Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-322 24. september 2018, Tartu Janar Jäätma A.L.u kaebus Veeteede Ametilt varalise kahju hüvitamiseks Kaebaja A.L. Vastustaja Veeteede Amet, esindaja Rene Arikas Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.L.u kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. oktoobril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.L. esitas 30. novembril 2017 Veeteede Ametile (VTA) taotluse varalise kahju 771 euro ja 37 sendi hüvitamiseks. A.L. väitis taotluses, et ta sõitis 30. juulil 2017 väikelaevaga mööda Emajõge ülesvoolu. Taotleja lisas, et enne Muuge kanali algust paremale keerava käänaku alguspoole sõitis ta paadiga vee all olnud ja silmale nähtamatu kivi otsa (kivi oli veepinnast ca 5-10 cm allpool). Õnnetuse tulemusena purunes mootori vint ja vinti käitav võll oli kõver. Taotleja hinnangul on VTA jätnud täitmata kohustuse paigaldada õnnetuskohta navigatsioonimärgistus.
2.VTA jättis 10. jaanuari 2018. a otsusega nr 1-1-6/64 A.L.u taotluse rahuldamata. VTA põhjendas enda otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) VTA tegevus ei ole õigusvastane; 2) meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 11 kohaselt on Emajõgi laevatatav sisevesi. Laevatatav sisevesi ei tähenda, et siseveekogu peaks olema igalt poolt igasuguse veesõidukiga läbitav;
3-18-322 3) VTA korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistust. VTA paigaldab ning hooldab Emajõel hooajalist navigatsioonimärgistust. Emajõe mõõdistatud ala sügavusandmed on avaldatud navigatsioonikaartidel. Andmed on tasuta kättesaadavad veebirakenduses Nutimeri. Kuigi õnnetuse koordinaadid ei ole teada, toimus kivi otsa sõitmine kannatanu kirjelduse kohaselt Emajõe vanas sängis Muuge käärus. Elektroonkaardilt on näha, et vana jõesängi kohta sügavusandmed puuduvad. Laevatee kulgeb mööda Muuge kanalit, mille kohta on VTA sügavusandmed kaardile kandnud. VTA oli õnnetuse toimumise ajal Muuge kanalisse paigaldanud navigatsioonimärgid. VTA on mõõdistamise ja sügavusandmete kaardile kandmisega ning navigatsioonimärkide paigaldamisega oma kohustuse täitnud; 4) kannatanul ei ole õigustatud ootust, et kaardil sügavusandmeteta vana jõesängi osas oleksid ohud looduses tähistatud. MSOS § 47 lg 4 ei anna kannatanule subjektiivset õigust nõuda navigatsioonimärgistust kõikjale, kus tal tekib tahtmine oma veesõidukiga sõita; 5) kannatanul oli võimalus kahju tekkimist vältida; 6) väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest (MSOS § 37 lg 1). Kannatanu ei olnud enne sõidu alustamist tutvunud piirkonna kaardiandmetega; 7) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 28 „ Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“ (sisevetel liiklemise kord) § 2 p 1 kohaselt on sisevetel laevatee laevaliikluseks sobiv veetee osa, mis on mõõdistatud ja vajadusel märgistatud. Kaarti järgides oleks kannatanu pidanud nägema, et tema poolt valitu marsruut on väljaspool mõõdistatud veeteed. 8) kannatanu mootorpaat sai kahjustada Kärevere looduskaitsealal. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 151 „Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri) § 4 lg 8 kohaselt on kaitseala vetel lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel on lubatud selleks ettenähtud ja tähistatud veeteedel, mujal ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul.
