Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
19.12.2017, Tartu
Haldusasi
Nord Kaubakeskus OÜ kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017. a korralduse nr 446 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes koos esialgse õiguskaitse taotlusega Tartu Halduskohtu 02.11.2017. a määrus Nord Kaubakeskus OÜ määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-17-2042
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Nord Kaubakeskus OÜ Esindajad Mikk Lõhmus, Merli Mäesalu
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneering; ehitusloa projekti liiklusskeem; ehitusloa projekti seletuskiri; Viru pst 35 detailplaneeringu väljavõte.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.11.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavalitsus andis 28.09.2017. a korraldusega nr 446 (tl 8-12p) ehitusloa Sillamäe Revali tn kohaliku tee (kogujatee ning kergliiklustee) ehitamiseks ja Geoloogia tn ning põhimaantee I (E20) Tallinn-Narva ristmiku rekonstrueerimiseks, sidetrassi ja tänavavalgustuse rajamiseks.
2.Nord Kaubakeskus OÜ esitas 10.10.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017. a korralduse nr 446 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada vaidlusalase korralduse kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni (tl 2-6p, 43-47, 83-84). Määruskaebus esitaja on Sillamäel asuva kinnistu Viru tn 35 omanik. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saa olla seaduslik ehitustegevuse läbiviimine krundil, kus on detailplaneering kehtestamata ja detailplaneeringu üle toimuvad vaidlused. Kehtiva üldplaneeringuga kehtestatud liikluskorraldus on soodne Viru tn 35 kinnistu omanikule, aga kehtiv üldplaneering erineb
oluliselt koostatud ehitusprojektist. Sillamäe Linnavolikogu tegi 31.08.2017 otsuse, millega võttis vastu Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu, milles on tehtud ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut. Üldplaneeringu muudatused on seotud kogujatee rajamisega ja halvendavad oluliselt ligipääsu Viru tn 35 kinnistule. Viru tn 35 kinnistu omanikul on õiguspärane ootus, et kuni detailplaneeringu kehtestamiseni ja detailplaneeringu kehtestamisega üldplaneeringu muutmiseni ei saa ehitustegevusega alustada. Kogujatee ulatub ja mõjutab vähemalt 37 kinnistut ja seega on tegu rajatisega, mille rajamise puhul tuleks kehtestada detailplaneering enne ehitustegevuse algatamist, mitte pärast seda. Ka maavanem on viidanud mitmel korral Sillamäe Linnavalitsuse õigusvastasele tegevusele seoses planeeringuga. Määruskaebuse esitaja ettepanek on säilitada juurde- ja väljapääsutee kaubanduskeskusele aadressil Viru pst 35 Sillamäe Kauba tn kaudu kuna planeeritud sissesõit kogujatee kaudu seab ohtu kaubanduskeskuse olemasolu. Detailplaneeringu algatamisel ei olnud kavas muuta kehtivat üldplaneeringut. Kaubanduskeskuse arendamiseks on investeeritud ca 3 miljonit, kaubanduskeskus pakub palju töökohti, planeeritakse kaubanduskeskuse laiendamist. Liikluskorralduse muutmine planeeringuta mõjutab oluliselt määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ehitustöid teostatakse planeeringuta, seega naabritega kooskõlastamata ja naabrite huve arvestamata. Kui korraldus jääb kehtima, lõppeb ehitustöö varem, kui kehtestatakse 2012 algatatud detailplaneering ja kaebuse menetlemine muutub mõttetuks.
3.Sillamäe Linnavalitsus esitas Tartu Halduskohtule 30.10.2017 seisukoha (tl 70-72p), mille järgi on Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse rekonstrueerimise eesmärk liiklusohutuse parandamine ning maantee ja liiklussõlmede läbilaskevõime suurendamine, arvestades liiklusprognoosi, tagamaks ka võimalikult head juurdepääsud olemasolevatele ning ka kavandatavatele infrastruktuuri objektidele linnas. Vaidlustatud haldusaktiga anti luba rajada kogujatee ja kergliiklustee paralleelselt maanteega lõigul Turu teest kuni linna idapoolse piirini. Teed ehitatakse riigi omandis olevale maale ning riigi tellimusel. Vaidlustatud haldusaktiga ei lubata ehitustegevust määruskaebuse esitaja omandis oleval kinnistul. Viru pst 35 kinnistule on juurdepääs Viru puiesteelt ja Kauba tänavalt, samuti säilib juurdepääs Viru pst 35 kinnistule maanteelt Kauba tänava kaudu. Vaidlustatud haldusaktiga neid juurdepääse ei muudeta. Vaidlustatud haldusakti alusel ei likvideerita Kauba tee ja põhimaantee ristmikku (ristmik säilib). II etapi projektlahendus selles osas, milles on kavandatud muuta üldplaneeringut (sh määruskaebuse esitajat huvitavas osas Kauba tee ristmiku likvideerimiseks või rekonstrueerimiseks), realiseeritakse 2. ehitusjärgus, seda vaidlustatud ehitusluba ei käsitle ja seda etappi saab realiseerida peale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist. Ehitusluba vastab projektile ja üldplaneeringule. Ehitatava tee ehitus ei nõua detailplaneeringut. Määruskaebuse esitajal ei saanud olla põhjendatud ootust, et detailplaneeringuga kohalik omavalitsus või riik kinnistu omanikuna nõustuvad jätkuvalt pakutud planeeringulahendusega. Praeguse seisuga on tehtud ca 12% töödest, peamiselt on 1,8 km lõigul tehtud kaevetööd ja raie. Määruskaebuse esitaja poolt lisatud tõendid ei kinnita määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist ega vaidlustatud haldusakti õigusvastasust.
4.Tartu Halduskohus jättis 02.11.2017. a määruse (tl 90-91) resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et praegusel juhul puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Halduskohus märkis, et nii vaidlusaluses korralduses kui ka seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele selgitas Sillamäe Linnavalitsus põhjalikult, et ehitusloaga lubatud kogujatee ja kergliiklustee ehitamine loob täiendavad ühendused, mis on Viru pst 35 kinnistule kasulikud. Kogujatee ja kergliiklustee ehitusega ei kaasne Kauba tee väljasõidu likvideerimist maanteele. Lisaks eelpoolnimetatud juurde- ja väljapääsuteedele on olemas kaks juurde- ja väljapääsuteed Viru pst 35 kinnistule Viru puiesteelt. Järelikult on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et
vaidlusaluse korralduse tõttu halveneb liiklusühendus kaubanduskeskusega, mis saaks mõjuda negatiivselt kaubanduskeskuse funktsionaalsusele. Juhul, kui hetkel käiva ja tulevikus kehtestatud detailplaneeringu alusel likvideeritakse Kauba tee ja põhimaantee ristmik, on määruskaebuse esitajale kuuluvale kinnistule tagatud juurde- ja väljapääs endiselt kolmest kohast ehk vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavalt kogujateelt, millel on ühendus Tallinna-Narva maanteega, aga samuti Viru puiesteelt. Kui määruskaebuse esitaja siiski leiab, et ristmiku likvideerimise tõttu halveneb Viru pst 35 kinnistul oleva kaubanduskeskuse funktsionaalsus jne, saab ta, kasutades selleks seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid, vaidlustada kehtestatud detailplaneeringu. Kaubanduskeskuse funktsionaalsus on täies mahus tagatud ka ainult juurde- ja väljapääsuteede kaudu, mis on olemas Viru puiesteel kaubanduskeskuse lääne- ja idaserval. Igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil. Peale Viru pst 35 kinnistul oleva kaubanduskeskuse funktsionaalsuse vähenemise, ei toonud määruskaebuse esitaja muid faktilisi asjaolusid, mis oleksid andnud alust arvata, et määruskaebuse esitajal esineb vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamise vajadus. Vaidlusaluse korralduse alusel kogujatee ja kergliiklustee ehitamine, aga samuti