Osaühing Eesti Tõukari kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 ja 05.04.2018 vaideotsuse nr 13-21.2/18/1054-6 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Osaühing Eesti Tõukari, lepinguline esindaja Mikk Põld esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Aiki Schneider Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing Eesti Tõukari kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. oktoobril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Osaühing Eesti Tõukari esitas 11.09.2017 Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ametile (PRIA) LEADER-meetme raames antava projektitoetuse avalduse Luige näitusteväljaku haljastuse moderniseerimiseks (tl 8-48). LEADER-meetmest taotletava toetuse summa oli 35 986,38 eurot.
3-18-848
Nelja Valla Kogu MTÜ (edaspidi ka NVK) kinnitas 2017 II taotlusvooru pingerea 06.11.2017 (tl 49-51). Osaühingu Eesti Tõukari projekt ei ületanud lävendit (tl 50). Osaühing Eesti Tõukari esitas 27.11.2017 mittetulundusühingule Nelja Valla Kogu selgitustaotluse (tl 52-53), leides, et tema taotlus sai põhjendamatult vähe punkte, ning taotles kõigi hindajate antud kommentaaride, hindepunktide ja selgituste väljastamist.
2.PRIA peadirektori 09.01.2018 otsusega nr 13-6/27 (tl 54-56) jäeti vastavalt otsuse lisale rahuldamata Osaühing Eesti Tõukari (viitenumber 619217373108) taotlus näituseväljaku haljastuse moderniseerimiseks.
3.Osaühing Eesti Tõukari esitas PRIA peadirektori 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 peale vaide (tl 57-61), mille PRIA jättis 05.04.2018 vaideotsusega nr 13-21.2/18/1054-6 (tl 62-64) rahuldamata.
4.Osaühing Eesti Tõukari esitas korduva selgitustaotluse NVK-le veel 05.04.2018 (tl 6566), ning täiendava selgitustaotluse 10.04.2018 (tl 67-68), millele NVK juhatuse esimees vastas 17.04.2018 (tl 69-70).
5.Osaühing Eesti Tõukari esitas 27.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 ja 05.04.2018 vaideotsuse nr 13-21.2/18/1054-6 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks hinnata kaebaja 11.09.2017 esitatud projektitoetuse taotlust uuesti. Kaebaja taotles ka kohustada PRIAt korraldama taotluse uus hindamine, väljastama kõigi mittetulundusühingu Nelja Valla Kogu hindamiskomisjoni liikmete antud kommentaarid, hindepunktid ja selgitused kaebaja taotluse osas, samuti väljastama teiste taotlejate kohta antud kommentaarid, hindepunktid ja selgitused. Lisaks taotles kaebaja PRIA kohustamist väljastada 13.02.2018 ärakuulamise protokoll ning Nelja Valla Kogu 13-21.2/18/1054-2 vastus PRIA-le.
6.Kohus võttis 27.04.2018 määrusega Osaühingu Eesti Tõukari kaebuse menetlusse nõuetes PRIA 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 ja 05.04.2018 vaideotsuse nr 13-21.2/18/1054-6 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks. Kaebaja ei ole nõuete selliselt piiritlemisele vastu vaielnud.
7.Vastustaja esitas 21.05.2018 vastuse kohtunõudele (tl 77-78), milles selgitab, et on nõus kaebajale edastama ja edastab hiljemalt koos kaebuse vastusega taotluse hindamist puudutavad dokumendid, mida kaebaja kaebuse punktis 6 taotles. Kui dokumentide mitteedastamine NVK poolt oli kaebuse esitamise aluseks ja nende saamisel kaebaja loobub kaebusest, on selline lahendus vastustajale sobiv. Ülejäänud kaebuse osas PRIA kompromissi võimalust ei näinud. Kaebaja teatas 21.05.2018 vastuseks kohtule ja vastustaja seisukohale, et on endiselt seisukohal, et kaebaja projektitaotluse hindamine on olnud õigusvastane ning kompromissi võimalust selles olukorras ei näe (tl 79).
8.Vastustaja esitas 25.05.2018 vastuse kaebusele (tl 81-85). Kaebuse lisana esitas vastustaja muude tõendite seas ka 12 hindaja hindamislehed (ilma hindajate nimedeta) ning kaebaja taotletud NVK ärakuulamise protokolli ja vastuse nr 13-21.2/18/1054-2
9.Kohus otsustas 28.05.2018 määrusega vaadata haldusasja nr 3-18-848 läbi kirjalikus menetluses.
10.Kaebaja esitas 17.07.2018 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl 160-167). Vastustaja esitas vastuväited kaebaja täiendavatele seisukohtadele ja menetluskulude nimekirjale 10.08.2018 (tl 168-169).
2(14)
3-18-848
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja esitab järgmised seisukohad.
11.1.PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust. PRIA otsuses ega vaideotsuses pole välja toodud ega põhjendatud, milliste kriteeriumide osas on kaebaja hindepunkte saanud ja kui palju. Vaideotsuses on PRIA küll mõningaid hindepunkte avanud, kuid terviklikku pilti, mis võimaldaks jälgida ja aru saada, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel hindepunktid on kujunenud, sh millistest kaalutlustest lähtuvalt, ning kontrollida hindepunktide terviklikku õiguspärasust, ei ole PRIA otsuses ega vaideotsuses loonud. Kuna nii otsuse kui ka vaideotsuse puhul oli tegemist kaebaja jaoks negatiivse tagajärjega, st soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, pidanuks PRIA eriti täpselt ja hoolega kontrollima, kas hindepunktid on antud nii vormiliselt kui sisuliselt õiguspäraselt. Kuna PRIA otsuse kohaselt taotlus lävendit ei ületanud, siis sisulist kontrolli ka ei teostata.
11.2.HMS § 15 näeb haldusorganile ette kohustuse anda menetlusosalisele võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) eriseadusena näeb haldusorganile ette kohustuse anda taotlejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks – ELÜPS § 70 lg 7 ja lg 6 p 3 ja 4 koosmõjus tuleb taotlejale anda võimalus esitada kõik andmed ja dokumendid, mis on vajalikud kontrollimaks taotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale ning hindamaks taotlusi hindamiskriteeriumite alusel. NVK ega PRIA ei teatanud kaebajale ei hindamismenetluses ega vaidemenetluses võimalikest puudustest või probleemidest seoses taotlusega. Samuti ei küsitud kaebajalt ei hindamismenetluses ega vaidemenetluses täiendavaid tõendeid, andmeid, arvamusi, vastuväiteid, selgitusi vms. Arvestades hindamise diskretsioonilist olemust ja hindamise negatiivset tagajärge kaebaja jaoks, on kaebaja suhtes rikutud uurimiskohustust, millega on kaasnenud NVK korra p 7.1, ELÜPS § 70 lg 7 ja HMS § 6, § 15 lg 2, § 38 lg 1, § 40 lg 1 ning lg 2 rikkumine.
