Ülle Polluks Nord Kaubakeskus OÜ kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017 korralduse nr 446 tühistamise nõudes
Resolutsioon
Jätta kaebus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Sillamäe Linnavalitsus andis 28.09.2017 korraldusega nr 446 ehitusloa Sillamäe linnas asuva Revali tn kohaliku tee (kogujatee ning kergliiklustee) ehitamiseks, Geoloogia tn ja põhimaantee I (E20) Tallinn-Narva ristmiku rekonstrueerimiseks ning sidetrassi ja tänavavalgustuse rajamiseks.
2.Nord Kaubakeskus OÜ volitatud esindaja esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017 korralduse nr 446 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada vaidlusalase korralduse kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
3.Tartu Halduskohus jättis 10.10.2017 määrusega Nord Kaubakeskus OÜ kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldama esinenud puudused. Kaebajal tuli tasuda täiendavalt riigilõivu summas 10 eurot, esitada täiendavad põhjendused esialgse õiguskaitse taotluse osas ja kaebuse lisas nr 2 nimetatud dokument.
4.Kaebaja kõrvaldas 16.10.2017 kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused.
5.Tartu Halduskohus kohustas 18.10.2017 Sillamäe Linnavalitsust esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas 10 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest.
6.Sillamäe Linnavalitsus esitas kohtule omapoolse seisukoha 30.10.2017.
7.Kaebaja esitas 31.10.2017 täiendavad põhjendused esialgse õiguskaitse taotluse osas.
8.Tartu Halduskohus jättis 02.11.2017 määrusega läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (määruse resolutsiooni punkt 1).
9.Kaebaja esitas 16.11.2017 Tartu Halduskohtu 02.11.2017 määruse peale määruskaebuse.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 19.12.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.11.2017 määruse muutmata (jõustus 19.12.2017).
11.Tartu Halduskohus võttis 04.06.2018 kaebusese menetlusse, määras vastustajaks Sillamäe linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
12.Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele 25.06.2018. Vastustaja oli seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Ühtlasi teatas vastustaja, et 04.06.2018 kaebuse menetlusse võtmise määruses ei vasta halduskohtu seisukoht tõele, kuna ristmik eksisteerib ja ei ole vastavate liiklusemärkidega suletud. Vastustaja oli seisukohal, et vaidlusalune korraldus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtu seisukoht
13.Põhiseaduse (PS) § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 28 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
13.1.Esialgse õiguskaitse taotluses väitis kaebaja, et vaidlusaluse korralduse alusel alustatud ehitustööde tulemusena suletakse üks juurdepääs Viru pst tn 35 kinnistule. Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele (p-d 5.3 ja 5.4, tl 71) kinnitas vastustaja kohtule, et juurdepääs Viru pst 35 kinnistule Tallinn - Narva maanteelt Kauba tänava kaudu säilib. Vastustaja selgitas, et vaidlustatud haldusaktiga ei ole lubatud ehitustegevus, mis likvideeriks Kauba tee ja põhimaantee ristmiku.
13.2.Tartu Halduskohus selgitas 04.06.2018 kaebuse menetlusse võtmise määruses, et üks kolmest juurde- ja väljapääsust kaebaja kinnistule, mis olid tagatud Kauba tee ja põhimaantee ristmiku kaudu, oli ehitustööde tõttu suletud (ristmikule olid paigaldatud vastavad liiklusmärgid). Kohus asus seisukohale, et kuna üks juurdepääsust Viru pst tn 35 kinnistule, kus asub kaebajale kuuluv kaubanduskeskus, on suletud, siis esineb kaebajal õiguslik kokkupuude vaidlusaluse korraldusega, mistõttu ei olnud võimalik väita, et on täiesti välistatud negatiivne mõju kaebaja õigusele, eelkõige omandiõigusele. Seega, lähtudes kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjendustest, mis kogumis kajastavad kaebaja tegelikku tahet säilitada juurdepääs tema kinnistule läbi Kauba tee ja põhimaantee
ristmiku, aga samuti tuginedes Riigikohtu praktikale1, leidis kohus, et esitatud kaebus on lubatav. Kohus selgitab täiendavalt, et ristmiku sulgemise fakti tuvastas kohus tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 omal algatusel 01.06.2018. Menetlusse võtmise määruse väljastamise aja seisuga ehk 04.06.2018 oli ristmik endiselt suletud, mistõttu puudus selles kohas juurdepääs Tallinn - Narva maanteelt kaebaja kinnistule. 04.06.2018 määruses kajastatud faktilised asjaolud on kinnitatud kohtu poolt kogutud tõendiga (tl. 151A). Ristmik oli taas avatud alates 05.06.2018 ehk peale kaebuse menetlusse võtmist. Eelpoolnimetatu kinnitab, et vähemalt 04.06.2018 seisuga esines kaebajal kaebeõigus. Seega, võttes arvesse vastustaja poolt täitmata jäetud lubadusi juurdepääsu säilitamise kohta, võttis kohus 04.06.2018 määrusega põhjendatult kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Kohus märgib täiendavalt, et ei Tartu Halduskohtu 02.11.2017 määrusest ega Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017 määrusest ei tulene, et kohtud oleksid jaatanud ristmiku sulgemist vaidlusaluse korralduse alusel teostavate ehitustööde käigus. Vastupidi, kohtud lähtusid vastustaja poolt antud kinnitusest, et vaidlustatud korralduse alusel Kauba tee ja põhimaantee ristmikku ei likvideerita (tl. 71 pöördel).
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 saab kohus kontrollida kaebeõiguse olemasolu ka peale kaebuse menetlusse võtmist. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. 2 Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik kohtusse pöörduda muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, vaid seaduses sätestatud juhul. 14.1 Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
14.2.Kohus tuvastas, et alates 05.06.2018 oli Kauba tee ja põhimaantee ristmik avatud ja juurdepääs Tallinn-Narva maanteelt kaebaja Viru pst tn 35 kinnistule oli olemas. Ühtlasi tegi kohus kindlas, et vaidlustatud korralduses lubatud ehitustööd on lõpetatud (tl. 161-163). Seega, käesoleva hetke seisuga puudub kohtul alus arvata, et ristmik võidakse taas sulgeda vaidlustatud korralduse alusel antud ehitusõiguse realiseerimise käigus. Samuti leiab kohus, et teostatud ehitustööd (koguja- ja kergeliiklusteede ehitamine koos sidetrassi ja tänavavalgustustega) ei mõjuta kaebaja kui Viru pst tn 35 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi negatiivselt. Nähtavalt haldusasja materjalidest asub kaebaja kinnistu ja ehitamise piirkonna vahel riigi omandis olev maaüksus Viru pst 35b. Kohus endiselt lähtub vastustaja selgitusest, mille kohaselt jääb vaidlusaluse haldusakti alusel Kauba tee ja põhimaantee ristmik likvideerimata (tl. 71 pöördel). Järelikult ei vaja kaebaja käesoleva halduskohtumenetluses enam kohtulikku kaitset.
14.3.Kaebaja küll väitis, et vaidlusalune korraldus on vastuolus üldplaneeringuga, kuid vaidlusalusest korraldusest kaebaja subjektiivsetele õigustele tuleneva negatiivse mõju puudumise tõttu on tegemist mitte subjektiivsete avalike õiguste kaitsmisele suunatud 1 RKHKm 3-17-981 p-d 10-11; 3-3-1-87-16, p 8. 2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 180
kaebusega, vaid kaebusega, mis on esitatud lähtudes avalikest huvidest ehk populaarkaebusega. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 44 lg-le 2 on halduskohtule populaarkaebuste esitamine lubatud vaid seadustes sätestatud juhtudel. Ehituslubade vaidlustamiseks ei näe seadusandlus sellist võimalust ette.
14.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus Nord Kaubakeskus OÜ kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017 korralduse nr 446 tühistamiseks läbi vaatamata.
14.5.Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jätab kohus vastustaja taotluse, kaasata halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Maanteeamet, tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.