Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
3-17-2076 18. september 2018, Jõhvi Ülle Polluks X(X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2017 ettekirjutuse nr 2024853587 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Uustal
Asja läbivaatamine
Veljo
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2017 ettekirjutus nr 2024853587.
3.Menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. oktoober (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaeb use esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 26.09.2017 X ile ettekirjutuse nr 2024853587 Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele vanglast vabanemisel. Ettekirjutuse kohaselt 03.02.2011 otsusega 15.3-04/37 tunnistati kehtetuks X i pikaajalise elaniku elamisluba. Tähtajaline elamisluba kehtis kuni 15.05.2013. Seoses sellega otsustati teha X ile lahkumisettekirjutus. Ettekirjutuse kohaselt saadetakse selle adressaat Valgevenesse ja tema suhtes kohaldatakse sissesõidukeeld 5-ks aastaks.
3-17-2076
2.X esitas 10.10.2017 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse PPA 26.09.2017 ettekirjutuse nr 2024853587 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: kaebaja on valgevene kodanik; vaidlustatud ettekirjutuses on moonutatud abielu ja eraelu fakte; ettekirjutuse tühistamisega soovib kaebaja, et talle antaks võimalus lõimuda Eesti ühiskonda pärast vanglast vabanemist. Kaebaja leiab ka, et ta ei ole PPA-d volitanud kasutama oma nime ettekirjutuse koostamiseks. Kaebaja on seisukohal, et ta on saabunud Eestisse elama 1986 aastal ning teda ei seo Venemaaga midagi muud peale kodakondsuse. Eestis elab kaebaja laps, kelle vanemlikest õigustest on ta ilma jäetud ning ta keeldub deporteerimisest.
3.Tartu Halduskohus tegi PPA-le 24.01.2018 päringu, et täpsustada kaebaja kodakondsust ja riiki, kuhu teda välja saadetakse.
4.Vastuses päringule teatas PPA, et kaebajal on Vene Föderatsiooni kodakondsus ja ta saadetakse peale vanglast vabanemist välja Venemaale.
5.PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. PPA on X ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks otsuses lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) norme. PPA on vaidlusaluses ettekirjutuses õigesti leidnud, et kaebajal puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eestis viibimiseks, toonud välja põhjused ning kaalutlused lahkumisettekirjutuse koostamiseks ning sissesõidukeeldu kohaldamiseks olenemata sellest, et kaebaja võimalused lapsega kohtumiseks on seetõttu takistatud ehk miks kaalub avalik huvi üle kaebaja huvi elada Eestis. PPA on seejuures võtnud arvesse vastustaja Eestis elamise kestust, tema vanust, lahkumise tagajärgi talle ja tema lapse jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. Kahtlemata on kaebajal huvi jääda Eestisse elama, kuid temast lähtuv oht kaalub üles kaebaja õiguste riive. Kaebaja ei osale faktiliselt oma lapse kasvatamisel. Kaebaja ei anna isegi lubadust pärast vanglast vabanemist õiguskuulekat elu, mida ei toeta ka tema varasem käitumine, samuti Viru Vangla poolt antud hinnang. On küll arusaadav, et riigist tagasisaatmine on kaebajale ebamugav ning ilmselt eelistaks ta elada Eestis, kuid selline ebamugavus ei kaalu üles ohtu, mida kaebaja kujutab kui tal lubataks Eestisse jääda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt:
Kaebajal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis tekitab tema ja Venemaa Föderatsiooni vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kaebaja puhul tuleb arvestada, et isik on Eesti Vabariigis kümnel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab viiendat korda lisaks on ta kümnel korral karistatud väärteo korras. Viru Vangla ettepaneku kohaselt on kaebaja hinnatud ohuks avalikkusele ning pole alust arvata, et kaebaja oma elustiili muudab ja vabanedes uusi kuritegusid toime ei pane. Kaebaja karistuste hulk ja toimepandud teod näitavad kaebaja retsidiivs ust ning seda, et kaebaja ohustab avalikku korda ja ühiskondliku turvalisust. Seega on riigil õigus välja saata kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna nad võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule või turvalisusele. Õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles kaebaja sidemete katkemise Eestiga. PPA on otsuse tegemisel võtnud arvesse ka kaebaja perekonnaelu. VSS § 29 lg 4 kohaselt loetakse välismaalase perekonnaliikmeks Eestis seaduslikult välismaalasega ühes perekonnas koos elavat abikaasat, alaealist last ning vanemat, kui välismaalane on alaealine. X on lahutatud. Rahvastikuregistri andmetel on
3-17-2076
isikul kaks tütart, kuid märge isa kohta tuleneb abielu faktist ja ei ole seotud sellega, et X on alaealiste X ja X ́i bioloogiline isa. Samuti on vanglal teada, et 11.08.2014. a. Harju Maakohtu määrusega nr 2-1421649 võeti X täielikult ära tema lapse X isiku- ja varahooldusõigus. X viibib Tallinna Laste Turvakeskuses ja tema eestkostjaks on Tallinna linn. Eelpool nähtuva põhjal saab väita, et X ́l puudub kontakt oma lastega ning tema ja laste vahel ei ole sõltuvussuhet ning võib öelda, et X ́l puuduvad Eestis tugevad perekondlikud sidemed.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas PPA on õiguspäraselt X ile teinud HMS § 53 lg 1 p 1 alusel ettekirjutuse nr 2024853587 Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele vanglast vabanemisel; vanglast vabanemisel saadetakse kaebaja VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel Eesti Vabariigist Valgevenesse ning kohaldanud kaebajale sissesõidukeeldu viieks aastaks VSS § 74 lg 2 alusel.
7.Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuse kohaselt 03.02.2011 otsusega 15.3-04/37 tunnista ti kehtetuks Xi pikaajalise elaniku elamisluba. Tähtajaline elamisluba kehtis kuni 15.05.2013.
8.Halduskohus ei anna käesolevas asjas hinnangut, kas pikaajalise elaniku elamis loa kehtetuks tunnistamine 03.02.2011 otsusega 15.3-04/37 oli proportsionaalne meede või mitte.
9.Halduskohus analüüsib PPA kohustust põhjendada lahkumisettekirjutust ja viibimiskee ld u.
10.VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist (VSS § 72 lg 2 p 7).
11.Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 7 2 lg 3). Kui välismaalasele ei anta vabatahtlik u lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, v.a, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates (VSS § 7 4 lg 2).
12.Lahkumisettekirjutust ja selles kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega (VSS § 7 1 lg 1). VSS § 6 järgi on sissesõiduk ee ld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS eristab lahkumisettekirjutuses kohaldatavat sissesõidukeeldu (§ 7 lg 2, § 71 lg 1, 74 -75 ) ja muud sissesõidukeeldu (§ 27-3314 ).
13.Kaebajale on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmis e le vanglast vabanemisel HMS § 53 lg 1 p 1 alusel. Ettekirjutuse kohaselt saadetakse kaebaja pärast vanglast vabanemist VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel Eesti Vabariigist Valgevenesse ja kaebajale kohaldatakse sissesõidukeeldu viieks aastaks VSS § 74 lg 2 alusel.
3-17-2076
14.Vastustaja PPA pani kaebajale vaidlustatud ettekirjutuses peale lahkumiskohustuse ning kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, kuna PPA tunnistas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks juba 03.02.2011 otsusega ja tähtajaline elamis luba kehtis kuni 15.05.2013 aastani.
15.Vastustaja on vastuses kohtule märkinud, et vaidlustatud ettekirjutuses on ekslikult märgitud, et kaebaja saadetakse Valgevene Vabariiki.
16.Vastavalt VSS § 17 lg 1 väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist.
17.X on Venemaa Föderatsiooni kodanik (vt. koopia passist 51 nr 3315305), mitte Valgevene Vabariigi kodanik. Käesoleval hetkel puudub kaebajal Viru vanglast vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks välismaalaste seadusest tulenev viibimisalus. Tulenevalt asjaolust, et Xviibib käesoleval hetkel Viru Vanglas ning tal puudub võimalus lahkuda Eestist VSS § 3 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis koostas PPA isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele X vabanemisel vanglast.
18.Halduskohus märgib, et PPA ei ole põhjendanud sissesõidukeelu kohaldamist ja selle pikkust. Sissesõidukeelu kohaldamise põhjendamise kohustus tuleb VSS § 71 lg-st 1, mille kohaselt tuleb mh sissesõidukeeldu põhjendada ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuga. Tegemist oli seadusandja selgesõnalise tahtega põhjendada isikute le sissesõidukeelu kohaldamist, mille eesmärgiks oli tagada hea halduse põhimõtte ellu rakendamine ning sätestada kehtiv halduspraktika seadusega (vt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 251 teise lugemise seletuskiri, muudatusettepa nek nr 16). Kuna PPA ei ole sissesõidukeelu kohaldamist põhjendanud, ei vasta vaidlustat ud otsus selles osas seadusele.
19.Ka ei vasta ettekirjutuses märgitu, et kaebaja saadetakse vanglast vabanemisel VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel Eesti Vabariigist Valgevenesse, asja tehioludele, sest kaebaja omab hoopis Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole õiguspärane.
20.Halduskohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutuse. Menetluskulu jääb Eesti vabariigi kanda.
21.Halduskohtu algatusel tuleb tema nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.