Määruse peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 1). Asjaolud ja menetluse käik
1.M. M esitas 24.08.2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning 04.09.2018 täiendava selgituse esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles taotles Viru Vangla 27.07.2018 käskkirja nr 6-4/212-1 täitmise peatamist ja vangla kohustamist tuua kambrisse isiklikud esemed (teler, käekell, veekeetja, veefilterkann, male).
Vastustaja Viru Vangla vastas kohtunõudele 7.septembril.2018. Vastuses teatas vangla kohtule, et Viru Vangla 27.07.2018. a käskkirjaga nr 6-4/212-1 kohaldati M. M i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, 4) isiklike esemete keelamist, 5) ohjeldusmeetmete kasutamist. Selliste meetmete kohaldamise tingis kinnipeetava enda käitumine. Käskkirjast nähtub, et kinnipeetava poolsed teod muutuvad järjest rohkem suunaga vanglaametnike vastu.
2.1.Kinnipeetav suhtleb ametnikega ebaviisakalt, solvavalt, keeldub korralduste täitmisest. 27.07.2018 pritsis kinnipeetav ametniku ohtralt tundmatu ainega, millel oli tugev fekaali lõhn. Kinnipeetava käitumine oli ametniku jaoks ootamatu ja ründav. Kinnipeetava käitumine näitab, et ta muutub järjest rohkem ründavamaks ning agressiivsemaks ning vangla ei saa sellisele käitumisele jätta reageerimata.
2.2.Vangla on seisukohal, et ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Asjas on olemas kaalukas
avalikhuvi: vangla üleüldise julgeoleku tagamine. Vangla möönab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid ei ole võimalik tagasi täita ja kui oletada hüpoteetilist võimalust, et käskkiri tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, siis sellisel juhul ei oleks käskkirja mõju selline, mida ei oleks võimalik heastada näiteks kahju hüvitamise teel.
2.3.Viru Vangla palub jätta M. M esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu seisukoht
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
4.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
5.Viru Vangla kinnipeetav M. M esitas 23.08.2018 vanglale vaide registreerimisnumbriga 612/448-1, milles taotleb Viru Vangla 27.07.2018. a käskkirja nr 6-4/212-1 kehtetuks tunnistamist, mis on vastustaja vastusest nähtuvalt praeguseks veel lahendamata. Seega on esitatud taotlus lubatav, kuna asjas on käimas vaidemenetlus, mille käigus on isikul õigus esialgset õiguskaitset taotleda. Taotleja on 4.09.2018 teatanud kohtule, et on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu ning on täpsustanud taotluse sisu ja nõuet.
6.Kohus möönab esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, kuna vabaduse täiendavat piiramist ette nägevat käskkirja on asutud täitma ja sellise käskkirja tagasitäitmine iseenesest võimalik ei ole, sest juba kohaldatud piiranguid ei ole võimalik olematuks muuta.
7.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 3 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel aga ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Esialgse õiguskaitse menetluses kohtule kättesaadava informatsiooni alusel ei ole põhjust välistada kaebuse perspektiivi. Küll aga nõustub kohus Viru Vangla seisukohtades välja tooduga, et kõnealusel juhul tuleb arvestada avaliku huvi olulisust: vangla üleüldise julgeoleku tagamist. Vanglal on kohustus tagada vangla üldine ning seal viibivate isikute julgeolek (VangS § 66 lg 1), mille üheks abinõuks on VangS §-s 69 sätestatud julgeolekumeetmete kasutamine. Kohtupraktika on järjekindlalt rõhutanud nii vangla kohustust julgeolek tagada kui ka vangla pädevust julgeolekuohte ära tunda ja hinnata ning teostada kaalumist kohaste abinõude valikul ja kohaldamisel (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14).
8.Kohus ei saa ohu hindamisel ega abinõude valikul asuda vangla asemel kaalutlusõigust teostama. Kohtu hinnangul on avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ning teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas ülekaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
9.Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse üldjuhul kiireloomulisena, sh sageli ka mittetäieliku informatsiooni tingimustes (vt ka HKMS § 252 lg 1). Julgeolekuabinõude
kohaldamiseks on kohtupraktika kohaselt piisav, kui vanglal on tekkinud julgeolekuohu suhtes põhjendatud kahtlus (Riigikohtu 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16).
10.Kohtu hinnangul ei ole eelnevat arvestades ning erinevate huvide kaalukust silmas pidades tegemist haldusaktiga, mis ilmselgelt oleks õigusvastane ja taotleja liikumisvabadust ülemääraselt piirava. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise põhjendatust kontrollib vastustaja regulaarselt. Vastustaja on vastuses kohtule märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid ei ole võimalik tagasi täita ja kui oletada hüpoteetilist võimalust, et käskkiri tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, siis sellisel juhul ei oleks käskkirja mõju selline, mida ei oleks võimalik heastada näiteks kahju hüvitamise teel. poolt viidatud.
11.Halduskohus märgib, et võimalus, et kui täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine peaks osutuma kohtumenetluses õigusvastaseks, on võimalik hüvitada seeläbi tekitatud kahju, ei ole iseenesest õigustuseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Praegusel juhul on aga määrav, et vanglal pädeva asutusena on tekkinud kahtlus julgeolekuohus ning selle tõrjumise vajadus õigushüvede kaitseks on kaalukam taotluse esitaja suhtes kohaldatavatest ajutistest täiendavatest piirangutest. Kui selliste piirangute kohaldamine peaks aga tõepoolest õigusvastaseks osutuma, on kahju hüvitamine võimalik õiguskaitseabinõu.
12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.