Geoloogia tn ning põhimaantee I (E20) Tallinn-Narva ristmiku rekonstrueerimine ning sidetrassi ja tänavavalgustuse rajamine, mis toimub küll määruskaebuse esitajale kuuluval kinnistul Viru pst 35 läheduses, ei mõju negatiivselt määruskaebuse esitaja õigustele ehk puudub kahjuliku tagajärje saabumise oht. Seega, esmase õiguskaitse vajaduse aspektist lähtudes on asjakohatud määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et vaidlusalune korraldus ei vasta ehitusnõuetele ja ehitusluba on välja antud enne detailplaneeringu kehtestamist. Kokkuvõttes oli halduskohus seisukohal, et vaidlusaluse korralduse kehtestamise tõttu ei kaasne määruskaebuse esitajale selliseid pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, milliste hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu. Kuna on tuvastatud, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, ei pidanud halduskohus vajalikuks kontrollida muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetavust ehk hinnata kaebuse perspektiivi ja kaaluda põhjendatud huve. Halduskohus jättis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 teise lause alusel Nord Kaubakeskus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale 16.11.2017 hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ning peatada Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017. a korralduse nr 446 kehtivus. Käesoleval juhul näeb üldplaneeringu liikluskorraldus määruskaebuse esitaja kinnistule ette soodsa juurdepääsu Kauba teelt otse tema kinnistule. Vaidlustatud ehitusluba viib ellu alles menetletavat detailplaneeringut ja käsitleb uue kogujatee ja kergliiklustee ehitust ja Geoloogia tänava ristmiku rekonstrueerimist, kuigi kehtiv üldplaneering ei näe Geoloogia tänavat ette põhitänavana. Määruskaebuse esitaja on oma majandustegevuses tuginenud kehtiva üldplaneeringu lahendusele, mis näeb Kauba tee ette piirkonna põhitänavana ja Tallinn-Narva maantee samatasandilise ristmikuna. Kuigi ehitusloa alusel ajutiselt ei likvideerita maanteel mahasõitu Kauba teele, muudetakse rekonstrueerimise käigus oluliselt piirkonna liikluskorraldust, mis rikub määruskaebuse esitaja õigusi, sh rajatakse juurdepääsu asukohta ülekäigurada ja vasakpööret keelavad teekattemärgised. Käesoleval juhul on vastustaja teinud otsuse ja seda ilma detailplaneeringu menetluseta, et Kauba teele tuleb eelistada Geoloogia tänavat. Vastavad kaalutlused nähtuvad küll detailplaneeringust (vt seletuskirja lk 7-9), kuid detailplaneering ei ole veel kehtestatud.
Määruskaebuse esitaja soovib säilitada juurde- ja väljapääsutee kaubakeskusele aadressil Viru pst 35, Sillamäe Kauba tee kaudu. Määruskaebuse esitaja on kaubanduskeskuse arendamiseks investeerinud ca 3 miljonit eurot ja tal on tekkinud õiguspärane ootus, et ilma uut planeeringumenetlust läbi viimata liikluskorraldust piirkonnas ei muudeta. Ehitusloa kehtivuse mittepeatamine seab ohtu kaubanduskeskuse majandustegevuse kui ka töötajate töökohtade säilimise, kuna just Tallinn-Narva mahasõidu kaudu külastab valdav enamus kliente määruskaebuse esitaja kaubanduskeskust. Käesoleval juhul ei ole tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Puudub ülekaalukas avalik huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärk saada pöördumatult kahjustatud. Ka linnaelanike ja linnavõimude huvides on kaalutletud planeerimisotsuse vastuvõtmine. Ehitusprojekti seletuskirja lk 15 kohaselt ja Geoloogia tänava rekonstrueerimist kajastavast joonisest nähtuvalt nähakse ehitusloaga ette suuremahuline Geoloogia tänava rekonstrueerimine. Kehtiva Sillamäe linna üldplaneeringu kohaselt on Kauba tee käsitletud põhitänavana ja Kauba tee kaudu on korraldatud põhiline juurdepääs Tallinna maanteelt määruskaebuse esitaja omandis olevale Viru pst 35 kinnistule. Kehtiv üldplaneering ei ole määranud Geoloogia tänavat põhitänavaks, mistõttu on ehitusluba vastuolus ka üldplaneeringuga. Ei ole võimalik rekonstrueerida samaaegselt nii Kauba tee kui ka Geoloogia tänava ristmikku Tallinn-Narva maanteega. Otsus, kumba ristmikku eelistada, tuleb teha detailplaneeringuga.