3.A.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VTA
10.jaanuari 2018. a otsus nr 1-1-6/64 ning mõista VTA-lt välja varaline hüvitis 771 eurot ja 37 senti. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) VTA ei täitnud enda kohustust, kuna ta ei taganud Emajõel veeliikluse ohutust. VTA jättis paigaldamata navigatsioonimärgistuse Muuge kanali kõrvalt kulgevas looduslikus jõesängis; 2) VTA tegevusetuse tulemusena tekkis kaebajal kahju. Kaebaja sõitis veesõidukiga laevatataval siseveel kivile otsa. Mootorijala taastamine maksis 771 eurot ja 31 senti; 3) VTA-le oli ohtlik lõik eelnevalt teada. Kaebaja ei pidanud teadma, et vaidlusaluses lõigus liiklemine on ohtlik. Emajõel liiklejal on õigus eeldada, et kui jõgi on täies ulatuses laevatatav, on ohud kõrvaldatud või tähistatud; 4) kaebaja ei ole rikkunud liiklemise korda ega võtnud ülemääraseid riske. Tegemist oli jõekääruga, mis oli piisavalt lai ja sügav, et sinna siseneda. Teave ohu kohta puudus; 5) kui VTA kaardil puuduvad sügavusandmed ja laevateel navigatsioonimärgid, sellest ei järeldu, et laevateed seal pole. Hooajaliste navigatsioonimärkide puudumine Muuge kanalis (Emajõe looduslikus sängis) kinnitab, et seal ohte pole; 6) looduskaitseseadus ja kaitse-eeskiri ei ole vaidluse lahendamisel olulised. Need ei reguleeri VTA tegevust. Kui Muuge käär asub looduskaitsealal, seda olulisem on asjaolu, et seal oleks märgistus; 7) VTA viide sisevetel liiklemise korra § 2 p-le 1 on eksitav. Laevatee ei sõltu sellest, kas see on mõõdistatud. Oluline on, kas veetee osa on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajadusel looduses tähistatud.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt:
3-18-322 1) VTA tegevus on õiguspärane. Kuigi õnnetuse toimumise koordinaadid puuduvad, kaebaja kirjelduse kohaselt sõitis ta kivi otsa Emajõe vanas sängis Muuge käärus. Vana jõesängi kohta sügavusandmed puuduvad (sügavusandmete asemel on kriipsukesed, mis tähendab, et seal mõõdistust pole tehtud). Piirkonnas on veeliikluseks sobivaim Muuge kanal. Laevatee kulgeb mööda Muuge kanalit, mille sügavusandmed on kantud kaardile. Muuge kanalis olid hooajalised navigatsioonimärgid. Veeteel liikleja ei saa otsustada, millisest navigatsiooniteabest juhinduda. Kaebusest nähtub, et kaebaja eelistab navigatsioonimärke, mitte kaardiandmeid. VTA täitis oma kohustuse, kui ta Emajõe mõõdistas ja kandis sügavusandmed kaardile ning paigaldas navigatsioonimärgistuse. Navigatsioonikaart on samasuguse tähtsusega abivahend kui navigatsioonimärk; 2) laevatatav sisevesi ei tähenda, et seal saab vabalt kõikjal sõita. Laevatatav siseveekogu ei pea igalt poolt olema igasuguse veesõidukiga läbitav; 3) MSOS § 47 lg 4 ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda VTA-lt navigatsioonimärgistuse paigaldamist kõikjale, kuhu kaebaja soovib; 4) kaebajal oli võimalik kahju tekkimist vältida. Väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht (MSOS § 37 lg 1). Kaebuses kirjeldatu kohaselt võib järeldada, et kaebaja ei tutvunud enne sõidu alustamist piirkonna kaardiandmetega. Kui kaebaja oleks järginud kaardiandmeid, oleks ta pidanud nägema, et tema valitud marsruut asub väljaspool kaardiandmeid (MSOS § 2 p-d 91 ja 101, sisevetel liiklemise kord § 2 p 1). Kaebaja jättis arvestamata oma sõiduki süvisega (sisevetel liiklemise kord § 7). Kaebaja märkis kaebuses, et aeglasel liikumisel märkas ta kive. Seega, kui kaebaja oleks valinud õige liikumiskiiruse, oleks ta kive märganud. Navigatsioonimärgistus ei võta laevajuhilt vastutust; 5) kahju tekkimine ei ole VTA tegevusega põhjuslikus seoses. Kui navigatsioonikaardil puuduvad andmed, on see laevajuhile märgiks, et sellises piirkonnas sõitmine on tema enda riisikol.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vaidlus on selle üle, kas VTA rikkus seadusest tulenevat kohustust ja põhjustas kaebajale varalist kahju, kuna VTA väidetavalt ei taganud kaebuses märgitud kohas (s.o Emajõe vanas sängis Muuge käärus, vt tl 44) kaebaja veesõidukile ohutut liiklemist.
6.Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise juhtumiga, kuna vaidlus ei käi VTA kui veekogu omaniku kohustuste rikkumise üle (RVastS § 1 ja lg 2 p 2). Vaidlus käib selle üle, kas VTA tagas ohutu liiklemisvõimaluse.
7.Isik võib nõuda avaliku võimu kandjalt õigusvastase tegevuse, sh tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist, kui seda ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada nn esmaste õiguskaitsevahenditega (RVastS § 7 lg 1). Kui eespool märgitud üks eeldustest on täitmata, tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Kaebaja on seisukohal, et VTA tegevus oli õigusvastane. Kaebaja väidab, et kehtiva õiguse kohaselt lasus VTA-l kohustus tagada Emajõe vanas sängis Muuge käärus kaebaja veesõidukile ohutu liiklemine (asukoha kohta, vt tl-d 38 ja 44). Kaebaja väitis, et vaidlusaluses kohas sõitis ta veesõidukiga otsa vee all olevatele kividele, mis olid tähistamata. VTA on seisukohal, et ta pole rikkunud kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid.
9.Meresõiduohutuse seadus reguleerib mh väikelaevade laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust (MSOS § 1 lg 1). Kehtiva õiguse kohaselt on Emajõgi laevatatav sisevesi (MSOS § 2 p 11). MSOS § 47 lg 4 sätestab järgmist: „Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist Veeteede Amet.
3-18-322 Laevatee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet.“
9.1.Kuigi kogu Emajõgi on laevatatav sisevesi, ei järeldu sellest, et see oleks kogu ulatuses laevatee. Meresõiduohutuse seadus eristab kahte eraldiseisvat mõistet, milleks on veetee ja laevatee. Veetee on laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel (MSOS § 2 p 91). Laevatee on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud (MSOS § 2 p 101, sisevetel liiklemise kord § 2 p 1). Kehtivast õigusest järeldub, et veetee on veeala, kus on võimalik laevaga sõita ja kuhu on seetõttu põhimõtteliselt võimalik luua laevatee. Üksnes osa veeteest on ka laevatee. VTA kohustuste maht veetee ja laevatee osas on erinev.
9.2.Halduskohtu hinnangul oleks ka põhjendamatu nõuda VTA-lt kogu veetee ulatuses ohutu liiklemise tagamist, sh nii navigatsioonikaartidele sügavusandmete märkimist kui ka navigatsioonimärkide paigaldamist. Veeteed võivad oma olemuse tõttu olla väga suure ulatuse ja sügavusega (sh pikad, laiad, paljude lisajõgede, soppidega jne) ning sisaldada erinevaid looduslikke ja tehisobjekte. Samuti on veesõidukite parameetrid erinevad.
9.3.Emajõe vaidlusalune Muuge käär võib küll olla veetee, kuid seda ei saa käsitada laevateena MSOS § 2 p 101 mõttes. Vaidlusalust osa veeteest ei ole navigatsiooniteabes avaldatud ega ka looduses tähistatud (vt tl-d 38 ja 44). Seetõttu ei saa veeliiklejad veetee sellel osal olla kindlad, et see on ka veeliikluseks sobivaim veetee osa. Asjaolu, et kaebaja kaldus sobivaimast veeliikluseks mõeldud veetee osas kõrvale ega juhindunud navigatsiooniteabes avaldatud laevateest, ei muuda VTA tegevust, sh tegevusetust õigusvastaseks ega väidetava kahju eest vastutavaks. Halduskohus märgib, et Muuge kääru, mida laevateena ei käsitata, sisenedes võttis kaebaja enda kanda ohutu liiklemise riski. Viidatud olukorras lasus kaebajal kõrgem kohustus sõita mh kiirusega, mis tagaks ohutu liiklemise (MSOS § 37 lg 1 teine lause, § 45 lg 1). Kui kaebaja liiklemise ohutuses kindel polnud, oleks tal tulnud veetee sellel osal mootoriga liiklemisest loobuda ning liikuda mööda laevateed.
9.4.VTA on Emajõel laevatee loonud ja navigatsioonikaardil sügavusandmetega tähistanud, sh tähistanud laevatee navigatsioonimärkidega (tl-d 38 ja 44) (vt ka https://gis.vta.ee/nutimeri/). Sellega on VTA oma seadusest tuleneva kohustuse täitnud.
10.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et kaebaja nõue tuleb RVastS § 7 lg 1 alusel jätta rahuldamata põhjusel, et VTA pole tegutsenud õigusvastaselt, sh ei ole ta olnud õigusvastases tegevusetuses. Kuna halduskohtu hinnangul ei ole VTA õigusvastaselt tegutsenud, sh olnud tegevusetu, ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas vaidluse aluseks olevad õigusnormid on loodud lisaks avalikele huvidele kaitsma ka kaebaja huve.
11.Haldusasja lahendamisel pole seega määrav, kas kaebaja kahju on tõendatud, tegevuse (sh tegevusetuse) ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kas kaebajal oli kohustus kohaldada nn esmaseid õiguskaitsevahendeid.
12.Kuna halduskohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.