11.3.Kaebaja suhtes on rikutud HMS § 7 lg 1 sätestatud avalikkuse põhimõtet ja HMS § 37 lg 1 sätestatud dokumentidega tutvumise õigust. Kaebaja ei ole saanud ei NVK protokollist, PRIA otsusest ega vaideotsusest teada taotlusele antud kõiki kommentaare, hindepunkte ega selgitusi.
11.4.Hindepunktid on vastuolus hindamiskriteeriumite ja asjaoludega. Kaebajal puudub arusaam taotlusele antud hindepunktide kujunemise ja põhjenduste kohta ning tal ei ole võimalik kontrollida hindepunktide terviklikku õiguspärasust. Kuigi PRIA on vaideotsuses märkinud, et ei anna hinnangut hindepunktide sisulisele õiguspärasusele, sealhulgas hindepunktide põhjendustele, on PRIA sellele vaatamata osaliselt ja valikuliselt mõningaid kommentaare ja hindepunkte avanud ning esitanud nende kohta ka oma arvamuse ja hinnangu. Seejuures on PRIA vaideotsuses käsitlenud ainult olukordi ja kriteeriume, kus taotlusele on antud 1 punkt, mitte olukordi, kui on antud 2 või 3 punkti, kuigi ka nt 2 punkti sisu ja tähendus on kaebaja jaoks negatiivne – „kesine“. Seega saab ka kaebaja järgnevalt tugineda ainult nimetatud kriteeriumidele, kus taotlusele on antud 1 punkt, kuna täiendavat infot kaebajale antud ei ole.
11.5.Kaebaja on täiendavates seisukohtades märkinud, et viide hindamistulemuste asukohale ja saadud punktidele ei võimalda mõistlikult aru saada taotlusele antud punktide arvust.
11.5.1.Kaebajale jääb arusaamatuks PRIA roll. Ühelt poolt väidab PRIA, et ei saa taotlust sisuliselt hinnata ning üksnes kinnitab NVK otsuse. Teisalt selgitab PRIA, et saab kontrollida, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas. Kontrollimine, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas, ei saa olla üksnes vormiline (st kas
3(14)
3-18-848
järgitud on töökorda menetluse, taandamise, otsuste vastuvõtmise jms osas). Vastupidisel juhul poleks punktide õiguspärasus kontrollitav ja see oleks vastuolus läbipaistvuse põhimõttega. PRIA järelevalveorganina ei saa kontrollikohustusest vabaneda, väites, et taotlusvoore on aastas mitu tükki ja et kaebaja saab ka teistes taotlusvoorudes osaleda. Samuti väites, et PRIAle esitatakse sedavõrd palju taotlusi, et on mõeldamatu ja ebaotstarbekas neid kõiki kontrollida.
11.5.2.PRIA seisukoht, et kaebaja oleks võinud kasutada taotluse koostamisel ka konsulentide abi, et saada maksimaalselt head hindepunktid, on asjakohatu ja ilmestab, et tegelikkuses ei hinnata mitte sisulist tegevust, vaid üksnes kirjalikku projektitaotlust. Kaebaja ei ole professionaalne projektikirjutaja, vaid professionaalne ürituste korraldaja ning professionaalselt arendatud näitusteväljaku rendileandja. Kaebaja ei nõustu, et projekt on olulisem kui sisu.
11.5.3.Kui vastaks tõele PRIA väide, et hindajad olid väga hästi kursis investeeringuobjekti ja kaebaja taotlusega ning said lisainfot hindamiseks, ei saanuks hindamisel antud punktid kujuneda selliseks. Järelikult on arvestatud õigusvastselt üksnes kirjalikus projektitaotluses esitatuga. Ärakuulamist ja uurimiskohutuse täitmist ei asenda võimalus esitada vaie ning esitada kohtumenetluses kõik argumendid ja tõendid.
11.6.Kriteeriumi „Projekti seos kohaliku omavalitsuste ja küla või kandi arengukavaga“ puhul ei nähtu asjaoludest, et taotluse objektiks olev projekt ei oleks arengukavadega seotud. Luige näitusteväljakust, mis on tuntud oma peresõbralike ürituste poolest, on kujunenud Kiili valla üks olulisemaid turismiobjekte.
11.7.Kriteerium „Koostöö“ puhul ei nähtu asjaoludest, et projekti elluviijaks oleks ainult üks organisatsioon, kes ei kaasa elluviimisesse ega väljundite hilisemasse kasutamisse mitte kedagi.
11.8.Kriteeriumi „Uuenduslikkus“ puhul ei nähtu asjaoludest, et projekt ei oleks uuendusliku iseloomuga. Kaebaja hinnangul on ka näituseväljaku olemasoleva killustikkatte asendamine muru- ja unikivikattega ning uute tehnosüsteemide rajamine (valgustus, elekter), mida enne ei olnud, käsitletav uuendusena „uuenduslikkuse“ kriteeriumi tähenduses.
12.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning esitab järgmised vastuväited.
12.1.Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. PRIA vormistab toetuse rahuldamata jätmise otsuse nn massotsusena mitme taotleja kohta korraga ühe otsusena, kuna taotlejaid on palju ja niisugune vormistus on arvestades taotluste hulka ja menetluse efektiivsust ja eesmärgipärasust, mõistlik ja põhjendatud. Massotsuse tegemine kitsendab võimalusi esitada iga taotluse kohta täpsemad põhjendused otsuses, mistõttu teeb PRIA otsuses viite enda kodulehel asuvatele hindamistulemustele. PRIA kodulehelt olid kaebajale kättesaadavad tema taotluse koht paremusjärjestuses, taotlusele antud hindepunktid, taotluste paremusjärjestus, taotlustele antud hindepunktid, nende kohad paremusjärjestuses ning asjaolu, et vahendeid ei jätkunud kõigi taotluste rahuldamiseks. Sealjuures on 09.01.2018 otsusega 13-6/27 jäetud rahuldamata veel 4 taotleja taotlused.
12.2.LEADER meetmes, sh käesolevas asjas ei hinda maaeluministri 23.10.2015 määruse nr 11 kohaselt taotlusi PRIA ise, vaid kohaliku tegevusgrupi hindamise töörühm (määruse § 39). Praegusel juhul oli selleks NVK juures asuv töörühm. PRIA ei saa töörühma asemel taotlust sisuliselt hinnata ega hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada. PRIA kontrollis, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas ning kas NVK töökordasid on hindamisel järgitud menetluse, taandamise, otsuste vastuvõtmise jms osas. Hindepunktide sisulise kujunemise kohta, PRIA hinnangut anda ei saa, kuigi on püüdnud seda vaideotsuses teha.
4(14)
3-18-848
12.3.Vaideotsus on põhjendatud, kuna PRIA on kontrollinud kaebaja taotluse hindamise vastavust korrale ja hindamiskriteeriumitele ning hindepunktide osas välja toonud ka andmed, mis võisid antud hindepunktide andmist ja põhjendust kujundada. Kuna hindajatele on antud ulatuslik hindamisruum, taotlejal puudub subjektiivne õigus taotlusele, taotlusvoore on kalendriaastas ja taotlusperioodil 2014-2020 igal aastal mitu, on mõeldamatu ja ebaotstarbekas, et PRIA teostab iga hindepunkti põhjenduste osas ulatuslikku ja põhjalikku sisulist kontrolli. Seisuga 01.03.2018 on PRIAle laekunud ainult meetmes 19.2 LEADER kohalikuks arenguks 4 448 taotlust. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud otsusesse hindepunkte, ei anna alust nõuda selle kehtetuks tunnistamist. Ka määrusega ei kehtestata, millistest hindepunktidest alates taotlus rahuldada või rahuldamata jätta, ning et otsuses peaks kajastuma taotluste paremusjärjestus. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni. Isegi kui motivatsioonis esines puudusi, on lubatud need kõrvaldada nii kohtumenetluse käigus kui ka selle väliselt selgitusi andes. Vorminõude rikkumine ei mõjutanud otsuse sisu.
12.4.Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Kaebajale anti kooskõlas HMS § 15 ning ELÜPS § 70 lg 7 ja lg 6 p 3 ja 4 koosmõjus võimalus esitada kõik andmed ja dokumendid, mis on vajalikud, et kontrollida taotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale ning hinnata taotlusi hindamiskriteeriumite alusel. Kohustuslike dokumentide esitamine ei välista lisaks täiendavate dokumentide esitamist. Kohustuslikus korras lisadokumentide esitamiseks peaks andma võimaluse kõikidele taotlejatele võrdselt, kuid see muudaks taotlus- ja hindamismenetluse ebamõistlikult pikaks ja ebaefektiivseks (määruse § 41 lg 5 alusel on aega 60-90 tööpäeva alates paremusjärjestuse ettepaneku esitamisest). Paikvaatlusel 14.10.2017 antud kaebaja vastuste ja selgitustega on hindepunktide andmisel arvestatud, need teadmised said paikvaatlusel osalenud taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed enne hindamist. Kaebaja ärakuulamine NVK hindamiskomisjoni liikmete poolt toimus Luige näitusteväljakul, kus hindamiskomisjoni liikmed esitasid küsimusi ja kaebaja vastas neile ning esitas omapoolseid selgitusi. Hindajad olid väga hästi kursis investeeringuobjekti ja kaebaja taotlusega ning said lisainfot hindamiseks. Kaebaja sai oma taotlust ja ennast tutvustada ning küsimustele vastata. Kaebajale on vaide esitamisega sisuliselt võimaldatud ärakuulamine. Kuna PRIA ei kaldunud vaideotsuse tegemisel kõrvale juba teada olevatest ja kaebaja poolt esitatud andmetest ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks, ei pidanudki kaebajat vaidemenetluses ära kuulama HMS § 40 lg 3 p 2. NVK kuulati ära, kuna tema juures asub hindamise töörühm, kes saab anda täiendavaid selgitusi hindamise sisu kohta.
12.5.Vastustaja ei ole rikkunud haldusmenetluse avalikkuse põhimõtet ja dokumentidega tutvumise õigust. PRIA vastas 12.04.2018 kaebajale ning saatis kaebaja selgitustaotluse NVKle vastamiseks eesmärgiga vältida andmete saatmise dubleerimist. Kahjuks ei näinud PRIA ette asjaolu, et NVK kaebajale tema kohta infot ei edastata. PRIA 12.04.2018 vastus ei sisalda ebaõiget teavet, kuna 27.11.2017 ja ka 05.04.2018 selgitustaotlused olid adresseeritud vastamiseks NVK-le. PRIA nõustub kaebajaga, et HMS §-st 37 tulenevalt on kaebajal õigus tutvuda kõigi dokumentidega (hindamislehed, selgitused, kommentaarid, ettepanekud, jms), mis on seotud kaebaja taotluse hindamisega, ning edastab PRIA kaebajale ja kohtule kaebaja taotlust puudutavad dokumendid. Pelgalt kahtlus ei saa olla aluseks teiste taotlejate osas nende taotluste ja üksikute hindelehtede väljastamiseks. ELÜPS § 101 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isiku ja tema taotluse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui samas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. ELÜPS § 101 lg-st 2 koosmõjust avaliku teabe seaduse § 38 lõikega 3 tuleneb kaebaja juurdepääsupiirang teiste taotlejate hindamismaterjalile.
12.6.Taotlusele antud hindepunktid ei ole vastuolus hindamiskriteeriumite ja asjaoludega. Kaebajal on olemas koondhindepunktid ja -kommentaarid, mille põhjal tegi NVK ettepaneku 5(14)
3-18-848
ja PRIA oma otsuse. Lisaks on kaebajal olemas vaideotsus koos kaebaja taotlusele antud hindepunktide ja nende põhjendustega. PRIA ei hinnanud vaideotsuses taotlust, vaid andis hindepunktide ja nende põhjenduste kohta oma arvamuse lähtuvalt kaebaja taotlusest, mis võis olla hindepunkti andmise aluseks. PRIA on vaideotsuses märkinud ära kõik hinded, mis võisid mõjutada koondhinnet ehk siis madalaimad hindepunktid. Edasi ongi PRIA vaadelnud hindepunkte ja nende põhjendusi lähtuvalt taotluses kirjeldatust ja andnud selle põhjal oma arvamused ning kogu analüüsi põhjal leidnud, et taotluse kohaselt on hindajate hinnangud ja hindepunktid kooskõlas projektikirjeldusega. Kaebaja taotlusele antud hindepunktid ei ole ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Hindamiskomisjon hindas taotlusi vastavalt määrusele, NVK strateegiale 2015-2020, rakenduskavale ning NVK hindamise korrale, hindamiskriteeriumite kaupa taotluses, paikvaatlusel ning taotleja ära kuulamisel saadud informatsiooni põhjal. Kaebaja projektitaotlus sai hindamiskriteeriumide lõikes hindepunkte vastavalt meetme hindamiskriteeriumitele. Kaebaja ei ole esitanud sellised argumente, mis viitaksid ilmselgele veale hindamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel NVK poolt, et tema taotlust tuleks uuesti hinnata.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on vaidlustanud PRIA otsuse (tl 54-56), millega jäeti rahuldamata tema 11.09.2017 taotlus LEADER-meetme raames antava projektitoetuse saamiseks Luige näitusteväljaku haljastuse moderniseerimiseks (avaldus tl 8-10). Taotletava toetuse summa oli 35 986,38 eurot. Taotluse kohaselt oli kavandatavaks tegevuseks vana pinnase eemaldamine ja ladustamine, uue aluspinna loomine, äärekivide paigaldamine, muru istutamine, kiviparketi paigaldamine ning kaabelduse ettevalmistamine tänavavalgustuse jaoks (tl 8-10, 12). Projekti olulisust kirjeldas taotleja järgmiselt: „Renoveeritud näitusteväljak riivab vähem ümbruskonnas silma ja aitab kaasa kogukonna kui terviku suurema korrastatuse saavutamisele. Positiivne maine ja seos aitavad kaasa sellele, et inimesed ja ettevõtlus tuleks kogukonda. Inimesed ja ettevõtlus on aga need, mis toovad arengu. Tekib võimalus suurema valikuga sündmuste korraldamiseks, mida praegune killustikukate ei võimalda. See aga tähendab ka suuremaid võimalusi ja tegevusi kohaliku elanikkonnale.“ (tl 11p).
14.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 77 lg 3 sätestab, et nõuetele vastavate taotluste hindamise viib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel läbi toetuse andmise tingimustes ettenähtud tingimustel ja korras Maaeluministeerium, PRIA või riigi sihtasutus. ELÜPS § 77 lg 5 kohaselt hindab LEADER-projektitoetuse taotlusi kohalik tegevusgrupp enne taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist. Kohaliku tegevusgrupi läbiviidud hindamise korral moodustab paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindaja esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (ELÜPS § 77 lg 6 ls 2). Maaeluminister on andnud ELÜPS § 67 lg 2, § 69 lg-te 3 ja 9, § 70 lg 2 ning § 82 lg 3 alusel. 23.10.2105 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“. Selle määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” allmeetmete 19.2 „Toetus tegevuste teostamiseks kohaliku arengu strateegia raames”, 19.3 „Kohaliku tegevusgrupi koostöömeetmete ettevalmistamine ja rakendamine” ja 19.4 „Toetus kohaliku tegevusgrupi jooksvate kulude ja elavdamismeetmete jaoks” raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja LEADERprojektitoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
15.Projektitaotlusi selle meetme raames menetlev kohalik tegevusgrupp, kes kontrollib taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust ning hindab taotlusi, oli praegusel juhul MTÜ Nelja Valla Kogu (NVK). NVK on 12.01.2017 kinnitatud LEADER 6(14)
3-18-848
meetme raames antava projektitoetuse taotluse menetlemise, hindamiskriteeriumite ja hindamise ning paremusjärjestuste koostamise korra1 (edaspidi ka Kord). Määruse nr 11 § 39 lg-te 1-3 kohaselt viib kohalik tegevusgrupp läbi projektitoetuse taotluste sõltumatu hindamise, mille käigus annab projektide hindamise töörühm projektile selle strateegia meetme hindamiskriteeriumide (määruse § 21 lg 4 p 3) alusel hindepunktid ning moodustab projektide paremusjärjestuse ettepaneku. Kohalik tegevusgrupp esitab PRIA-le kohaliku tegevusgrupi juhatuse otsusega vastuvõetud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta (määruse nr 11 § 21 lg 4 p 12; § 39 lg 6). ELÜPS § 79 lg 4 p 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlust ei rahuldata sama paragrahvi lõike 1 kohaselt. ELÜPS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.
16.NVK kinnitas 06.11.2017 juhatuse koosoleku e-protokollis 2017. a II taotlusvooru pingerea (tl 49-51). Kaebaja projekt ei ületanud meetme nr 4 osas lävendit (protokolli lisa 1, tl 50). Kaebaja taotlus kogus hindamisel 62,917 punkti minimaalselt vajalikust 65 punktist ning asetus 8 taotleja seas paremusjärjestuses 7.-le kohale. NVK kontrollib esmalt taotluste tehnilist vastavust (Korra p 5), mis järel hindamiskomisjon (määruse nr 11 § 39 lg-s 1 nimetatud töögrupp) kinnitab hindamise tulemusena paremusjärjestuse (Korra p 9). Korra p 8.3 kohaselt on hindamiskriteeriumid välja töötatud vastavalt NVK tegevusstrateegiale ja sealt tulenevatele meetmetele. Erinevate kriteeriumite mõju üksikprojektile on hinnatud erineva mõjususe protsendi osaga. Taotlusi hinnatakse 4-palli süsteemis, kus 4 tähistab väga head, 3 rahuldavat, 2 kesist ja 1 puudulikku. Hindamiskriteeriume on täpsemalt kirjeldatud korra lisaks olevas tabelis 1. Projektidele on kehtestatud lävend 65% maksimumpunktidest (Korra p 9.3). Juhul kui komisjoni liikmete antud hinnete summeerimisel saab projekt alla 65% võimlikest maksimaalsetest punktidest, ei tehta selle projekti osas PRIA-le projektitoetuse taotluse rahastamise ettepanekut ning seda isegi juhul, kui meetmes on vabu rahalisi vahendeid (p 9.3).
17.Määruse nr 11 § 40 kohaselt kontrollib PRIA vastuvõetud projektitaotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele (lg 1). PRIA kontrollib ainult nende projektitoetuse taotlejate ja nende projektitaotluste nõuetele vastavust, kelle projektitaotlused kuuluvad paremusjärjestuse kohaselt projektitoetusteks ettenähtud eelarveliste vahendite piires täielikule või osalisele rahuldamisele (lg 2). PRIA rahuldab kõik nõuetele vastavad projektitaotlused ELÜPS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel (määruse nr 11 § 41 lg 1). Kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse (määruse nr 11 § 41 lg 4).
18.Praegusel juhul on kaebaja taotlus jäänud vaidlustatud otsusega rahuldamata põhjusel, et taotlus ei kuulunud kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt
hindamistulemuste alusel meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele (PRIA otsus tl 54p-55).
19.Kaebaja väidab esmalt vaidlustatud otsuse põhjendamispuudusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ls-st 1 tulenevalt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud. Kaebajale negatiivseid tagajärgi loov haldusakt, millega jäetakse akti adressaadi taotlus rahuldamata, peab sisaldama lisaks õiguslikule alusele ka faktilise aluse (HMS § 56 lg-d 2 ja 4). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2).
19.1.PRIA on vaidlustatud otsuses tuginenud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 2 ja määruse nr 11 § 41 lgle 4. Otsuse faktilise põhjendusena on märgitud: „Kuna otsuse lisas nimetatud toetuse taotlused kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt hindamistulemuste alusel meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele ei kuulunud, jäetakse lisas olevad taotlused rahuldamata.“ PRIA viitas otsuses enda kodulehel asuvatele hindamistulemustele http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2014/. Samas on märgitud, et täpsemat teavet hindamistulemuste kohta on võimalik saada kohalikust tegevusgrupist. Viidatud veebilehel asuva lingi „Hindamistulemused“ alt avanevas Excel-formaadis tabelis on eraldi lehel kajastatud NVK poolt antud hindepunktide kogusumma ning tegevusgrupi otsus (jah/ei). Meetme 4 „Turismiteenuste arendamine ja edendamine“ raames esitatud kaebaja taotluse (viitenumbriga 619217373108) osas on märgitud hindepunktid 62,917 ning NVK otsus „ei“. Samast on näha kõikidele ülejäänud sama meetme raames esitatud taotlustele antud hindepunktide kogusumma ja NVK seisukoht.
19.2.Riigikohtu praktikast (otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud lahendid) tulenevalt on toetustaotluse rahuldamata jätmise käskkiri piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Riigikohus on piiratud põhjendamiskohustust põhjendanud sellega, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Riigikohus möönis, et selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, kuid probleemi leevendab toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 98 lg 1).
19.3.Kohtu hinnangul on vastustaja praegusel juhul järginud viidatud kohtupraktikat ning vaidlustatud otsuse põhjendused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale ning HMS-s sätestatud põhjendamisnõuetele. Otsuses endas on esitatud taotluse rahuldamata jätmise põhimotiiv (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 17) ning ülejäänud osas viidatud taotlejale kättesaadavale dokumendile (HMS § 56 lg 1). Kaebaja ei ole väitnud, et viidatud hindamistulemusi sisaldav dokument polnuks talle kättesaadav. Viidatud dokument sisaldab nii hindamistulemust kui ka kaebaja positsiooni võrdluses teiste taotlejatega, samuti hindamiskomisjoni järeldust, mis kaebaja puhul oli eitav. Vastavalt eelnevalt viidatud hindamiskorra p-le 9.3 ei tehta juhul kui hinnete summeerimisel saab projekt alla 65% võimlikest maksimaalsetest punktidest, selle projekti osas PRIA-le projektitoetuse taotluse rahastamise ettepanekut isegi juhul, kui meetmes on vabu rahalisi vahendeid. Eelnevast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna praeguses asjas tehtud otsuse tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindepunktide summa (62,917) taotluse rahuldamiseks vajaliku määrani (65%), ei ole isegi määrav kaebaja hindamistulemuse koht 8(14)
3-18-848
pingereas, kui kaebaja ei täitnud toetuse saamise eeldust sõltumata raha olemasolust või puudumisest.
19.4.Seega on vastustaja esitanud viidatud kohtupraktika järgi oluliseks peetud põhjendused haldusaktis endas ning samas viidatud dokumendis.
20.Kaebaja väitel ei ole ebapiisavad põhjendused võimaldanud tal mõista hinnete kujunemise käiku ning hindamistulemuse kujunemine ei ole olnud läbipaistev ja arusaadav.
20.1.NVK 06.11.2017 juhatuse koosoleku protokolliga kinnitatud projektitaotluste paremusjärjestuse kohaselt jäi vaide esitaja taotlus meetme 4 raames 7. kohale. Kaebaja taotlus sai hindepunkte 12-lt hindajalt 9 kriteeriumi osas järgmiselt: 60, 65, 70, 75, 54, 58, 61, 71, 55, 59, 58 ja 69 (kokku 755 punkti) ega ületanud 62,917 hindepunktiga kehtestatud lävendit (65 %). Vastustaja leidis vaideotsuses, et hindepunktide põhjendused üksikute hindajate lõikes kattuvad projektile antud koondpõhjendustega.
20.2.Kaebaja on esitanud 27.11.2017 NVK-le selgitustaotluse kõigi hindajate antud kommentaaride, hindepunktide ja selgituste väljastamiseks (tl 52). Kaebajale on olnud kättesaadavad hindamiskomisjoni liikmete koondkommentaarid (tl 51). Kohus möönab, et üksnes koondkommentaaridest ei ole olnud võimalik aru saada, kuidas kujunesid konkreetselt iga hindaja puhul koondhinne ning hinded skaalal 1–4 . Üksikute hindajate antud hinded kriteeriumite lõikes ning hindajate kommentaarid nähtuvad individuaalsetelt hindamislehtedelt ja NVK 2017 taotlusvooru hindamiskomisjoni 16.10.2017 koosoleku protokollist. See teave on kaebajale kättesaadavaks tehtud kohtumenetluse käigus. Kaebajaga tuleb nõustuda, et ebaselgus selles, kas taotlejale tema taotluse hindamise käiku kajastava teabe pidanuks esitama PRIA või NVK, võib olla pikendanud taotluse menetlemist puudutava teabe saamist (kaebaja 10.04.2018 täiendav selgitustaotlus, tl 67; e-kirjavahetus kaebaja ja PRIA vahel tl 129-130). Tegemist ei pruugi olla hea halduse põhimõtte täieliku järgimisega, kuid samas ei muuda see asjaolu veel haldusakti õigusvastaseks (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).
20.3.Kohtupraktika on aktsepteerinud täiendavate põhjenduste lisamist kohtumenetluse käigus (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ). Kohtupraktika on pidanud võimalikuks arvestada ka vaideotsuses toodud põhjendusi, kui vaideotsus on sisulises seoses vaidlusaluse haldusotsusega ning nende põhjendused käsitletavad ühtse tervikuna (viidatud otsus asjas nr 33-1-90-14, p 17). Praegusel juhul ei ole põhjust kahelda, et hindajate arvamused olid olemas juba PRIA-le ettepaneku tegemise ajal ning vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal. Seega pole põhjust järelduseks, et tegemist oleks tagantjärele kujunenud põhjendustega.
20.4.Komisjoni liikmete individuaalsetest hindamistabelitest (tl 88-128p) ilmneb, et 8 hindajat 12-st hindajast on andnud taotlusele punkte vahemikus 2-3 (üks hindaja andis ühe hindepunkti 4); üks hindaja on andnud punkte 1, 2, 4; kaks hindaja on andnud punkte vahemikus 1-3. Vastustaja on hindamistulemusi selliselt käsitlenud ka vaideotsuses. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et enamus hindajaid on andnud hindepunkte ühetaoliselt. Hindajad on andnud hindeid 9 kriteeriumi osas, hindamistabelites on olnud võimalus esitada koondhindepunkti põhjendus.
21.NVK Korra p-s 8.11 on sätestatud, et hindamiskomisjonis arutatakse läbi kõik projektid ja neile antud hinded. Iga hindamiskomisjoni liige peab põhjendama oma otsuseid ja punktide summat kirjalikult.
22.NVK 2017 taotlusvooru hindamiskomisjoni 16.10.2017 koosoleku protokolli väljavõttest (tl 148-154) nähtuvad erinevate hindajate põhjendused nii hindajate kaupa kui ka hindepunktide põhjendus ühiselt.
9(14)
3-18-848
„Protokollis on kokkuvõtlik hinnang sõnastatud järgmiselt: „Projekt tuleks rohkem seostada arengukavaga. Projekti eesmärk on segane. Planeeritavate tegevuste jätkusuutlikkus on nõrk, kuna kogu kompleks on kasutusvõimaluse osas kasutuses liiga vähe - ehk alakasutatud. Taotleja peaks leidma rohkem rakendust ja uuenduslikku lähenemist. Projekti panus strateegiatesse on olemas, ehkki küsitaval määral. Panus sihtindikaatoritesse ebaselge, samuti projekti jätkusuutlikkus. Koostöö määratlemata. Uuenduslikkus ebaselge. Projekti puhul pole selge, kas väljakut kavatsetakse arendada tööstuspargiks või virgestusalaks, seega projekti kirjelduse tase ja kulude põhjendatus madal. Taotleja oskused justkui minimaalsel tasemel olemas. Projekt ei vasta uuenduslikkuse kriteeriumitele, koostööd ei ole, projekti ei panusta kõigi indikaatorite täitmisse. Projekt vastab üldjoontes strateegia eesmärgile, kuid ei loo olulist lisandväärtust. Toetuse taotleja on üles näidanud pisut vähest usku oma projekti. Linnalähedase asukohana on Luige keskusel suur potentsiaal toimida juhtiva väliürituste korraldamise kohana. Oluliseks eeliseks lähemate konkurentide ees on soodne pinnas, kuhu vaatamata ilmastikuoludele ei kogune vesi; traditsioonide olemasolu; vähene uuenduslikkus; investeeringu otsene mõju puudulik. Projekt ei ole uuendusliku iseloomuga. Taotlusest ei selgu, kuidas on kavandatud koostöö kolmandate osapooltega. Projekti sisuks on näituseväljaku pinnakatete renoveerimine. Samas on näituseväljaku kasutamise hooaeg 1.maist kuni 1.oktoobrini ja nendest ca 150 võimalikust kasutuspäevast toimub väljakute aktiivne kasutamine (erinevad üritused) vaid 10% päevadest. Projektis ei ole informatsiooni, kas väljaku kasutamine pärast investeeringut muutub aktiivsemaks. Samuti ei ole viiteid võimalike uute tegevuste kohta näituseväljakul. Tugevad eestvedajad.“
23.NVK korra p-st 8.11 ei tulene, et iga komisjoni liige peaks iga kriteeriumi osas antud hinnet ükshaaval põhjendama, sh ka mitte madalaimat hinnet. Nõutav on punktide summa kirjalik põhjendamine. Kohtule esitatud individuaalsetest hindamislehtedest (tl 88-128; KIS-s 25.05.2018 vastuse lisad H1.xlsx – H12.xlsx ) nähtuvalt on ühe hindaja poolt (tl 92-92p; KISs 25.05.2018 vastuse lisa H 2.xlsx) esitamata punktide kogusumma kirjalikud põhjendused. Samas on see hindaja andnud 6 kriteeriumi osas 2 punkti ning 3 kriteeriumi osas 3 punkti, punktide kogusumma on 65, st üksikult võttes lävendit saavutav tulemus.
24.PRIA on üksikasjalikumate põhjenduste puudumist põhjendanud oma vastuses ka asjaoluga, et kaebajal on võimalus oma taotlus esitada järgmises taotlusvoorus, samuti taotluste ülisuure mahuga (sama meetme raames on esitatud 4448 taotlust). Kohus nõustub kaebajaga, et võimalus esitada toetuse taotlus sama meetme raames ka edaspidi, samuti taotluste suur maht ei õigustaks ebakorrektset menetlust ning sh ka ebapiisavat põhjendamist. Kohus leiab aga eelnevalt viidatud regulatsiooni ja kohtupraktikat arvestades, et PRIA-l ei ole kohustust põhjendada enda otsuses hinnete kujunemist.
Kaebaja ei nõustu ka tema taotluse hindamise tulemusega sisuliselt.
Kohtupraktikas on leitud, et ulatusliku hindamisruumiga hinnanguliste otsuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (otsuse p 18) märkinud seoses vaidlusega PRIA poolt läbi viidud toetustaotluse hindamisel, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ning sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on sellise menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Need seisukohad kohalduvad kohtu hinnangul ka praeguse vaidluse ajendanud hindamise puhul. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika).
10(14)
3-18-848
Tulenevalt viidatud lahendist haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p 18) on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud – kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26).
26.Kohtul puudub pädevus ise kindlaks määrata, kui palju punkte pidanuks kaebaja taotluse hindamisel iga kriteeriumi osas saama. Kuna käesolevas asjas hindas taotlusi kohaliku tegevusgrupi hindamiskomisjon, pidi punktide saamise otsustama hindamiskomisjon ehk hindamise töörühm vastavalt määruse nr 11 § 39 lõikele 1 (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2018 otsus asjas nr 3-17-1288, p 10; hetkel veel jõustumata). Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kaebaja taotluse hindamine on läbi viidud, taotlust hindas nõuetekohane hulk komisjoni liikmeid ning hindepunktid on antud kõikide kriteeriumite osas (NVK korra p 6.2, p 7.5). Komisjoni liikmed on tuginenud hindamisel NVK poolt välja töötatud hindamiskriteeriumitele (Korra lisaks olev Tabel 1).
27.Individuaalsed hindamistulemused, mille kujunemiseks on igal hindajal oluline otsustusruum, näitavad, et ükski hindajatest ei ole andnud kõikide kriteeriumite lõikes taotlejale madalaimat hindepunkti ega jätnud ka ühegi kriteeriumi osas hinnet andmata.
28.Olles küll seisukohal, et sisulise hindamise vastavalt Korras kehtestatud hindamiskriteeriumitele viib kriteeriumitele vastavuse hindamise läbi NVK komisjon, mitte PRIA, on PRIA vaideotsuses siiski asunud antud hindepunktide põhjendatust osaliselt hindama. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on vaideotsuses andnud valikuliselt hinnangu hindepunktidele ja kommentaaridele. Vaideotsusest (tl 62-64) nähtuvalt on vastustaja analüüsinud vaideotsuses madalaima hindepunkti 1 andmise põhjendusi erinevate kriteeriumite lõikes.
28.1.Vaideotsuse kohaselt on 8 hindajat 12-st andnud taotlusele punkte vahemikus 2-3 (sh üks hindaja ka 4 p) ning ära on toodud nende 8 hindaja hindepunktide põhjendus. Neli hindajat on andnud punkte vahemikus 1–4.
28.2.Vaideotsuses on välja toodud hindajate põhjendused kõigil juhtudel, kui on antud minimaalne hinne järgmiselt.
