lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1348/10

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1348/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1348

Haldusasi

J.I. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.2018 otsuse nr 1038385053/TE kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.I., volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Tagastada J.I. kaebus.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas J.I.ile 01.06.2018 tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga 17.08.2017–17.08.2022 (01.06.2018 otsus nr 1038385053/TE). Elamisluba väljastati kõrvaltingimusega: J.I. on kohustus asuda elamisloa kehtivusajal püsivalt Eestisse elama. Otsusest nähtuvalt võib PPA tingimuse täitmata jätmisel keelduda elamisloa pikendamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p 2 ja 3 ning § 129 lg 1 ja 2 alusel.
2.Tallinna Halduskohus registreeris 09.07.2018 J.I. kaebuse (tl 3 – 4) elamisloa kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning andis 23.07.2018 määrusega (tl 14) kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kohus on kaebajale 11.09.2018 kohtumääruses selgitanud oma seisukohta, et haldusakti kõrvaltingimuse vaidlustamiseks on üldjuhul kohane nõue tühistamisnõue. Samas selgitas kohus, et kaebus on esitatud tühistamisnõude esitamiseks ette nähtud tähtaega ületades, ning andis tähtaja kaebuse nõude muutmiseks või täpsustamiseks ning tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks juhul, kui kaebaja soovib esitada tühistamisnõuet.
4.Kaebaja teatas 21.09.2018 menetlusdokumendis, et jääb jätkuvalt tuvastamiskaebuse juurde ning palub tunnistada õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.2018 tähtajalise elamisloa andmise otsuse nr 1038385053/TE kõrvaltingimus. Kaebaja esitas ka oma selgitused

3-18-1348

kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-ga 4 ja § 45 lg-ga 2, miks on tuvastamisnõude menetlemine tema õiguste kaitseks vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et eesmärgipärane nõue haldusakti kõrvaltingimuse vaidlustamiseks on tühistamisnõue ning ka praegusel juhul tulnuks kaebajal elamisloa kõrvaltingimust (Eestisse elama asumise kohustus) vaidlustada tühistamisnõudega. Kohus juhtis 11.09.2018 kohtumääruses kaebaja tähelepanu, et otsuse kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamine ei lõpeta selle kehtivust ning ka õigusvastaseks tunnistatud kõrvaltingimus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Haldusakti kõrvaltingimust saab samuti vaidlustada tühistamisnõudega1. Halduskohtul on volitus tühistada haldusakti osadena ka selle kõrvaltingimusi (HKMS § 5 lg 1 p 1). Seetõttu ei pea kohus kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuet jätkuvalt eesmärgipäraseks.
6.Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse kaebuses nõue vastavalt HKMS §-le 37. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb täiendavalt selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).
7.Kaebaja on põhjendanud tuvastamisnõude esitamist 21.09.2018 avalduses järgmiselt. Tuvastamiskaebuse esitamisel tugineb kaebaja preventiivsele huvile, sest kaebajal on põhjust arvata, et järgmise elamisloa taotluse lahendamisel asub PPA rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu ja ebamõistlikult raske. Juba praegu teab kaebaja, et äritegevuse tõttu puudub tal võimalus 100%liselt elamiseks Eestis, sest ta peab teistes riikides viibima seoses äritegevuse arendamisega ja äriprojekti elluviimisega. Kõrvaltingimusest võib järeldada, et on keelatud igasugune pikaajaline reisimine või töötamine välismaal või ettevõtlusega tegelemine. See piirang oleks ebaõiglane ja ebaproportsionaalne ning diskrimineeriv, võrreldes näiteks Eesti kodaniku võimalustega. Kodanik võib pikaajaliselt reisida, tegeleda ettevõtlusega ja töötada välismaal. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Piirangu problemaatika on oluline just välismaalase passi omaniku puhul. Pass on välja antud Eesti Vabariigi poolt ja see on ainuke reisidokument ning teist ei ole võimalik saada. Kaebaja arvates vastutab Eesti Vabariik inimõiguste põhimõtetest tulenevalt ilma kodakondsuseta isiku eest ja peab kaitsma selle isiku õigusi.
8.Kohus rõhutas ka juba 11.09.2018 kohtumääruses, et tuvastamiskaebust ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusakti kõrvaltingimuse õigusvastasuses. Samuti seda, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav üksnes seetõttu, et isik on mööda lasknud tühistamisnõude kui kõige tõhusama nõude esitamise tähtaja. Kohus on 30.08.2018 ja 11.09.2018 menetlusdokumentides selgitanud, et kaebus on esitatud tühistamisnõude 10päevast tähtaega (VMS § 222 lg 1) rikkudes ja andnud tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ja ennistamise mõjuvate põhjuste esitamiseks. Kaebaja soovib jätkuvalt esitada tuvastamisnõuet. Kohtupraktikas on preventiivset huvi tuvastamisnõude lubatavuse eeldusena tunnustatud erandlikel juhtudel. Ennetavat tuvastamiskaebust õiguste rikkumise kordumise ohu korral on kohtupraktika aktsepteerinud, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 31

Vt ka A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 358 ja 398.

2(3)

3-18-1348

17-749, p 11 ja seal viidatud lahendid). Praegusel juhul ei saa rääkida õiguste rikkumise kordumisest olukorras, kus kaebaja on jätnud õigeaegselt tühistamisnõudega oma väidetavalt rikutud õigused kaitsmata. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei kõrvaldaks õigusvastasuse tuvastamine haldusakti kõrvaltingimuses määratletud kohustust ega välistaks selle kohustuse täitmist. Vaidlustatud kõrvaltingimust sisaldavas otsuses on PPA viidanud VMS § 2102 lg-le 1, mille p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa üheks lisatingimuseks, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Samuti on viidatud alustele, millest tulenevalt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kui kaebaja ei täida vaidlustatud kõrvaltingimust, võidakse talle tulevikus keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest. Samas ei oleks tegemist õiguste korduva rikkumisega, mille kaitseks saaks preventiivse huvi argumendil esitada tuvastamisnõuet. Tähtajalise elamisloa andmine/pikendamine on igakordne kaalutlusotsus. Kui kaebajale keeldutakse tähtajalise elamisloa pikendamisest põhjusel, et ta ei ole täitnud tähtajalise elamisloa kõrvaltingimust (Eestis elamise kohustus vastavalt VMS § 2102 lg-le 1), on tegemist juba uue haldusaktiga, mida saab seadusega sätestatud korras vaidlustada, sh vaielda selle üle, kas Eestis elamise kohutus oli nõuetekohaselt täidetud.

9.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus PPA 01.06.2018 otsuse nr 1038385053/TE kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.

Eelnevata arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11.Kuna kohus ei pea tuvastamisnõuet praegusel juhul lubatavaks, puudub kohtul võimalus ka võtta seisukoht kaebaja poolt viidatud normide põhiseaduspärasuse osas (vastavus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttele). Põhiseadusest ega välismaalaste staatuse õiguslikust regulatsioonist ei järeldu, et elamisluba taotlevale välismaalasele peaksid olema tagatud kõik Eesti kodanikuga võrdväärsed õigused.
12.HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt kannab kaebaja kaebuse tagastamise korral menetluskulud. Kaebaja enda menetluskulud jäävad seega tema kanda. Kuigi PPA on vastanud senises menetluses kohtunõutele, ei pea kohus otstarbekaks tema võimalike menetluskulude väljaselgitamist, kuna väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-31-73-16, p 48 ja viidatud lahendid) kohaselt ei kuuluks need kaebajalt väljamõistmisele. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 teise lõike alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2). Ka see kulu jääb seega kaebaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja