kuuluvad summad igal juhul avaldaja poolt hüvitamisele kuuluvad. TsMS § 172 lg 7 kohaselt tulnuks menetluskulud avaldaja kanda jätta vaid juhul, kui avaldus oleks jäänud rahuldamata.
24.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus avalduse rahuldanud osaliselt, võttes arvesse nii avaldaja kui puudutatud isiku I huve. Seega ei saavutanud oma nõuete täielikku rahuldamist kumbki menetlusosaline. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on menetlusosalistele algusest peale selgitanud, et juurdepääs (arvestades kohtule esitatud 6 alternatiivi) võiks olla üle puudutatud isiku I kinnistu (I kd, tlk 127).
25.Arvestades eeltoodut ja maakohtu määruse põhjendusi leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maakohus leidnud menetluskulude jaotamisel õiglase lahenduse. Viimast põhimõtet on Riigikohus TsMS § 172 kohaldamisel rõhutanud ka maakohtu poolt viidatud lahendis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19).
26.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.