6.Sillamäe Linnavalitsus palub 28.11.2017 määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Määruskaebuse esitaja etteheiteid on olemuselt seotud liikluskorraldusega. Vaidlustatud haldusakt tugineb üldplaneeringule. Vastuvõetud detailplaneeringus ja üldplaneeringus puudub ehitusloa alusel ehitatava tänava osas vastuolu, samuti puudutavad detailplaneeringuga kavandatavad üldplaneeringu muutmise ettepanekud mitte nn kogujatee ehitamist (mida käsitleb ehitusluba), vaid linnatänavate ja maantee ristumisi. Ehitusprojekti koosseisus on eraldi joonis Kauba tee ja maantee ristmiku kohta, millest nähtub, et Kauba tee ristmik vaidlustatud ehitusloa alusel säilib. Määruskaebuses on jäetud märkimata, et Viru pst 35 kinnistu ja riigile kuuluva maa vahel, kuhu teed ehitatakse, asub Viru pst 35b maaüksus, mis on jätkuvalt riigi omandis olev maa, st määruskaebuse esitaja kinnistu ei piirne maaga, kuhu teed ehitatakse. Kauba tee linnatänavana pole määruskaebuse esitaja omand ja ehitatav linnatänav ei jää Viru pst 35 kinnistu piirkonda. Tee ehitus jääb tervikuna väljapoole määruskaebuse esitaja õiguste mahtu. Kuna ehitusluba ei näe ette Kauba tee ristmiku likvideerimist. Geoloogia tn ristmik on olemasolev ristmik, selle rekonstrueerimine on õiguspärane ja ei avalda määruskaebuse esitaja õigustele negatiivset mõju. Määruskaebuse esitaja eesmärk on liikluskorraldus, mis tagaks maanteelt otse juurdepääsu Viru pst 35 kinnistule, kuigi ehitusloa alusel seda juurdepääsuvõimalust ei muudeta. Lisaks eelpoolnimetatud juurde- ja väljapääsuteedele on olemas kaks juurde- ja väljapääsuteed Viru pst 35 kinnistule Viru puiesteelt (lääne- ja idaservast). Ehitusloaga ei lubata ehitustegevust määruskaebuse esitaja omandis oleval kinnistul. Linnakeskkonnas elades tuleb igaühel arvestada asjaoluga, et linna taristud on ajas muutuvad ning määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et liikluskorraldust ei muudetaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega määruskaebuse esitaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne. Endise liiklusolukorra taastamine on võimatu. Määruskaebuse esitaja omandas kinnistu 2017. aasta sügisel, olles teadlik nii planeeringu kui ehitusloa menetlusest ja pole pärast kinnistu omandamist investeeringuid teinud. Määruskaebuse esitaja väited negatiivsest mõjust majandustegevusele ei ole usutavad ega tõendatud. Ka ei ole piiratud määruskaebuse esitajale juurdepääsu tema kinnistule avalikult kasutatavalt teelt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebusele lisatud dokumentide osas (II) ning seejärel lahendab määruskaebuse (II). I
9.Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitanud Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (tl 99-109); ehitusloa liiklusskeemi joonise (tl 110); ehitusloa projekti osa I koosseisu seletuskirja; ehitusloa projekti Geoloogia ristmiku joonise; Viru pst 35 detailplaneeringu väljavõtte.
10.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendite vastuvõtmise korral menetlusseadustik kohtu eraldiseisvat põhjendamiskohustust ette ei näe. HKMS § 62 lg 2 ls 1 ja § 62 lg 3 koostoimest tulenevalt tuleks tõendi vastuvõtmine samuti määruses fikseerida. Ringkonnakohtu hinnangul annavad esitatud tõendid asjast terviklikuma ülevaate ning seega võtab ringkonnakohus esitatud tõendid asja juurde. II
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja toodud põhjendused ei tingi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks kõike üle korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
12.Määruskaebuse esitaja on põhjendanud, et vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et vastasel juhul muudetakse oluliselt liikluskorraldust tema kinnistu piirkonnas. Tema soovib juurde- ja väljapääsutee säilitamist (Viru pst 35 Sillamäe) Kauba tee kaudu, kuna planeeritud sissesõit kogujatee kaudu seab ohtu kaubanduskeskuse olemasolu. Määruskaebuse esitaja on ka väitnud, et on oma majandustegevuses tuginenud kehtiva üldplaneeringu lahendusele, mis näeb Kauba tee ette piirkonna põhitänavana ja Tallinn-Narva maantee samatasandilise ristmikuna. Määruskaebuse esitaja väidab, et Tallinn-Narva mahasõidu kaudu külastab valdav enamus määruskaebuse esitaja kliente määruskaebuse esitaja kaubanduskeskust.
