Juri Kolesnikovi kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks venekeelsete pöördumiste menetlemiseks ja vangla kulul Justiitsministeeriumile kirjade saatmise vÔimaldamiseks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.JÀtta Juri Kolesnikovi riigi Ôigusabi taotlus rahuldamata ja riigilÔivust vabastamise taotlus lÀbi vaatamata. MÀÀruse peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 pÀeva jooksul mÀÀruse kÀttesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse kÀik
1.07.08.2018 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov Tartu Halduskohtule pöördumise, milles mĂ€rgib, et vangla administratsioon ei lahenda kinnipeetavate probleeme ning veeretab nende lahendamise kohtute peale. Menetlus kohtus kestab kaua ja on tĂŒlikas. J. Kolesnikov leiab, et olukorra lahendamiseks tuleb vĂ”imaldada kinnipeetavatel pöörduda Justiitsministeeriumi poole vene keeles ja vangla kulul. J. Kolesnikov mĂ€rgib, et tema sooviks on vĂ€hendada kohtute koormust ning et kinnipeetavate probleeme lahendataks kiiremini ja efektiivsemalt. J. Kolesnikov on pöördumise lĂ”ppu lisanud, et kui keegi teine peale tema midagi teha ei saa, siis las see olla tema ametlikuks kaebuseks. J. Kolesnikov on lisanud, et vajab selleks advokaati ja riigilĂ”ivust vabastamist.
2.Halduskohus tĂ”lgendas 04.09.2018. a mÀÀrusega J. Kolesnikovi pöördumist kaebusena nĂ”udega kohustada Justiitsministeeriumi menetlema venekeelseid pöördumisi, mis on esitatud vangla tegevuse peale, ning et tal vĂ”imaldataks Justiitsministeeriumi poole pöörduda vangla kulul. Kohus leidis, et sellise kaebaja nĂ”ude puhul saab hinnata kaebusega kaitstava Ă”iguse riivet vĂ€heintensiivseks ning kaebuse rahuldamist ebatĂ”enĂ€oliselt. Seega oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 22 kohaselt alust kaebuse tagastamiseks. Kuna kohtule esitatud kaebus oli aga ĂŒldsĂ”naline ja ei sisaldanud konkreetset nĂ”uet ning kohus pidi kaebaja tahte mĂ”istmiseks kaebust olulisel mÀÀral tĂ”lgendama, siis jĂ€ttis kohus kaebuse kĂ€iguta ja andis kaebajale tĂ€iendava tĂ€htaja kaebuse tĂ€psustamiseks. Kohus mĂ€rkis, et kui ta on kaebuse nĂ”uet ebaĂ”igesti tĂ”lgendanud, siis tuleb kaebajal puuduste kĂ”rvaldamise avalduses mĂ€rkida, mis nĂ”ude ja millisel alusel kaebaja on esitada soovinud.
3.J. Kolesnikov esitas 10.09.2018 kohtule puuduste kÔrvaldamise avalduse, milles mÀrgib, et ta ei ole valda eesti keelt piisavalt, et kirjutada Justiitsministeeriumisse. 2010. ja 2011. a Justiitsministeerium keeldus tema venekeelseid pöördumisi vastu vÔtmast, samas keelduti ka tema registreerimisest eesti keele A2 kursusele. Kaebaja lasi eestikeelseid pöördumisi kirjutada oma kambrikaaslasel. Kaebaja mÀrgib, et ta ei saa aru, mida kohus temalt tahab. Justiitsministeerium keeldub venekeelsete pöördumiste vastuvÔtmisest isegi juhul, kui raha ei ole. Kaebaja mÀrgib, et ta teab, et keegi ei takista teda kohtusse pöördumast. Kaebaja soovib muuta olemasolevat olukorda ning vÀhendada kohtute koormust kinnipeetavate kaebuste lahendamisel. Kui kinnipeetaval tekib vÔimalus kirjutada Justiitsministeeriumisse vangla kulul ja vene keeles, siis kohtud vabanevad koormusest, aga Justiitsministeerium annab kinnipeetavate massiliste pöördumiste pÀrast vanglatele korralduse lahendada neid kohapeal. Kaebaja palub kaebuse lÀbi vaadata tema poolt esitatuna, kui ta ei saa pöörduda teiste kinnipeetavate nimel. Kaebaja mÀrgib, et ta on kindel, et kohus tagastab tema kaebuse, kuid palub, et kohus pöörduks Riigikohtu Erikogusse. Justiitsministeeriumisse ei hakata kirjutama enda kulul ja tÔlke eest makstes, kui kohtusse saab kirjutada vÔÔrkeeles ja vangla kulul. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja on 07.08.2018. a kaebuses mĂ€rkinud, et vajab advokaati. Kohus tĂ”lgendab seda taotlusena riigi Ă”igusabi saamiseks Ă”igusdokumendi, kĂ€esoleval juhul kaebuse, koostamiseks. Riigi Ă”igusabi seaduse (RĂS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi Ă”igusabi, kui taotleja on ise vĂ”imeline oma Ă”igusi kaitsma. Kaebaja on 10.09.2018 kohtule esitatud puuduste kĂ”rvaldamise taotlusega suutnud iseseisvalt kĂ”rvaldada kaebuses esinenud puudused, millele kohus 04.09.2018. a mÀÀruses tĂ€helepanu juhtis. Kuigi kaebaja mĂ€rgib puuduste kĂ”rvaldamise avalduses, et ta ei saa aru, mida kohus temalt soovis, on ta kohtule arusaadavalt selgitanud, millise nĂ”ude ja millisel alusel ta soovib kĂ€esolevas asjas esitada. RĂS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi Ă”igusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja vĂ”imalus oma Ă”iguste kaitseks ilmselt vĂ€hene. Kohus mĂ€rkis 04.09.2018. a mÀÀruses, et kohtu hinnangul on kĂ€esolevas asjas alust kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning andis kaebajale vĂ”imaluse sellele kohtu seisukohale vastu vaielda. Kaebaja nendib ka ise puuduste kĂ”rvaldamise avalduses, et on kĂ€esoleval juhul asjatult kohtu poole pöördunud. SeetĂ”ttu jĂ€tab kohus kaebaja riigi Ă”igusabi taotluse RĂS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
5.Kohus saab J. Kolesnikovi puuduste kÔrvaldamise avaldusest aru, et kohus on 04.09.2018. a mÀÀruses J. Kolesnikovi kaebust Ôigesti tÔlgendanud. Kuigi kaebaja on puuduste kÔrvaldamise avalduses mÀrkinud, et ta ei saa aru, mida kohus temalt soovib, on kohtu hinnangul kaebaja lÀhtuvalt 04.09.2018. a kaebuse kÀiguta jÀtmise mÀÀruses mÀrgitust piisavalt arusaadavalt selgitanud oma kaebuse nÔuet ja alust. Kaebaja nÔudeks kÀesolevas asjas on kohustada Justiitsministeeriumi menetlema tema venekeelseid pöördumisi, mis on esitatud vangla tegevuse peale, ning et tal oleks vÔimalik saata Justiitsministeeriumile kirju vangla kulul.
6.Kaebaja on 11.09.2016 sooritanud eesti keele B1-taseme eksami ning 18.08.2017. a seisuga oli riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel kaebaja riigikeeletasemeks mÀÀratud B2. Keeleseaduse § 23 lg 3 kohaselt vĂ”etakse keeleoskustaseme mÀÀramisel aluseks Euroopa NĂ”ukogu koostatud Euroopa keeleĂ”ppe raamdokumendis mÀÀratletud keeleoskustasemed, mille kohaselt B2 taseme puhul on tegemist keeleoskusega, kus isik mĂ”istab keerukate abstraktsel vĂ”i konkreetsel teemal tekstide ning erialase mĂ”ttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kĂ”nelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, ĂŒksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka ning kaaluda kĂ”nealuste seisukohtade tugevaid ja nĂ”rku kĂŒlgi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja eesti keele oskuse taset vĂ”ib pidada piisavaks selleks, et kaebaja suudaks eesti keeles Justiitsministeeriumi poole pöörduda.
7.Justiitsministri 30.11.2000. a mÀÀrusega nr 72 vastu vĂ”etud âVangla sisekorraeeskiriâ (VSKE) § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul, samas Ăiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale vĂ”i kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Justiitsministeeriumile kirjade saatmist vangla kulul ei ole selle sĂ€tte kohaselt ette nĂ€htud. Kohus mĂ€rgib, et tegemist on Ă”igusakti andja otsustusega, milliste asutuste poole pöördumist ta vangla kulul vĂ”imaldab. Kohus ei saa seda nimekirja omal algatusel tĂ€iendada, kui konkreetse asutuse poole vangla kulul pöördumine ei riku isiku subjektiivseid Ă”igusi. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle puuduste kĂ”rvaldamise avalduses vĂ€lja toonud, milliseid Ă”igusi see rikub, kui tal ei vĂ”imaldata Justiitsministeeriumi poole pöörduda vangla kulul. Kaebaja kinnitab, et kohtu poole pöördumise Ă”igus on talle tagatud. Ăksnes kaebaja seisukoht, et tema arvates oleks kinnipeetavate kaebuste lahendamine kiirem ja efektiivsem, kui neil oleks vĂ”imalik pöörduda Justiitsministeeriumi poole vene keeles ja vangla kulul, ei anna alust jĂ”uda jĂ€reldusele, et Justiitsministeeriumi poole vangla kulul pöördumise mittevĂ”imaldamine rikub kaebaja subjektiivseid Ă”igusi. Vastavalt HKMS § 157 lg-le 1 saab kohus asja lahendamisel tugineda ainult seadusele. Kohus ei saa asja lahendades teha otsustusi lĂ€htuvalt sellest, kuidas mĂ”ne olukorra lahendamine oleks otstarbekam vĂ”i efektiivsem. Sellised otsustused on seadusandja pĂ€devuses.
8.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt vÔib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava Ôiguse riive on vÀheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatÔenÀoline. Kohtu arvates on kaebaja nÔude rahuldamine kÀesolevas asjas ebatÔenÀoline. Samuti on kohtu hinnangul kaebaja kaitstava Ôiguse riive vÀheintensiivne, kuna kaebaja eesti keele tase on piisav, et pöörduda Justiitsministeeriumi poole eesti keeles. Puuduste kÔrvaldamise avalduses mÀrgitu, et Justiitsministeerium keeldus 2010. ja 2011. aastal tema venekeelseid pöördumisi vastu vÔtmast, ei ole kÀesolevas asjas asjakohane, sest kaebaja eesti keele tase on 2017. a seisuga olnud B2, mis on kohtu hinnangul piisav, et kaebaja oleks vÔimeline esitama Justiitsministeeriumile eestikeelseid pöördumisi. Samuti ei nÀhtu kaebusest, et kaebaja Ôigusi rikuks asjaolu, et ta ei saa Justiitsministeeriumile saata kirju vangla kulul.
9.Vastuseks kaebaja soovile, et kohus pöörduks Riigikohtu erikogu poole, mÀrgib kohus, et HKMS § 121 lg 3 teisele lausele tuleb kohtul pöörduda Riigikohtu erikogu poole juhul, kui kohus tagastab kaebuse pÀdevuse puudumise tÔttu ning eelnevalt on tsiviil-, kriminaal- vÔi vÀÀrteoasja lahendav kohus samuti leidnud, et tal puudub pÀdevus selle asja lahendamiseks. Antud juhul sellist olukorda ei esine.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jÀÀb kaebaja menetlusabi taotlus kaebaja riigilÔivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel lÀbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.