28.2.1.Üks hindaja on andnud punkte 1, 2, 4 ja põhjendustena märkinud, et toetuse taotleja on üles näidanud pisut vähest usku oma projekti. Linnalähedase asukohana on Luige keskusel suur potentsiaal toimida juhtiva väliürituste korraldamise kohana. Oluliseks eeliseks lähemate konkurentide ees on soodne pinnas, kuhu vaatamata ilmastikuoludele ei kogune vesi. Punkt 1 on antud kriteeriumis 1.5 „Koostöö“. 1 punkt tähendab selle kriteeriumi kohaselt, et projekti elluviijaks on üks organisatsioon, kes ei kaasa elluviimisesse ega väljundite hilisemasse kasutamisse mitte kedagi.
28.2.2.Üks hindaja (H5.xlsx) on andnud punkte vahemikus 1-3 ja põhjendustena märkinud, et projekti panus strateegiatesse on olemas, ehkki küsitaval määral. Panus sihtindikaatoritesse ebaselge, samuti projekti jätkusuutlikkus. Koostöö määratlemata. Uuenduslikkus ebaselge. Projekti puhul pole selge, kas väljakut kavatsetakse arendada tööstuspargiks või virgestusalaks, seega projekti kirjelduse tase ja kulude põhjendatus madal. Taotleja oskused justkui minimaalsel tasemel olemas. Hindaja andis 1 p kriteeriumis 1.5 ja 1.6 „Uuenduslikkus“. Kriteeriumis 1.6. tähendab 1 p et, projekt ei ole uuendusliku iseloomuga.
11(14)
3-18-848
28.2.3.Üks hindaja (H11.xlsx) on andnud punkte vahemikus 1-4 ja leidnud, et projekt vastab üldjoontes strateegia eesmärgile, kuid ei loo olulist lisandväärtust. Sama hindaja on samuti andnud 1 p kriteeriumites 1.5. ja 1.6.
28.2.4.Üks hindaja (H9.xlsx) on andnud punkte vahemikus 1-3 ja põhjendustena märkinud, et projekt ei vasta uuenduslikkuse kriteeriumitele, koostööd ei ole, projekti ei panustata kõigi indikaatorite täitmisse. Punkt 1 on antud kriteeriumites 1.5, 1.6 ja 1.2. Kriteeriumi 1.2 osas „Projekti seos kohaliku omavalitsuste ja küla või kandi arengukavaga (10%)“ tähendab vastustaja selgituse kohaselt 1 p, et projekt ei ole arengukavadega seotud.
29.Kohus nõustub vaideotsuse järeldusega, et hindepunktide põhjendused üksikute hindajate lõikes kattuvad projektile antud koondpõhjendustega. Samuti on oma koondtulemust põhjendanud kõik hindajad, kes on mõne kriteeriumi osas andnud minimaalse võimalikest hinnetest.
30.Vastustaja on vaideotsuses avanud ka nende kriteeriumite sisu, mille osas kaebaja taotlusele on antud võimalikest madalaim hinne.
30.1.Kaebaja on teeninud madalaima hinde kriteeriumi 1.5 „Koostöö“ puhul ei ole taotleja ära näidanud oma koostööpartnereid. Kohus nõustub siinkohal vaideotsuses märgituga, et taotluse p-s 1.5 on taotleja piirdunud vaid viitega piirkondlikele koostöövõrgustikele, ilma neid täpsemalt nimetamata või koostöö iseloomu kirjeldamata (tl 12). Kohtu hinnangul ei saa koostööpartneriteks projekti elluviimisel toetustaotluse kontekstis pidada kaebuses välja toodud isikuid, keda taotleja on märkinud samas projekti kasusaajatena (külastajad, erinevate ürituste korraldajad, näituseväljakut rentivad ettevõtted).
30.2.Hindajad on taotlusele ette heitnud vähest uuenduslikkust. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et uuenduslikkus seisneb uutes tulevikus toimuma hakkavates üritustes, mida näituseväljakute senine olukord ei võimalda. Vastustaja vaideotsuse kohaselt ei ole pelgalt väljaku kaasajastamine uuenduslik lähenemine, kui sellele ei järgne uusi planeeritud tegevusi. Kriteeriumite kirjelduse kohaselt (NVK Korra tabel 1) on uuenduslikkuse hindamisel silmas peetud järgmist: kas projekti tulemusena pakutakse projekti teostamise piirkonnas uut toodet või teenust?; kas projekti tulemusena kasutatakse tavapärasest paremat tehnoloogiat või protsessi?; kas projekti tulemusena pakutav teenus või toode võimaldab luua keskmisest kõrgema palgatasemega töökoha? Kaebaja on taotluse p-s 1.6 kirjeldanud 1975. aastal rajatud näituseväljaku kaasajastamise ideed, ning selgitanud, et tegu on unikaalse ja väga hästi läbimõeldud väljakuga (teed, parkla, wc, vaatluspunkt, loomaringid, ladu, loomade katusealune). Praktilistest vajadustest tulenevalt näeb taotleja näitusteväljaku keskel suurt muruväljakut, mida saab siduda kõikide hetkel toimuvate üritustega. Väljaku haljastuse rekonstureerimise ajal paigaldatakse kaabeldus tulevaste tarbijate (tänavalgustus, elektri väljavõtukohad) jaoks. Kõnnitee kivide paigaldamisel kasutatakse paesõelmetest sängituskihti, mis tagab kivide parema püsimise (nt sipelgad ei saa alla käike teha) (tl 12). Kohus nõustub vastustajaga, et taotluses kirjeldatud kavatsused väljaku kaasajastamiseks ei ole võrdväärsed uuenduslikkusega, mida on silmas peetud kriteeriumi 1.5 kirjelduses.
30.3.Seost NVK strateegiaga on kaebaja kirjeldanud järgmiselt: Renoveeritud ja kaasaegne näitusteväljak võimaldab korraldada palju kvaliteetseid sündmusi; üritused on väga hea koht kogukonna liikmetel oma vaba aega meeldivalt ja harivalt sisustada; Luige näitusteväljak on tuntud peresõbralike sündmuste poolest, kuhu tullakse tihti koos mitme põlvkonnaga (vaba aja veetmise võimalused; tugevad kogukonnad); laatadel osalevad eksponendid on enamjaolt pärit lähiümbruskonnast, seega on näituseväljak seotud otseselt ka kohaliku mikroettevõtlusega (aktiivne mikroettevõtlus) (tl 11p). Kaebuses toob kaebaja täiendavalt välja tema taotluse seotuse lähiümbruse arenguga, rõhutades NVK strateegias fookuses olevaid teemasid nagu 12(14)
3-18-848
vaba aja veetmise võimalused, tugev kogukond, ettevõtluse areng ja turistisõbralikkus. Kohus nõustub, et kaebaja poolt taotluses välja toodud eesmärgid vähemalt seonduvad NVK arengustrateegias rõhutatuga. Samas on aga ka ainult üks hindaja andnud kaebajale kriteeriumi 1.2 osas minimaalse hinde.
31.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja taotluse hindamist valdavalt hinnetega 2 ja 3 pidada ilmselgelt kriteeriumite sisuga ning taotluse asjaoludega vastuolus olevaks. Silmas tuleb pidada hindajate olulist kaalumisruumi hindepunktide andmisel. Seega on kohtul alus hindajate põhjenduste ning vastustaja vaideotsuses põhjenduste pinnalt järelduseks, et hindamine ei ole toimunud ilmselges vastuolus kehtestatud kriteeriumite ning juhtumi asjaoludega.
32.Kaebaja väidab uurimispõhimõtte rikkumist tema taotluse lahendamisel ja leiab, et taotluse hindamisel on ebaõigesti lähtutud üksnes taotluse materjalidest ilma tegelikku olukorda arvestamata. Kaebaja väitel ei ole talle tagatud menetluses piisavat võimalust olla ära kuulatud ning ta tõstatab kahtluse, kas võimalus esitada kaebajale ebasoodsa otsuse peale vaie asendab puudulikku ärakuulamist.
32.1.Vaidlust ei ole, et taotluse hindamise raames külastas NVK hindamiskomisjon 14.10.2017 kaebajat Luige näitusteväljakul. Kaebaja märgib kaebuses, et Luige näitusteväljaku ülevaatamise ja kaebaja ärakuulamise käigus tutvustas ta hindamiskomisjoni liikmetele Luige näitusteväljakut ja selle ajalugu. Samuti selgitas, et Luige näitusteväljaku taristu on amortiseerunud ja vajab hädasti moderniseerimist – ilma toetuseta on tulevikus suur oht korraldatavatest üritustest ilma jääda. Kaebaja kinnitab ka kaebuses, et komisjoni liikmed küsisid ärakuulamise käigus kaebajalt koostöö, uute ürituste ja projekti uuenduslikkuse kohta. Seega ei ole põhjust hindamiseks pädevale organile ette heita uurimis- ja ärakuulamiskohustuse täitmatajätmist. Menetluse eripära arvestades (vastustaja ei ole menetluses hindajaks, vaid üksnes lõppotsustajaks) ongi uurimise ja ärakuulamise kohustus peaasjalikult komisjonil. Asjaolu, et komisjoni antavad hinded kogumis ei ületanud kaebaja selgitustest hoolimata taotluse rahuldamiseks vajalikku lävendit ning hindajad on teinud kriitilisi kommentaare, ei viita uurimispõhimõtte ja ärakuulamisnõude rikkumisele. Samuti on kohtu arvates põhjendamatu kaebaja seisukoht, et hindamisel on lähtutud üksnes formaalselt esitatud taotlusest.
32.2.Kaebaja väitel on tema taotluse menetlemisel rikutud põhimõtet, et taotluste puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda võimalus. Kaebajale on praegusel juhul hindajate puhul tehtud erinevates kriteeriumites märkusi, mis võimaldavad järeldada sisulisi puudusi hindamiskriteeriumite täitmisel. Taotluse puuduste kõrvaldamine HMS § 15 ja ELÜPS § 70 lg 7 ning lg 6 p-de 3 ja 4 koosmõjus ei tähenda, et selles menetlusetapis oleks võimalik kõrvaldada sisulised vajakajäämised küsimustes või andmete osas, mida taotleja pole taotluses ära näidanud. Nagu eelnevalt märgitud, puudub taotlejal subjektiivne õigus toetusele. Seetõttu on tal endal ka suurem hoolsuskohustus taotluse vormistamisel ja selles andmete ja selgituste ning lisadokumentatsiooni esitamisel selliselt, et toetuse eesmärgid parimal moel täita. Vaidluse käigus pole ilmnenud, et kaebaja taotlusel oleks olnud selliseid puudusi (nt mingite lisade või taotluse andmete puudumine), mille kõrvaldamine olnuks võimalik puuduste kõrvaldamise vormis. Sisuliste täpsustuste tegemine ei ole nende normide eesmärk ega vastustaja kohustus, samuti satuksid taotlejad ebavõrdsesse olukorda, kui lisaks tähtaegselt nõutava sisuga taotluse esitamisele antaks mõnele taotlejale puuduste kõrvaldamise nime all võimalus täpsustada või täiendada taotlust sisuliselt.
33.Kohtu arvates ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et talle pole kättesaadavad teiste sama meetme raames esitatud projektitaotluste hindamist puudutavad dokumendid, millest nähtub hinnete kujunemine. 13(14)
3-18-848
ELÜPS § 101 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isiku ja tema taotluse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, seiret või hindamist tegeval isikul seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning menetlusse kaasatud eksperdil. AvTS § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. NVK Korra p 8.7 kohaselt ei ole individuaalsed hindamistulemused avalikud. Kuigi erinevad taotlejad konkureerisid toetusrahale sama meetme raames, on tegemist täiesti erinevate projektidega, mille hindamine ei ole võrreldav. Pealegi ei olenenud toetuse saamine praegusel juhul moodustunud pingereast, vaid toetusest jäi ilma taotleja, kelle taotlusele antud hindepunktid ei ületanud korras kindlaks määratud lävendit (65%).
34.Ärakuulamisnõude rikkumise osas on kohus küll kaebajaga nõus selles, et kohustusliku vaidemenetluse raames vaide esitamine ei asenda täielikult ärakuulamist haldusmenetluses, kuid võimaldab ometigi isikul esitada neid seisukohti ja tõendeid, mis tema arvates on olulised ebaõige haldusotsuse vaidlustamiseks. Eelpool kirjeldatud taotluse hindamise menetlus ei sätesta erinorme ärakuulamiskohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ka asjakohane tugineda HMS § 40 lg 3 p-le 2 (haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks). Praegusel juhul on vastustaja tuginenud hindamiskomisjoni esitatud andmetele, kes omakorda on lähtunud kaebaja poolt taotluses esitatud ning paikvaatluse ja taotleja küsitlemise käigus kogutud andmetest.
35.Eelnevat arvestades puuduvad kohtu hinnangul alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks otsuse tühistamise nõude osas. Kuna kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vaidlustatud haldusakt osutunuks õigusvastaseks ja kohus selle tühistaks, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (RVastS § 6 lg 1). Kaebus jääb seega rahuldamata ka kohustamisnõude osas. Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata kaebus ka vaideotsuse tühistamise nõude osas.
MENETLUSKULUD
36.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulude ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist (tl 160-166). Kuna kaebus jääb eelnevast nähtuvalt tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.