13.Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on kohtul õigus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui selle kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb ka prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed. Ringkonnakohus selgitab, et ehitusloa kehtivuse peatamine peab alati olema õigustatud taotleja esile toodud kahjulike tagajärgedega, mille tekkimise tõenäosus on suur. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluse korralduse õiguspärasus on peamine küsimus, mis tuleb lahendada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus.
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud korraldus ja sellest tulenev väidetav negatiivne mõju määruskaebuse esitaja majandustegevusele on paljasõnaline. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väide, et liikluskorralduse muudatusega seatakse ohtu määruskaebuse esitaja kaubanduskeskuse toimimine, ei anna alust esialgse õiguskaitse vajaduseks. Määruskaebuse esitaja ei ole piisavalt põhjendanud ja tõendanud, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed talle tekivad. Pöördumatu tagajärjena ei saa käsitleda
võimalikke oletatavaid käibeprobleeme. Tagajärgede raskust taotlejale tuleb kohtule veenvalt põhjendada ja tõendada. Ka väide, et valdav enamus kliente külastab Tallinn-Narva mahasõidu kaudu määruskaebuse esitaja kaubanduskeskust, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selgelt kinnitavate tõendite puudumise tingimustes usutav, et vaidlustatud korralduse elluviimine tekitaks määruskaebuse esitajale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis seaks ohtu määruskaebuse esitaja kaubanduskeskuse toimimise.
15.Ringkonnakohus leiab, et liikluskorralduse muutmise lahenduse üleliigne koormavus määruskaebuse esitaja jaoks ei ole tõendatud, kuna juurdepääs kinnisasjale säilib. Asja materjalidest nähtuvalt ei likvideerita vaidlustatud ehitusloa alusel kaubanduskeskuse juurde ligipääsu võimalust ja juurdepääs maanteelt Viru pst 35 kinnistuni säilib mööda olemasolevat Kauba teed. Lisaks on olemas kaks juurde- ja väljapääsuteed Viru pst 35 kinnistule Viru puiesteelt ning vaidlustatud haldusakti alusel ei likvideerita Kauba tee ja põhimaantee ristmikku, ristmik säilib. Liikluskorralduse muudatus võib küll tuua kaasa ebaselgust või ebamugavust, aga see ei ole aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
16.Kohus on veendunud, et selliste kahjulike tagajärgede, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist, saabumine on ebatõenäoline. Kui peaks selguma, et ehitusloast tulenevalt on määruskaebuse esitajale siiski mingit kahju tekitatud, ei jää määruskaebuse esitaja õigused kaitseta, sest isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et õigusvastaste ehituslubade andmisega on talle kahju tekitatud. Avaliku võimu kandja poolt õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine on ette nähtud riigivastutuse seaduses.
17.Asja materjalidest nähtub, et II etapi projektlahendus selles osas, milles on kavandatud muuta üldplaneeringut (sh määruskaebuse esitajat huvitavas osas Kauba tee ristmiku likvideerimiseks või rekonstrueerimiseks), realiseeritakse 2. ehitusjärgus ja seda etappi saab realiseerida peale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik vaidlustada planeeringuotsuseid, milles käsitletakse Kauba tee ja maantee ristmikku st maanteelt otse juurdepääsu Kauba teele.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi juhul, kui hetkel käiva ja tulevikus kehtestatud detailplaneeringu alusel likvideeritakse Kauba tee ja põhimaantee ristmik, on määruskaebuse esitajale kuuluvale kinnistule tagatud juurde- ja väljapääs endiselt kolmest kohast ehk vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavalt kogujateelt, millel on ühendus Tallinna-Narva maanteega, ning samuti Viru puiesteelt.
19.Arvestades eelnevat, ei ole ringkonnakohtu hinnangul pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise võimalus äratuntav, mis tähendab seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse osas ning kaaluda vastandlikke huvisid. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.11.2017. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.