lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1786/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1786/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-1786

Määruse kuupäev

14. september 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.M. (nim M) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 03.09.2018.a käskkirja nr 6-3/766-1 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja M.M.

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse Viru Vanglale.

Asjaolud

1.Viru Vangla tunnistas 03.09.2018.a käskkirjaga nr 6-3/766-1 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) M.M. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 27.07.2018 pritsis taotleja läbi toiduluugi „Fairy“ pudelist pruuni fekaalide järele haisva vedelikuga, mille käigus määrdus kambri V709 vastassein, kambriuksed ja põrand. Taotlejale heideti ette seda, et ta ei allunud ajavahemikul 02-12.08.2018 korduvalt valvuri korraldusele tema tekitatud kahju likvideerida (ruum puhastada).
2.M.M. esitas 10.09.2018 punktis 1 nimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla registreeris numbriga 6-12/483-1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
M.M. esitas 10.09.2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, see jõudis kohtusse 13.09.2018. Taotleja soovib vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist. Taotleja paigutati kartserisse 10.09.2018. Taotleja tunnistas talle antud korralduste täitmata jätmist, kuid pidas seda õigustatuks. Taotleja viibis V7 osakonna kambris V709 kuni 18.07.2018 kartserirežiimil ja alates 27.07.2018 eraldatud lukustatud kambris. V7 osakonna koridor ja päevaruum ei olnud taotleja kasutuses olevad eluruumid ja taotlejal ei olnud kohustust neid korras pidada. Seetõttu olid talle antud korraldused tühised. 27.07.2018 suleti V7 osakond, sest osakonna põrand, seinad ja lagi olid rikutud, osakonnas oli raskendatud liikumine ning oli oht libastuda ja viga saada. Taotlejal oli õigus keelduda tööst, kuna seda arvestades oleks ta seadnud ohtu oma tervise. Taotlejat karistati VangS § 63 alusel, kuid süsteemse rikkumise korral oleks tulnud kohaldada VangS § 69. Seega on vangla teadlikult taotlejat vale sätte alusel karistanud ning kohaldanud lubamatuid piiranguid. Taotleja eest on tasutud riigilõiv 15 eurot.

Kohtu seisukoht

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
5.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja on 10.09.2018 esitanud vaide, seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
6.Taotleja ei ole selgitanud, milles seisneb tema esialgse õiguskaitse vajadus ehk miks võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtule on siiski äratuntav, et kartserikaristuse täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes ja kohus peaks kaebuse rahuldama, siis saab taotlejale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
7.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse eduväljavaated head. Taotleja möönab, et ta jättis korduvalt täitmata talle antud korralduse kõrvaldada tema enda tekitatud kahju. Taotleja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et ruumi määris tema. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). Taotleja väide, et tema ei pidanud vaidlusaluseid ruume koristama, on taotleja arusaam ja hinnang talle antud korralduste õiguspärasusele. See ei too kaasa korralduse tühisust. Taotlejal oleks tulnud korraldus täita ja soovi korral see hiljem vaidlustada. Haldusmenetluses tugines taotleja ka sellele, et vaidlusaluste juhtumite ajal kohaldati talle täiendava julgeolekuabinõuna käeraudu ja seetõttu ei oleks ta saanud koristada. Vaidlustatud käskkirjas selgitas vastustaja, et nendel kordadel, kui taotleja algselt avaldas valmisolekut koristama asuda, lubati ta kambrist välja ilma käeraudadeta. Esialgse õiguskaitse taotluses taotleja sellele argumendile ei tugine. Kokkuvõttes ei tulene kohtu käsutuses olevatest dokumentidest ühtegi asjaolu, mis võinuks kaasa tuua taotlejale antud korralduste tühisuse.
8.Lisaks eeltoodule on kinnipeetaval töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 alusel õigus jätta täitmata tööle asumise korraldus, kui töö tegemine seab ohtu tema tervise.

Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas korduvalt viidanud, et tegemist ei olnud korraldustega asuda tööle. Isegi kui tegemist oleks olnud tööle asumise korraldusega, siis ei saa tõsiselt võetavalt väita, et olles teadlik, kus täpselt esineb mustus ja libedus, oleks taotleja seda koristades võinud ohtlikult libastuda ja kukkuda.

9.Ekslik on taotleja arusaam, et talle oleks tulnud distsiplinaarkaristus määrata VangS § 69 alusel. See säte ei reguleeri mitte distsiplinaarkaristuse määramist, vaid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
10.Avaliku huvina on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. See ühtlasi tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral on taotleja vaidluse eesmärgi vähemalt osaliselt saavutanud. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Sellist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei ole.
11.Kokkuvõttes kaaluvad kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik huvi üles taotleja huvi peatada distsiplinaarkaristuse täideviimine kuni vaidluse lahendamiseni. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja